quote:viplala:
Teine asi millest ma hästi aru ei saa on seotud valguse kustumisega. Kui tuli ära kustutada, siis valgus edasi ei levi enam ju? Samas näeme me tähti, mida pole ammu enam olemas. Kuidas me neid näha saame, kui nn. lampigi ei eksisteeri enam?
No sellst ma saan aru küll. See valgus paneb lihtsalt ilge kimaga minema ja kui sa lambi ära kustutad siis see valgus on juba 1 sekundiga 300 000 km kaugusel ja nii pisikest valgusallikat sa loomulikult enam nii kaugel ei näe teise sekundiga on ta juba 600 000 km kaugusel. Lisaks hajumine. Footonid panevad mööda ilma laiali. Täht on aga ikka üks kuradima pirakas asi ning sealt tulevat valgust ei anna isegi mitte natukenegi võrrelda kogu maailma lampidega. Ning see valgus hajub küll aga jõuab ikkagi miljardite ja miljardite ja miljardite kilomeetrite taha. Ei julge isegi korrutada mitu km on näiteks 5 miljardit valgusaastat (selline litakas jõudis mõni aeg tagasi meieni st. viismiljardit aastat tagasi juppideks lennanud täht siis saatis oma sähvatuse teele ja 5 miljardit aastat kihutas see footonite neutronite jms kiirguse hunnik meie poole valguskiirusega)
Need numbrid (selle tähe kaugus meist) on nii suured, et see tavaline talumees nagu mina neid hoomata ei suuda. Nii kauget kohta ei ole olemas
Füüsika küsimused ja vastusedAga kas footon tõepoolest ei oma mitte mingisugust massi. Kuskilt vanas füüsika õpikust on jäänud silme ette pilt, kus vanad füüsikud üritasid valgust kaaluda. Kui mäletan (ei pruugi mäletada) siis mingisuguse kaalu nad sealt kätte said. Mingi väga ülipeenelt ehitatud kaussidega kaal klaasist vaakum kambris ja päeval kui päike otse peale paistis olla kaal udemekarva võrra paigast nihkunud.
Ja just praegu tabasin ennast mõttelt, et footon kui massita osake ei tohiks siis alluda ka ju gravitatsioonile. Kuid siiski hiidtähed kõverdavad valgust ning mustad augud tõmbavad selle hoopistükkis endasse. Kui tal oleks aga mingigi mass siis nu kuidas krt on võimalik valguse peegeldumine. 300 000km/s ühes suunas ja siis järsku 300 000km/s vastas suunas. Ma ei teagi kui suur on footon aga arvata on et üsna pisike (kui massi pole siis ei tohiks ka ju suurust olla) (on ta üldse olemas?) aga miks ta siis aine osakeste vahelt läbi ei lenda vaid peegeldub? (samas klaasist (üsna tihe element) aga lendab) Mis juhtub footoniga kui täpselt teiselt poolt tuleva footoniga kokku põrkab, peegelduvad või lendavad üksteisest läbi (kumb kummast siis ) Mis juhtub taskulambist tuleva valgusosakesega kui lambile roheline kile ette panna? Ma jeeli jeeli üldse saan aru miks ma näen (mingi olematu osake aga näe silma närvi paneb võbelema ja tekitab hallolluses mingi pildi) aga miks ma värve näen? Kui valgust ei ole mis värvi on siis asjad?
Kas peegel seintega toas läheb peale lambi kustutamist nõks hiljem pimedaks (enne kui kõik footonid jõuavad plehku panna) Miks peeglite vahel valgus üldse ära kustub. Laseriga lased peeglite vahele, siis teiselt poolt peeglit pole näha midagi et plehku paneks samas edasi tagasi ta sinna pendeldama ei jää.
Mida rohkem mõtled seda segasemaks läheb. Kindlasti on siin pisikeses lõigus juba küsimusi, millega suur hulk inimesi pole mitte kunagi pead vaevanud. Ja kui nüüd raamatud kätte võtta ja internetis üks korralik surf teha siis ma tegelikult kardan, et asi ei parane, küsimusi tuleb juurde mitte ei jää vähemaks.
