Poster |
Message |
madis |
USD/EEK 12+
Mnjah, madlobster, sa elad mullis.
Ilusas mullis, kuid siiski mullis. Eeldada et eesti talumees on "öko"... on sinisilmne.
Talumeestele tuleb anda pappi - õigus, kuid seda nimetatakse ostmiseks. |
17.05.2010 at 23:18 |
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Nojah, mull või mitte, aga kui poolteist generatsiooni kasvab üles ja saab keskealiseks mingi "kollasesildi piimaviineri" ja taimerasvast kohukese peal, siis ma pakuks (küll täiesti lambist ja ilma mõistliku tõestuseta) et tervishoiuteenuste arve tuleb ka üsna kole. Jah, kena oleks kui see käiks turumajanduslikul viisil, et kilo tomati maitselisi tomateid maksab näiteks 50 eeku ning korralik veiseliha sisetükk 400 ja mul reaalselt on nii palju pappi et ilma mõtlemata need poes korvi laduda, aga sinna tuleb ka kuidagi saada ja kuskilt ots lahti teha, nagu "headele aegadele" tagasi vaadates näha siis keskmine tarbija kohalikku põllumajandust paari aastaga käima joosta ei jaksanud.
Keegi ei pea imelikuks kui riiklikult pannakse raha teedeehitusse kuna turumajanduslikel alustel majandatavad teed ei tundu hea ideena, ma ei näe põhjust miks ei võiks samamoodi panustada kvaliteetse toidu tootmisesse, kui on näha et turumajanduse tingimustes sealt sektorist ainult "madalaim ühisnimetaja"-tüüpi kaupa väljub. Miks see ei võiks olla samamoodi arengu mootor ja inimeste laiali jooksmise vastane motivaator nagu maanteed, toimiv ühistransport, valgustatud tänavad või muu sarnane ühiskondlik teenus. Kuidas täpselt defineerida ja tagada kvaliteet, see on puhttehniline küsimus, võib piitsaga, võib präänikuga, võib präänikut pakkudes vaikselt hõlma alt piitsa näidata.
See, kui põllumajandusprogrammist saab sotsiaalprogramm, on muidugi pure evil, aga noh sellest "laisa talupoja" tasemest me oleme minu tagasihoidlikul hinnangul veel suht ohutus kauguses.
Aa ja mis puudutab UHT piima, siis see on nendes riikides populaarne kus tarbijad seda eelistavad - Prantsusmaal ja Belgias on jah raske midagi muud leida, samas Skandinaavias on selle turuosa parimal juhul marginaalne. See eelistuste asi on suht juhuslik ja ilmselt rohkem kultuuritaustas kui toetuste tasemes kinni.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
17.05.2010 at 23:59 |
3 edits. Last edited 18.05.2010 at 00:12 by Jesper
|
Madlobster |
USD/EEK 12+
quote: madis: Mnjah, madlobster, sa elad mullis.
Ilusas mullis, kuid siiski mullis. Eeldada et eesti talumees on "öko"... on sinisilmne.
Talumeestele tuleb anda pappi - õigus, kuid seda nimetatakse ostmiseks.
Mis mõttes mullis? Mainisin et paljud kaupmehed on petised. Ok tegelikult pidasin siis nende kaupmeeste all silmas ka talunike, kes siis poodidesse ja turgudel oma kaupa turustavad. Turul vaatavad sulle ausa näoga otsa ja ütlevad, et on eesti maasikad ja täitsa mahe talust pärit. Mis tegelikult on?
Aga point oli selles, et kui mul on võimalus osta korraliku rammusat piima ilma pastöriseerimata versus poe lurri siis ostan korraliku piima (veel parema saab kui ise lehma võtan, seda aga tegema ei hakka) Samuti kui hakkavad tulema kurgid tomatid jms staff siis selle ostan ka kõrval asuva kasvataja käest kelle kasvuhoone ääres ja põlluservas auravad naturaalsed sitahunnikud mitte väetise kotid. Maitse vahe on samuti suur. Selge, et veel parema saab kui ise teed.
