| Poster |
Message |
 Mell
|
 Autogaas: :) või :(
Võtaks uuelt lehelt arutluse alla hoopis sellise küsimuse,kas gaasiseadet on võimalikult odavamalt ka peale saada kui suurusjärk 20k raha?
Mõte on ajendatud kunagisest nitro teemast,kus sai omal käel asja kokku u.4k (sõidab vist siiamaani Kerdi Porschel) vs 15+k valmiskitid...saab vist paraleele tõmmata küll,sest eesmärk sama:gaas mootorisse 
Siis rida küsimusi peas:
1.kuna bürokraatiateema mind hellaks teinud viimasel ajal,siis kas TÜV tehes küsitakse ka mingeid gaasiseadme valmistaja/paigaldaja pädevust tunnistavaid pabereid...kui veel ei küsita,kas on oht,et hakatakse küsima lähiajal?
2.kas keegi on juba uurinud teemat selle nurga all,et ise paigaldada:kas gaasiseadme kontorid meil/piiri taga müüks üldse seadmeid/nende osasid eraldi...näiteks 4põlvkonna "aju"vist ikka põlveotsas valmis ei tee?
3.kas on kellelgi netis jäänud mõni link silma,kus oleks väga põhjalikult lahatud gaasiseadme olemust/paigaldust jne (ühtteist algtõed isegi eesti keeles: www.gaasiseade.ee ) ....võibolla isegi midagi "stepbystep" omavalmistatud komplektide kohta?
4.kas gaasiballoonile mingid erilised nõudmised või võib selle ka lihtsalt hea keevitaja kokku praadida nagu vanasti külasepad isegi õlleankrud vist valmis tegid...nimelt Omegasse tagaistme alumise osa(nn p...ealuse) asemele sobiks gaasipaak kõige paremini,sest pikkadel sõitudel käies peaks tagavararatas ikka omakohal olema ja samas kaubaruumi tasapinnast kõrgemale ei tahaks mingit kola,sest see jääks suurematele tükkidele (mida tihti vedada tuleb)risti jalgu.Aga esimese hooga gaasivendade kodulehelt tagaistme kujuga gaasipaaki ei leidnud
Et nitroga jäi teil pauk nägemata,äkki nüüd annab midagi korraldada.... 
Tegelikult hüva nõu ja arvamused teretulnud,sest 15000km kuus bensuautoga paneb säästuvariantidele mõtleme,kui need olemas on!
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 21.09.2005 at 13:36 |
|
hents99
  |
Autogaas: :) või :(
Saab ka alla 20k, vist odavaim on kuskil 7k ringis (2põlvkond vist oli). Nagu öeldi, et põlvkondade vahe on maitse asi v.a. esimene mis on karpamootoritele. Igal autol pidi olema oma moodul gaasi jaotamiseks vms.
Gaasiballoonidega on nii, et nad eriti ei taha vastutust võtta kasutatud paakidele.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 21.09.2005 at 14:11 |
|
madis
|
Autogaas: :) või :(
Offtopic aga... 15 000 km kuus  ?? Kas sa autost vahel väljas ka käid ? |
| 21.09.2005 at 14:47 |
|
Madman
|
Autogaas: :) või :(
Mina sõidan näiteks keskmiselt ca 2000 km kuus ja arvestasin et see gaasiseade tasub ära 29 000 km-ga. Ehk siis natuke üle aasta praeguste hindadega.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 21.09.2005 at 14:52 |
|
Mell
|
Autogaas: :) või :(
hents:vot selle 2põlvkonnaga ongi see nn "aevastamise" jama...suhteliselt korras autoga siin mõne kuu jooksul 3x ette tulnud.et kogu sisselaskesüsteemis olev gaas saab kuskilt süüdet ja siis lõpeb see kas lõhkiste õhuvoolikute või õhufiltri kaane või segusiibri puksidega.samas ntx.õhuvoolik lugejast siibrini maksab u.600,- ja see ainult Omega/Sena 24v oma sobib.seega tahaks pihusteid kollektorisse,muidu see sääst tuleb ringiga tagasi sisselaske osade hindade näol ja kehvemal juhul jääb ntx naine veel teepeale...
madis:näiteks kuus 4x leedu (või isegi poola) ring koos juurdekuuluvaga teeb juba 10tkm...pluss elan 20km Tln väljas hetkel...iga päev paar korda tln-tagasi jnejne.
