| Poster |
Message |
 diesel
|
 Ioonküte ja muud kütmise viisid
mina kütan puudega. ahjud ise tehtud ja talvega läeb umbes 30 ruumi puid. osmik muidugi on aastakümnetega peris hõredaks jäänd. puude tegemisele läeb ikke tõsi palju aega. no ja iga päe tuppa vedida ja ahju toppida ja pärast veel tuhaga majandada on ka üsna vaevaline. tüütab teinekord ikke peris korralikult ää. samas jälle on vahel peris mõnus ahju paistel omi vanu konte soojendada ja praksuvad puud on kõrvale kenad kuulata. no ja elektriarved on mul ka kuskil kolmesaja krooni kanti kuus keskmiselt, ehk siis rahas säästab küll.
riitadega majandamisest olen loobunud, nüüd kaks puukuuri ja need käivad külakorda, nõnna et värsed läevad otse kuuri ja jõuavad sääl kenasti ää kuivada. kuurid on igatpidi õhku läbilaskvad ka.
samas kuuride endi pääle kulub ka muidugi raha. see siin
näiteks maksis otsest raha pealt kümmet tuhandet ja oma töö muidugi. mõõdud on 3x10m ja 2m seinakõrgust.
kui raha palju oleks siis mugavuse pärast kütaks ka elektriga mingil moel ja ahje soendaks vahel harva fiilingu jaoks. ja kogu puudega mässamise aja kasutaks ehk millegi muuga tegelemiseks. |
| 07.11.2010 at 11:41 |
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
diesel: mina kütan puudega. ahjud ise tehtud ja talvega läeb umbes 30 ruumi puid. osmik muidugi on aastakümnetega peris hõredaks jäänd. puude tegemisele läeb ikke tõsi palju aega. no ja iga päe tuppa vedida ja ahju toppida ja pärast veel tuhaga majandada on ka üsna vaevaline. tüütab teinekord ikke peris korralikult ää. samas jälle on vahel peris mõnus ahju paistel omi vanu konte soojendada ja praksuvad puud on kõrvale kenad kuulata. no ja elektriarved on mul ka kuskil kolmesaja krooni kanti kuus keskmiselt, ehk siis rahas säästab küll.
riitadega majandamisest olen loobunud, nüüd kaks puukuuri ja need käivad külakorda, nõnna et värsed läevad otse kuuri ja jõuavad sääl kenasti ää kuivada. kuurid on igatpidi õhku läbilaskvad ka.
samas kuuride endi pääle kulub ka muidugi raha. see siin
näiteks maksis otsest raha pealt kümmet tuhandet ja oma töö muidugi. mõõdud on 3x10m ja 2m seinakõrgust.
kui raha palju oleks siis mugavuse pärast kütaks ka elektriga mingil moel ja ahje soendaks vahel harva fiilingu jaoks. ja kogu puudega mässamise aja kasutaks ehk millegi muuga tegelemiseks.
Oletades, et sul on kuuris, 30rm kase ja männi segu. Oletame, et 1rm maksab 400 eeku, siis kuuritäis on 12 kilo.
Juhul kui nende niiskusesisaldus jääb 20% juurde (hea kuiv puu), siis on ühe rm energiasisaldus umbes 1500 kw/h. 30 rm kogu energiasisaldus seega 45 000 kw/h.
1 kw/h elektrienergiat maksab täna, koos kõigi viledega, umbes 1.5 eeku. 45 000 kw/h seega 67 500 eeku.
Eks proovi näiteks järgmine aasta ainult elektriga läbi ajada  |
| 07.11.2010 at 13:35 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Ei maksa elekter 1.5 eeku, küttepaketi keskmine tuleb 75 senti. Ainult öine on ca 50 senti.
Võite vaadata EE kodukalt. Mina vaatasin oma elektriarvelt.
Küttepuud maksid kaks aastat tagasi 900 krooni kant - nii et see hind on samuti väga varieeruv. Oma töö maksab ka miskit.
