register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
ukraina
tqhq.ee foorum : Vaba teema : kliimamuutustest   1 2 3 4 5 6 7 ..  
Poster Message
anryo
kliimamuutustest
quote:
partel: Mis 2030.a. vms räägitakse kui mõne päeva ilmateatega pannakse puusse! :)
Teema on küll huvitav - kuid minu arust võiks selle mõttega, mis kogu eelmise kolme lehekülje ühe lausega kokku võtab, ka teema lõpetada...
;)

____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars.
12.01.2010 at 16:42 2 edits. Last edited 12.01.2010 at 16:43 by anryo
partel
  
kliimamuutustest
Nojah, teadus teaduseks, pole oluline, kas inimese CO2 muudab või mitte.

IMHO on piisavalt kindel see, et nii nafta, gaasi kui kivisöe tarbimine suureneb, et mitte öelda, et pannakse, nagu torust tuleb. Kas kliima sellest muutub või mitte, ei ole oluline.

Kivisöe kohta muuseas, et seal on asi julgeolekus. Nimelt nafta ja gaas on pea eranditult ebastabiilsetes riikides, aga kivisütt on ka kodumaal, ehk hoopis kindlam ressurss.

2030.a. prognoose on raske teha kui pole aimugi, mis selle aasta sügiselgi olla võib. USA majandus läheb järjest rohkem tanki, tööpuudus suureneb ja dollar võib samuti see aasta kukkuda näiteks 50% vms.

Akadeemilisele diskussioonile vahelduseks võiks näiteks osta varuks vaaditäie kütust riskide maandamiseks.



____________________________
_
12.01.2010 at 16:58
vvt
  
kliimamuutustest
quote:
viplala: Milline osa Raukase jutust sulle vastukarva on? Kas tõesti peab raukas Wikisse mõne loo kirjutama, et sa tema argumente kaaluksid, ilma tema pädevust antud asjas kahtluse alla seaksid? Ja mis teaduse kullaauk see wiki üldse on?

Noh, ma oleks võinud mõne tõsiteaduslikuma artikli soovitada, ainult üks väike probleem on - üldiselt on see CO2, mandrijää sulamine ja tempi tõusu teema ka tõsiseaduslikes artiklites sees. Kahjuks.

Mis Raukast puudutab, siis kliima valdkonnas on tegemist..nagu ma ütlesin....nagu Strandbergiga energeetikas....tegemist on lihtsalt keskmisest parema jutuvestmisoskusega akadeemikuga.

quote:
Mõlemad pooled saavad sinna tõestamata ja valesid fakte postitada.

Tõsisemate artiklite algatajad ei lase sinna jama panna, olen proovinud. Üritasin kord Edgar Savisaare artiklisse kirjutada, kuidas asi tegelikult on, kadus sealt mõne minuti pärast:)

quote:
Ja kuidas nimetada sellist ründavat stiili? Kas pole tegemist mitte samasuguse talupoegliku kõhu punni ajamisega?. Vist mitte siiski, sa oled ju wikipediast ülimat tõde lugenud :)

Kas koolivaheaeg on juba alanud? :sick

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
12.01.2010 at 19:19
partel
  
kliimamuutustest
Wikipedia artiklites on ju algallikatele viited olemas.

Samas on allikate kriitika üks tähtsamaid asju, tegelikult ei tohi midagi pimesi uskuda. Eriti valitsuse statistikat. :) Näiteks igaühte puudutav GDP, töötuse määr, inflatsioon on minu jaoks suht BS, kui natuke viitsida uurida, kuidas see number on saadud.

"Kliimamuutuse toetusele teadlaste poolt" kohta näiteks jutud, et kui tahad granti (raha) saada, pead seda toetama. Meile vast arusaadav lähiminevikku arvestades: kui tahad midagi teha, pead komparteisse astuma.

Ja kunagi tõestati teaduslikult, et auto kiirendus ei saa olla üle 1 g. Õnneks drag racerid seda ei teadnud... :)



____________________________
_
12.01.2010 at 20:01
Madman
 
kliimamuutustest
quote:
vvt:
Kas koolivaheaeg on juba alanud? :sick

Kas vanadekodu on interneti saanud? :sick

Mis selliste "vaimukuste" point on?

____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
12.01.2010 at 20:08
madis
kliimamuutustest
quote:
Madman:
quote:
vvt:
Kas koolivaheaeg on juba alanud? :sick

Kas vanadekodu on interneti saanud? :sick

Mis selliste "vaimukuste" point on?

Madman, ehk teed mõne sisuka posti ka siia teemasse ? Hetkel tegeled ainult abstraktse retoorikaga ja sinu seisukoht on arusaamatu.
13.01.2010 at 08:40
Madlobster
kliimamuutustest
Madis tegelikult on minu jaoks ka sinu seisukoht natuke arusaamatu. Tood küll siin fakte erinevatest muutustest ja ringlustest. Aga see osa kui palju on siis inimene nendes muudatustes süüdi ja millised oleksid muudatused ilma inimtegevuseta?

