register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
ukraina
tqhq.ee foorum : Vaba teema : Liisingufirmad ja majanduslangus.   1 2 3 4 5  
Poster Message
Raceboy
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
tfr: Noh, Priit, kõik meist ei ole:
1) vanematelt maja saanud/pärinud
2) kohukesekampaaniaga uut autot võitnud
3) Bingo-loto jackpotti saanud

Neil meil ülejäänutel, "tavainimestel", on üsna keeruline normaalselt elada soovides pangateenustest pääseda.

Ma pole neist ühegagi tegelenud, kuid kõik mu igapäeva- ja hobiautod on ilma laenudeta-liisinguteta ostetud, samuti eluase ja kunagi plaan eluaset ka vahetada, taaskord ILMA suhkruvatimüüjateta (=pankadeta). Ma olen seda kaua jutlustanud, et milleks anda oma raha kellelegi, kes meile endile seda protsendi eest tagasi laenata tahab ja iga liigutuse eest samuti raha küsib. Isiklikult teen oma maksed vajalikul ajal ära ja üldiselt raha pangas ei hoia. Kui midagi suuremat ülekandega osta vaja on, siis olen raha arvele pannud ja poes eelistan sularahas maksta (milleks peab pank iga kaarditehingu pealt lisaraha saama?)


____________________________
www.vems.ee
28.03.2011 at 13:49
kkerem
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
Raceboy:
Ma olen seda kaua jutlustanud, et milleks anda oma raha kellelegi, kes meile endile seda protsendi eest tagasi laenata tahab ja iga liigutuse eest samuti raha küsib.


Sellist juttu saavad ajada inimesed, kes:

a) pole oma elu kunagi nullist alustanud
b) teenivad ca 50k vanas vääringus per kuu*

*seda siis tingimusel, et ilma laenuta osta elamine...

____________________________


-------------------
Ford Maveric/Escape (gone), Subaru Forester (gone), Jeep GC '03 (gone), xj Limited '91 (gone), xj Pioneer '89 (gone)
28.03.2011 at 13:53
vvt
  
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Eks "eluase" ja "eluase" ning "auto" ja "auto" on erinevad (suhtelised) mõisted. Kui natukenegi ajusid liigutada ning latti mitte ülearu kõrgele tõsta, siis on ka nullist alustades kahekesi võimalik ilma pangata hakkama saada. Paraku on nende asjadega nii, et kõik need valikud pole teps mitte terminile "mõistlik ja põhjendatud" vastavad. Sellest ka ebaproportsionaalne laenuorjus Eestis (mida Skandinaavias ei tunta).

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
28.03.2011 at 14:03
PlyVal64
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Kisub vägisi OT's ära kuid kas niiväga isegi kisub?

Jääme liising/laen ja sambad juurde. Liisimine ja laenamine on vajalikud ja omamoodi on ju vajalik ka omaenda vanaduse kindlustamine. Just nimelt kindlustamine. Ma oleks kohe teinud sambad ja kannaks sinna hea meelega ka raha ega oootaks mingit mõttetut tulumaksuvabastust, kui minu rahaline ja hetkel kasutamatu sammas töötaks just kindlustusena. Kui ta toimiks just nii, et mina ei saa seda raha otseselt kasutada, mida ma sinna kogun vaid et see vajadusel parandaks minu finantsolukorda ka enne pensioniiga. Kui see olekski vastutuskindlustus sõna otseses mõttes.