Aga lihtsalt pole aega ise teha. Nii võiks majoneesi, nööpe, seepi, jalanõusi jms ise teha. St hangin siis nii mõistliku ajakuluga minujaoks normaalse hinna ja kvaliteedisuhtega kaupa. Veel parema otsimiseks tarnimiseks tuleb kulutada rohkem aega raha jms ressursse ja selline igapäeva söögi hankimine pole pere jaoks enam normaalne
Lihtsalt tahtsin öelda, et talumehed peavad saama nii palju pappi, et ilma väetiseta kasvatades ja võimalike ikaldusi arvestades peab ta jääma ellu ja teenima sellist raha, et pole isu suurema kasumi saamise eesmärgil oma toodangut rikkuda ja riskida mahe märkidest ilma jäämisega. Loomulikult peab samas jääma tema toodetava kauba hind sellisele tasemele, et keskmine eesti pere seda ka osta suudab
Ennist jäi jah mainimata, et toetada tuleb minu silmis mahe ja öko tootjaid ja need suured keemia otsas kasvatajad tuleks utiliseerida või toodang suunata neegritele nende näljahäda leevendamiseks. |
18.05.2010 at 09:43 |
|
otipoiss |
USD/EEK 12+
Mahe põllumajandus meie hetkeoludes tähendab põllumehe poolset pealemaksmist. Võimatu on ära elada. Naturaalsel sitahunnikul või kanalägal on ka omad teatavad miinused nagu näiteks seedimata umbrohuseemned ja mõningad haigused, võib ju sellega väetada küll aga pärast võib juhtuda, et haiguste tõrjeks ja umbrohu tõrjeks läheb lihtsalt rohkem mürke. Võta nüüd kinni siis kumb parem viis on. |
18.05.2010 at 10:44 |
|
Raceboy |
USD/EEK 12+
quote: otipoiss: Mahe põllumajandus meie hetkeoludes tähendab põllumehe poolset pealemaksmist. Võimatu on ära elada. Naturaalsel sitahunnikul või kanalägal on ka omad teatavad miinused nagu näiteks seedimata umbrohuseemned ja mõningad haigused, võib ju sellega väetada küll aga pärast võib juhtuda, et haiguste tõrjeks ja umbrohu tõrjeks läheb lihtsalt rohkem mürke. Võta nüüd kinni siis kumb parem viis on.
Olles mahepõllundusega veidi kursis võin väita, et pestitsiide seal ei tohi kasutada ei umbrohu- ega kahjuritõrjeks. Kahjurite vastu kasutatakse looduslikke antagoniste e. parasitoide.
Eestis on mahepõllundus täiesti olemas ja toimiv, kuid mõistagi kopsakate riigipoolsete toetustega. Tänu nendele aga elavad Haanja taga ka inimesed, kel muidu oleks see täiesti võimatu, kuna keegi teine töökohti ei loo. Olen seda olustikku korduvalt uurinud ja seal omajagu aega veetnud.
Kuidas tunduks elada Eestis, kus asustus on ainult suuremates linnades ja mujal täiesti inimtühi? Ja linnades oleks mõistagi eeslinnade asemel (või eeslinnadeks) slummid?
____________________________
www.vems.ee |
18.05.2010 at 11:16 |
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Raceboy postitus on õpikunäide sellest, kuidas sotsiaalpoliitika aetakse kõige muuga lootusetult sassi - sorry, aga töökohti ei loo see, kui inimestele lihtsalt raha anda et säh võtke ja tehke mingit tööd mis meeldib, või ärge tehke, aga elage seal Haanja taga sest muidu meil statistikas on regioonide koha peal koledad numbrid. Töökohti loob see kui:
1. on kellegi poolt välja mõeldud mingi maailmale lisaväärtust tootev skeem
2. keegi on nõus selle eest raha maksma (see keegi võib olla läbi hangete või muude meetmete ka riik, kui asi teenib ühishuve, näiteks kaitsetööstuses enamasti nii on)
3. makstav raha on suurem kui lisaväärtuse andmiseks tehtavad kulutused
Haanja taguse ja muude selliste "keegi siia ju töökohti ei loo"-tüüpi alade probleem on punkt nr 1, sest külapoe ees Sarviku manustamine päris lisaväärtuseks ei kvalifitseeru. Kui punkt 1 on täidetud, siis on riigil õige aeg vajadusel sekkuda ja kas sularaha, garantiide või tellimustega ettevõtmist toetada, aga kui punkt 1 ei ole täidetud siis võib sinna raha tampida miljon aastas per naase ja ikka on maa kärnas ja kärss külmand (peale selle et külapoes Sarviku müük veidi tõuseb). Sotsiaalpoliitika peaks olema selline, et inimesed ei nälgi ja ei sure tuulerõugetesse, aga leivale vorsti peab ikka igaüks ise välja nuputama.