See, et räägid liivakoogi ehitamisest ja võimalikust golfi hoovuse lõppemisest vms muutustest jääb natuke väheseks. Millal golfi hoovus tekkis? Milline oli kliima enne golfi hoovuse teket? Miks golfi hoovus tekkis? Kas inimtegevus lühendab golfi hoovuse eksistentsi või pikendab hoopis? Milliseks kujuneb kliima golfi hoovuse lõppedes?
Mis moodi oleksid kõik need muutused ja protsessid toiminud kui inimest poleks olnud?
Millistest allikatest on sinu faktid pärit?

Ja mis on siis sinu seisukoht, et mida tegema peaksime? Kas saastemaksud muudavad midagi ja kui muudavad siis millises suunas. Kas on õigustatud riiklikul tasemel tehastele ja üksikisku tasemel suurte mootoritega autodele (lux autodele) lisa maksude kehtestamine, et panna inimesi alternatiivsete lahenduste peale mõtlema. Mida veel peaks tegema (nii riikliku kui üksikisiku tasemel)? Ning oskad sa ka siis nende tegevuste mõju ennustada? Ja mõju ka siis kui neid tegevusi ei tehtaks?

Tegelikult ma natuke kahtlen, et keegi üldse suudab. On erinevad teooriad. Ja siin tekibki konflikt üks usub ühte teooriat teine teist teooriat (nagu ka maakera, looduse ja inimese tekke teooriaid on palju, mis on aga tegelik tõde)?
Teadus ongi erinevate teooriate pidev kinnitamine ja ümberlükkamine kasutades selleks kogutud informatsiooni ja fakte. Ning homme võib mõni avastus seniseid teooriaid oluliselt mõjutada. Ja täna välja öeldud "tõde" hoopis teises valguses paista (nii juhtub pidevalt)

Nii et jalgpallisuurused raheterad kas hakkavad tulenevalt inimtegeusest alla sadama või on inimene oma tegevusega selle hoopis ära hoidnud või edasi lükanud?
13.01.2010 at 12:02 2 edits. Last edited 13.01.2010 at 13:03 by Madlobster
PlyVal64
kliimamuutustest
Madlobster, ära küsi :D
Minu seisukoht: kuniks "teadlased" ja kliimalollid ei tunnista iseendale ja avalikult, et me tegelikult oleme sitakübe ilmaruumis, seejuures täiesti lollid, on kogu selleteemaline jutt ja "teadustegevus" lihtsalt rahateenimise viis lollide arvelt. Kui esimene teadlane suudaks kasvõi tunniajase ja 1 magnituudise täpsuse ga ette määrata maavärinat, võiks sellist tegelast juba natuke uskuda. Kuna inimene ei määra Maa peal, sees ega ümber põhimõtteliselt suurt midagi, siis kõik see jutt kliimast on ...

Kogu see kliimalollide seltskond teab täpselt, palju oli CO2'te õhus miljon aastat tagasi, mis oli täpne temperatuur devonis, isegi seda teavad, mis on täpne CO2 sisaldus ja temp,. 20 aasta pärast aga seda, mis toimub homme või 2 minuti pärast, ei tea keegi. Uups, jälle sai n-tuhat surma ja kliimalollid on vait kui kuldid rukkis. Muidugi fundamentalistlikumad kliimalollid väidavad, et selle gigatonnides mõõdetava võimsusega värinas on süüdi Eesti lehmade sitahais ning loomulikult "liiga suure töömahuga" USA-raud.
13.01.2010 at 14:23
madis
kliimamuutustest
Ajuvaba loogika.
PlyVal, kui Maa on sitakübe siis inimkond sellel on üldse statistiline praak ja selle kadumine ei mõjuta Universumit sugugi mitte.
Samas, mina siiski muretsen meie, statistilise rämpsu, pärast.

Aga noh, kui maailmapilt on ikka selline et "minu kool on elukool" ja mida ma usun see on tõsi ja "teadlane" käib alati jutumärkidega, siis ma ei näe mingit kokkupuutepunkti diskussiooniks.

Madlobster, kui sa ütled et liivakooki ei saa võrrelda Golfi hoovusega, siis see on sama kui et ei saa kirjutada paberile "2 laeva". Vaata kui suur on laev ! Kaks laeva veel suurem. Ei saa seda väljendada pisikese numbrikribuga "2".


Minu ettepanek on diskussioonis kasutada teaduslikke argumente, mitte talupojatarkust ja lausmöla. Kui keegi on aga veendunud et "füüsika" on mingi "teadus" ja "jama", siis palun pöörduda arsti poole.
13.01.2010 at 14:34
Stealth
 
kliimamuutustest
quote:
madis: Samas, mina siiski muretsen meie, statistilise rämpsu, pärast.


Mis selle tegevuse point võiks olla, globaalsemas mõistes siin "konnatiigis" ?



____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
13.01.2010 at 15:26
Madman
 
kliimamuutustest
quote:
madis:
Madman, ehk teed mõne sisuka posti ka siia teemasse ? Hetkel tegeled ainult abstraktse retoorikaga ja sinu seisukoht on arusaamatu.

