| Poster |
Message |
 viplala
|
 Split: Öko-sportauto
quote:
vvt: Esirehvide kõrgusindeks 45-55 ja tagarehvide oma 40-45 pole ka just kõrge profiil, isegi tänapäeva autode kontekstis ja veel vähem talverehvide kontekstis.
45-55% turvise laiusest. 355 laiuse rehvi puhul, teeks see jämedalt 177mm kõrgust veljest. |
| 22.12.2010 at 14:24 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
BlueStang: quote:
vvt: NSVL ajal oli olemas kuldne tarkus, et võidusõit pidada parandama seeriaauto tõugu. Mida on võidusõidust meil antud teemal õppida? Kõik me tahame asfaldil läbida kurve nagu F1, järelikult peaks rehv olema samasugune, lai, pehme seguga ja madal.
khm - enne peaks seeriaautol olema samapalju downforci, siis saame rääkida laia rehviga F1 kombel kurvide läbimisest (ainult laia rehviga ei juhtu midagi)
Miks? Downforce on surve rattale ehk lihtsamalt öeldes kaal. 605 kg F1 masina tiivad teevad mingil kiirusel kurvis ~1 tonn survet ehk kaal on ~1,6 tonni. Tegelikult muidugi arvutavad njuutonites ehk see on u.6000 N. Nii on kusagilt meelde jäänud. Needsinased rehvid paneb "täpselt samamoodi" tööle ka sama kaaluga auto 
F1 rehvi "häda" on eelpool kirjeldatud "jäik reegel" 13-tolli velje näol. CART jms sõidavad 15 tolli ja mõned pisemad veel suuremate velgedega. F1 esirehv (355 ees ja 380 taga lai ja 660mm max. läbimõõt slikkidel) on siis 355/50R13 ja tagumised 380/40R13. Vihmakad on protektori jagu paksemad, max. läbimõõt 670 mm. |
| 22.12.2010 at 15:42 |
|
vvt
  |
Split: Öko-sportauto
Minuteada on ka see F1 ratta mõõdud reeglitega paika pandud, see ei tule konstruktorite tahtest. Nt European Touring Car'is on kasutusel täitsa püksirihma mõõtu rehvid. Ehk siis jutu mõte jääb samaks - asfaldile lai/madal.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 22.12.2010 at 15:51 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
vvt:Nt European Touring Car'is on kasutusel täitsa püksirihma mõõtu rehvid.
Tarquini võistlusrehvid WTCC sarjas. Yokohama Advan A005, millede seas on selliseid toredaid püksirihmasid. |
| 22.12.2010 at 16:07 |
|
BlueStang
|
Split: Öko-sportauto
quote:
PlyVal64: Downforce on surve rattale ehk lihtsamalt öeldes kaal. 605 kg F1 masina tiivad teevad mingil kiirusel kurvis ~1 tonn survet ehk kaal on ~1,6 tonni. Tegelikult muidugi arvutavad njuutonites ehk see on u.6000 N. Nii on kusagilt meelde jäänud.
Needsinased rehvid paneb "täpselt samamoodi" tööle ka sama kaaluga auto
Ply, mida juttu - sa pead ikka paar korda OpenTrackile tulema
Et tahad öelda, et kui seeriaautole paned F1 rehvid ja viskad 1,6 tonni pagasnikusse, siis võtad F1 autoga sarnaselt kurve või
Kamoon - otse paned kurvis...
|
| 22.12.2010 at 21:58 |
|
Lowrider
|
Split: Öko-sportauto
quote:
BlueStang: quote:
PlyVal64: Downforce on surve rattale ehk lihtsamalt öeldes kaal. 605 kg F1 masina tiivad teevad mingil kiirusel kurvis ~1 tonn survet ehk kaal on ~1,6 tonni. Tegelikult muidugi arvutavad njuutonites ehk see on u.6000 N. Nii on kusagilt meelde jäänud.