Kui rääkida Eesti põllumajandusest julgeoleku või lihtsalt elukvaliteedi kontekstis, siis pole mingit vahet mis Eesti piirkonnas see täpselt toimub, võib näiteks koonduda Lääne-Virumaale kuna seal on kõige viljakam muld (ma ei tea, kas on, aga noh näiteks), võib koonduda ümber Tallinna, võib koonduda saartele.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
18.05.2010 at 11:45 |
1 edit. Last edited 18.05.2010 at 11:49 by Jesper
|
Raceboy |
USD/EEK 12+
Ega minu näide polnud mõeldud selleks, et näidata kuidas suurettevõtteid vms luuakse põllumajandustoetustega. "Töökohtade loomine" oli võibolla liialt suursugune väljend mahepõllundustoestuste realiseerimise kohta, aga enamik mahetalusid pakub kolmele-neljale sulasele küll tööd, kel muidu sissetulek puuduks.
____________________________
www.vems.ee |
18.05.2010 at 11:58 |
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Jah, aga "töökohtade loomine" inimestele, kelle oskuste ja teadmiste tase ei võimalda muidu endale elatist teenida on sisuliselt sama kui neile lihtsalt toetust maksta. Vt Tallinna reisisaatjad. Põllumajanduse point ei ole kvalifikatsioonita inimestele töökohtade loomine, nagu ühistranspordi point ei ole reisisaatjate vedamine, aga nii põllumajandus kui ühistransport vajavad eksisteerimiseks toetusi.
Ma iseenesest ei vaidle sulle vastu, tõenäoliselt põllumajandus loob töökohti, aga pigem üritan nügida üldiseid rõhuasetusi - seal sektoris edukaks töötamiseks on vaja siiski üpris palju spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, see ei ole päris nii enam tänapäeval et kari mehi viskab õlle kõrvale hanguga heina.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
18.05.2010 at 12:09 |
2 edits. Last edited 18.05.2010 at 12:13 by Jesper
|
partel |
USD/EEK 12+
Heh, ja kust see riigi toetusraha tuleb?
Riigil ei ole raha, ainult see, mida ta kellegi käest ära võtab. Et siis ühe käega teeb hinnad odavamaks ja teise käega võtab rohkem maksu? Näiteks kui basseini ühest otsast ämbriga vett ammutada ja see teise otsa tühjaks valada, kusjuures loksutades veel osa maha, kas siis veetase tõuseb?
Valik/väiketootjad: igasugune riiklik sekkumine käib just "väikevendade" pihta. Kui turustamiseks on vaja igasuguseid litsentse, sertifikaate, taotlusi, toetusi jne siis on turul ainult suured, kel on pappi lobitegelasi, juristide armeed jne jne palgal hoida.
Kvaliteet: kui farmeri põhihuvi on toetuste väljaajamine, mitte tarbijate huvide rahuldamine, siis mis kvaliteedist saab juttu olla?
Julgeolek: kuidas saab elujõuliseks pidada põllumajandust, mis on riikliku "kunstliku hingamise" all
Igaüks valib:
1. Otsustab-vastutab ise
2. Maksab peale, et bürokraat otsustaks, mis hea on
Variant 2 korral võiks kaaluda, kas kodanikul peaks näiteks juhiluba olema - liikluses tuleb ju ise otsustada-vastutada...