OK, olgu mistahes põhjus, inimene peab omale eluaseme laenuga ostma. A'la 30 aastat laenuorjust, mis saab otsa täpselt siis, kui "avaneb" ka kohustuslik sammas. Seega saab laenuandja laenu andes teha sellise kalkulatsiooni: kuumakse tähendab mingit kindlat minimaalset sissetulekut - sealt tuleb mingi kindel summa sambasse+riigipoolne osa - vara väärtus perioodi lõpul - mistahes raskustega maksab laenaja kasumi igal juhul varem kinni. Seega võiks olla pank rahulik ja raskuste korral mitte hakata hetkevõlgnikku traumeerima, sest pank saab OMA raha mingil kindlal ajahetkel igal juhul tagasi. Jättes inimeste närvid rikkumata elavad nad kauem ja õnnelikumalt ning pikema eluga, kasutades sunduslikult pangateenuseid, toovad veel rohkem raha sisse. Sest "summa ei sõltu liidetavate järjekorrast" ning sel müstilisel vanusehetkel pole suurt vahet, kas tekib kontole mingi suur summa raha läbi avanenud fondi või läbi kinnimakstud kinnsvara müügi. Kuid oluline on see vahepealne osa. Kuna teema pealkirjas on ka majanduslangus, siis tavapärase kinnisvaralaenu aja jooksul tabab selline asi suisa mitu korda.

Täna maksad Sa mistahes laenu ja liisingu puhul veel lisaks lõputuid vastutuskindlustuste preemiaid, mis kõik tulevad ju igapäevarahanduse ja ELAMISE arvelt. Mina aga loobusin juba ammu "loll olemast" ning elada ning liigelda mõistust kasutades. Seega loobusin "kullatud peldikupotist põllapealses maaküttega pappkuuris", "tuhande kolmetähelise lisa ja paljude turvapatjadega kütust raiskavast pilusilmsest imest", loobusin ka suvekodu elektrifitseerimsiest, eurostamisest ja sellega üldisest laiskusest etc, etc, etc. Loobudes ebamõistlikest "vajadustest" saab ka loobuda pankade nuumamisest ning iseenda orjaks müümisest. Aga selle võrra tuleb rohkem endal tööd teha: puid teha ja neid ahju ajada, küünlad põlema panna või vanadusest nõdremaks muutuvat tranduletti tohterdada. Ja loomulikult lumelabidaga kühveldada totaka puhuri asemel.

Kogusin kokku tunnid/päevad, mida enamus on elus kulutanud mõlkis liisingpannide kaubandusliku välimuse taastamisele ehk autopederastiale; lollide pangatöötajatega vaidlemistele, orjuses peale surutud ületunnitöödele kõikmõeldavate laenumaksete, kaskode, kindlustuste jms teenindamiseks; laenurahaga tehtud napakatele "päikesereisidele" kaltsupeade võltsparadiisidesse etc; kulutasin 22 eurot reisikindlustusele ja kaon kuuks ajaks valge purje all suurele merele. Rahaliselt on selline tegutsemine olnud raske - nõus. Ei ole lihtne vaene olla. Aga kuradi hea on olla VABA pealesunnitud kohustustest ning kaasa võtta vaid vabatahtlikult endale võetud kohustus "olla Inimene, tark ja elusalt tagasi tulla armastatute juurde". Ja kui ka kõige sitemini läheb, on edaspidiseks sammas ikkagi olemas: 94 tugrikut maamaksu maksin ka ära. Muidugi on inimesi, kes saavad endale kõike lubada ja need on õnnelikud inimesed aga Väga Õnnelikke Inimesi on nende hulgas vähe.
28.03.2011 at 14:19
vvt
  
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
madis: Jällegi, mõtleme:

Kui liisingufirma "kannab vastutust" siis maksab selle keegi kinni. Keegi = autoostja.
Ei saa ju teha nii et kõik maksavad täie rauaga, hoolimata auto kulumisest. Praegu käid hoolduses ja maksad otse, milles probleem ?
Ja kui üks inimene sõidab linnas ning teine mööda killustikuteed, siis on elementaarne et teine maksab hoolduse ja värvimise eest rohkem ning auto kulub kiiremini.
Aeg oleks üle saada lapsikust suhtumisest et "pangal on raha niiiiiiiii palju miks ta minult midagi tahab".