Needsinased rehvid paneb "täpselt samamoodi" tööle ka sama kaaluga auto
Ply, mida juttu - sa pead ikka paar korda OpenTrackile tulema
Et tahad öelda, et kui seeriaautole paned F1 rehvid ja viskad 1,6 tonni pagasnikusse, siis võtad F1 autoga sarnaselt kurve või
Kamoon - otse paned kurvis...
Eino tegelikult ei ole see päris nii. See mass mis sa pagasnikusse paned, sellel on olemas inerts ning see just halvendab kurvisuutlikust kuna inerts surub autot kurvist väljapoole. Downforce'l aga tegelikult on mass olemas, aga tal puudub auto suhtes inerts, sest see mass mis teda maha surub, on kõik tohutu õhuhulga kerest/tiibadest "üle voolamise"(tegelt õhk on ise paigal, auto "pugeb" õhu alt läbi hoopis) mass.
Üsna sitanikerdis selgitus aga loodan, et midagi kasu oli. |
| 22.12.2010 at 23:18 |
1 edit. Last edited 22.12.2010 at 23:19 by Lowrider
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
Downforce'l on mass Inerts surub midagi kuhugi
Jesper@läheb seepi ja nööri otsima
Üldiselt ma soovitaks enne auto dünaamika imelisse maailma akna kaudu imeteooriate abil sisse murdmist võtta ette selline raamat nagu "How To Make Your Car Handle" (autor Fred Puhn) ja piparkoogi kõrvale vähemalt diagonaalis läbi lugeda. Ma muidugi tean, et nagunii seda keegi teha ei viitsi, aga noh nii metsikud teooriad võiks vähemalt mingil määral markeeritud olla. Stiilis warning, bs starts here 
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 23.12.2010 at 06:32 |
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
A muidu teemasse tagasi tüürides - kui arvutada nende igasugu esmapilgul kütusekulude mõttes suht ökode autode total cost of ownership välja, eriti kui natuke sihipärast kasutamist liikluseks suletud autodroomidel ka sekka visata, siis tulevad reeglina ikka suht koledad numbrid. Ma mõned aastad tagasi tegin tervele reale ägedatele autodele vastava arvutuse ära, alates ~100k kasutatutest stiilis Mx5 jms ja lõpetades sellistega mida saaks liisingusse võtta, stiilis tutikas RenaultSport Clio. Tulemused on küll kuhugi kõvaketta hämarustesse kadunud, aga üldiselt võib arvestada 2-3 kordse kilomeetri hinnaga võrreldes keskmise poekäruga. Regulaarsed hooldused on asi mis rämedalt hammustab, ega keegi ju pärast suurt hooldust oma autot müüki ei pane ja tihtipeale seal on mingeid spetsosi mida saab ainult esindusest, rehvid on kallid sest odava rehviga on sellist masinat suht mõttetu rikkuda, piduriklotsid kuluvad kähku jne jne. Järelturg on ka suht õhuke, näiteks Mx-5t sügisel müües peab arvestama üpris tugeva soodukaga, kui ikka kindlalt lahti tahad saada, seega ka hinna hoidmise osas pole midagi rõõmustavat. See kõik paneb lõpuks mõtlema, et parem on omada poekäru ja spordivahendit eraldi, rohkem lõbu ja hommikuti tööle sõitmine ei too vaesust majja.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 23.12.2010 at 06:52 |
1 edit. Last edited 23.12.2010 at 16:24 by Jesper
|
Indrek_S
|
Split: Öko-sportauto
quote:
Jesper: See kõik paneb lõpuks mõtlema, et parem on omada poekäru ja spordivahendit eraldi, rohkem lõbu ja hommikuti tööle sõitmine ei too vaesust majja.
i´ts about time
Ma juba aastaid nii toimetanud ka kõik on rahul.