18.07.2010 at 22:26
2 edits. Last edited 18.07.2010 at 22:48 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedsellel valguseteemal jaotub fyysikute leer kaheks - yhed, kes usuvad, et tegu on osakesega ja teised, kelle arvates on tegu lainega...m6lema omadused on valgusel olemas seega ongi tegu ilmselt millegi kolmandaga yldse...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:emty: sellel valguseteemal jaotub fyysikute leer kaheks - yhed, kes usuvad, et tegu on osakesega ja teised, kelle arvates on tegu lainega...m6lema omadused on valgusel olemas seega ongi tegu ilmselt millegi kolmandaga yldse...
Nu jah tava füüsikas on nii, et kui sa tahad teisele kehale mõju avaldada siis peab olema ikka mingisugune energia ja mingisugune osake. Et teleka antenn pildikastis mingi pildi suudaks ette manada, siis minu loogika ütleb, et see antenn peab ikka millegagi/millegiga pihta saama. St see laine peab ju ikkagi millestki koosnema
quote:emty: sellel valguseteemal jaotub fyysikute leer kaheks - yhed, kes usuvad, et tegu on osakesega ja teised, kelle arvates on tegu lainega...m6lema omadused on valgusel olemas seega ongi tegu ilmselt millegi kolmandaga yldse...
Nu jah tava füüsikas on nii, et kui sa tahad teisele kehale mõju avaldada siis peab olema ikka mingisugune energia ja mingisugune osake. Et teleka antenn pildikastis mingi pildi suudaks ette manada, siis minu loogika ütleb, et see antenn peab ikka millegagi/millegiga pihta saama. St see laine peab ju ikkagi millestki koosnema
kas kivi vettekukkumise tagaj2rjel tekkiv lainetus "koosneb" millestki muust kui veest?...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
Footonil ei ole massi, kuna vastasel juhul ei saaks see liikuda valguse kiirusega. Footon on puhas energia ja seetõttu avaldab valgus ka rõhku, see on maapealsetes tingimustes üpris tühine. Miks footon allub gravitatsioonile ? Kõik allub. Footon liigub ruumis sirgjooneliselt, kuid gravitatsioon kõverdab ruumi, umbes nagu sangpomm batuudil kõverdab membraani, lihtsalt üks mõõde on rohkem.
Kui valgus liigub kahe peegli vahel, siis iga peegeldus sööb ära ca 0.1-1% valgusest, arvuta ise kaua aega võtab kuni valgus praktiliselt nulliks kukub.
Füüsikutel ei ole "kahte leeri" juba viimased 70 aastat. Footonil on laine- ja osakeseomadused ainult tänu sellele, et inimene mõtleb analoogiate põhjal ja "osake" on justkui pingpongipall ja "laine" on nagu laine ikka, see on analoogia mitte reaalsus. Tegelikult on igal osakesel ka laineomadused, kuid makroskoopilisel kehal on "lainepikkus" nii tohutult väike, et aatomituuma läbimõõt on ka suurem ja seetõttu laineomadused ei esine. See aatomi kujutamine "planeedisüsteemina" on üks krdi koolilollus mis on raske kaduma. Ei ole mingit "tsentrit" mille ümber elektronid "tiirlevad", sest see analoogia kehtiks ainult klassikalise füüsika kontekstis, kuid klassikalise füüsika järgi aatom koos ei püsiks.
Elementaarosakesi kirjeldavad matemaatilised valemid ja ainult valemid. See ongi see mis "on" ja me ei saa neid osakesi kuidagi visualiseerida ja endale ette kujutada, vähemalt mitte nii et mingigi analoogia püsiks.
Füüsika küsimused ja vastusedveelkord, ärge üritage osakesi kujutada "pallikestena" mis põrkuvad. See on makromaailm, millel ei ole analoogiat mikromaailmaga. Tõenäosus, et analoogne protsess, nagu nt footoniga toimub difraktsioonil, toimuks makroobjektiga (nt. hernes) on nii absurdselt väike, et seda ei saa korralikult üleski kirjutada - noh ütleme nt. et 1 versus 10 astmel 10 astmel triljon.