Loomulikult tuleb puit elektrist odavam, kuid vahe ei ole nii drastiline, tasub arvestada kõiki kulusid (korstnapühkija, puude lõhkumine ja ladustamine jms) |
| 07.11.2010 at 15:20 |
2 edits. Last edited 07.11.2010 at 15:26 by madis
|
BlueStang
 |
Ioonküte ja muud kütmise viisid
umm - ma ei tea, kustkohast sa selle keskmise 75 senti saad - Sul vist jääb arvelt midagi märkamata
EE kodulehel saab arvutada:
Küttepakett, aastane tarbimine 45000 kwh, öötarbimine 60%
3x220, 16A - 51587 eek - keskmine kwh hind - 1,146 eek
3x220, 25A - 52319 eek - keskmine kwh hind - 1,163 eek
Isegi kui 100% öist elektrit kasutaks, ei tule kuskilt 50 sendist hinda välja:
Küttepakett, aastane tarbimine 45000 kwh, öötarbimine 100%
3x220, 16A - 40964 eek - keskmine kwh hind - 0,910 eek
3x220, 25A - 41696 eek - keskmine kwh hind - 0,926 eek
Madis, Sul ikka jätkuvalt kalduvus tarka mängida ja inimesi eksitada - teeks nii, et edaspidi tead, mida räägid, mitte ei räägi, mida "tead" |
| 07.11.2010 at 15:48 |
5 edits. Last edited 07.11.2010 at 16:02 by BlueStang
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
madis: Ei maksa elekter 1.5 eeku, küttepaketi keskmine tuleb 75 senti. Ainult öine on ca 50 senti.
Võite vaadata EE kodukalt. Mina vaatasin oma elektriarvelt.
Küttepuud maksid kaks aastat tagasi 900 krooni kant - nii et see hind on samuti väga varieeruv. Oma töö maksab ka miskit.
Loomulikult tuleb puit elektrist odavam, kuid vahe ei ole nii drastiline, tasub arvestada kõiki kulusid (korstnapühkija, puude lõhkumine ja ladustamine jms)
Tänasel suvel maksid puud 350.- rm.
Elektriga on see teema, et sellest 75 sendist võid sa reaalselt ainult und näha. Kui sa oma rahakotist tegelikult ka ainult 75 senti kw eest välja käid, siis peavad sul ikka hääd sidemed EEs olema.
Minu eelmise kuu arve sisaldas järgmisi osiseid:
Kulu 1037 kw/h
EN 1 põhitariif 517.26.-
V põhitariif 670.73 .-
Taastuvenergia tasu 131.08
Elektriaktsiis 72.59
Summa 1391.66
Käibemaks 278.33
Summa kokku 1669.90
Seega minu jaoks on kw/h hind ikka sitaks kõrgem.
|
| 07.11.2010 at 15:55 |
|
tfr
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
viplala: Minu eelmise kuu arve sisaldas järgmisi osiseid:
Kulu 1037 kw/h
Summa kokku 1669.90
Mul sisuliselt samad numbrid, kulu oli 1025kw/h ja kogusumma 1650.60. Arvutasin mingi hetk ka neid mitmetariifseid pakette, aga kuna mul mingit salvestavat süsteemi ei ole, siis reaalset kasu ei tulnud. |
| 07.11.2010 at 16:00 |
|
compact
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Sai eelmine sügis koos sõbraga ehitatud keldrisse tänapäevane puiduküttesüsteem - puidukatel, 2000l paak, lisaks 9kw el tenn koos taimeriga (öise el jaoks). Tünnis on ka tarbevee spiraal, hetkel olen el boilerist loobunud.
Maja on ca 200 ruudune, 1k väikeplokk, 2k puitkarkass. Soojustuseks 100 villa aga tundub, et on suht räpakas töö ja soojakaod suured.
Küttesüsteemi maksumus ca 55k (see on suhtkoht sebitud hind, katlasüsteemi jupid kuni -30% soodukaga). Reaalselt kulus süsteemi kokkukruvimisele kuskil 4-5 päeva, niiet jutt meeletust ajakulust sellise süsteemi iseehitamisel on BS.
1 ruum toorest lõhutud okaspuitu maksis sel kevadel 380 eeku, talvega kulub mul hinnanguliselt kuskil 20 ruumi, eeldades muidugi, et puit kuiv ja talv pole nii hull nagu viimane oli Praeguste ilmadega kütan iga 2-3 päeva tagant, kui ööpäeva keskmine temp juba miinustesse langeb tuleb iga päev hagu anda. Kütmisele kuluv aeg on umbes 15 min päevas, minu 2t tünni soojaksajamiseks kulub 3-4 ahjutäit puid (sõltub mis puitu ahju ajada, kui kuiv see on jne) tuli peab ahjus reaalselt olema kuskil 4h.