Mis töökohtade loomisse puutub, siis riik võib esmapilgul küll luua, aga selle peab kinni maksma erasektor, mistõttu seal kaovad/jäävad loomata suurem arv töökohti, kuna kapital ja töötajad on juraga hõivatud. Kusjuures erasektori töökohad on isemajandavad, mitte kinnimakstud. Töökohti loovad eelkõige OÜ'd, kas asutamise või laiendamise käigus, milleks on riigil vaja majandusest käed eemal hoida.
____________________________
_ |
18.05.2010 at 14:02 |
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Basseinides muideks on umbes sinu kirjeldatud süsteem. Kutsutakse filtriks. Kui välja lülitada, siis mingi aja pärast jookseb bassein inimestest tühjaks, kuna vesi hakkab haisema.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
18.05.2010 at 14:35 |
1 edit. Last edited 18.05.2010 at 14:36 by Jesper
|
charger |
USD/EEK 12+
Pärtel, sa võiksid vahelduseks uurida turutõrgete teooriaid |
18.05.2010 at 15:29 |
|
otipoiss |
USD/EEK 12+
Jah olen teadlik, et mahepõllunduses ei tohi kasutada pestitsiide ega muud keemiat ning ka sellest, et mahepõllumehed saavad suuremaid toetusi. Sellest hoolimata aga reaalsus on veidi teine, esiteks ei ela ikkagi ära, sest toodang on kallis ja raske turustada ja teine ja pisut hämaram on see, et mitte sugugi kõik mahetooted pole sugugi nii mahedad kui nad väidetakse olevat. |
18.05.2010 at 15:40 |
1 edit. Last edited 18.05.2010 at 15:40 by otipoiss
|
arxx |
USD/EEK 12+
1. "vaesust on keeruline ümberjagada" (Eesti avalikuelutegelase mõttejupp) - puudutab doteerimist.
2. Maksumaksja raha on anonüümne, teisisõnu kroon, mille ametnik kulutab eelarvest on "odavam", kui see, mille ta saab palgapäeval oma arvele. Millest tulenevalt on raske oodata heaperemehelikku käitumist "riigirahadega".
Teadjamad härrad võiks uurida, milline on avalikus- ja eraseketoris tegutsejate suhe Eestis. Mingi periood tagasi, kui mälu ei peta, oli see 38/62, ehk 62% "pidas ülal" seda 38%. Selge, et avaliksektor "toodab" vajalikke teenuseid ühiskonnale (julgeolek, korrakaitse, seadusloome, ...), aga kindlasti ei ole riigi primaarne funktsioon kapitalistliku majandusmudeli juures hüvede ümberjagamine. EU ja Eesti vajaksid ilmselt "õhemat" riiki, s.t. vähem makse, väiksemat ametkonda (väiksemad kulud valitsemisele), vabamat ettevõtluskeskkonda. Doteerida võiks/peaks majandusharusid, millel on peale "strateegilise tähtsuse" ka perspektiivis ekspordipotentsiaali ...
____________________________
Avenger ES - "üsna ilmetu kupee" |
18.05.2010 at 18:46 |
|
vvt |
USD/EEK 12+
Mulle miskipärast tundub, et meil on see "õhukese" piir vaikselt kätte jõudnud ja edasi palju õhemaks ei saa. On ju igasuguseid erakiirabi, eravangla vms teooriaid viljeletud ja need on teooriaks ka jäänud. Ettevõtlusvabadust võiks parandada muidugi sellega, et lõpetaks igasugu euro vms normidega kruvi üle keeramise.
Minge ajage asju mõne Lõuna-Euroopa riigiasutusega ja siis vaadake, kui vaba meil see keskkond siis ikka on.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
18.05.2010 at 19:53 |
1 edit. Last edited 18.05.2010 at 19:56 by vvt
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Arxx, avalikus sektoris töötajate protsent sõltub tugevalt sellest, mida sa sinna täpselt loed. Sinu rõhuasetuse järgi pead silmas eelkõige riigiametnikke, neid on laias laastus 5% töötajatest ehk kuskil 25 tuhat, omavalitsused lisavad veel 1-2% tuuris ehk 5-10 tuhat. Kui sa võtad sisse õpetajad, arstid, politseinikud, kaitseväelased, teadlased ja muud sellised ametimehed ja -naised, siis kerib koguarvu kuhugi 25% ehk 120 tuhande kanti.
