quote:emty: no kilo vett kaalub vees ikkagi t2pselt 1kg...see, et ta keskkonnaga sama tihedusega on ja selle SUHTES "kaaluta olekus" on, on hoopis eraldi teema...kui sul on 1000kg vett ja sa selle seest kusagilt keskelt 1kg 2ra v6tad, j22b j2rgi 999kg...
No emty on küll õlle sees üsna selgelt.. ise ju ütled, et kilo vett on vees kaaluta
Mismoodi ta sisi saab rauakiloga võrdse kaaluga olla
Sa ikka ei lugenud mitte midagi massi ja kaalu kui fundamentaalselt erinevate mõõtühikute kohta..
ei ait2h, pole 6lut, v6i siis yldse alkoholi juba kaheksandast jaanuarist alates tarbinud...aga see selleks...
v2ike eksimus terminites kaalu ja massiga, mis peale minu postitust lahti seletati...selle asemel, et tunnis pastaka kestast tehtud puhkpyssiga tydrukuid tatikuulidega tulistada oleks pidanud k6rvad rohkem lahti hoidma...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:vr_: Teooria on tegelikult hästi lihtne, küsimus oli, kas üks kilo vett kaalub sama palju kui üks kilo rauda.
Kilo on massi ühik, kaalu mõõdetakse tiba teise ühikuga, nimelt njuuton, mitte segi ajada meie foorumi Newtoniga.
Tõepoolest siin ja täna ja pragu visates ühe kilogrammise etaloni kaalule ja mõõtes teisele poole välja hunniku vett, mis ideaaltingiustel on suisa liiter ning massi poolest tõesti 1kg.
Kui me nüüd võtame need mõlemad mõõdetud massid ja pistame vee alla muutub äkitselt vee kaal sinna nulli kanti ning rauatükk kaalub ikka veeel midagi.. hoolimata sellest, et teiselpool on seesama kilogramm vett vajutab ta kangkaalu lupsti omalt poolt alla..
Kes ei mäleta, siis nõnda arhimeedes välja mõõtis ka ullast krooni, aga see pole oluline.
Oluline on mitte segi ajada massi ja kaalu... seesama kilogrammine sangpomm kaalub kuul 6x vähem.
Reymanist ma ei saa aru, kas sinu väide on, et muutumatus taustsüsteemis jäävad kaks objekti sama kaaluga või on sinu väide see, et taustsüsteem peab olema võrdne mõlema objekti jaoks. Viimasel juhul ei ole sinu väide tõene, esimesel küll ilmselt jah.
Nii kes mulle nüüd õlle pididki tooma?
Kas Seltsimees Arhimedes oma seadusega mitte ruumala ei mõelnud, mis ta vett välja tõrjub, sest sinu loogika kohaselt peaks kolm kilo tina visatama kolmeliitrisesse purki ja purk peaks tilgatumaks tühi olema missiis et purgipõhjas on ainult üks väike kamakas tina?
Sinu loogika kohaselt ei tohiks ka rauast laevad vee peal ujuda vaid kolks põhja minema.
Arhimedes tõeskas selle kullast krooniga seda, materjali kaal ja ruumala ei klappinud omavahel, mis oli samal kogusel kullal mis oli antud krooni valmistamiseks, kuna kaaluda oskasid kõik ja kaal klappis ,siis oli vaja teada selle krooni ruumala, mida keegi peale Arhimedese ei osanud õelda.
Mõned mõtted mis pähe tulid seda lugedes.
Kas Seltsimees Arhimedes oma seadusega mitte ruumala ei mõelnud, mis ta vett välja tõrjub, sest sinu loogika kohaselt peaks kolm kilo tina visatama kolmeliitrisesse purki ja purk peaks tilgatumaks tühi olema missiis et purgipõhjas on ainult üks väike kamakas tina?
Sinu loogika kohaselt ei tohiks ka rauast laevad vee peal ujuda vaid kolks põhja minema.
Arhimedes tõeskas selle kullast krooniga seda, materjali kaal ja ruumala ei klappinud omavahel, mis oli samal kogusel kullal mis oli antud krooni valmistamiseks, kuna kaaluda oskasid kõik ja kaal klappis ,siis oli vaja teada selle krooni ruumala, mida keegi peale Arhimedese ei osanud õelda.
Mõned mõtted mis pähe tulid seda lugedes.
Ma parem ei hakka kellegi intelligentsusele ega analüüsi-sünteesi võimekusele diagnoose panema aga..
Loe palun mu kirjutis veelkor mõttega üle ning
võta ja vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Archimedes#The_Golden_Crown
Rauast laev lähebki kolinal põhja kui ta on täisrauast.. soome reisijate õnneks on rauda kasutatud ainult kestana mis õhku "kinni hoiab".
Reymanist ma ei saa aru, kas sinu väide on, et muutumatus taustsüsteemis jäävad kaks objekti sama kaaluga või on sinu väide see, et taustsüsteem peab olema võrdne mõlema objekti jaoks. Viimasel juhul ei ole sinu väide tõene, esimesel küll ilmselt jah.
Nii kes mulle nüüd õlle pididki tooma?
Võin Sulle ka kaks õlut teha. Tahtsin öelda seda, et mõlemale objektile peavad mõjuma võrdsed jõud konstantses keskonnas.