Tegelikult ka ei saanud aru? Kohe päris tõsiselt?

Sisust niipalju et madis anna meile fakte, fakte ja veelkord fakte ja tõesta et need ka vett peavad. Meie oleme tunnistanud et me ei tea kuidas asjad käivad, samas ma usun et ka sina ei tea seda. See kinnisidee et kõik kellel on oma arvamus arvavad et füüsikareeglid ei kehti? Kuskohast sa seda võtad kogu aeg? Keegi polegi seda väitnud siin ju.

Ja nüüd paluks fakte ja tõestust mitte - lõpetage loll möla stiilis vastust.

____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
13.01.2010 at 15:42
viplala
kliimamuutustest
quote:
madis: Ajuvaba loogika.
PlyVal, kui Maa on sitakübe siis inimkond sellel on üldse statistiline praak ja selle kadumine ei mõjuta Universumit sugugi mitte.
Samas, mina siiski muretsen meie, statistilise rämpsu, pärast.

Aga noh, kui maailmapilt on ikka selline et "minu kool on elukool" ja mida ma usun see on tõsi ja "teadlane" käib alati jutumärkidega, siis ma ei näe mingit kokkupuutepunkti diskussiooniks.

Madlobster, kui sa ütled et liivakooki ei saa võrrelda Golfi hoovusega, siis see on sama kui et ei saa kirjutada paberile "2 laeva". Vaata kui suur on laev ! Kaks laeva veel suurem. Ei saa seda väljendada pisikese numbrikribuga "2".


Minu ettepanek on diskussioonis kasutada teaduslikke argumente, mitte talupojatarkust ja lausmöla. Kui keegi on aga veendunud et "füüsika" on mingi "teadus" ja "jama", siis palun pöörduda arsti poole.

Õnneks on siin teemas samuti, suures plaanis, kaks tugevat ja erinevat arvamust - kliima versus inimene. Hakkame siis selle diskussiooniga pihta, ilma sapi pritsimiseta.
Siit tuleb kohe ka üks küsimus sulle. Mis sa arvad, millised kliimat puudutavad osised või andmed on erinevad või erilised võrreldes ajalooga? Mis on sinu meelest väga teisiti, mida pole veel olnud? Ma pean silmas igasugu andmeid, temp, co2, muud kasvuhoonegaase tekitavad ained, kõiki algandmeid mida on võimalik mõõta ja mida on mõõdetud. See oleks hea alguspunkt diskussioonile.
13.01.2010 at 15:44
Madlobster
kliimamuutustest
quote:
madis:
Madlobster, kui sa ütled et liivakooki ei saa võrrelda Golfi hoovusega, siis see on sama kui et ei saa kirjutada paberile "2 laeva". Vaata kui suur on laev ! Kaks laeva veel suurem. Ei saa seda väljendada pisikese numbrikribuga "2".


Sa tahad ise teadusliku ja argumenteeritud diskussiooni aga kõik su enda vastused on ju (tsiteerin sind) lausmöla. M***i ja sardelli saab ka võrrelda, mis selle point on? Mis oli su laeva jutu point. Katsu sa veel universum (väikse) paberi peale kirjutada. (Voh kus ma nüüd alles panin :hat )

Ühelegi küsimusele ja väitele sa mittemingisuguseid loogilisi ja argumenteeritud vastuseid ei anna, sinu seisukoht antud küsimuses on minujaoks suht hägune tõepoolest ei oska sinu antud vastuseid kuidagigi seostada argumenteeritud ja faktidest tulvil diskussiooniga. Vastused on pigem kuskilt kunsti- ja paramaailma vaheliselt hall-alat, kus iga inimene peab siis pildil oleva läraka (sinu jutu) oma jaoks lahti seletama.

Samuti ignoreerid sa osasi teiste poolt toodud fakte ning tituleerid talupojaks inimsed, kelle arvamus sinu omaga ei ühti vaatamata, et arvamuse põhjus on argumenteeritud ja koheselt on sinu jaoks edasine diskussioon võimatu. Mis moodi on niiviisi võimalik üldse diskuteerida??? Minuarusaamist mööda ei ole diskussioon kaasa määgimine või ... ???