Mul tekkis küsimus, et miks peab lõpptarbija maksma kinni autotootjate eksperimente, kus turule lükatakse kraami, mille teatud osades pole tagatud mõistlik kvaliteet? Kui sa ostad maja, siis ehituse garantii on 2 aastat. Ometigi eeldad sa, et 5 või 10 aastaga ei kuku katus sisse või vaju sein laiali. Seda nimetataksegi "mõistlik kvaliteet"? Olen sinuga ühel nõul, et hoolimatute kasutajate eest peab liising/esindus end kaitsma. Samas ei kaitse keegi tarbijat selle eest, kui talle määritaksse kraesse mingi poolfabrikaat, millega on juba garantiiajal rist ja viletsus ning millest lahtisaamiseks tuleb see veelkord autoesinduse meeleheaks sinu kulul korda teha? Või miks peaks kohalik esindus asjast puhtalt pääsema, kui ta müüs sulle auto, jättes ütlemata, millised vead neil esinevad?

Ilmselt on su oma kogemus seotud ainult isikliku (sõidu)autoga?


____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
28.03.2011 at 14:35 1 edit. Last edited 28.03.2011 at 14:36 by vvt
ivoalaska
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Tegelikult koondub see jutt kõik ühe näitaja alla - vaba turumajandus! Kui ei meeldi osta autot liisinguga või tundub kallis, siis ära tee seda. Kogu madratsisse ja osta aastate pärast korraga välja. Sama võib teha majaga, korteriga, paadiga. Esineb muidugi erandeid nagu siis see pensionisamba värk ning palga pangakontole kandmine. Miks ma ei võiks saada enda palka sularahana peo peale? Kui kantakse arvele, siis paratamatult läheb selle väljarebimine sealt mulle teenustasude näol maksma.
28.03.2011 at 14:39
Jesper
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Peugeoti suurepärases kvaliteedis pankade/liisingufirmade süüdistamine on küll ...noh, üritame jälle viisakalt, radikaalne... lähenemine :D Jah, ma saan aru, et kurjad jõud hoiavad seda informatsiooni ostja eest seitsme luku taga, aga nagu ikka, Tqhq foorumi tõekomisjon on nüüdseks selle vandenõu läbi hammustanud :D

Ma võin sügava saladuskatte all ja isikliku nahaga riskides paljastada, et on esinenud vähemalt üks juhtum, kus ära on lagunenud ka ilma kasutusrendita välja ostetud Peugeoti tagasild.

Kui ma täna rohkem siia teemasse ei postita, siis järelikult said nemad mu kätte ja viisid ära. Igaksjuhuks ütlen, et hüvasti ja olid meeldivad aastad.

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
28.03.2011 at 14:43
vvt
  
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Ei pidanud silma silmas liisingufirmat, vaid esindus-kasutaja vahelist suhet, kuhu puutub otsapidi sisse liising ning liisingute osalusel valminud dokument. Mis juhul, kui kasutaja võtab endale kaela vähe vigase sõiduvahendi, pöördub täitsa asjata kasutaja vastu. Et sellega üritatakse vältida vaidlusi ning vähendada probleeme kasutajate ära trööbatud autodega, on arusaadav ja selle vastu ei protesti. Ma ei puuri armatuurlauda auke ega sõida mööda teiste autode külgi. Küsimus on selles, et sellega saavad KA need pihta, kel oli õnn osta (näiteks riigihankete seadust täites) endale üks ebaõnn. Ilmselt pole sa pidanud pool aastat enne tähtaega oma kulul mootorit vahetama?

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
28.03.2011 at 14:46 3 edits. Last edited 28.03.2011 at 14:50 by vvt
Jesper
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
No ma ei saa ikkagi aru misasi täpselt sunnib kedagi sõlmima misiganes lepingut endale ebasoodsatel tingimustel.