võibolla pole iga kuu 15tkm,aga 10kindlasti...omega u.2a jooksul mind teenides 270läbisõidust on saanud 450.vahepeal polnud auto 6kuud minu käes,siis ei töödanud spido 2kuud ja see suvi sai siis sellega ainult mõne korra käidud...ei viitsinud piirivalvurite möginat taluda välimuse kohta
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 21.09.2005 at 14:58 |
Last edited 21.09.2005 at 15:00 by Mell
|
Mell
|
Autogaas: :) või :(
Niisama jäi paar ingliskeelset linki silma seoses teemaga...
korduma kippuvad küsimused gaasist ja seadmetest
ecotransi maaletoodava landirenzo gaasiseadme aju tööpõhimõte
võimalike valmispaakide mõõdud/kaalud/mahutavused
...see siis info,mida meie oma gaasimeeste kodulehtedelt ei leidnud.
tundub,et korraliku seadme jaoks juhtaju aretamine pole vist mõeldav,kuna ise elektroonikas täitsa tuhm.et siis ise võiks ratsida mingit 1 või 2 põlve seadet,aga kuute silindrisse täpne pihustamine erinevate temperatuuride ja koormuste juures nõuab juba sellist a`la hestecit,mis seda jama juhib...
...aga custom-paagi teema endiselt oluline,kuna ülemaailma nad ainult kahte malli:silinder või rõngasse keeratud silinder.leidsin mingi sellise jutujupi paagi taluvuse kohta:
The carbon steel LPG tank is pressure tested to more than 30 bar and stores the gas at between 7 and 9 bar. No such pressure testing is performed on standard petrol tanks.
et kas kannatab lasta kellelgi kodus kokku praadida?
ja sorry,kui väga loll küsimus:miks gaasiballonid on alati suht silindrid (vahet pole,kas torusse keeratud või muidu silinder...)?kas on oht,et neljakandilise paagi lükkab see 7...9 bar "põrsaks"...?
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 21.09.2005 at 22:16 |
|
madis
|
Autogaas: :) või :(
1bar on jämedalt 1kg ruutsentimeetri kohta, ehk siis päris palju. Kandilise paagi lükkab muidugi põrsaks, sest nii paksu seina mis ei põrsastu ei ole mõtet teha.
8bar on sama kui sa seisad keset plekitahvlit ja võtad sõbra kukile. |
| 21.09.2005 at 22:46 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
Plaanisin kah paigaldada IV p. ja olin valmis nii 24k sellesse investeerima. Sai siis Ecotransist võimalusi uuritud, et kas on võimalik asju programmeerida nii, et gaasi peal käiks ainult kuni ca 3000p/min, et saaks maanteel odavalt kulgeda, kuid kui ikka pedaali vajutada, siis lülituks bensiini peale. Et seega ei pea olema seade eriti suure tootlikusega, ehk on ka odavam, mootor niikuinii suurem, kui 2,5l piir. Vastuseks sain, et ohutuse arvelt on võimalik ca 1kEEK kokku hoida. Olin täiega segaduses, et mis see ohutus sinna puutub. Täiendava pärimise peale selgus, et nad pakkusid mulle I p. seadet ja ei vaevunud seda isegi mainima. Kui see arusaamatus lahendatud, siis küsisin detailsemat pakkumist, kus oleks pulkadade ja teenuste hinnad kirjas. Viitasin nende kodulehel olnud detailide hinnakirjale. Selle peale saadeti mind pikale ja detailide hinnakiri koristati järgmisel päeval kodulehelt ära. Olin ennem seda jõudnud mingi kalkulatsiooni teha ja järeldseks oli see, et töö maksab rohkem, kui detailid.
Olen kah kaevanud mööda välismaiseid linke, kuid ega need kodumaistest eriti informatiivsemad ei ole. Põhilised küsimused jäävad ikka püsti. Näiteks, mis juhtub gaasi ja bensiini korraga kasutamisel? Aga huvitav on see, et antud kirjelduse järgi ei ole sellel IV p. süsteemil üldse tagasisidet lambda andurilt. Aju võtab otse bensiini pihustite signaali, mis on juba lambda poolt bensiini ECU abil korrigeeritud. Aju eesmärgiks on jälgida küttevee temepratuuri, gaasi temperatuuri ja rõhku, et juhtida arusti tööd ja korrigeerida dosaatorpihustite avatust, mida juhitakse bensiipihustite signaaliga. Seega on asi tegelikult suht primitiivne vidin. II p. vähemalt arvutab doosi ise lambda näidu abil.