Arvud on peast tulistatud, ma täpset statistikat ei viitsinud hetkel otsida, aga suurusjärgud peaks õiged olema.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
18.05.2010 at 21:16 |
|
arxx |
USD/EEK 12+
to Jesper: avaliku sektori all pean silmas riigieelarvest ülalpeetavaid, kaasaarvatud need, mida loetlesid. Rõhuasetus, nagu mainisid, riigi valitsemiskuludel.
25% tundub mulle alahinnatud, see võiks olla ideaaliks.
to vvt: "õhema" riigi all mõistan pisemaid valitsemiskulusid, nii siin, kui EU-s.
Majandusvabadusega on siin suht OK, aga alati saab paremini. Heaks indikaatoriks on ilmselt välisinvesteeringute muutus pikemas perioodis.
____________________________
Avenger ES - "üsna ilmetu kupee" |
18.05.2010 at 22:43 |
|
Jesper |
USD/EEK 12+
Mismõttes "riigieelarvest ülalpeetavaid"? Kui riik hangib erafirmast maantee ehituse, kas siis ehitajad on "riigieelarvest ülalpeetavad"? Või kas EE töötajad (u 8000 inimest) käivad sinna alla, omanik on riik ja ettevõte on rämedas kasumis?
Meditsiin näiteks on finantseeritud läbi Haigekassa ja erinevate üpris huvitavate eraõiguslike juriidiliste kehade, nagu sihtasutused jms. Haridussüsteem on jälle omavalitsuste ja riigi ühine ettevõtmine, kus on täiesti oma raamistik, näiteks Audentese Spordikool on saba ja karvadeni erafirma, aga täidab riiklikku koolitustellimust (ja on kahjumis btw). See süsteem ei ole nii lihtne, et "vibutame kirvest ja laseme need muidusööjad lahti", kui sa arvad et kuskilt on vaja õhemaks teha, siis tuleks ka argumenteerida et mis otsast täpselt. EE rahvusvahelise müügi osakonnast või algkoolide õpetajatest alustamine pole äkki kõige kavalam tegu.
Aga ok, sind huvitab ainult number, 2009. aasta seisuga töötas avalikus sektoris kõige laiemas mõistes (riik, omavalitsused, üle 50% riigi/omavalitsuse osalusega äriühingud) 158.1 tuhat ja erasektoris 389.2 tuhat inimest, ehk siis 29/71. Eks see 4% erinevus minu algselt pakutud numbritest tuli sellest, et erasektoris koondati eelmine aasta rohkem, kuna kipsimehi väga palju riigitööle ei võetud. Andmed: www.stat.ee
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
19.05.2010 at 00:57 |
1 edit. Last edited 19.05.2010 at 01:28 by Jesper
|
vvt |
USD/EEK 12+
Eks suured liberalismifriigid saavad siis asjast aru, kui endaga midagi hapusti läheb (nt maal maja põlema läheb) ja 112 teatab, et kahju küll, teist 15 km kaugusel olnud tuletõrjekomando suleti eelarvekärbete tõttu, 60 km kauguselt tulek võtab tund aega, jõuab tukkide jahutamiseks kohale. Egas üks asi on kaagutada statistika pinnalt "mina arvan, et peaks olema", teine asi on isiklik kogemus kas ohvri või kõrvalvaataja pilgu läbi. Seepärast ajavad mind virilalt muigama mingid teles kindal toonil esinevad 20-25 aastased poliitikutest lapsesuud, paljud teist oleks valmis 10K kuupalgaga minema põlevast majast inimesi välja tooma (oma elu kaalule panema)?
Üks asi on statistika põhjal targutada ja teine asi on asja olemust seestpoolt näha. See "suur ja ülepaisutatud" Eesti avalik sektor on kohati lausa murettekitavalt hõre.....