Kui keskkond muutub tuleb ilmselgelt üle kaaluda. Kuna kaal sõltub otseselt gravitatsioonist ning keskonna tihedusest ning paljudel juhtudel ka veel kolmandatest näitajatest.
+4 C kraadist (kõige tihedam) vett valada +20C vette siis vajub esimene igal juhul põhja kui ta just ei soojene piisavalt enne seda.
Nii, et veel ja veel on ka vahe. Üks võib teises vabalt kaalu omada, nii, et see vee vette lisamine on ka seotud kolmandate asjaoludega, antud juhul vee temperatuuriga millest sõltub tihedus.
Ma parem ei hakka kellegi intelligentsusele ega analüüsi-sünteesi võimekusele diagnoose panema aga..
Loe palun mu kirjutis veelkor mõttega üle ning
võta ja vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Archimedes#The_Golden_Crown
Rauast laev lähebki kolinal põhja kui ta on täisrauast.. soome reisijate õnneks on rauda kasutatud ainult kestana mis õhku "kinni hoiab".
Ma analüüsin ka veidi sinu kirjutist.
1 asetades veekeskonda kilo rauda ja kilo vett vesi ei kaota oma kaalu, küll aga selles taustsüsteemis, raud vajub põhja kuna tema ruumala ja tiheduse suhe on vee omast suurem, kui meil on kilo rauda mis oma tiheduselt vastab vee omale siis jääb kangkaal ka vee all loodi.(füüsikas ei kao kunagi mittemidagi kuhugi ära, ainult võib teiseneda. Näide mis saab üleskeeratud kellavedrust mis lahustatakse happes, kuhu kaob kellavedru energia?)
2 wikipedia on avalik entsüklopeedia, mis tähendab, et seda võivad kõik täiendada ja seal leiduv ei ole alati päris tõde, kuigi ka sel juhul siin on kohe artikli alguses vihjatud et Arhimedes mõõtis kullast krooni ruumala(ing-volume)(and realized that this effect could be used to determine the volume of the crown).
3 rauast laev püsib veepeal ka tänu massi ja ruumala suhtele, kus ruumala ületab mitme(kümne)kordselt selle laeva massi, Austraalias tehti ka koorikbetoonist jaht ja see püsis samal kombel vee peal. Füüsikas on vesi võetud konstantseks 1-ga(jämedad arvutused) kõik sellest väiksema tihedusega metallid Na ja materjalid Puit tihedus 0,7-0,9 need ujuvad ja tihedusega üle 1 upuvad vees. Kui aga muuta materjali ruumala kus ruumala ja massi suhe enam ei ole endised siis muutub ka nende uppuvus ja mitteuppuvus.
quote:silver: füüsikas ei kao kunagi mittemidagi kuhugi ära, ainult võib teiseneda. Näide mis saab üleskeeratud kellavedrust mis lahustatakse happes, kuhu kaob kellavedru energia?
Lihtsalt huvipärast, mis sellest energiast siis saab?
Natuke nalja vol 39maitea, enamasti postitatakse siia teemasse miskit ilget sitta huumorimeeleta tegelaste poolt või sisi lugemata paari postitust enne enda üllitise pasandamist, miks mitte arutada ka kaalu ja masis olemuse üle..
ReyMan ei pea ühtegi õllet tegema, tema pakutu vastab minu nägemusele.
Edasi vaidljad ei ole aga aru saanud, et vaidlus käib kaalu ning massi kui täiesti erinevate mõõtühikute üle.
Lihtne põhikooli füüsika, aga kes nina nokkkis õigel ajal sel jäi tõesti tähelepanuta
Kellavedru potentsiaalne energia läheb happes ilmselt soojuseks.
Natuke nalja vol 39Võibolla muuta teema "Natuke meelelahutust", kus vaielda, arutada, kakleda, naerda, pilte näidata, teooriate üle vaielda jne saaks. Mille poolest see kõik vähem huvitavam on, kui suvaliste linkide ja piltide vaatamine ja postitamine?
esimene postitus siis.nu kurja.loen ja loen ja ei saa naru pidama kohe kuidagi!tv6 või kanal11 on õhtul hilja, kui lapsed magavad saade,kus selliseid kuulutusi võib lugeda
ja veel:
____________________________
Elu algab 5'st liitrist, taevas 7'st!!
'77 Ranchero 500, 460cid ("Punapea")
Dnepr MT-11
Sisu Pasi XA-188
05.07.2010 at 09:39
1 edit. Last edited 05.07.2010 at 11:04 by Ziilike123
kusjuures ma olen enam kui kindel, et seda riistapuud õnnestus mul eelmisel aastal näha kui Houstonist New Orleansi poole teel olin. Kahjuks tuli ta vastassuunas nii, et reageerimiseaega pildimasina tarbeks ei jäänud aga naturaalis suht UFO nägi välja küll.
____________________________
Caddilac Coupe DeVille'79 (D'Merchant)
Natuke nalja vol 39ma ei tea kas naljakas,aga naabrimees vaatas mu õliseid käsi ja ütles-iga õige neeger on musta nahaga ja roosade peopesadega,aga õige eesti mees on valge naha ja musta peopesaga
1 2 3 4 5 6 7 .. 