Minu jaoks jäävad õhku veel lisaks küsimused, et kuidas see gaasi pihusti töötab? Kas on/off impulssidena, nagu bensiinipihustid, või sujuvalt nagu kraanid? Kuidas kompenseeritakse sisselaske rõhu muutuseid, mis imeb rohkem või vähem kütust läbi pihustite? Miks gaasi puhul tekivad plahvatused sisselaskes, kuigi ta on raskemini süttiv, kui bensiin? Miks üldse aurustatakse gaasi ja ei pihustata seda vedelal kujul? Ehk miks on kogu süsteem nii keerukaks aetud? Kas ajaloolised põhjused, kuna seadmeid toodavad gaasikatelde firmad?
Kui nüüd pakkuda "odavaid lahendusi" siis võiks ju üldse aurusti ära jätta (järgmine samm, ehk V p. ilmselt pihustab juba vedelat gaasi). Et kui suure rõhu all maagaas vedelana püsib? Bensiinipihustid töötavad ca 4atm rõhuvahega, sellest äkki piisab? Kui jah, siis on ainus ilmne probleem see, et kütuserõhu regulaator laseb gaasi tagasivooluga bensiinipaaki. Oletan, et vedela gaasi ja bensiini kokkupuude ei kujuta endast mingit probleemi, kuna, tulevad nad maapõuest sageli koos. Seega piisaks gaasile üle minekuks teha lihtne lülitus - kütuse tagasivool regulaatorist ühendada bensiinipumba sisendisse, mille väljund omakorda gaasi ballooni, samas ballooni väljund läbi täiendava rõhuregulaatori (8atm->5atm) bensiini sisendisse. See et voolikutäis bensiini ballooni satub, see on väike probleem selle kõrval, et voolikutäis gaasi bensiinile üleminekul bensiinipaaki satub...
Ongi kõige odavam lahendus - praktiliselt ballooni ja mõne solenoidi hind. Aretis kvalifitseeruks kindlasti teatud telereklaami repertuaari, kuid kas keegi oskab öelda, miks selline lahendus ei toimi?
Henry |
| 22.09.2005 at 17:08 |
|
Mart ja auto
|
Autogaas: :) või :(
Maagaas püsib vedelana väga madalal temperatuuril või siis ülikõrgel rõhul. Mõtlesid äkki vedelgaasi ehk naftagaasi? Plahvatused sisselaskes tekivad pikast põlemisest - kui sisselaskeklapp avaneb ja silindris veel põlemine. Otse ei saa gaasi sellepärast pihustada ,et läeb pihustis keema ja tulevad aurukorgid. Selline otsepihustus nõuab ringvoolu ja gaasipumpa. See on keeruline ja kallis süsteem. Sellised on olemas. Täiesti rahuldav süsteem tavakasutuses on venturi düüsiga lamdakorrektoriga süsteem. |
| 23.09.2005 at 08:54 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
Seda mõtlesin isegi, et äkki 4 atm-st ei piisa, eriti kui pihustid soojad. Samas, kas mitte paagis pole ülerõhu klapp 8atm peale seadistatud? Kui võtta aluseks üldised ohutusprintsiibid (kõigel peab olema 2x varu), siis peaks 4atm-st iga ilmaga täitsa piisama. Autogaasi puhul on tegemist propaani ja butaani seguga. Loodan, et ma faktidega mööda ei pane.