Mulle vähemalt meeldiks pigem nii mõelda, et Peugeoti kaubikul enne liisingutähtaega oma raha eest mootori vahetamise kogemuse puudumine näitab pigem minu tarkust ja ettenägelikkust kui rumalust ja vähest informeeritust antud küsimuses :D

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
28.03.2011 at 15:06
vvt
  
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Ojah, sisutühi (mittekogemuslik) teoretiseerimine....

Edit: täpsustan, viimane näide on kaubikute etalon Ford Transit.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
28.03.2011 at 15:13 1 edit. Last edited 28.03.2011 at 15:17 by vvt
Märt
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
Raceboy: Kui midagi suuremat ülekandega osta vaja on, siis olen raha arvele pannud ja poes eelistan sularahas maksta (milleks peab pank iga kaarditehingu pealt lisaraha saama?)


Sularaha peab ju kuskilt tulema ka? Peale turumüüjate ei tea kedagi, kes ainult sulas arveldaks...

____________________________
..
Saab 900 cabrio
..
28.03.2011 at 15:19
PlyVal64
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
ivoalaska: Tegelikult koondub see jutt kõik ühe näitaja alla - vaba turumajandus!
Kahjuks taandub kõik sellele, et on küll turumajandus aga see pole ammu enam vaba. Inimestele on peale sunnitud pankade nuumamine ja mingit muud varianti polegi. Muidugi on panga kaudu rahaasju suhteliselt lihtne hallata aga summad, mida pangad selle eest võtavad ja kui olematult nad vastu annavad, mis kajastub (vähemalt Eestis) pankade täiesti müstilistes kasumites. Ainult Tallinna Vesi on veel kõvem rahapump.
Eraisikud ju tavaliselt ei pea iseenda raamatupidamist aga mõnikord võiks. Kes on hea palgaga ja kasutab vaid sularahata arveldamist, võiks netipangast võtta välja exeli-tabelina näiteks 2010 kogu joru ja selle siis ära sortida. Lisaks otsestele pangateenuste kuludele tuleb ritta seada kaardimaksed ja selle kogusummalt protsent võtta. Ja siis kõik saadud summad kokku liita. Äkki keegi on juba ka sellist statistikat teinud? Ettevõtete raamatupidamistes jooksevad need numbrid kenasti välja ja on vägagi arvestatav summa.

Ise lõin naljapärast kokku, palju teenis Talveralli pankadele: ~700 krooni mida mina ise saan tuletada laekunud ülekannete arv + kaardimaksed. Lisame siia kogu bensiini (u. 8000+ liitrit!) mis osteti üldjuhul ju kaardimaksena, muud ülekanded 6 eek tükk näiteks ööbimised, muud vaid selle kahe-kolme päevaga seotud kaardimaksed ja see summa tuleb juba päris karm kiskudes 4-5K eek juurde. Kasu aga pankadest - NULL.
Muuseas, autod ja liising: lööge kokku, kui palju teenib pank LISAKS vaid autole kütuse ostmise pealt! Ütleme liisid-sõidad 5 aastat, 150 000 km ja selle ajaga oled sunnitud tankima 12 000 liitrit kütust konstantse hinnaga 1 euro liiter. Mis see kaardimakse vahendustasu protsent ka oli??? Algsumma on igal juhul 12000 eurot... ja nii vähe võtab vaid odava ostuhinnaga auto. "Milline linnamaastur" ei saa sellega hakkama, see pigem väiksema moodsa keskklassi masina kulu.

Ehk vaimsele tervisele on kasulikum mitte mõelda ja arvutada ;)
28.03.2011 at 15:27
ivoalaska
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Mugavus maksab ka midagi ;)
28.03.2011 at 15:33
tfr
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
ivoalaska: Tegelikult koondub see jutt kõik ühe näitaja alla - vaba turumajandus! Kui ei meeldi osta autot liisinguga või tundub kallis, siis ära tee seda. Kogu madratsisse ja osta aastate pärast korraga välja. Sama võib teha majaga, korteriga, paadiga.