Footonil ei ole massi, kuna vastasel juhul ei saaks see liikuda valguse kiirusega. Footon on puhas energia ja seetõttu avaldab valgus ka rõhku, see on maapealsetes tingimustes üpris tühine. Miks footon allub gravitatsioonile ? Kõik allub. Footon liigub ruumis sirgjooneliselt, kuid gravitatsioon kõverdab ruumi, umbes nagu sangpomm batuudil kõverdab membraani, lihtsalt üks mõõde on rohkem.
pimedaks keskajaks seda tituleerida oleks sul 6igus ainult siis, kui su teooriale ka t6estus leiduks
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:emty: sellel valguseteemal jaotub fyysikute leer kaheks - yhed, kes usuvad, et tegu on osakesega ja teised, kelle arvates on tegu lainega...m6lema omadused on valgusel olemas seega ongi tegu ilmselt millegi kolmandaga yldse...
Nu jah tava füüsikas on nii, et kui sa tahad teisele kehale mõju avaldada siis peab olema ikka mingisugune energia ja mingisugune osake. Et teleka antenn pildikastis mingi pildi suudaks ette manada, siis minu loogika ütleb, et see antenn peab ikka millegagi/millegiga pihta saama. St see laine peab ju ikkagi millestki koosnema
kas kivi vettekukkumise tagaj2rjel tekkiv lainetus "koosneb" millestki muust kui veest?...
Ei koosne, vesi lihtsalt lainetab. Aga mobla ei pane ju sul õhku lainetama samuti levib laine/osake ka vaakumis st mingi prügi peab sealt ikka laiali lendama, et seda on võimalik hiljem jälle kinni püüda ja heliks, pildiks, milleks iganes teha.
Pime keskaeg neh. Kuidas saab massita asi omada energiat ja kui saab siis miks just selline kogus ühe footoni kohta? Mitte miljard korda rohkem või miljard korda vähem. Jah mingit energiat ta omama peab, sest päiksepatakas suudab sealt elektrit teha. Koolilollus või mis iganes. Suurus on nii krdi suhteline asi. Ei ole olemas asja millest väiksemat asja olemas olla ei saa ja samuti ei ole olemas nii suurt asja, millest suuremat enam olemas olla ei saa. Seega kui võtta aatom ja lammutada ta miljardiks jupiks ning siis võtta sealt see üks miljardik ning lammutada omakorda miljardiks siis seda saab veel omakorda miljardiks lammuta ning öelda, et galaktikat ei saa seal sees olla no ma nii kindel ei oleks (see lihtsalt on meie tajudest väljas)
quote:viplala:
Kui sa annad neile kaasa tavalise üleskeeratava kella, siis mis aega see kell näitama hakkab aja aeglustumisel? Kas kella vedru saab ikka aru, et aeg käib aeglasemalt ja meeste jutt on veniv või tiksub ta oma süsteemi järgi edasi?
Teine asi millest ma hästi aru ei saa on seotud valguse kustumisega. Kui tuli ära kustutada, siis valgus edasi ei levi enam ju? Samas näeme me tähti, mida pole ammu enam olemas. Kuidas me neid näha saame, kui nn. lampigi ei eksisteeri enam?
Kell näitab võrreldes maapeal kõrvalvaatajatega oluliselt VÄHEM aja möödumist. Ehk näiteks maapeal tundub, et laevuke on lennanud üks tund, kuid kosmonaudid vaatavad, et mida mida me olime ainult 15 min ära. Seetõttu tundubki neile, et "aeglaselt" leviv valgus ongi nii kiire - nemad ja kogu aeg nende ümber on lihtsalt aeglasem
Valgus levib samuti nagu ka gravitatsioon - ehk kui tule kustu paned, siis valgus veel levib.
Valguse peegeldumine - see on vist mingi energianivoode teema aatomis kui ma õigesti mäletan.
See värvide teema on ka päris põnev - objektid ei ole mingit VÄRVI (kui nii üldse öelda saab), vaid nad lihtsalt neelavad ülejäänud valguse ära ja peegeldavad ainult teatud lainepikkuseda elektromagnetkiirgust (nähttav valus) mida sinu silm näiteks registreerib ROHLEISENA.