Rohkem mässamist on nende 20rm puuhalgude riitaladumisega (kahekesi tehes kulus ehk 6 tundi) ja hiljem keldrisse vedamisega. Miinustest veel - tuleb jälgida, et katlas stabiilselt puid all oleks, umbes kord nädalas vaja tuhk välja vedada ning kord kuus vaja ka katelt tahmast puhastada. Plusspoolelt ongi sellisel süsteemil põhiline argument püsikulude madal hind, täna kus olen töötu ja aega on laialt käes ning raha napib ei taha muu küttesüsteemi peale mõeldagi. Lisaks veel paindlikkus - kui oled tõesti väsinud ja ei viitsi kütta on alati võimalus el tenn ööseks huugama panna. |
| 07.11.2010 at 16:15 |
1 edit. Last edited 07.11.2010 at 16:20 by compact
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Tavalise inimese jaoks, ei ole mingit kasu teadmisest, et kw maksab mingi x summa, kui sinna lisatakse teist samapalju mingite muude maksude näol. Ega neid maksmata saa jätta. Lõpuks, enesepetmise vältimiseks, tuleks kw/h arvestada ikka koos käibeka ja muude viledega sinna juurde, millede kogusumma tuleb nii ehk naa välja laduda. |
| 07.11.2010 at 16:16 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Kuradi raisk !
Ma võtsin elektriarve ette ja no tõesti, maksab öine 53 senti. Aga krt eraisikuna maksan veel käibemaksu 20% (+10 senti) ja mingit ebardlikku taastuvenergiatasu 12 senti. Ja aktsiisi 7 senti. Seega on öine elekter koos taskuvargustega 83 senti. + ampritasu ja arvestitasu.
Seega tunnistan et panin ämbrisse, maksan elektriarvet tavaliselt ilma erilise süvenemiseta ja need parasiitread... tundusid väiksed aga neid on palju. Niipalju siis 50 sendisest öisest elektrist.
Järeldus: peab rohkem panustama isiklikku mikroenergeetikasse ja positiivne on see et investeeringute tasuvusaeg aina väheneb (elektrihind tuleb sõbralikult "vastu"  ). |
| 07.11.2010 at 21:01 |
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
madis: Kuradi raisk !
Ma võtsin elektriarve ette ja no tõesti, maksab öine 53 senti. Aga krt eraisikuna maksan veel käibemaksu 20% (+10 senti) ja mingit ebardlikku taastuvenergiatasu 12 senti. Ja aktsiisi 7 senti. Seega on öine elekter koos taskuvargustega 83 senti. + ampritasu ja arvestitasu.
.
Astusin paar lehte tagasi sama reha otsa, jube loll komme on EE näidata oma hindu ilma nende kohustuslike tasudeta. Ei saa ju tellida, et palun mulle ilma taastuvenergiata elektrit 12 senti odavamalt
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 07.11.2010 at 21:29 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
viplala: Oletades, et sul on kuuris, 30rm kase ja männi segu. Oletame, et 1rm maksab 400 eeku, siis kuuritäis on 12 kilo. Juhul kui nende niiskusesisaldus jääb 20% juurde (hea kuiv puu), siis on ühe rm energiasisaldus umbes 1500 kw/h.
Üks asi jääb Sul tähelepanuta: sellest 1500 kW saad soojana reaalselt tuppa kätte max. 1000, sedagi parimate ahjudega. Tegelikult pea pool läheb otse taevasse ja ahjude selliste osade soojendamiseks, kuskohast tuppa sisse ei tule midagi. Enne jõuad uue tule teha ja näiteks korstnast endast, kui see just otse läbi teise korruse elutoa ei lähe ja pole isoleeritud, ei saa tuppa tagasi essugi.