Elamist ei saa auto ja paadiga päris samasse patta panna. Paat ja auto on selles mõistes "mugavuskaubad", et ilma nendeta saab elada. Käid aasta otsa jala, paned iga kuu 300 eurot muidu liisingmaksele kuluvat raha kõrvale, aasta pärast ostad 3600-eurose auto välja. Mõistusega valides ei kuku kohe laiali ja saab lisaks selle remondile kuluvast lisaks veidi iga kuu kõrvale panna ja mingi perioodi järel kallima/uuema vastu välja vahetada.

Elamisega on veidi teistmoodi - puu all nagu päris elada ei saa, seega eluase on ikkagi "esmatarbekaup". Ehk siis, kui Sa "panka ei orja", oled sunnitud üürima, mis tähendab sisuliselt sama kulu, mis Sul laenumaksele kuluks, mis aga lihtsalt "korstnasse" läheb. Seal on pangalaenuga eluaseme ostmine majanduslikult juba jupp maad mõistetavam ja loogilisem tehing.
28.03.2011 at 15:41
tfr
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
PlyVal64:Eraisikud ju tavaliselt ei pea iseenda raamatupidamist aga mõnikord võiks. Kes on hea palgaga ja kasutab vaid sularahata arveldamist, võiks netipangast võtta välja exeli-tabelina näiteks 2010 kogu joru ja selle siis ära sortida. Lisaks otsestele pangateenuste kuludele tuleb ritta seada kaardimaksed ja selle kogusummalt protsent võtta. Ja siis kõik saadud summad kokku liita. Äkki keegi on juba ka sellist statistikat teinud? Ettevõtete raamatupidamistes jooksevad need numbrid kenasti välja ja on vägagi arvestatav summa.

99.9% poodides ja kauplemiskohtades (kes seadust ei riku) on kaardiga maksmine maksja jaoks tasuta, seega mis protsenti siin võtma peaks?

Mõtled, et pank võtab poe käest kaardimakse pealt näiteks 2%? Jah, võtab. Aga teistpidi, kui kaardimakseid ei oleks, siis kui suur summa kuluks kaupmehel sama summa sularaha "teenindamiseks"? Inkassaatoriteenused (sularaha transport), täiendavad kulud turvalisusriskide maandamiseks arvestades, et kassas/kaupluses on pidevalt N korda rohkem sularaha, jne.
28.03.2011 at 15:45
Riho
Liisingufirmad ja majanduslangus.
http://blogs.forbes.com/jamesaltucher/2011/03/21/why-im-never-going-to-own-a-home-again-3/

Huvitav mõttearendus.
28.03.2011 at 15:46
Jesper
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Sinna kaardimakse kõrvale tuleks panna sularaha turvamise kulud. Kui arvestatav osa elanikkonnast ja firmadest otsustaks ühel päeval arveid enam mitte kasutada, siis muutuks keskmine tänavarööv ning kontorisse või koju sisse murdmine palju kasumlikumaks - turumajandus toimib ka pättidele ja riski/tulu suhet oskavad nad väga kenasti hinnata. Kui mul korra koju sisse murtakse ja viiakse ära Eesti keskmise kuupalga jagu sularaha, siis selle eest oleks mina konkreetselt saanud 10 aastat kaardimakseid (SEB-i rahapäevikust on hea kiire vaadata selliseid asju ;)).

Poe poolel ilmselt lisanduks ka mingid kulud, sest kuskil peab see suurenenud kogus sularaha ju paiknema, mis kliendid päeva jooksul kokku tassivad.

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
28.03.2011 at 15:52 1 edit. Last edited 28.03.2011 at 15:53 by Jesper
madis
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Inimesel kes 20 aastaselt ei mõtle kommunistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke mõtteid, pole südant.
Aga inimesel, kes seda 40 aastaselt ikka veel teeb pole aju.