Muideks kuidas teha kindlaks, et teie näete rohelist samamoodi rohelisena nagu mine - see on ju puhtalt aju tõlgendus teatud lainele ja selle põhjal tekkinud elektriimpulssidele silmas.
Elektron - nagu siin juba mainiti, ei ole ei laine ega ka osake, vaid ta käitub täpselt mõlematmoodi. Seal kus vaja saab teda osakesena kirjeldada ning samas ka lainena. Üldse on tegu päris keeruka asjaga meile inimestele kelle mõttemaailm on ära rikutud.
Kusjuures see jutt, et massiosake ei saa liikuda kiiremini kui valguskiirus kehtib üldrelatiivsusteoori puhul. Tuletan meelde, et Newtoni füüsika kehtib kui: on suured ja aeglased objektid.
Üldrelatiivsusteooria kehtib, kui: on suured ja kiired objektid.
Relatiivsusteooria on lihtsalt Newtoni teooria edasiarendus teatud tingimuste jaoks. Analoogselt arendati ka relatiivsusteooriat edasi ja saadi stringi teooria, mi kehtib kui: on väiksed ja kiired objektid.
Füüsika küsimused ja vastusedVbndge palun siia küberneetikute teemasse vahele sorkimast, aga minu metsamõistus juurdleb juba Brežnevi ajast sellise küsimuse üle :
Liikuvas rongis toimub kaugushüppe võistlus.
Kas täpselt samasugust hüpet sooritades rongi liikumise suunas ja vastupidi sellele on hüppe pikkus sama ?
Selle 0,5 sek jooksul, mis ma õhus olen - peaks ju vastupidiselt liikumissuunale hüpates miskine edu tekkima ?
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
quote:hunt: Rong liigub ühtlase kiirusega 30 m/sek.
Kui ma maa peal (ilma liikuva rongita) hüppan täpselt 10,00 meetrit - siis kui palju ma vastavalt hüppesuunale platvormvagunil hüppaks ?
Realistlikkuse huvides maa peal hüpates olen ma selleks õhus ka 1 sek.
Kas sa tahad tulemust maa suhtes või platvormi suhtes?
Selleks on rohkem andmeid vaja. Mis on sinu tuuletakistus, ja millisest suunast ja kui kõvasti tuul puhub.
Vaakumis saaksid platvormi peal sõidusuunas platvormi suhtes -20 maa suhtes 40
Tagasi hüpates platvormi suhtes 40 ja maa suhtes -20
Kell on hiline ja pikalt ei süvenenud parandage kui puusse panin.
quote:hunt: Rong liigub ühtlase kiirusega 30 m/sek.
Kui ma maa peal (ilma liikuva rongita) hüppan täpselt 10,00 meetrit - siis kui palju ma vastavalt hüppesuunale platvormvagunil hüppaks ?
Realistlikkuse huvides maa peal hüpates olen ma selleks õhus ka 1 sek.
kell on palju ja pea pulki t2is, kuid h66rdej6ud peaks olema ~550-600 n...lihtsuse m6ttes v6tsin 6hu tiheduseks 1,2kg/m3, inimese pindalaks 1m2 ja 6hutakistuskoefitsendiks samuti 1...600n 80kg inimesele teeb kiirenduseks 7,5m/s2 ja sekundiga liigud seega 3,25m...
hyppe pikkused seega 13,25m ja 6,75m...
kui v2ga puusse panin siis paluks aega vaseliini otsida...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:hunt: Rong liigub ühtlase kiirusega 30 m/sek.
Kui ma maa peal (ilma liikuva rongita) hüppan täpselt 10,00 meetrit - siis kui palju ma vastavalt hüppesuunale platvormvagunil hüppaks ?
Realistlikkuse huvides maa peal hüpates olen ma selleks õhus ka 1 sek.