Ära solvu ja palun ära anna ka vastust ala kaks laeva pisikesel paberil (ei viitsi mõistatada) pigem ära vasta siis üldse.
Elektroonikast, füüsikast, keemiast on sul maailmapilt paigas ja valdad teemat hästi. Milleks siis sellist udu ajada? Miks sa tituleerid lolliks teistsuguste faktide esitajad mitte ei diskuteeri nende üle? Kui sa nüüd siiski solvusid ja plaanid kirjutada vastuse näe siin on üks fakt ja siin on teine, et mis te udupeadest talupojad siin ruigate ja mis teil uskumatutel toomastel veel vaja on siis ka pigem ära kirjuta see ei ole diskussioon ja ei saa sellisel juhul ka kunagi olema.
13.01.2010 at 15:47 1 edit. Last edited 13.01.2010 at 15:51 by Madlobster
PlyVal64
kliimamuutustest
quote:
madis: Ajuvaba loogika.
PlyVal, kui Maa on sitakübe siis inimkond sellel on üldse statistiline praak ja selle kadumine ei mõjuta Universumit sugugi mitte.
Mis siin ajuvaba on? Seda, et Maa oleks sitakübe, pole keegi väitnud. Me ju ei tea, mis juhtuks süsteemiga, kui Maa vahelt ära võtta. Me ainult arvame ja ei saa seda kunagi teadma.
Meie ehk inimkond aga olemegi "statstiline praak" ehk matemaatiliselt Pii "miljones" komakoht. Nagu see komakoht muudab Maa ruumala arvutuse lõpptulemuse täpsust, muudame ka meie Maa olukorda klimaatiliselt. Kuid tavaelus arvutame ikka 3,14 ja sellest inimesele piisab täiesti. Paneme Pii "numbrid" asjadeks, msi enim meid mõjutavad: Pii=Maa "olek", 3=Päike, 1=Maa ise ja 4=Kuu. Ehk Maa olek=Päike,MaaKuu.

Üliharva arvutame läbi numbri 3.14159. Siis paneme ka 1, 5, 9 taha mõjutavad tegurid. Kui me väidame, et inimene on järgmine mõjutaja, siis oleme 1. Peeretavad lehmad on 5 ja USA-raud 9 Hakkame matemaatiliselt taandama: kaotame ära autod, vajame juurde hobuseid ja härgasid ehk 5 ümardub 6'eks. Kuna inimesi saab liiga palju, sööme need kõik ära: 1 ümardub 2'eks. Sureme nälga, 4 ei ümardu mitte kuhugile ja piist ei saa kuidagi 3,2 veel vähem 4.
Edit: Õigemini 3,2 saab küll "peaaegu", kui me Kuu ümardame. Kuu aga teatavasti mõjutab Maa kliimat kõige rohkem ja kõige tihedamalt, sestap on ta "valemis" peale Maad. Kui nüüd Teadlane tõestab ära, et lehmapeer sunnib Kuu Maa juurest lahkuma, võib kliimakatastroofi juttu tõsiselt võtta. Kuid kogu Päikesesüsteemi jaoks ei muuda ka Kuu kadumine Pii matemaatilist väärtust, see jääb 3,1.
13.01.2010 at 16:04 4 edits. Last edited 13.01.2010 at 16:34 by PlyVal64
madis
kliimamuutustest
PlyVal, sa räägid praegu stiilis 10*10=100 ja 1000*1000=1000000 mis on lineaarne ja matemaatilist tõsi, kuid maa kliima ei ole lineaarne. Ka pealtnäha lihtsad võrrandid annavad vahel absurdselt mittelineaarseid tulemusi, vt. nt Mandelbroti fraktaali kohta wikipediast.

Muuseas, Kuu ei mõjuta sugugi kõige rohkem, kõige rohkem mõjutab Päike, peale seda tuleb kosmiline taustkiirgus (kauged tähed, mustad augud ja supernoovad) ja siis alles Kuu.
13.01.2010 at 17:14
Madlobster
kliimamuutustest
Madise faktid

quote:
madis:
1. Kliima on mittelineaarne. Suvel rannas istuge lapsega koos veepiiril ja tehke märjast liivast lossi. Lödistad peovahelt liivasuppi. Torn kasvab. Suht lineaarselt. Suvalisel hetkel kukub suur osa sellest kokku. Täiesti mittelineaarne ja etteennustamatu tegevus.
2. KLIIMAMUDEL ei ole vaidlusobjekt, ükski teadlane ei vaidle teisega selle üle kas termo- ja aerodünaamikaseadused kehtivad.
3. Inimene muudab tasakaalu tänu sellele et toob ringlusesse tagasi salvestunud süsiniku.
4. Jah, ka vulkaan purskab igasugu p****. Nt. keskajal põhjustas üks vulkaanipurse "väikese jääaja" tänu atmosfääri saastumisele.
5. Inimtegevus on määratult väike võrreldes päikese ja ookeaniga, kuid TÄIESTI SAMAS SUURUSJÄRGUS eelpoolnimetatud vulkaanipurskega.
6. Jah, tasakaalupunkt võib muutuda ka meist sõltumatult, kuid see on sama kui arvata et pohh need turvavööd, äkki kukub mulle lennuk hoopis kaela.
7. Linnades on temperatuur 5..10 kraadi kõrgem kui linnast väljas. Praegu on linnade alla pinda x% (vähe) kuid linnad kasvavad. Ja kasvavad..