Aga melli ülekutsel sai mõeldud pisut reaalsem plaan, kuidas odavalt auto gaasi pealt sõitma panna. Selleks vaja leida doonorauto I või II p. seadmega. Neid romulates jagub. Idee seisneb selles, et ehitada bensiini sisselaskele paralleelne gaasi jaoks ja juhtida selle segusiibrit püsikiirushoidja abil. Lülitad püsikiirushoidja sisse, avatakse gaasiballooni klapp ja gaas pääseb aurustisse. Õhk pääseb läbi lisalõdvikut bensiinisüsteemi õhumõõtjast mööda, segistisse ja sealt läbi lisasegusiibri jaotuskollektorisse, kust lähevad piisava läbimõõduga ühepikkused vaakumit kannatavad kummilõdvikud iga pordi juurde. Piisav tähendab seda, et toidab mootori kuni 3000p/min juures ära maanteel sõites. Nii peaks olema võimalik isegi see, et vajutad möödasõiduks pedaali ja gaasi süsteemi seguklapp läheb automaatselt kinni, kuna kiirus tõuseb. Sama ka pidurdamisel, süsteem lülitub ise bensiini peale ümber. Gaasi peal töödates on bensiinipihustid kinni, kuina segusiibri asend on IDLE resiimil ja pöörded piisavalt kõrgel. Kogu süsteemi saab nii ära peita, et TÜV tehes ei panda seda tähele. Sama lahendusega saab ühendada ka N20 süsteemi, mille puhul õhk gaasi sisselaske kolles asendatakse naerugaasiga WOT resiimil.
Ma pakun, et nii 4-5kEEK-ga peaks toime tulema, iseasi, kas gaasimehed on nõus seda masinat tankima.
Henry |
| 23.09.2005 at 10:44 |
|
Rafael
|
Autogaas: :) või :(
Soovitan ka küsida hinnapakkumist naabritelt.
Leedus olevat gaasi teema rohkem popim, paigaldaid rohkem ja hind mõistlikum.
IV põlvkonna seadeldise hind pidi seal 10 K ringis olema.
|
| 23.09.2005 at 12:41 |
|
Mart ja auto
|
Autogaas: :) või :(
Sellest ideest aru ei saa. Gaasiga sõidab auto ka täiesti rahuldavalt. Kuigi ka selliseid süsteeme on ehitatud ja sinu idee pole miski uudis. |
| 23.09.2005 at 16:44 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
Mis seal ikka aru saada. Ainult lambda tagasiside abil töötav süsteem toimib probleemidevabalt vaid siis, kui ei tõmble. Ebatäpne küttesegu ei mõju mootorile just kõige tervislikumalt. Vajutad järsult pedaali ja kui just hinge kinni ei poo, siis põletatakse vaest segu, kuniks see heitegaasidest välja tuleb ja järk-järgult katseeksitusega normi viiakse. Iseasi muidugi, kui on tagasiside ka segusiibri asendiandurilt, et selle järgi lisadüüsist kiirenduspumbale analoogiliselt kütet juurde anda.
Samas odavust silmas pidades oleks õige alternatiivkütust kasutada just püsikiirushoidjaga, mis ei tõmble asjatult palju. Selle võrra võib lihtsalt süsteem lihtsam olla. Kui tahaks koguaeg gaasiga sõita, siis peab leppima kahe nüansiga:
1. Seade läheb üsna kirveks, kuna peab olema piisava tootlikusega, et mootorit ka maksimum pöörete juures WOT resiimil ära toita ja peab olema piisavalt keerukas, et igas olukorras täpselt doseerida.
2. Peab leppima kuni 20% võimsuskaoga.
Parem kasutan bensiini siis, kui on vaja äkilisemat sõitu ja gaasi siis, kui saab kokku hoida.
Henry |
| 23.09.2005 at 16:59 |
|
Mart ja auto
|
 Autogaas: :) või :(
On olemas ju lambdakorrektoriga venturi düüsiga seadmed. Pealegi on gaasi inerts sama kui sisseimetaval õhul ,seega järsul pedaali tallamisel segu ei lähe lahjaks.
Või väidad ,et karburaatoriga auto ei kõlba kasutada ,sest sääl ei ole seda imeasja? |
| 23.09.2005 at 19:02 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
quote:
Mart ja auto: On olemas ju lambdakorrektoriga venturi düüsiga seadmed.
Saan aru, et hoitakse düüsi kanalis välisrõhuga samat rõhku ja gaas hakkab liikuma ainult tänu düüsi imemisele õhuvoolu mõjul? Ok, kuid kuidas seda rõhku hoitakse? Kui tundlik saab olla reduktsiooniklapp?
quote:
Pealegi on gaasi inerts sama kui sisseimetaval õhul ,seega järsul pedaali tallamisel segu ei lähe lahjaks.