Hunt, asi lihtne..Kuna sina oled platvormi suhtes enne hoojooksu paigal siis hüppad sa platvormi suhtes 10 meetrit, ükstakama kus suunas..
kui sa aga tahad mõõta äratõuke hetkest kuni maandumiseni sekundi jooksul läbitud teepikkust maapinna suhtes, siis on see sinu hüpatud 10 meetrit ning + veel 30 meetrit kokku 40.. maapinna suhtes..
teistpidi hüpates liigud platvormi suhtes ikka kümme meetrit, aga maapinna suhtes liigud hoopis 30-10 = 20 meetrit nö hüppe suunale vastasssuunas.
Kui sa platvormilt alla hüppad sõidu suunas siis murrad kondid luud, aga tagasisuunas hüpates saad hoogu maha tiba, ja kui sellise akrobaatika peale oskad ilusti maandudakukkuda siis on tõenäosus ehk suurem luid terveks jätta...
tegelikult sa muidugi 10 meetrit ei lenda ja terve sekund õhus ei püsi, seega sõltub luude terveks jäämine rohkem sinu akrobaadi võimekusest maadumisel..
spurtides saad sa kätte ca 45kmh kui sa oled usain bolt ja su platvorm on vähemalt 60m pikk seega sinu esialgsest platvormikiirusest 108kmh suudad sa vähendada 63kmh peale, mis on päris valus kukkumine... ükskõik mis pidi sa seda teed.
EDIT: ok ma ei viitsind õhutakistust arvutada
EDIT2: inimese pindala saad vast vastu tuult 0.2m2 kui arvesse mitte võtta veidi voolujoonelisemat olekut kui plaat.
Füüsika küsimused ja vastusedMinupoolne küsimus, oletame, et sinust on just saanud ühe suurriigi diktaator, ning sul on vaja inimkond ära püreestada, et ikk ajalukku saada.
Võtame aluseks , et püreestatvate inimhulga suurus on ca 7 miljardit ning keskmine inimene on selline 50kg isend.
Sul on valmis vaadatud plats linna servas kuhu ehitada tsistern. Sa otsustad, et kõige mõistlikum on teha see, ilmselgelt platsi suurusest lähtuvalt, tsistern diameetriga üks kilomeeter.
Millise korralduse sa peaksid oma inseneridele andma tsisterni kõrguse arvutusteks?
Kui suure võimsusega peab olema (kuupmeetrit sekundis) püreestamise masin, kui sul on puhkuseni aega kolm kuud ning sa tahad oma ajaloolise suursaavutusega ühele poole saada enne puhkust.
Sooviks saada ka arvutuskäiku, mitte lihtsalt numbreid
quote:hunt: Rong liigub ühtlase kiirusega 30 m/sek.
Kui ma maa peal (ilma liikuva rongita) hüppan täpselt 10,00 meetrit - siis kui palju ma vastavalt hüppesuunale platvormvagunil hüppaks ?
Realistlikkuse huvides maa peal hüpates olen ma selleks õhus ka 1 sek.
No päris ühest vastust ikka pole. Muudame siis vähe lähteandmeid.
*võistlus on hoota kaugushüppes
*staadionil (ilma rongi liikumiseta) hüppan 10,00 m
*õhus olen 2 sek
*oletame, et tuule ja muud takistused on null
*rong liigub 30 m/sek
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
Füüsika küsimused ja vastused"Ei ole olemas asja millest väiksemat asja olemas olla ei saa ja samuti ei ole olemas nii suurt asja, millest suuremat enam olemas olla ei saa"
Kahjuks on see lause 1:1 pärit Marksistliku Filosoofia käsiraamatust (ilma naljata
Tegelikult on praeguse füüsika järgi piirid olemas. Vaielda kas nii on või ei ole ei ole pointi, kuna hetketeooriad on katseliselt ja vaatlustega tõestatud.
"Kõige Suurem Asi" on Universum. Nähtav Universum on ca 80miljardit valgusaastat läbimõõduga ja see number tundub püsivat ka WMAPi mõõtmiste baasil. Kuna ruum on kõver ja sõlmes siis on muidugi suht raske tavalise meetriga mõõta Kogu Universumi suurus on veel vaidluskoht ja seda saab leida teoreetiliselt, kuid teatud piiridest alates tekitab kogu Universumis sisalduv mass globaalse ruumi kõverdumise ja Universum "kapseldub" keraks - ja välja ei pääse (kuhu "välja" ??)