Aga ma siin muudkui mõtlen, et kuhu pannakse need 30 ruumi puid suhteliselt uutes majades? OK, nende kubatuur on poole suurem, kui meil aga kõigi juttude põhjal peaks ju uued ülisoojad moodsatest materjalidest majad sooja sees hoidma ikka kordi kauem, mui meie 45/85 aastat vana "vanade lollide inseneride" ehitatud majake... millel on pööning isoleerimata, mingeid kuradi vundamendisoojustusi pole, täitsa omatehtud puidust aknad/uksed (tihendatuna ajalehega  ) etc, etc. Eelmine talv oli veel ka Pioneeri pealt tulev soe vesi ehk sai uhkelt kuiva klotsi sisse uhatud, millest soojana tuppa tuli ikka vähem. Pliit kulutas aastaga ära 5 kuupi (4 alusetäit) pea õhutihedalt laotud kütteklotsi. 2008 ja 2009 sügisel tõime kumbki kord 10 ruumi lepa/saare segapuud ja praegu jõudsime selle hetkeni, kus 2008 puud said otsa... Kuna kevadel lõhkusin natuke vahele ka jämedamat uut saart, on hetkel järgi u.8 ruumi ja täna on november 2010.
Ja mul on üks ruutmeeter sellist seina, mis on naturaalne "külmakapp" ehk vana sahvri jahutussein - läbi tellis. Kaks kevadet on selle vastas olnud pesumasina veetoru seina külge kinni jäätunud.... Äsja tõin koju "saatana materjali" penoplasti ja mõtsi, et äkki soojustaks ära  Siis jahutab keldrikäik, kuivkäimla, pööningu trepihall katus-seinaga, tagatubade aknalauad (kus veel ka 2,7 X 1,4 meetrit aknad!) jne. Ja kurask, ikka me ei suuda sellist kogust korstna kaudu ilmaruumi saata?
Ehk mul on täitsa küsimus: kas Te keedate kodus oma ajusid ~25-kraadises põrgukuumuses või on ka need uued majad lauslollide poolt projekteeritud ja soss-seppade poolt ehitatud?
edit: Et siis kulutasin ehitusaabitsa supersoodustuse ära ja soetasin 187 krooksu eest 0,3 kuupi 100'st seinapenot. Siis tuleb veel juurde puit iluvooderduseks koos naeltega ja oma töö. No ütleme kuluks 300 krooni. Kõigi suurte soojustusteoreetikute väidete põhjal peaks ma sellega hakkama kokku hoidma talvega 0,1 ruumi puid, et asi ennast üldse mingi mõistliku aja jooksul ära tasuks. Kuna reaalselt oli maja sisenurk mõnikord otseselt jääs ehk pinnatemp nulli lähedal, jahutas see kogu maja. Et löön kogu onni penoga üle ja võin kütmise igaveseks lõpetada |
| 07.11.2010 at 22:43 |
3 edits. Last edited 07.11.2010 at 23:18 by PlyVal64
|
unistaja
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Ma ei saa kah sellesse teemasse kirjutamata jätta just mainitud kraadide pärast. Viimase lõppenud suve taustal, kuidas on võimalik üldse magada 24 kraadiga? Kas see polnud mitte temeratuur alates millest hakati juba tahtma konditsioneeri?
Kütmisteemaga haakub see niipalju, et kasvõi paaris kraadis võib olla kõva sääst. Sai lähedalt nähtud üht kaugkütte soojusvahetit. 23 kraadi pealt "salaja" 21 peale keeramine alandas ligemale 2,x kw võrra kulu tunnis ja hakkas see omanikulegi meeldima. Üleüldse, ei tohiks meie kliimavöötmes olla pikkade jäsemetega riidesemed tabuteema.
Ioonküttega kogemus puudub, kõrgema energeetika alase haridusega inimesed väidavad ühest suust, et sama, mis eletriga otse küttes.
Teemaalgatajale, ma saan aru, et vesipõrandaküte on juba maas, toru otsad ootevalmis ja tegelikult pidev kütmine õhk-õhk pumbaga?
Alternatiivina soovitaks vesiküttekehaga kaminat. Näeb välja nagu tavaline kamin, aga tagaseinas veepaak, millega saab süsteemis vett kütta ja muidu annab ka ikka kestast kuuma välja. Pluss selles, et kamina paned tuppa, talvel lõbus lisaks kütta külmemate ilmadega ja läbi klaasukse tuld vaadata. Midagi panin isegi Tallinnas olles espakis tähele, hind algas 12-13 tuhandest. Tsirkulatsioonipumba ja mudru pead nagunii panema ja lisaks loomulikult siis paak. Isiklikult ütleks, et tonnisest piisab (ei tea, kui suur su maja on), sest suurt paaki on raskem üles kütta.