Ply, sa siin kiidad hipi-elu aga hüsteeritsed oma loetud sentide pärast. Väike vastuolu või mis ? Tuleb muretseda väikeste tulude, mitte keskmiste kulude pärast. Tulud on keskmisel eestlasel nii fakkin madalad et jube, aga igaüks peab ise selle eest seisma mitte panku ja riiki sõimama.
28.03.2011 at 15:55
tfr
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
Riho: http://blogs.forbes.com/jamesaltucher/2011/03/21/why-im-never-going-to-own-a-home-again-3/
Huvitav mõttearendus.

... tegelaselt, kes on, nagu ta seal artiklis ise ka uhkelt reklaamib, kirjutanud ka artikli "10 reasons not to send your kids to college" :)

Aga selliste artiklite väljatoomise puhul unustatakse alati ära üks oluline tõsiasi - Eesti üüriturg on pidemeni p***est. Praktiliselt täielikult puudub selline üüriturg kui äri, ehk firmad, kes sarnaselt läänemaailmaga omavad terveid maju, mida nad välja üürivad, oma halduspersonali, jne. Võtad üürile, sõlmid lepingu korraliku firmaga, elad ka 30 aastat, kui tahad.

Meie üüriturg koosneb umbes 90% osas korteritest, mis on omanikele "kätte jäänud" - kas on vanatädi ära surnud ja pärandanud, on suuremasse kolitud ja pole rentaabel olnud müüa, vms. Tehakse maksimaalselt aastane üürileping ja pole mingit kindlust, et Sa aasta pärast seda pikendada saad ja jälle kolima ei pea hakkama. Mis tähendab jälle nii füsioloogilist kui materiaalset peavalu - ajakulu, et uus koht leida, maakleritasu (mis on endiselt täiesti arusaamatult üürilevõtja kanda), kolimisega seotud kulud, kogu see peavalu aadressimuutusest (kuhu kõik on vana aadress jagatud), jne jne. Lisaks see, et erinevalt sellest, mis seal artiklis on üürimise plussina välja toodud, on reaalselt meil ikkagi üürniku kaelas kõik jooksvad kulud - üürileandja eeldab, et kui midagi kulub või katki läheb, siis parandab üürnik selle oma raha eest ära ja üürilepingu lõpus saab üürileandja tagasi samas või paremas korras elamise, mitte et loomulik/jooksev kulumine kuulub üürihinna sisse.
28.03.2011 at 15:59
PlyVal64
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
ivoalaska: Mugavus maksab ka midagi ;)
Täiesti nõus aga uute kangete rahadega võib ka sedapidi arvutada, et võtaks kätte ja arveldaks kõik mis vähegi võimalik, sularahas. Eraisikul õnneks automaadist sula võtmine ei maksa (veel) midagi. Õnneks on raha massi ka piisavalt vähe ning pronksised kopikad võib kodus põrsasse pista.
Visaksin kiirelt iseenda "olemtu" käibega aga peaasjalikult vaid kaardimakseid sisaldavale 2010 väljavõttele pilgu peale ja realistlikult tuletades võiks-peaks "keskmist palka" kätte saava tegelase aastakulu pankade nuumamiseks jääma suurusjärku 6-8 tuhat vana hääd krooni. Ehk selle võrra said kaupmehed vähem raha kätte. Aga viskad iga õhtu kõik kolikad, mis on alla 1 euro, põrsasse ja uue aasta algus viid põrsa panka. Ma usun, et nüüd "teenid" ise sama summa, mida võid iseenda mugavuseks ära kasutada. Kaupmehed rahul, ise rahul. Muuseas, kunagi tõstatas selle teema ka Peep aga ei suutnud enam leida.