____________________________
not done until it's done |
| 23.12.2010 at 11:42 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
Jesper: Downforce'l on mass Inerts surub midagi kuhugi
odot, Jesper, nüüd paned Sina täiega puusse! Keegi, vähemalt mina mitte, ei ole rääkinud downforce'i massist vaid kaalust ja nagu juba ingliskeelne nimigi ütleb, on tegu puhta vektoriaalse jõuga, mida lihtsamalt tuntakse kaalu nime all. Kuigi kaalu otseselt defineeritakse gravitatsiooni kaudu, on ka allasurvejõud ja ka üleslükkejõud õhusõidukitel põhimõtteliselt kaal. Neid kohti on veel: minu teine armastus purjetamine ja lisaks purjedele ka kiilud ning roolilehed toimivad kõik ikka samade seaduste põhjal! Massi downforce'il tõesti ei ole, kuigi seda tekitaval õhul juba on. Auto puhul tuleb kõik taandada nelja rehvi aluspinnaga puutepindade survele, mida meie tunneme kaalumise nime all.
Kuid siin tulebki mängu kahe mõiste tavakasutuse omavaheline "seosetus": kaal ei ole inertne mass, kuid massi nimetatakse kaaluks ja seda kaalutakse kilodes. Kuigi downforce ei ole mass ega klassikaline kaal vaid lihtsalt jõud, saab seda läbi kaalumise väljendada kilodena ja tavainimesele arusaadavana nimetada mitteinetrtseks kaaluks/massiks. Kuigi tegelikult peaks seda väljendama njuutonites ja üldse vektorgraafikana. Kuid lõpptulem jääb samaks: F1 auto oma downforce'iga mõjutab nelja rehvi täpselt sama jõuga kui 1,6-tonni kaaluv ehk sellise massiga auto. Hakkame nüüd kõiki jõuvektoreid liitma ning väljendame summavektorit njuutonites, ei saa suur osa inimestest essugi aru, k.a. F1 piloodid või rallisõitjad, kes nii mõnedki ei ole teravaimad pliiatsid pinalis.
Lisaks sai kirjutatud ju nii: quote:
Needsinased rehvid paneb "täpselt samamoodi" tööle ka sama kaaluga auto
Tööle paneb küll sest mõjutab neid samasuguse jõuga, kuid jutumärgid selleks ongi, et vaid kontaktpinnale mõjuv jõud üksi ei sõida kiiresti. Aga selle peale võib küll mürki võtta, et madalatel kiirustel negatiivse kaldega järskudes kurvides, kui F1 autol pole downforce'i, sõidab raske pereauto samadel rehvidel vormelist oluliselt kiiremini. |
| 23.12.2010 at 12:49 |
|
madis
|
Split: Öko-sportauto
Mulle tundub et võrdluses vormeliga unustab keegi raskuskeskme ära. Vormelil on see praktiliselt samal tasapinnal rataste telgedega, kui mitte madalamal. Pereautol palju kõrgemal. |
| 23.12.2010 at 13:37 |
|
silver
|
Split: Öko-sportauto
Madis, raskuskese aeglases kurvis ei mängi oluliselt, ka aeglases kurvis loeb ikkagi kaal ja kontaktpinna suurus teega.
Mida suurem on downforce, seda suurem on kurviläbimiskiirus. Kui dowforce ära võtta, siis kiirus kurvis on marginaalselt suurem võrreldes tavalise pereautoga millel samamõõtu rehvid. Kui ei usu vaata erinevaid F1 ringradasid mismoodi vormelid tagasipööretes sõidavad ka 50km/h, nagu tavaline pereautogi sama laia tee korral.
Downforce-ist rääkides tuli meelde B-rühma ajastu Saloneni ütlus: auto sõitis kurvi kiiremini, mida kiiremini sa ise autoga sõitsid kuni enam ei pidanud, aga kus on see piir kus enam ei pea, kui järjest kiiremini sõites peab järjest paremini.