1. Mida ühist on lödiseval liivakoogil ja inimese tegevusest/tegevusetusest põhjustatud kliimamuutusel?
2. Kas keegi väitis vastupidist?
3. Millised need muutused on? Kui palju see mõjutab st kas ilma selleta neid muutusi ei oleks? Millised oleks muutused ilma selleta? Suurused, ajaühikud võrdlusmomendid?
4. Kui suur oli see p**** kogus võrreldes praegu inimese poolt toodetava p**** kogusega ajaühikus? Allikas?
5. Millisest allikast antud väide pärineb?
6. Võib muutuda, ei või muutuda. Kas siis muutub või ei muutu?
7. Millal x% paljuks muutub? Millistes linnades võrreldes millistes linnast väljas olevates kohtades sellised erinevused? Millistel perioodidel või koguaeg? Millisest allikast andmed pärinevad? Äkki ka mingi seletus põhjus? Tagajärg?

Faktid, milles ei ole ära toodud ühtegi konkreetset suurust, kohta, ajaühikut, allikat, võrdlusmomenti. Mitte midagi!
Ning mitte midagi selle kohta, kas ja kui palju inimene kliima muutusi põhjustab vs muud tegurid.

Madise argumenteeritud vastused teiste esitatud faktidel:

quote:
madis:
Aga millal jõuab kätte aeg kui inimene suudab infot adekvaatselt, mitmest alllikast ja kriitikameelega koguda, ilma et kogu maailma enda mätta otsast vaataks ?

Ühe vana eesti professori arvamus ei ole mingi lõplik tõde, pigem on Eestis kombeks trügida areenile levitades kas plagiaate või pseudotõdesid (vt. viimase aja TTü ja TÜ pressiteateid, kuidas jälle mingi ratas leiutati).

Rohkem kriitikameelt ja vähem mina-tean-kõike-mul-on-usa-auto-kõik-teised-on-jobud suhtumist !

Lahe on lahmida bläää konspiratsioon blää mina tean oma talupojatarkusega aga see ei ole tõsiseltvõetav jutt niikuinii.

Vvt toob paar põhjendatud argumenti, sellele on mõnel smartassil vastu panna ainult üldine möla stiilis "ei see tee midagi" ja "need lollid seal" jne jne.

Täiesti mõttetu on diskussioon, kus argumentidele pannakse vastu mingi hülgemöla.

Millest me räägime ? Kas argumentideks võib kasutada füüsikat, või jääb füüsika alla "mina arvan et ega ikka ei ole küll ja need kuradi teadlased" stiilis talupojatarkusele ?

Õudne lahmimine käib. Ma kirjutan selgelt ja lihtsalt paar fakti:

Ma hea meelega diskuteerin sel teemal, kuid Mad ja Pierre palun kasutage füüsika argumente, mitte "kõhutunnet" ja süüdistamist

Täiesti mõttetu on seda diskussiooni jätkata, suurem osa poste on nagu delfi kommentaarid.

Madman, ehk teed mõne sisuka posti ka siia teemasse ? Hetkel tegeled ainult abstraktse retoorikaga ja sinu seisukoht on arusaamatu.

Aga noh, kui maailmapilt on ikka selline et "minu kool on elukool" ja mida ma usun see on tõsi ja "teadlane" käib alati jutumärkidega, siis ma ei näe mingit kokkupuutepunkti diskussiooniks. Madlobster, kui sa ütled et liivakooki ei saa võrrelda Golfi hoovusega, siis see on sama kui et ei saa kirjutada paberile "2 laeva". Vaata kui suur on laev ! Kaks laeva veel suurem. Ei saa seda väljendada pisikese numbrikribuga "2". Minu ettepanek on diskussioonis kasutada teaduslikke argumente, mitte talupojatarkust ja lausmöla. Kui keegi on aga veendunud et "füüsika" on mingi "teadus" ja "jama", siis palun pöörduda arsti poole.




13.01.2010 at 18:11 2 edits. Last edited 13.01.2010 at 18:40 by Madlobster
viplala
kliimamuutustest
Ok, alustame siis algusest, õigemini kõige kaugemalt, mis meie kliimat kõige rohkem mõjutab ehk päikesest. Peale seda liigume maale ja vaatame tükk haaval, kuhu me välja jõuame :)

Päike... maast 109 korda suurema läbimõõduga. Ühe kümnemiljondiku sekundi jooksul vabaneb temast sama palju energiat kui maal terve aastaga toodetakse. Tema kiirgusvõimsus on suurusjärgus 10(26) W (sulgudes kirjutan astme) Päikese südames ulatub temp 15 miljoni kraadini. Päike asub meist, galaktilises suuruses, kiviviske kaugusel, ainult 150 miljonit kilti. Ka valgus jõuab sealt meieni kiiremini kui Hesburgerist burgeri kätte saab, ainult 8 min ja 20 sek.

Meid huvitab päikese juures kaks asja. Esimene on nn päikesetuul. Lihtsustatult võib öelda, et tegemist on elektriliselt laetud osakeste vooga. Päikesest väljub see voog pidevalt kiirusega 400-800 km/s. Kui aga päikese aktiivsus tõuseb (päikeseplekid, pursked), võib see laetud osakeste voog maa poole astuma hakata ka paari miljoni kildise tunnikiirusega. Siis on ta otsapidi meie juures umbes 3 päevaga. Päikese aktiivsuse tõusud ja mõõnad käivad samuti lainetena ja on leitud vägagi suured seosed päikese aktiivsuse kasvu ja maa kliima soojenemise vahel.