Mass on praktiliselt sama, mis bensiinil, tihedus ainult teine. Inertsist on siin raske rääkida, kuna kogu düüsi kanalis olev gaas ei kiirene ühtlaselt, vaid düüsi poolt hõreneb. Efekt on aga sama, gaasivool hilineb...
See selleks, ma tegelikult ei pidanud inertsi probleemi silmas. Võibolla olen valesti aru saanud, kuid selle vähese info põhjal, mis kättesaadav, teen järelduse, et II p. seade analüüsib heitegaase, et juhtida dosaatori tööd. See tähendab, et ennem kui aju mingist muutusest teada saab, on segu juba lahjaks läinud.
Fakt on see, et gaasi on peetud pikka aega mootorile kahjulikuks ning kahjustused on sarnased lahja seguga sõitmisele. Alles uute seadmetega on enam-vähem lahendatud ebatäpsuse probleem. Samas pakun, et ühtlasel sõidul pole ka vanemate seadmetega probleeme. Seega ainus odav lahendus on kasutada gaasi ainult mõõdukal ühtlasel sõidul.
quote:
Või väidad ,et karburaatoriga auto ei kõlba kasutada ,sest sääl ei ole seda imeasja?
Kiirenduspumpa? On siis selliseid autosid kah?
Henry |
| 23.09.2005 at 21:09 |
|
Mart ja auto
|
Autogaas: :) või :(
Üldiselt läheb teema juba käest ära. Gaasiseadmega auto ei sõida lahja seguga kui on õigesti häälestatud.
Pealegi on netis vedelgaasiseadmete kohta kirjandust piisavalt ,seega saaksid asja uurida ja siis on juba lihtsam asjast aru saada. Need eelmised oletused olid sul enamjaolt valed.
|
| 23.09.2005 at 21:49 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
quote:
Mart ja auto: Pealegi on netis vedelgaasiseadmete kohta kirjandust piisavalt ,seega saaksid asja uurida ja siis on juba lihtsam asjast aru saada.
Selles asi ongi, et ei ole! Või ei oska otsida. Huvi on aga piisavalt, niiet etteheide pisut alusetu.
quote:
Need eelmised oletused olid sul enamjaolt valed.
No nii on üsna mugav väita. Ole mees ja näia kätte, mis on vale. Saan mina ja paljud teised targemaks.
Henry
|
| 24.09.2005 at 08:27 |
|
Mart ja auto
|
Autogaas: :) või :(
Kõigepealt natuke propaani teooriat
http://www.naftc.wvu.edu/technical/indepth/LPG/LPG.html |
| 24.09.2005 at 09:09 |
|
Mart ja auto
|
Autogaas: :) või :(
Diislimeestele-
http://www.msdignition.com/2005/2005_13.htm |
| 24.09.2005 at 09:29 |
|
karikas
|
Autogaas: :) või :(
Tänud Mart. Väga informatiivne link oli. Selle järgi saan ise parandada ühe (oma) möödapaneku. Nimelt ei kasutata venturi düüsi mitte kütuse imemiseks, vaid reduktsiooniklapi juhtimiseks mikseris. Seega töötab I p. dosaator pigem nagu mehhaaniline monopritse, mitte aga nagu karburaator. St. kütus tuleb mikserisse rõhu all, mitte ei ole rõhk neutraliseeritud ja düüs imeb. See väär oletus oli otsene järeldus jutule, et gaasi inerts sama, mis sisse imetaval õhul. Tegelikult peame me ikkagi rääkima klapi tundlikusest ja viivitusest.
II p. seadmetest, mis kõige rohkem küsimusi tekitavad, seal juttu ei ole. Kuidas juhitakse dosaatori tööd lambda abil? Millise ehitusega om mixer? Kas seal üldse venturi düüsi kasutatakse?
Ei ole ka sõnagi juttu gaasiseadmete kahjulikust mõjust. Autode spetsid meie mail siin ei soovita osta mujalt euroopast toodud autosid, kui neil on gaasiseade peal. Need pidada saiad olema ja mootor gaasi kasutamise tõttu kulunud, eriti väljalaskeklapid. Eks seal ole oma tõetera sees ja seetõttu peavad ka gaasiseadmete paigaldajad pidevalt selgitama, et tegelikult on gaasiseade hoopis mootorit säästvam. Teoorias kindlasti.