F1 Spa-s
The uncovered La Source grandstand as its name indicates is located on the outside of the La Source hairpin at the end of the pit straight. The La Source hairpin is a very tight right-hander, which is taken at about 56km/h |
| 23.12.2010 at 14:27 |
1 edit. Last edited 23.12.2010 at 14:39 by silver
|
R.Ott
|
Split: Öko-sportauto
More downforce - Chaparral 2J Chevrolet
____________________________
92' Chrysler LeBaron LX Convertible
94&95' Pontiac TransSport 3800 +doonorid
88' Chevrolet Camaro Iroc-Z convertible- 20th Anniversary Edition |
| 23.12.2010 at 15:27 |
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
quote:
PlyVal64: Aga selle peale võib küll mürki võtta, et madalatel kiirustel negatiivse kaldega järskudes kurvides, kui F1 autol pole downforce'i, sõidab raske pereauto samadel rehvidel vormelist oluliselt kiiremini.
Ära parem võta
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 23.12.2010 at 16:23 |
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
quote:
Indrek_S: quote:
Jesper: See kõik paneb lõpuks mõtlema, et parem on omada poekäru ja spordivahendit eraldi, rohkem lõbu ja hommikuti tööle sõitmine ei too vaesust majja.
i´ts about time
Ma juba aastaid nii toimetanud ka kõik on rahul.
Ma ka, aga noh nagu tihti kipub olema, läks asi ühe osas mingi hetk natuke käest ära
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 23.12.2010 at 16:27 |
|
iisak
|
Split: Öko-sportauto
Vaidlustes osalema ei hakka ja algsest sport(liku) auto teemast ollakse veidi kõrvale kaldunud aga:
Üks paremaid ja huvitavamaid lugemisi tikutaku foorumis üle saja aasta! |
| 24.12.2010 at 10:50 |
|
ReyMan
|
Split: Öko-sportauto
quote:
Lowrider:
Eino tegelikult ei ole see päris nii. See mass mis sa pagasnikusse paned, sellel on olemas inerts ning see just halvendab kurvisuutlikust kuna inerts surub autot kurvist väljapoole. Downforce'l aga tegelikult on mass olemas, aga tal puudub auto suhtes inerts, sest see mass mis teda maha surub, on kõik tohutu õhuhulga kerest/tiibadest "üle voolamise"(tegelt õhk on ise paigal, auto "pugeb" õhu alt läbi hoopis) mass.
quote:
Jesper: Downforce'l on mass Inerts surub midagi kuhugi
Jesper@läheb seepi ja nööri otsima
Üldiselt ma soovitaks enne auto dünaamika imelisse maailma akna kaudu imeteooriate abil sisse murdmist võtta ette selline raamat nagu "How To Make Your Car Handle" (autor Fred Puhn) ja piparkoogi kõrvale vähemalt diagonaalis läbi lugeda. Ma muidugi tean, et nagunii seda keegi teha ei viitsi, aga noh nii metsikud teooriad võiks vähemalt mingil määral markeeritud olla. Stiilis warning, bs starts here
Pista F-1 tuuletunnelisse kaaludele. Kaalu ära. Pane puhur käima ja kaalu siis.
On ju vahe. Kas on massidel vahe? Või vaidleb mõni raamat vastu?
Häid jõule |
| 24.12.2010 at 15:44 |
|
viplala
|
Split: Öko-sportauto
quote:
ReyMan:
Pista F-1 tuuletunnelisse kaaludele. Kaalu ära. Pane puhur käima ja kaalu siis.
On ju vahe. Kas on massidel vahe? Või vaidleb mõni raamat vastu?
Häid jõule
Seisva keha mass ei saa muutuda, pane kas või kümme propellerit sinna tunnelisse. |
| 24.12.2010 at 15:57 |
|
ReyMan
|
Split: Öko-sportauto
quote:
viplala: quote:
ReyMan:
Pista F-1 tuuletunnelisse kaaludele. Kaalu ära. Pane puhur käima ja kaalu siis.
On ju vahe. Kas on massidel vahe? Või vaidleb mõni raamat vastu?
Häid jõule
Seisva keha mass ei saa muutuda, pane kas või kümme propellerit sinna tunnelisse.