Igaljuhul natuke peale 100 ruuduse aluspinnaga silbetist maja, ainult 100 peno seinas maja, millel teine korrus valmis tegemata ja nõrga (kaootilise) soojustusega lagi ning 800l paak - talvel 2008/2009 kulus 7-8 rm puid ainult sellise kaminaga küttes. Edaspidi on side katkenud. Aga teeks omale, kui poleks juba omal üht teist peale surutud süsteemi |
| 07.11.2010 at 23:51 |
|
compact
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PlyVal64:Aga ma siin muudkui mõtlen, et kuhu pannakse need 30 ruumi puid suhteliselt uutes majades? OK, nende kubatuur on poole suurem, kui meil aga kõigi juttude põhjal peaks ju uued ülisoojad moodsatest materjalidest majad sooja sees hoidma ikka kordi kauem, mui meie 45/85 aastat vana "vanade lollide inseneride" ehitatud majake... millel on pööning isoleerimata, mingeid kuradi vundamendisoojustusi pole, täitsa omatehtud puidust aknad/uksed (tihendatuna ajalehega )
Suurem pind röövib kõvasti, tänapäevase puidukatlasüsteemiga majas köetakse siiski eranditult peaaegu tervet maja, sellises vanakooli ahjuga majas köetakse sageli ainult seda ahju kus parasjagu elatakse - nö külalistetoa ahju ju iga päev tuld ei tehta? Muidugi nendes buumiajal ehitatud "moodsates majades" ongi sageli soojustusprobleemid, konkreetselt võin enda majast rääkida.
Samas kütan ma ka sedasi, et temperatuur akupaagi ülemises otsas alla 60C ei lange - sama seis siis ka toas, temp kogu aeg enam-vähem stabiilne 20-22c. Ahju või pliiti küttes tekivad paratamatult sisse "augud" nt õhtul on küll köetud aga hommikuks tuba jahe. Kui ahjuga majas üritaks pidevalt stabiilset temperatuuri hoida oleks ka puidukulu ilmselt suurem. Vähemalt esimese hooga tulevad pähe sellised põhjused, keegi targem ehk täiendab. |
| 07.11.2010 at 23:56 |
|
BlueStang
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PlyVal64: Kuna reaalselt oli maja sisenurk mõnikord otseselt jääs ehk pinnatemp nulli lähedal, jahutas see kogu maja. Et löön kogu onni penoga üle ja võin kütmise igaveseks lõpetada
Kas polnud nii, et soojus (sellaga koos ka niiskus) liikus ikka soojemast keskkonnast külmema poole - ehket mitte sein ei jahuta maja vaid Sina vist kütad õuet. Kui nüüd peno ümber paned, siis kütad õuepealset lihtsalt veidi vähem...?
Niiet päris kütmata vist kuidagi ei saa - vähemalt soojustades vaid mõistliku tasuvuse piires. |
| 07.11.2010 at 23:58 |
1 edit. Last edited 08.11.2010 at 00:01 by BlueStang
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Blue, külm "ronib" sooja eest ära ehk tuleb õuest tuppa. Tegu on kõige kaugema (tegelikult kõige rohkem fassaadis olevaga ) alumise maja nurgaga, nagu ikka sahver. Külm tuleb alt sisse ja läheb soojana ülevalt välja, minul on nende kahe "koha" vahe majas kõige suurem. Pööningu uksest ei tule kraadigi külma sisse, sealt läheb soe välja. Reaalselt. Samas sealt jupikesest jahutusseinast ei lähe välja mitte midagi, soe sinna põhimõtteliselt ei jõuagi. See vaid jahutab maja. OK, loomulikult läheb mistahest maja osast mingi hulk sooja minema aga enamust sellest "kaost" võib vaadelda nullina sest selle absoluutväärtus kogukaost on tähtsusetu. Täpselt sama on aknaklaasiga: sealt ei lähe mitte midagi välja, klaas jahutab. Lengi/raami vahelt tuleb sisse ja laealt läheb välja. Tõmbad paksu kardina ette, jahutab aken tuba maha palju vähem.