"Kõige Väiksem Asi" ei saa olla väiksem kui Plancki pikkus. Miks ? Stringiteoorias on paljud võrrandid kujul x+1/x (Plancki pikkusühikutes) ja on näha et see suurus ei saa lõputult kahaneda. Allapoole Plancki pikkust ei ole ruum pidev ja mõõdetav.
Kui nüüd keegi arvab et "küll nüüd laob" siis need teadmised baseeruvad kaasaegsel füüsikal, mille ümberlükkamiseks on vaja katseid ja vaatlusi, talupojaloogika enam ei tööta.
quote:vr_: Minupoolne küsimus, oletame, et sinust on just saanud ühe suurriigi diktaator, ning sul on vaja inimkond ära püreestada, et ikk ajalukku saada.
Võtame aluseks , et püreestatvate inimhulga suurus on ca 7 miljardit ning keskmine inimene on selline 50kg isend.
Sul on valmis vaadatud plats linna servas kuhu ehitada tsistern. Sa otsustad, et kõige mõistlikum on teha see, ilmselgelt platsi suurusest lähtuvalt, tsistern diameetriga üks kilomeeter.
Millise korralduse sa peaksid oma inseneridele andma tsisterni kõrguse arvutusteks?
Kui suure võimsusega peab olema (kuupmeetrit sekundis) püreestamise masin, kui sul on puhkuseni aega kolm kuud ning sa tahad oma ajaloolise suursaavutusega ühele poole saada enne puhkust.
Sooviks saada ka arvutuskäiku, mitte lihtsalt numbreid
hehe, ma kasutaks 2ra kogu platsi ja teeks kandilise mahuti - materjali kulub kyll rohkem aga saab teha madalama...
seega kui inimese koed on keskeltl2bi pmst vee tihedusega on vaja 50kg*7'000'000'000=350'000'000'000kg e 350'000'000m3 mahutit...1000m*1000m p6hjaga oleks vaja k6rgust k6igest 350m(silindri korral 445m)...kui lisada veel pyree soojuspaisumise jaoks varu v6iks k6rgus olla 400m...
3 kuud = 90 p2eva = 2160h = 129600min = 7776000sek...350'000'000'000 129600 minutiga?....p2ris hea masin peab olema - 2,7 miljonit liitrit minutis... 45000 liitrit sekundis...ja kes hakkab sinna masinasse ~1000 inimest sekundis sisse ajama?...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
hehe, ma kasutaks 2ra kogu platsi ja teeks kandilise mahuti - materjali kulub kyll rohkem aga saab teha madalama...
seega kui inimese koed on keskeltl2bi pmst vee tihedusega on vaja 50kg*7'000'000'000=350'000'000'000kg e 350'000'000m3 mahutit...1000m*1000m p6hjaga oleks vaja k6rgust k6igest 350m(silindri korral 445m)...kui lisada veel pyree soojuspaisumise jaoks varu v6iks k6rgus olla 400m...
3 kuud = 90 p2eva = 2160h = 129600min = 7776000sek...350'000'000'000 129600 minutiga?....p2ris hea masin peab olema - 2,7 miljonit liitrit minutis... 45000 liitrit sekundis...ja kes hakkab sinna masinasse ~1000 inimest sekundis sisse ajama?...