Samas palju huvitavaid fakte loeb välja. Näiteks see, et pihustid vedela gaasi pihustamiseks on välja töötamisel (nagu ma oletasin). Gaas on propaani ja butaani sobitatud segu, et vähendada veeldumise rõhku. Propaan on muidu väga kõrge oktaanarvuga, kuid aurustub alla 8,8atm 20 kraadi juures. Butaan aga suht kehvade näitajatega, kuid veeldub kõigest 2atm juures 20 kraadi puhul. Kuna kõrge oktaan ilma mootorit ringi ehitamata midagi jurude ei anna, siis on sobivam selline gaaside vahekord, mis annaks bensiinile analoogilise oktaanarvu, kuna rõhk püsib paagis alla 8atm (nagu ma oletasin).
Äkki on kellelgi ikkagi veel jagada kasulikke linke. Eriti neid, mis elektroonilist juhtimist puudutavad.
Henry
|
| 24.09.2005 at 11:33 |
|
hall
|
Autogaas: :) või :(
liitusin ka siis gaasikasutajate tsunftiga - Allauto (www.allauto.ee) paigaldas mu Audile (3.0 V6, vl 2002) IV põlvkonna seadme. Kuna pikaajaline kasutuskogemus hetkel veel puudub, ei oska selle kohta midagi öelda, külla aga võin väita, et Allauto teenindus ja suhtlemine ja kõik muu olid äärmiselt korrektsed. Praeguse seisuga julgen soovitada igal juhul nende meestega kaupa teha.
Algselt, kui auto juba peaaegu valmis oli, selgus ka minul, et gaasiga üks silinder ei tööta ning ma jõudsin juba mõelda, et minuga hakkab juhtuma sama, mis eelkirjeldatud juhul getz´iga juhtus. Õnneks saadi asi paari tunni jooksul toimima.
Igal juhul oli tegemist väga meeldiva ja asjatundliku teenindusega!!!
____________________________
Porsche Ring - ilmselt parim ringrada Põhjamaades.
CityKart - sisekardikeskus Pärnu kesklinnas. |
| 26.09.2005 at 15:33 |
|
Madman
|
Autogaas: :) või :(
Kes juba pikemalt gaasiga sõitnud võiks pajatada natuke nendest paagianduri tulukestest. Mul peal 50L paak, sisse pidi minema 40L gaasi. Kõik 4 rohelist tulukest kustusid esimese 150 km maanteesõiduga. Praegu põleb punane ja seda ikka veel pärast 100 km linnasõitu. Gaasi pealt ta ikka töötab selle tulukese järgi ja bensiini ka nagu vähemaks ei jää. Kokku sõitnud siis 250 km praeguseks. Kas nende tulukestega on midagi paigast ära või on mu auto nüüd igiliikur
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 27.09.2005 at 11:04 |
|
hall
|
Autogaas: :) või :(
quote:
Madman: Kes juba pikemalt gaasiga sõitnud võiks pajatada natuke nendest paagianduri tulukestest. Mul peal 50L paak, sisse pidi minema 40L gaasi. Kõik 4 rohelist tulukest kustusid esimese 150 km maanteesõiduga. Praegu põleb punane ja seda ikka veel pärast 100 km linnasõitu. Gaasi pealt ta ikka töötab selle tulukese järgi ja bensiini ka nagu vähemaks ei jää. Kokku sõitnud siis 250 km praeguseks. Kas nende tulukestega on midagi paigast ära või on mu auto nüüd igiliikur
mul kipub sama asi olema - paak sama suur ja kaks tulukest on kustunud 80-90 km-ga. kuna asi kasutusel alles teist päeva, on sügavate järelduste tegemine veel ennatlik.
|
| 27.09.2005 at 12:16 |
|
anti
|
Autogaas: :) või :(
Minul töökaaslane sõidab kilometraazi jälgides, teema tulukestega sama. |
| 27.09.2005 at 12:41 |
|
gets
|
Autogaas: :) või :(
quote:
serõi:jõudsin juba mõelda, et minuga hakkab juhtuma sama, mis eelkirjeldatud juhul getz´iga juhtus.
Eieiei! get[s] on õige. Daewoo mai äss .
Aga endal oli nende tuledega samamoodi. Mis sest, et ainult tiba sain gaasiga sõita kustusid rohelised kibekähku ära. |
| 27.09.2005 at 15:52 |
|
|
.. 2 3 4 5 6 7 8 .. 