Muuseas, ka sahver tuleb majas õigesse "klimaatilisse" kohta ehitada Mina lihtsalt lammutasin selle seina ära ja tegin kunagi ammu duššinurga ja pesumasina koha, kattes 3-kivi seina otse seinaplaadiga. Aga see sein ise majas sees on põrandapinnast 40 cm ja pikk 145cm ehk 0,58 m2. Sellest omakorda "katab ära" 95X20 cm peaaegu õhutihe duššikabiini alus ja teise poole siis pesumasin. Mis Sa arvad, palju sinna mistahes pliidisooja satub? Jah, tegu on kõige ehedama külmasillaga ehk isoleerimata kõrgendatud vundamendi osaga aga selle pind ja asukoht on sellised, et see peaaegu mõju ei oma. Samas väljas on kiviosa suurus 185X55 cm ehk 1,01 m2. Sinna siis kulutangi ~300 eeku, et saada soojemaks ehk vähem jahutavaks 0,3 ruutu peaaegu nähtamatut toaseina.
Aga Compactile vastuseks: näiteks moodsa mõiste "passiivmaja" puhul meile sarnastes kliimatingimustes ehk Soomes/Rootsis, arvatakse risti vastupidi. Liiga väike maja ei olegi piisavalt efektiivne ja näiteks nende passiivmaja tingimustesse sattumiseks on neil kuni 200 m2 majadele lubatud arvutustes lisada + 2 W/m2 kütteenergia kulu.
|
| 08.11.2010 at 01:47 |
1 edit. Last edited 08.11.2010 at 13:21 by PlyVal64
|
vvt
 |
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Temperatuurist toas: vähemalt veneaegsete kortermajade puhul on rusikareegel, et 1 kraad toatemperatuuri tõusu suurendab küttekulu 5%. Niiet, kes kütavad 25 kraadi sisse ja normaalseks magamiseks peavad ikkagi akna lahti tegema, võiks selle peale mõelda. Ka need, kelle kortermajas on mõne laiskurist pensionäri (nimesed istuvad lihtsalt paigal ja mõtlevad probleeme välja, ajutegevus aga erinevalt kehalisest tegevusest sooja ei anna) vigina pärast küte liiga vingeks keeratud. Normaalne toatemperatuur ei pea sugugi üle 20 kraadi olema.
Kütteviisist ka teise nurga all. Minumeelest on eramajas üks puuküttega ahi/kamin+puude tagavara lausa rahvusliku julgeoleku küsimus ja nagu näitavad sündmused 2007 ja 2008, pole siinne heaolu sugugi iseenesest mõistetav ja lõpmatu hüve. Ühel päeval, kui rahulolematud idaviru tegelased on seisanud elektrijaamad ja keeranud kinni gaasikraanid ning õues juhtub olema parasjagu 15 kraadi külma, saab igasugu ioon-, gaasi- vms tsentraalse varustusega kütteliikidest paljude kirstunael. Kui paljudel on kodus olemas tänapäeval magamiskott ja priimus? Kui paljud üldse tänapäeval omavad oskusi tulemaks toime miinuskraadide juures ilma isenesestmõistetava kütteta? Tänapäeva maja juures pole ka just eriti palju materjale, mida kütta kannataks. See on muidugi majandusliku vaidluse kontekstis täiesti viiendajärguline teema, kuid ärksamad kodanikud võiks selle peale ka mõelda, EV ei oma kuskil puutumatuid elektrijaamu või õlireservuaare teie eramu kütmiseks, uppuja päästmine on tema enda asi. Neid, kes kolistavad puukuuris, kirjeldatud sündmused eriti ei koti, ainuke mure on ioonkütte omanikud, kes blackouti kolmandal päeval alustavad tema puukuuri tühjaks varastamist.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.11.2010 at 12:13 |
1 edit. Last edited 08.11.2010 at 12:16 by vvt
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Jutt jumala õige. 5kW diiselgene ja (varu)puuküttekatel on pikemas perspektiivis endalgi plaanis.
Kõrvalteemana võiks küsimuse püstitada: kas pisike diiselgene läheb -15 kraadiga tööle (eeldusel et paagis talvine diisel). |
| 08.11.2010 at 13:05 |
|
mrtn
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
madis:Kõrvalteemana võiks küsimuse püstitada: kas pisike diiselgene läheb -15 kraadiga tööle (eeldusel et paagis talvine diisel).