Teiseks huvitab meid päikesekiirgus. See on see mis soojendab meie pealage ja aurustab higi meie kehadelt, teisiti öeldes tulles maale teeb see kiirgus läbi tohutu hulga protsesse ja seejärel ta lahkub maalt. Lahkub ta aga tänu nendele protsessidele hoopis teise kiirgusena kui ta saabudes oli. Ja lahkuma ta peab, vastasel juhul me läheksime keema nagu tosool auto mootoris ilma jahutuseta. Põhimõtteliselt peab siia saabuv ja lahkuv energia olema tasakaalus.

Nüüd mõningad arvutused.

Atmosfääri ülapiiri igale ruutmeetrile saabub igas sekundis aastas keskmiselt umbes 342 W/m2 päikeseenergiat, sellest 107w/m2 peegeldub koheselt tagasi, järelejäänud osa (168w/m2) neeldub aluspinnasesse ja 67W/m2 atmosfääri. Kuna maa pinna temp on +15, siis saab siit arvutada maapinnalt lahkuva kiirgusenergia hulga, milleks on 390w/m2. Sellest kiirgusest omakorda paneb 4ow/m2 paneb kohe universumi poole jugama, ülejäänud jääb pilvedesse ja atmosfääri pidama. Lisaks kiirgusenergiale lahkub meie hulgast veel kaks soojuse liiki. Üks on õhuvooludest üles kantud soojus 24w/m2 ja teine nn varjatud soojus, mis tekib veeauru kondenseerumisest suurusjärgus 78w/m2. Võttes nüüd arvesse eelpool toodud arve, on targad pead välja arvutanud, et maa igale m2 jagub igas sekundis 324 J soojust.

Jama selle kõige juures on see, et päikese soojust jaotatakse lahkel käel ainult ühele poole maakera, kuna keegi arvas heaks, välja mõelda, parasjagu samal ajal öö maa teisele poole. Samas ekvaatori juures tungivad päikesekiired maha risti maaga, meil siin aga suures osas aastast kaldu. Tänu sellele, et kiired läbivad atmosfääri pikemalt, jõuab ka maale vähem energiat. Seega tuleb välja, et neegripoisid ekvaatori juures saavad rohkem päikest, ülla-ülla :). Millest tulenevalt on ekvaatoril energia ülejääk 68wm2 ja poolustel puudujääk umbes 100w/m2. Kuna soojuskiirgust kiirgab emake maa välja igas suunas, nii ööl kui päeval ühtlaselt, tähendab see ainult üht,
neegripoiste juurest läheb minema vähem energiat kui juurde tuleb ja kõrgematel laiuskraadidel on asi vastupidi. Seega peab energia kuidagi sealt neegripoiste juurest saama sinna pooluste poole. Selleks on välja mõeldud kaks akut, ookean ja atmosfäär.

Ma lähen teen suitsu vahepeal.


.
13.01.2010 at 21:35
ReyMan
kliimamuutustest
Võimalik, et olen loll talupoeg.
Eestlane ongi õige talupoeg.

Natuke lugemist sellest põlatud ja armastatud Wikipediast.
13.01.2010 at 22:37
spinner
kliimamuutustest
Kuulun ilmselt lollide kategooriasse, sest inimtegevuse tagajärjel tohutut kliimasoojenemist ei pea väga põhjendatuks. Usun pigem mingitesse loodusetsüklitesse ja maakera reguleerimisvõimesse.

Viplala väga huvitava arvutuskäigu lõppu jõudes tekkis 2 küsimust või teooriat. Mine tea, ehk oleks neile vastuse saanud peale suitsupausi, kuid olen teatud asjades ka pisut kärsitu.

1) Kui maakeral on ookean üks nn. aku, siis hetkeseisuga selle aku pindala ju peaks suurenema seoses liustike ja muude jääkoosluste (Arktika, Antarktika) sulamisega. Millist mõju see võiks avaldada? Kuidagi peaks ookeani pindala suurenemine siiski temperatuuri ju reguleerima?

2) Oletades, et enam midagi sulada pole, aga temperatuur ikka tõuseb, siis peaks ju ookeani pinnalt vee aurustumine intensiivistuma ja seeläbi tekiks püsivam ja tihedam pilvkate, mis ei lase päikesekiirgust enam nii palju läbi ja maakeral peaksid taas tekkima tingimused uue jääaja tulekuks.

CO2 ja muude ühendite õhkupaiskamine inimese poolt on kindlasti mitte loodust respekteeriv, kuid ka metsatulekahjud ja vulkaanipursked ei ole ju alati inimese kätetöö :) Jah, ma saan aru, et paljud tulekahjud on inimese hooletus. Inimese puudumisel aga ei oleks tehtud metsaraiet, poleks põllumaid jne, see aga tähendab, et metsamassiivid oleks tohutud ja piisaks ühest "õigest" välgutabamusest, et põleks maha kordades suuremaid pindalasid metsa, kui see mida ma oleme harjunud uudistest kuulma ja nägema. Kuskilt justkui mäletan, et igas sekundis on üle maakera 500 välku. Ma arvan, et see statistika on piisav kindlustamaks metsapõlenguid.
14.01.2010 at 10:48
partel
  
kliimamuutustest
Heh,

Mis on fakt?