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
19.05.2010 at 07:25 |
3 edits. Last edited 19.05.2010 at 07:29 by vvt
|
Raceboy |
USD/EEK 12+
See paksu riigi mulje on tekinud pigem otseselt ministeeriumide ja kõiksugu ametkondade töötajaskonna põhjal, nt 770 000kroonist aastapalka saavate kantslerite jm nägude näitel, kes ei suuda teles ühtki põhjust välja tuua, miks ta sellist raha saama üldse peaks. Kes mäletab seda toredat naiskantslerit, kes lolli naeratuse saatel rääkis vastutusest ja ühtki näidet tuua ei osanud?
Vaadates praegust olukorda, kus pästjad panevad oma elu iga päev kaalule naeruväärse palga eest (mis on lisaks pidevalt kärpijatel hambus), siis vähendada meil küll selles osas kuskilt ei paista olevat. Et nagu rikas on see, kes vähe kulutab või? Kui kuskilt peale ei tule midagi ja sellesse ei investeerita, s iis ei ole varsti üldse midagi enam kulutada.
Ja kes siin on tulihingelised turumajanduse eest ristisõdijad, kas olete hetkeks mõelnud, mis saab nt kooli- ja ülikooliharidusest kui riik nt erastab kõik haridusasutused? Sry, siis pakuvad kõik samasugust sitta haridust nagu praegused erakõrgkoolid (mis on pigem midagi päris rakenduskõrgkooli ja kutseka vahepealset). Ja noh, kellele seda rahvuslikku pärandit ja kultuuri ikka vaja on, tarbetu kulutus ju, NOT!
____________________________
www.vems.ee |
19.05.2010 at 07:55 |
|
partel |
USD/EEK 12+
Riigieelarve kogusuurus ja prioriteetide seadmine on ikka eri asjad.
Riigi tähtsaim ülesanne on julgeoleku tagamine. Aga kus on näiteks F-16, Leopard 2, SAM'id? NATO nõuab 2% SKP'st, hea kui seegi täis tuleb, mina oleks nõus ka 6% vms kuni elementaarselt üles ehitatud.
Haridus tuleb ühe esimese asjana erastada ja haridusministeerium likvideerida.
Egas need õppejõud ja koolimajad kuhugi kao, lapsevanemad ja tudengid siis ise otsustavad kus parima hariduse saab. Praegu puudub ju igasugune motivatsioon head tööd teha, palk tiksub anyway.
Ikka see era vs riik mõeldakse praegust olukorda. Tuleb ikkagi arvestada, et erastamise korral ei kao parimad riigisektori töötajad kuhugi, vaid palgatakse erasfääri palju kõrgema palga eest ja parematesse töötingimustesse.
Ei ole sellist asja nagu tasuta haridus, tasuta arstiabi. Kõik maksavad ju makse nende eest ja erakoolide ja arstide klientidel on ju topelt: kõigepealt maksa võõraste kool ja ravi kinni maksudega ja siis veel enda oma lisaks veel.
____________________________
_ |
19.05.2010 at 08:46 |
|
vvt |
USD/EEK 12+
Leopard II-d ja SAM-id saavad Eestil lähima 10 aasta jooksul olema. Samuti kasvab armee umbes 2 korda suuremaks.
2% on meie geopoliitilist asukohta ja ajalugu arvestades muidugi hale nali, see peaks tõesti olema vähemalt poole suurem. Ka selle nüansi peale tasuks mõelda kui rääkida riigi õhendamisest. 2% annab mida? Suudame venelastele nädal kuni kaks vastu panna, siis on laskemoon otsas ja kõik kohad haavatuid täis.
quote: Egas need õppejõud ja koolimajad kuhugi kao, lapsevanemad ja tudengid siis ise otsustavad kus parima hariduse saab. Praegu puudub ju igasugune motivatsioon head tööd teha, palk tiksub anyway
Eesti kogemus igasuguste "rahakoolidega" vähemalt kõrghariduse teemal näitab mida? Iga personalitöötaja muigab EBS nime kuuldes. Kuidas sa ütled inimesele, kes on raha maksnud, et sa ei saa sedasi eksamil läbi? Räägin seepärast, et mul tutvusringkonnas on paar inimest, kes rahakoolides töötanud ja seal oli täiesti tavaline praktika, et mõni läbikukkunud jõmm "helistas kuhu vaja ja teatas, et ta MAKSAB" ning õppejõule korraldati kasvatuslik vestlus "te pole vist veel aru saanud, kuskohast teie palgaraha tuleb". See on Eesti eraülikoolide praktika. Kahjuks.