Et oleks ka teemas: ostad 5 aastat bensu vaid sula eest (näiterks Statika kaart on ka olemas ehk liitirihind on automaadiga sama) oma liisitud autole, viskad VAID bensujaamast tagasi saadud kolikad põrsasse ja päris kindlasti on perioodi lõpuks kas väljaostu- või uue sissemaksuraha põrsas olemas. Ainus küssa, kuskohast leida nii meelekindel "kooner" :D

Edit: peaks selle teema üles otsima ja tahaks näha, kuidas Madis Peebule näkku ütleb, et Ta on loll! Mina võin loll olla, ma olen ka vaene :D
28.03.2011 at 16:02 2 edits. Last edited 28.03.2011 at 16:06 by PlyVal64
tfr
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
PlyVal64: realistlikult tuletades võiks-peaks "keskmist palka" kätte saava tegelase aastakulu pankade nuumamiseks jääma suurusjärku 6-8 tuhat vana hääd krooni. Ehk selle võrra said kaupmehed vähem raha kätte.

Minu ja Jesperi vastuseid sellele statementile Sa loomulikult mõttega ei lugenud?
28.03.2011 at 16:06
PlyVal64
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
tfr: Minu ja Jesperi vastuseid sellele statementile Sa loomulikult mõttega ei lugenud?
Ma jätsin selle suhteliselt mõttetu osa lihtsalt tähelepanuta, sest sularaha liigub nii või teisiti! Euroajastul on raha füüsiline hulk ka niipalju väiksem, et mitte ühest otsast ei lähe sularaha transport kallimaks. Seda ajani, kuniks "sularahata" arveldamine a'la "poe ukse taga võtan automaadist eeldatava summa tasuta välja ja maksan selle kassasse" kokkuhoiu eesmärgil on väheste eralõbu või hobi. Kaotan minuti, "võidan" 10 senti.
28.03.2011 at 16:16
Jesper
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Ah see üürimise vastane hüsteeria on ka üle paisutatud. Mul on 9 aastane statistika kenasti olemas enda üürimiste kohta ja viimati oli samaväärse korteri laenumakse odavam aastal 2005 :) Hetkel tänu kõrgetele intressimarginaalidele ja suurenenud sissemaksetele pole asi veel võrdsuse lähedalgi, rääkimata sellest et laenamine soodsam oleks.

Ja noh kolimine on kahe otsaga asi, sunnitud kolimine kipub jah tihti kulukas olema just selle nurga alt et ei pruugi kiiruga asemele parimat diili saada, aga samas jällegi teisest otsast tuleb säästu kui näiteks uus töökoht on linna teises otsas ja saad sinna lähedale liikuda, mitte ei pea iga hommik ja õhtu risti läbi linna aerutama ja aega ning bensiini raiskama. Ma arvan lakke vaadates et need kaks aspekti tasandavad teineteist enam-vähem nulli.

Maaklerile aastase lepingu eest maksta on idiootsus. Ma viimati sain sellega hakkama vist 2007, anoh see oli ka suht unikaalne korter millist see hetk hädasti vaja oli :D Kui omanik ei ole nõus ise maksma, siis tuleb nõuda vähemalt 3a lepingut (tähtajaline üürileping on nagu optsioon, selle jooksul ei saa omanik hinda tõsta ega seda lõpetada, kui üürnik arveid maksab) või minema kõndida. Valikut on piisavalt. Ja reegline maaklerite kaudu liigub viletsam kraam, ma ei teagi miks see nii on, ilmselt maakler võetakse enamasti siis kui ise kuulutades kaubaks ei lähe.

Remondi osa tuleb lepingus täpselt sõnastada, aga noh üldiselt sellega on vähe probleeme, kuna igal vähegi staažikamal üürileandjal on mingeid väga teispoolsusesse kalduvaid kogemusi, mille kõrval normaalse inimese kaks kriipsu-kraapsu mingeid probleeme ei tekita :)

Ahjaa, ja ma olen üürinud korra selliselt firmalt, millel oli terve maja jms, oli selles suhtes meeldiv et tänu suuremale mahule oli igasugu probleemide lahendamine sujuvam, aga päeva lõpus polnud erilist vahet, selle "firma" rolli täidavad suures osas ühistud ära, kes kuidas hakkama saab on muidugi iseasi.