Ma pean muidugi tunnistama, et minu eesmärk polnud absoluutselt kellelegi head nõu anda, et mida oma edapidise eluga peale hakata, vaid piltlik näide tuua, et teadaoleva inimkonna biomass mahub ära 0.3 kuupkilomeetrisse ning me kujutame ette, et me oleme nii kunnid, et muudame suure jämeda kaarega maakera tasakaalu siia või sinnapoole
siinkohal palun keskkonnaalase vaidluse jaoks üles otsida vana ja eraldi teema, kui selleks peaks isu tekkiama, siin võiks ikak füüsika ja vähesel määral ka matemaatika piiresse jääda(igaks juhuks mainisin, kui keegi peaks minu lausest mingit muud üleskutset ekslikult välja lugema
Hunt, minu kirjutises on kõik vastused ju olemas küll algandme õhus oled 1 sek puhul. õhusoleku aeg muudab vaid kaugusi maapinna suhtes, platvormil hüpapd ikak 10 meetrit edasi või 10 m tagasi
quote:madis: "Ei ole olemas asja millest väiksemat asja olemas olla ei saa ja samuti ei ole olemas nii suurt asja, millest suuremat enam olemas olla ei saa"
Kahjuks on see lause 1:1 pärit Marksistliku Filosoofia käsiraamatust (ilma naljata
Tegelikult on praeguse füüsika järgi piirid olemas. Vaielda kas nii on või ei ole ei ole pointi, kuna hetketeooriad on katseliselt ja vaatlustega tõestatud.
"Kõige Suurem Asi" on Universum. Nähtav Universum on ca 80miljardit valgusaastat läbimõõduga ja see number tundub püsivat ka WMAPi mõõtmiste baasil. Kuna ruum on kõver ja sõlmes siis on muidugi suht raske tavalise meetriga mõõta Kogu Universumi suurus on veel vaidluskoht ja seda saab leida teoreetiliselt, kuid teatud piiridest alates tekitab kogu Universumis sisalduv mass globaalse ruumi kõverdumise ja Universum "kapseldub" keraks - ja välja ei pääse (kuhu "välja" ??)
"Kõige Väiksem Asi" ei saa olla väiksem kui Plancki pikkus. Miks ? Stringiteoorias on paljud võrrandid kujul x+1/x (Plancki pikkusühikutes) ja on näha et see suurus ei saa lõputult kahaneda. Allapoole Plancki pikkust ei ole ruum pidev ja mõõdetav.
Kui nüüd keegi arvab et "küll nüüd laob" siis need teadmised baseeruvad kaasaegsel füüsikal, mille ümberlükkamiseks on vaja katseid ja vaatlusi, talupojaloogika enam ei tööta.
Kunagi oli piiriks vesi ja ülejäänud maailma polnud olemas, siis oli plaadike, mis oli kilpkonna seljas, kiiruste ja kauguste piirideks oli ainult silmaga nähtav ja käega katsutav. Inimesi kes väitsid, et maakera on ümmargune ja pöörleb ümber päikese pandi rahvale teatriks raekojaplatsidel koos teiste "nõidadega" põlema. Sealt edasi võeti piirideks täpselt see, mida suudeti kuidagi tõestada. Suurim kiirus oli helikiirus ja väikseim aineosake oli molekul.
St füüsika ei saa toimida kui sul ei ole piire, millest lähtuda ÕIGE! Aga arvata, et tänaseks on piirid käes anna andeks kui ütlen sulle, et sinu öeldud pimedal keskajal oleksid sa vist tikutõmbaja, praegusel ajal õnneks piirdub asi ainult internetis verbaalselt talupojaks tembeldamisega. (aga äkki ongi piirid käes kuna ma ei suuda tõestada ei ühte ega teist siis sind igaksjuhuks talupojaks ei söima)
Ei taha absoluutselt teemat risustada ja see teema on 10x asjalikum kui nalajanurk. Teema asjalikuna säilimise nimel teen ettepaneku, et võtaks sealt valguskiiruse juurest tsipakene vunki maha ja samuti tuleks sealt universumi piirimailt natukene maakera poole tagasi, sel juhul jäävad ära vaidlused, mida keegi teab, arvab teadvat, usub või ei usu vms ning jääks sellise rohkem klassikalise füüsika juurde, mis on üldhariv ja kasulik paljudele. Hallaladel vaidlus päädib lõpuks teravate sõnavõttudega ja teema sulgemisega.
1 2 3 4 5 6 7 .. 
anna andeks kui ütlen sulle, et sinu öeldud pimedal keskajal oleksid sa vist tikutõmbaja, praegusel ajal õnneks piirdub asi ainult internetis verbaalselt talupojaks tembeldamisega. (aga äkki ongi piirid käes kuna ma ei suuda tõestada ei ühte ega teist siis sind igaksjuhuks talupojaks ei söima)