Teine asi on tasuline põhi/keskharidus. Sellised koolid täituvad kohe nendega, kellel on rohkem maksta, mitte nendega, kes võimekamad on. Edasi tulevad sealt toredad silmaklappidega ühiskonnaliikmed, kes ei kujutagi ette, mismoodi tavainimene elab ja kuidas toime tuleb. Kogu elu käib steriilses mullis vanemate villa - auto-erakool-vanemate villa. Päris kohutav nähtus on juhtivtöötaja, kes kohe hopsti koolipingist issi firma direktoriks maandub. Sotsiaalne tarkus on ka tähtis asi ja seepärast peab kool koosnema kõikide kihtide esindajatest. Mis 100% tasulise hariduse puhul vaevalt et juhtub. Tegelikult peaks kogu seltskond in corpore käima läbi sõjaväest nagu juudiriigis (naised ka).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
19.05.2010 at 12:41 |
2 edits. Last edited 19.05.2010 at 12:53 by vvt
|
arxx |
USD/EEK 12+
Tänud statistika eest, 29/71 puhul pole seis ju paha, mingid aastad tagasi oli see suhe sarnane rohkem sellele nagu eelnevalt mainisin.
"Riigieelarvest ülalpeetavad", ehk avalik sektor, defineerus stat.ee lehelt - riik, omavalitsused, üle 50% riigi/omavalitsuse osalusega äriühingud. Seega erafirma, kes saanud riigilt teeehitustellimuse, on edukalt toimetanud erasektori esindaja, mitte "ülalpeetav" ... küsimus võiks tekkida ainult, kas riigihanke protsessi tulemusena valitu on/oli parim võimalik valik ... ehk, kas "meie raha" kasutati ratsionaalselt, või "doteeriti" midagi, kus mängus muud huvid. Näiteid leiame meediast virnades. Kunagine "leivaisa" sõnastas asja sedasi, parim äripartner on riik - leib on pikk ja rasvane, ehk ametnikkond ei vastuta tihti tehtud otsuste eest (paarsada miljonit siia sinna - savi), leping vettpidav - tuleb maksta . Eelarves auk, ah rsk, tõstame makse. Keegi võiks uurida, kuis vabariigi kriisieelarve paika saadi. Huvitav oleks protsentuaalselt vaadata kulude-tulude muutust ...
"Kirve vibutamisele" ilma analüüsita üles ei kutsu, süsteemi lammutama samuti mitte, küll aga on valdkondi, mida on võimalik ratsionaalsemalt majandada. "Kipsimehi" on paraku hulgi ka avalikus sektoris, millest tulenevalt on kompetents tihti rohkem, kui puudulik ja ratsionaalsest rahakasutust on raske loota. Samas ekspertide leidmiseks puudub sageli valmidus ja tahe (motivatsiooni puudus? erahuvid? raske tunnistada rumalust?). Millise mehhanismiga seda muuta-parandada, ei tea ... luua järgmine ametkond, atesteerimiseks-koolituseks-kontrolliks - BS
.... aga ehk usaldada turumajandust ja erasektorit ... Igasugune riigipoolne ümberjagamine (maksustamine-doteerimine) ei saa olla efektiivne, protsess ise neelab juba tublisti ressursse, samas teatud tasandini see ju hädavajalik.