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
28.03.2011 at 16:21 2 edits. Last edited 28.03.2011 at 16:34 by Jesper
madis
Liisingufirmad ja majanduslangus.
Kes sente ei korja see sente ei saa.

Oleks huvitav tõesti seda Peebu mõttearendust näha, ehkki mul on teatud aimdus juba (hint: selektiivne lugemine ?)...
28.03.2011 at 16:44
tfr
 
Liisingufirmad ja majanduslangus.
quote:
Jesper: Ah see üürimise vastane hüsteeria on ka üle paisutatud.

Eks tõde ole alati lõpuks kusagil kahe vahepeal. Lihtsalt mainisin, et need lääne osta-vs-üürida mõttearendused ei ole päris üks-ühele Eestisse üle toodavad.

Ja seal konkreetses artiklis on süüvima hakates veel hunnik asju, mis üksteisele vastu räägivad - kasvõi see, et ostmise puhul on toodud negatiivsete aspektidena kolimisega kaasnevad kulud ("moving costs, antidepressant medicine"), samas üürimise plussina on toodud see, et saab iga aasta kolida :)

quote:
aga samas jällegi teisest otsast tuleb säästu kui näiteks uus töökoht on linna teises otsas ja saad sinna lähedale liikuda, mitte ei pea iga hommik ja õhtu risti läbi linna aerutama ja aega ning bensiini raiskama.

See kehtib ainult senikaua, kui Sa vallaline oled. "Keskmine eestlane" on vast ikka 20ndate keskpaigaks pere loonud ja kui juba tited taga, hakkab kohe mängima ka see, et higi ja vere hinnaga saadud lasteaiakohta ei õnnestu koos töökohaga vahetada. Ja sitemal juhul kolidki töökoha kõrvale ja hakkad kaks korda päevas teise linna otsa sõitma, last lasteaeda/kooli viima ja tooma :)

quote:
Maaklerile aastase lepingu eest maksta on idiootsus. Ma viimati sain sellega hakkama vist 2007, anoh see oli ka suht unikaalne korter millist see hetk hädasti vaja oli :D Kui omanik ei ole nõus ise maksma, siis tuleb nõuda vähemalt 3a lepingut (tähtajaline üürileping on nagu optsioon, selle jooksul ei saa omanik hinda tõsta ega seda lõpetada, kui üürnik arveid maksab) või minema kõndida. Valikut on piisavalt. Ja reegline maaklerite kaudu liigub viletsam kraam, ma ei teagi miks see nii on, ilmselt maakler võetakse enamasti siis kui ise kuulutades kaubaks ei lähe.

Noh, ma vahetasin ka just olude sunnil üürikat - omanikul tekkis tarvidus mu vana elamine maha müüa ja anti kaks kuud noticet. Sellest poolteist kuud ma sisuliselt tegelesin enamvähem põhitöökoormusega kohta otsides ja ei saanud küll öelda, et valikut piisavalt oleks olnud. Peale esimest paari nädalat tähendas see sisuliselt seda, et kammisin 3-4 korda päevas City24/kv.ee-sse viimase paari tunni jooksul lisandunud kuulutusi läbi ja niimoodi õnnestus ka ikka väga korduvalt hiljaks jääda. Lisaks mingid müstilisemad tünamod, kus sain küll kokkuleppe vaatama minna, aga siis anti peale minu jah-sõna ütlemist see ikka kellelegi teisele ära.

Lõpuks lõpetasin ikka nii, et maksin maaklerile ühe kuu tasu ja sain aastase lepingu, kuna omanik keeldus kategooriliselt pikemat tegemast - ütles küll, et on nõus jätkama, aga tahab omale jätta võimaluse aasta pärast üürisumma üle vaadata. Eks näis.
28.03.2011 at 16:55 1 edit. Last edited 28.03.2011 at 17:02 by tfr
tqhq.ee foorum : Vaba teema : Liisingufirmad ja majanduslangus.   1 2 3 4 5  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2024. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.