Mitte keha mass ei muutu vaid downforce mõjub läbi auto kaaludele kui puhurid tiibadele survet avaldavad.
Keha enda reaalne mass ei muutu, sellele lisandub downforce jõud mida sellisel juhul saab mõõta kaalu lisana.
Kuna jõud võetakse õhus kiiresti liikumisest saab seda ka võtta õhu kiiresti liigutamisest. |
| 24.12.2010 at 16:15 |
|
PlyVal64
|
Split: Öko-sportauto
quote:
ReyMan:Kuna jõud võetakse õhus kiiresti liikumisest saab seda ka võtta õhu kiiresti liigutamisest.
Hea, et see niigi läits
Muuseas, tegelikult on isegi downforce mass ehk kaalumisega ehk näiteks bõhra kasutatavate kaalude puhul mõõdetud jõu teisendamisest SI-süsteemi massi põhiühikuks saadav tulem, sest seda tekitab vaid ja ainult õhu iseenda mass koos liikumisega. Vaakumis downforce'i ei teki, liigu kuitahes kosmilisel kiirusel.
PS: "pühkige" siis ise ka! Ja lastele (ehk järeltulevale põlvele) soovige häid füüsika- ja loogikatunde üldhariduskoolis Pigem mõni teadlik proportsioon või peast loetav teoreem, kui mõttetu üldistus konksnina ebajumalale... |
| 24.12.2010 at 17:40 |
1 edit. Last edited 24.12.2010 at 17:40 by PlyVal64
|
Jesper
|
Split: Öko-sportauto
quote:
ReyMan:
Pista F-1 tuuletunnelisse kaaludele. Kaalu ära. Pane puhur käima ja kaalu siis.
On ju vahe. Kas on massidel vahe? Või vaidleb mõni raamat vastu?
Häid jõule
Massidel ei ole vahet. Kui sa jätad puhuri uuesti seisma, raiud tiivad maha ja laod autosse niikaua volframit juurde kuni kaal näitab sama mis töötava ventilaatoriga, siis mass kasvab ning kurvisuutlikkus kannatab.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 24.12.2010 at 18:45 |
|
silver
|
Split: Öko-sportauto
Miks te närite tähte, tegelikult saite ju jutu mõttest aru ja tähenärimisega tekitate mõttetut vaidlust. |
| 24.12.2010 at 23:08 |
|
Maik
|
Split: Öko-sportauto
Soovitan teema topelt splittida ja asjakohatud postid maha lasta ja siis teema kinni panna.
krt, kunagi mõtlesin mitu aastat järjest tqhq-s ,et mina olen idioot ja loll oma sõnavõttudega aga nüüd tundub endale,et ma endajaoks vähemalt muutun targemaks,kui mõned ja ei võta osa sõnavõttudes mis ei vii kuskie.
btw, plyval, suurtele autodele lihtsalt ei saa alla suruda 175 rehvi - see lihtsalt on kole ja ei sobi ja suure autode omanikud lihtsalt peavad selle probleemega leppima. Teh end.
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 24.12.2010 at 23:25 |
1 edit. Last edited 24.12.2010 at 23:26 by Maik
|
dodge
|
Split: Öko-sportauto
No rehv peab eelkõige ilus olema.
Eriti täna.
Ja kui valget kirja küljel ei ole,
siis ikka joonistage see sinna ise.
Valge markeriga.
Valgeid Jõule! |
| 24.12.2010 at 23:42 |
1 edit. Last edited 24.12.2010 at 23:44 by dodge
|
BlueStang
|
Split: Öko-sportauto
OT, aga rehviteema jätkuks vähe huumorit (seda leidub nii artiklis kui ka kommides)
http://forte.delfi.ee/news/smart/miks-autodel-puutakse-kasutada-laiemaid-rehve-ja-suuremaid-pidurikettaid.d?id=41468223 |
| 04.03.2011 at 21:56 |
|
1 2 3 4 5 