Mis on fakt?

Mis on teaduslikult tõestatud fakt? Kas see mida ütleb kodanik, kel küll valge kittel seljas, aga mille taskutest rahapakid paistavad ja maskeeringu alt on näha poliitik?

Kanister bensiini on rohkem väärt kui mingi teadlase arvamus. :burnout

Võiks mõelda rohkem globaalse ärkamise peale, USA's näiteks on tõsine mullitamine, kuigi mainstream uudistes seda mõistagi ei kajastata.

Eks näis, mis saab.

Võiks ikkagi arvestada, et arengumaad ei ole mingi "väikevend", vaid juba praegu suurem kui arenenud ja näiteks Hiina on suurim autoturg.

Autod kestavad nii mõnegi aasta, kas Hiina kavatseb CO2 vähendada? :)


____________________________
_
14.01.2010 at 11:00
vvt
  
kliimamuutustest
Väide:Kõik on illuminaatide, sionistide ja vabamüürlaste kinni makstud etendus, kus kliima soojenemise vältimise tähe all üritatakse piirata FTFE-demokraatiat. Ja kehtestada uut maailmakorda (NWO).Kaksiktornid õhkis CIA ja Pentagoni lendasid USA Tomahawkid sisse. Orkaani Katariina tekitasid tegelikud rohelised USA naftatööstuse hävitamiseks ning USA elamukriisi tekitasid puhahiina agendid rivaali võimu kõigutamiseks.

Argument: mina arvan nii, mulle tundub nii, kuskil skiso.ee foorumis kirjutati.

Järeldus: ülalkirjeldatud sündmused toimusidki nii nagu kirjas. Seda toetab ka minu elutarkus.

:smokin

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
14.01.2010 at 12:45 1 edit. Last edited 14.01.2010 at 12:46 by vvt
krooks
  
kliimamuutustest
Paratamatus.
Igat asja saab vaadelda nii negatiivselt kui tarvis kuni see on kasulik.Võlusõna on Kapitalism.



____________________________
Team OUTLAW
Ilus Aed
Fishing on Åland
14.01.2010 at 12:51 3 edits. Last edited 15.01.2010 at 01:24 by krooks
Madlobster
kliimamuutustest
quote:
vvt: Väide:Kõik on illuminaatide, sionistide ja vabamüürlaste kinni makstud etendus, kus kliima soojenemise vältimise tähe all üritatakse piirata FTFE-demokraatiat. Ja kehtestada uut maailmakorda (NWO).Kaksiktornid õhkis CIA ja Pentagoni lendasid USA Tomahawkid sisse. Orkaani Katariina tekitasid tegelikud rohelised USA naftatööstuse hävitamiseks ning USA elamukriisi tekitasid puhahiina agendid rivaali võimu kõigutamiseks.

Argument: mina arvan nii, mulle tundub nii, kuskil skiso.ee foorumis kirjutati.

Järeldus: ülalkirjeldatud sündmused toimusidki nii nagu kirjas. Seda toetab ka minu elutarkus.

:smokin

Kliima on siin olnud ühesugune juba aegade algusest saati (täpselt pole teada millal ajad alguse said aga see polegi oluline). Viimase saja aastaga on lehma peer, kilekott ja suured autod tekitanud kliimas pöördumatuid ja katastroofilisi muutusi. Täpselt veel ei tea, mis tuleb, kas jääaeg või hoopis läheb maru palavaks aga igtahes midagi tuleb.

Kaksiktornid lasi õhku keegi müütiline öösärgis habemik kuskilt mägedest (kätte pole teda saadud sellepärast et tema käsutuses olev tehnoloogia ületab kordades NATO, NASA, CIA, FBI käsutuses olevad võimalused). Täpselt pole teada mille pärast tornid maha lasti aga pullli vähemalt sai. Ja pulli saab ka ju edasi, sest kellele tõelistest meestest siis ei meeldi mägedes sõda mängida ja habemike püüda.

Orkaan Katariina tekkis samuti lehma peerust ja suurtest autodest. Oleks maksud juba varem peale pandud poleks Katariinat ka tulnud.

Argument: mina arvan nii, mulle tundub nii, kuskil skiso.ee foorumis kirjutati.
Järeldus: ülalkirjeldatud sündmused toimusidki nii nagu kirjas. Seda toetab ka minu elutarkus.