Kuna sa seda garaažis või muus köetavas abiruumis enamasti ladustad, siis käivitamise ajaks on ta piisavalt soe. |
| 08.11.2010 at 13:17 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Oletame et on õues. |
| 08.11.2010 at 13:24 |
|
vvt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Oli kunagi üks 50 kW tuuris diiselgeneraator ja seal ütles hooldaja, et garanteeritud käivitumiseks ja probleemide ennetamiseks (niiskus vms) (tegemist oli automaatselt käivituvaga) peaks ikka üle nulli olema. Seal muidugi tegemist sellise masinaga, mis teatud ajavahemiku järel pani end ise käima, käis soojaks, laadis käivitusaku ja siis seisis edasi. Selline maksis ilma maksudeta 160 kilo ringis.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.11.2010 at 13:53 |
|
PlyVal64
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
vvt: Kütteviisist ka teise nurga all. Minumeelest on eramajas üks puuküttega ahi/kamin+puude tagavara lausa rahvusliku julgeoleku küsimus
Absoluutselt päri. Lisaks peaks iga maja suutma eksisteerida ilma ühegi vati elektrita. Igasugune generaatorlus jms "unustage ära", sõjaolukorras läheb see ja varutud vedelkütus kõik militaarotstarbeks. Maja peab saama kütta ja sel peab olema õhuvahetus ilma elektrita. Ainus asi on vesi, mida ei saa niisama kätte. Niisama rahuaja elektrikatkestuse puhuks on genekas kindlasti õige valik.
See rahvusliku julgeoleku värk: Soomes on siiani kohustus mingist maja suurusest/elanike arvust alates maja alla ehitada pommivarjend. Kontrollisin üle teadjalt, kohustus siiani Soome ehitusseadustega. Kelle vastu kaitseks see ikka on, kindlasti mitte rootslaste ega eestlaste, ikka tiblade.
Iseenesest ei oleks see ka Eestis üldse halb nõue. Muuseas, seesama genekas võiks ju ka selles punker/keldris olla koos teatud elementaarse toidutagavaraga. Lisaks ka vendi/kütte võimalus, kui tõesti on vaja kuid "põranda all" elada. Suurel "punkril" on kohustus ka peldik ning veevärk, omas kodus vast pole see oluline
Ja selleks polegi suurt midagi "erilist" vaja. Ütleme 2X3X2 m sisemõõdus betoonkuubik (vajadusel valatud kessoonina ja kindlasti mitte laotud suvalisest pehmest talotist vms), kus ühes seinas on ukseauk ja üks - välissein, omab akent/ventauku. Kuubiku nurgale toetub maja peakorsten koos ventlõõridega, tahmaluugid on "punkri" juures. Võimalus sinna külge ühendada täna ~2000 eeku maksvad bursuika-pliit ja miks mitte siis ka geneka heitgaas. Lisaks hoitakse seal kartulit, juurikaid, konserve ja naispere tehtavaid hoidiseid. Kui ikka ehitad endale kodu, mitte mõttetut vegetatsiooni ubrikut edasimüümise eesmärgil, ei vii see hoonet küll olulisel määral kallimaks. Sellised mõtted on olnud vaadates buumiaegseid penopadjale sülitatud "vundamendiga" pappmaju...
Uitmõttena veel: isegi tööstuslikult toodetud "punker-kelder" oleks täiesti alternatiiv. Valmis moodul koos valutepi ja kotstna alusega, kopp teeb augu maasse, kraanaga krusa tõstab mooduli sisse ja edasi valatakse juba vundament/aluspõrand. Arhitekt on juba eos lahendanud selle asukoha ja luuk-sissepääsu võimalikkuse. Täpselt nii, nagu nõukaaegsete paneelikate peldikud/vannitoad tulid moodulitena kohale. |
| 08.11.2010 at 14:10 |
|
Madlobster
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PlyVal64: quote:
vvt: Kütteviisist ka teise nurga all. Minumeelest on eramajas üks puuküttega ahi/kamin+puude tagavara lausa rahvusliku julgeoleku küsimus
Absoluutselt päri. Lisaks peaks iga maja suutma eksisteerida ilma ühegi vati elektrita. Igasugune generaatorlus jms "unustage ära", sõjaolukorras läheb see ja varutud vedelkütus kõik militaarotstarbeks. Maja peab saama kütta ja sel peab olema õhuvahetus ilma elektrita. Ainus asi on vesi, mida ei saa niisama kätte. Niisama rahuaja elektrikatkestuse puhuks on genekas kindlasti õige valik.