Meditsiin-Haigekassa-ravimite kompensatsiooni mehhanism - hea näide riigi ebaperemehelikusest, lobby-st, jms. BTW, ravimitetootmine on samuti strateegilise tähtsusega majandusharu. NATO dokumentides peaks sisalduma ka viide, et kriisi korral peab liikmesriik iseseisvalt olema suuteline varustama elanikkonda esmatarbe ravimitega .... kus on vabariigi ravimitööstus?
Mõtlemiseks siis veel teemkohaselt USD/EEK 12+:
majanduskriisis toimetasid keskpangad erinevalt, USA oma lasi baasintressi 0-ligi, Euroopa Keskpank vastupidiselt tõstis inflatsiooni hirmus (krt, ei saa ju rihma pingutada, heaoluga harjunud hakkavad kisama) ... kas ei võiks olla seegi põhjuseks, et Kreekal/Hispaanial/Portugalil vesi ahjus on?
Pole ma mingi padu liberaal, "küla sandid ja vaesed" tuleb toita-katta ja anda neile võimalus, aga heaoluriik algab edukast majandusest, vaesust jagada ei saa.
____________________________
Avenger ES - "üsna ilmetu kupee" |
19.05.2010 at 14:19 |
|
madis |
USD/EEK 12+
Riiklik kõrgharidus on Eestis nii sügaval p***** et ükski erakool sellest hullem ei ole. TTÜ on teinud palju et Eestis takistada kõrgtehnoloogilist ja tarka tootmist. |
19.05.2010 at 14:42 |
|
vvt |
USD/EEK 12+
Ilmselt sa siis pole kogenud, kui p***** erakõrgharidus on
Sellistel tehnoloogiamahukatel aladel vaevalt mingit konkurentsi siin eales tekib, erakõrgkoolid on ainult humanitaar- majandus vms aladel.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
19.05.2010 at 15:10 |
1 edit. Last edited 19.05.2010 at 15:11 by vvt
|
partel |
USD/EEK 12+
quote: arxx:
Mõtlemiseks siis veel teemkohaselt USD/EEK 12+:
majanduskriisis toimetasid keskpangad erinevalt, USA oma lasi baasintressi 0-ligi, Euroopa Keskpank vastupidiselt tõstis inflatsiooni hirmus (krt, ei saa ju rihma pingutada, heaoluga harjunud hakkavad kisama) ... kas ei võiks olla seegi põhjuseks, et Kreekal/Hispaanial/Portugalil vesi ahjus on?
Põhiline oli liigne laenamine.
Kusjuures näiteks USA's Greenspan (eelmine Fed Reserve boss) tekitas alates 2001 mulli, et lappida NASDAQ crashi ja 9/11. Masu oli väga väike, aga tekkis globaalne mull, kuna maailm oli dollaritega üle ujutatud. Siis hakkas Fed vaikselt tõstma kuni 5.25'ni, mis mulli lõhki lõi 2007 sügisel. Kusjuures Greenspani ajal oli min 1%... nüüd Bernanke lasi nulli ja lisaks ostis Wall Streeti pasa kõik kokku.
Ehk järgmine laks mõne aasta pärast on saatuslik... Enne tuleb hüperinflatsioon ja siis (tuuma)sõda.
Mis EU'sse puutub, siis näiteks Kreekaga on lõpp, 100% SKP võlga on võimatu tagasi maksta. Lisaks muidugi kõikide lääneriikide rahaliselt tagamata kohustused nagu pensionid. No way nende jaoks raha on. See pensioniea tõstmine on juba näide riigipoolsest lepingu rikkumisest. Lihtsalt ühepoolselt muudab ja kõik.
Ja mida teevad poliitikud? Süüdistavad "spekulante". Kindlasti nemad tekitasid riigivõlad ja eelarvedefitsiidid.
Rahvas ka teadagi karjub, et "miks riik midagi ei tee?!". Riik on juba vägagi palju teinud - riik ju selle kriisi põhjustaski!...
Tarbimislaenu tagasimaksmiseks tuleb võtta veel suurem tarbimislaen - loogiline ju riigiisade arvates. Selline julge ja enneolematu samm väärib ju kiitust!
We are all doomed.
____________________________
_ |
19.05.2010 at 15:28 |
|
|