:smokin

Psühholoogiline reaktsioon kui midagi öelda ei oska tembeldan teised lolliks!
14.01.2010 at 15:42 1 edit. Last edited 14.01.2010 at 18:30 by Madlobster
viplala
kliimamuutustest
Üle 70 % maa pinnast on kaetud veega. Umbes 2 % sellest veest on jää, vähem kui ühe protsendi moodustavad magevesi ja veeaur.
Globaalse kliima kujunemise suhtes mängib päikese kõrval teisena suurt rolli ookean. Kogu atmosfääri soojusmahtuvus võrdub ookeani 3,1 m paksuse kihi omaga, ookeani keskmine sügavus on aga 3,8 km. Hinnangute järgi on ookeani soojushulk alates 1955 aastast kasvanud määral, mis vastab vee keskmise temperatuuri kasvule mõne sajandiku kraadi võrra. Samuti salvestatakse ookeani sügavamatesse kihtidesse atmosfääri ja vee pinnakihtide soojust. See soojuse salvestamine ei annaks aga nii head effekti tervele maakerale kui vesi koos selle soojusega ringi ei rändaks. Tegemist oleks nagu ühe radiaatoriga nelja toalises korteris, palju parem kui radikas mööda tube ringi liiguks. Õnneks on ookeanis erinevad hoovused, erineva soolasisaldusega ja temperatuuridega vett. Need elemendid panevad omakorda tööle nn konveieri.
Konveier saab hoo sisse Põhja-Atlandis, Norra meres, kus Golfi hoovusega ja tema jätku, Norra hoovusega, kaugele põhjakaarde toodud kõrge soolasusega pinnapealne vesi jahtub ja tiheneb niivõrd, et vajub läbi kergeme vahepealse veekihi põhja, moodustamaks Põhja-Atlandi süvavee massi. See veemass liigub 3-4 km sügavusel Norra merest lõunasse, pannes nii kogu konveieri käima. Jõudnud Antarktikani, keerab ta oma otsa itta, sõidab läbi Lõunaookeani Tasmaani merre ja sealt edasi Vaiksesse ookeani, kus ta Aleuudi saarestiku kandis pinnale tõuseb, et pinnahoovuste summana oma sünnipaika Põhja-Atlantikasse tagasi pöördub.
See on asja hästi lihtsustatud plaan kuidas ookean päikeselt saadud energiat laiali kannab. Kuna ookeani mass on röögatult suur, ei suuda ta lühiajalisi kliimamuutusi siluda, selle eest pikemas perspektiivis on just temal see ülessanne millega ta miljonite aastate vältel on hästi hakkama saanud.

Kuradi suitsunälg :)
14.01.2010 at 20:42
viplala
kliimamuutustest
Maa kliimat määravad niisiis erinevad tegurid. Ühed on kliimasüsteemi välised, teised sisesed. Välisteks võib lugeda näiteks maa asendit päikesesüsteemis, kaugust päikesest, maa kuju ja massi, tiirlemist ümber päikese ja pöörlemist ümber oma telje. Need on sellised väärtused mida me ei saa kindlasti mõjutada ning millest kujuneb välja maa üldine kliima, öö ja päev ning aastaajad. Sisesteks teguriteks saab lugeda päikesekiirguse juurdevoolu, aluspinna erinevusi ja atmosfääri tsirkulatsiooni.
Esimesel juhul on tegemist ka osaga mis on meile toonud miljonite aastate vältel ja vägagi süstemaatiliselt (vt. näit. ReyMan postis toodud linki) jääaegu. On olnud aegu kus liustikud olid kõik sulanud, oli aegu kus , alles hiljuti, näiteks Gröönimaal oli roheline aas millel Vikingid vorsti grillisid. Vee tase on olnud nii all kui ka üleval pool praegust taset. Ja seda kõike ennem kui inimene oskas oma liivakasti pissida. Kui meil praegu on nn. suur sula, siis tähendab see seda, et selle põhjuseid tuleks otsida mitte tänasest. Vastasel juhul jääks mängust välja nii ookean kui ka päike koos oma jumaliku võimsusega. Kui vaadata kõiki soojenemisi ja sulasid ja mis iganes andmeid vähe kaugemale kui eile, siis on ju kõik korras. Me tuleme välja suuremast jääajast ja samas on järjekordne soojenemine jõudnud haripunkti, seega peaks järgnema sellele mõni väiksem jääaeg. Kõik on käinud täpselt oma rada, nii nagu ta miljoneid aastaid käinud on. Ja seda ei saa peatada ega muuta. Ei saa võtta vähem päikest vastu, ega soojendada ookeani, ei saa jätta seisma tiirlemist ümber päikese ega ka oma telje ümber. Kuradi hea oleks ise ilma teha, muuta kliimat ja ära jätta jääaegu, sest varsti läheks neid oskusi vaja.

Ookean ja atmosfäär vahetavad süsihappegaasi, püüdlemaks tasakaalu poole kahe keskonna vahel. Kuna selle koosluse mõlemad osapooled on pidevas liikumises ei saabu tasakaal kunagi. Tuleb päikesest rohkem soojust hakkab ka ookean co2 eraldama rohkem. Läheb kliima külmemaks, hakkab co2 neelduma tagasi. Ja toimub kõik ajanihkega.
15.01.2010 at 00:01
tqhq.ee foorum : Vaba teema : kliimamuutustest   1 2 3 4 5 6 7 ..  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2024. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.