See rahvusliku julgeoleku värk: Soomes on siiani kohustus mingist maja suurusest/elanike arvust alates maja alla ehitada pommivarjend. Kontrollisin üle teadjalt, kohustus siiani Soome ehitusseadustega. Kelle vastu kaitseks see ikka on, kindlasti mitte rootslaste ega eestlaste, ikka tiblade.
Iseenesest ei oleks see ka Eestis üldse halb nõue. Muuseas, seesama genekas võiks ju ka selles punker/keldris olla koos teatud elementaarse toidutagavaraga. Lisaks ka vendi/kütte võimalus, kui tõesti on vaja kuid "põranda all" elada. Suurel "punkril" on kohustus ka peldik ning veevärk, omas kodus vast pole see oluline
Ja selleks polegi suurt midagi "erilist" vaja. Ütleme 2X3X2 m sisemõõdus betoonkuubik (vajadusel valatud kessoonina ja kindlasti mitte laotud suvalisest pehmest talotist vms), kus ühes seinas on ukseauk ja üks - välissein, omab akent/ventauku. Kuubiku nurgale toetub maja peakorsten koos ventlõõridega, tahmaluugid on "punkri" juures. Võimalus sinna külge ühendada täna ~2000 eeku maksvad bursuika-pliit ja miks mitte siis ka geneka heitgaas. Lisaks hoitakse seal kartulit, juurikaid, konserve ja naispere tehtavaid hoidiseid. Kui ikka ehitad endale kodu, mitte mõttetut vegetatsiooni ubrikut edasimüümise eesmärgil, ei vii see hoonet küll olulisel määral kallimaks. Sellised mõtted on olnud vaadates buumiaegseid penopadjale sülitatud "vundamendiga" pappmaju...
Uitmõttena veel: isegi tööstuslikult toodetud "punker-kelder" oleks täiesti alternatiiv. Valmis moodul koos valutepi ja kotstna alusega, kopp teeb augu maasse, kraanaga krusa tõstab mooduli sisse ja edasi valatakse juba vundament/aluspõrand. Arhitekt on juba eos lahendanud selle asukoha ja luuk-sissepääsu võimalikkuse. Täpselt nii, nagu nõukaaegsete paneelikate peldikud/vannitoad tulid moodulitena kohale.
Kisub juba www.militaar.net teemaks |
| 08.11.2010 at 14:19 |
|
Jesper
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Selliste "igaks juhuks" asjade, nagu punkrid ja genekad, põhiprobleem on et kuna ta seisab pikalt siis kui vaja on ei pruugi töötada mingil palju labasemal põhjusel kui külm. Punker on kola täis, genekal mähis niiske vms. Seda tüüpi turvalisust ei saa lihtsalt "nurka seisma osta", ma arvan et pea kõik kellel on kogemusi mingite seadmeruumide ja sealse varutoitega (mul ei ole) võivad pajatada "sõjalugusid" sellest kuidas oli küll poolemilline genekas nurgas, alles eelmine kvartal proovikäivitus kenasti ja kui reaalselt vaja oli siis põhjuste x, y ja z kokku langemise tõttu tegi kääks ja väljendas viisakalt oma keeldumist. Ja no neid seadmeid ikka tõepoolest poputatakse pidevalt ja nendega ei tööta idioodid, lihtsalt tõrkekindlus ja dubleerimine ongi jõhkralt raske asi.
Realistlik on üleval pidada süsteemi, mis suudab katta ära juhud kui iga-aastase enneolematu loodusõnnetuse tõttu pole nädal aega elektrit või ei saa suure tee peale välja sõita et poodi minna. Üle selle läheb juba tuumasõjaparanoia lainetele.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 08.11.2010 at 14:50 |
|
Andrus
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Kui ekstreemsete olukordade peale mõelda, siis tõesti pole genekaga vist midagi teha, kui just suurt kütusetagavara endal ei ole. Sõja või looduskatastroofi korral ei saa seda tanklast niikuinii.
Kisub OT ja peaks 2012/2013 teema vist tegema
|
| 08.11.2010 at 15:23 |
|
madis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Bensugenekas on vist madalaid tempe silmas pidades parem ?
Mul teema selles, et paar korda aastas ikka elekter ära käib ja kuna on väiksed lapsed kah, siis ilma vee(puurkaevupump) ja valguseta kole ebamugav ööpäeva mööda saata. |
| 08.11.2010 at 15:53 |
|
|
1 2 3 4 5 6 
