| Poster |
Message |
 hunt
 |
 Garaaži siseviimistlus
Arvutamise tulemusena (soojustamisele ja kütteseadmetele kuluv raha) võib tõde olla hoopis selline, et pane oma garagesse õhk - õhk tüüpi soojuspump. Rahaline kulu soetamisel alla 15 Keegu, ekspluateerides kasutegur 4,... s.t. et 1 eek maksad, sooja saad 4,... eeku.
Ise kütan sellisega oma maja. Jube kihvt on... töötab iga ilmaga (siiski soojema, kui -15 kraadi, suurim kasutegur -5...+5 kraadi juures), suvel annab külma ka, kui tahad. Juba terve talve nii ära elanud ja pessimistide meelehärmiks polegi veel vaeseks jäänud.
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 06.11.2006 at 23:43 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Kas tõesti 4 ?? Oled selles täiesti kindel ? Minu kõrva pole nii head numbrid veel jõudnud, arvasin et üle 2.5 eriti ei saa. Kui aga 4 siis peab poodi jooksma. |
| 07.11.2006 at 09:19 |
|
jaju
 |
Garaaži siseviimistlus
Küsin ka ühe küsimuse!
Kuna oma garaazil on põranda valu ees, siis kuidas teha nii, et sulavesi ei jookseks kanalisse.
tegemist siis garaazi all oleva täiskeldriga, sai kanal sisse lõigatud ja nüüd on jäänud valada põrand ühtlaseks, varem oli ühe auto garaaz ja kõrval oli kuur, laiendasin kahekohaliseks, nüüd vaja põrand ühte tasapinda viia põrand tõuseb 60mm.
Uurisin parkla äravoolurenne aga 500-600 eeku meeter ei raatsi küll osta.
Äkki keegi pakub alternatiivi et takistada vee kanalisse voolamist.
Põrand tuleb siis betoonvalu ja tolmu tõkkega üle.
kas peaks tegema mingid kalded et vesi jääks rattaste veere rööpmesse? Välja saaks pühkida see poleks probleem.
Peaasi et vesi ei voolaks kanalisse ja mööda garaazi laiali.
Tänud.
Janek.
|
| 07.11.2006 at 10:32 |
|
reimo
|
Garaaži siseviimistlus
Kanali äärde kõrgem vinkelraud (luukide jaoks paned ju vinkli nagunii), jäta serv paar senti üle põranda. Ja kalle anna igal julu nii, et ukse alt vesi välja jookseb.
____________________________
Grand Cherokee ´93 - müüdud
Grand Cherokee ´12 |
| 07.11.2006 at 10:46 |
|
jaju
|
Garaaži siseviimistlus
pean vaatama kas tõstuks välja annab selle, sai ju arvestatud et põrand tõuseb vinkli äärega tasa ja tõstuks sulgub selle põranda peal. Arvan et kui põranda madalamale jätan sis jääb alla vahe, ja kui ust allapoole lasta siis jääb ülesse vahe. |
| 07.11.2006 at 11:09 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Äravoolurenni võid teha ka 100mm plastkanalisatsioonitorust, lõikad pikuti pooleks. Tuttava tisleri juures. |
| 07.11.2006 at 11:12 |
|
jaju
|
Garaaži siseviimistlus
mõtlesin enne seda pilulise kattega renni, sellele olex autoga peale sõitnud  |
| 07.11.2006 at 11:15 |
|
Silwer
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Kas tõesti 4 ?? Oled selles täiesti kindel ? Minu kõrva pole nii head numbrid veel jõudnud, arvasin et üle 2.5 eriti ei saa. Kui aga 4 siis peab poodi jooksma.
4 on ta minu teada ideaaloludes (ja reklaamis), reaalselt on kahjuks vähem.
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 07.11.2006 at 11:30 |
|
hunt
|
Garaaži siseviimistlus
Aga see 2,5 reaalsuses pole ju ka paha. Lisaks suvine jahutamisvõimalus.
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 07.11.2006 at 13:12 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: plyval, ära lahmi talupojatarkust valemite vastu. Kui soojusarvutused näitavad, siis nii ka on. Kui ei usu, arvuta ise.
See on paskmaja paskarvutus. See on reanimatsioonipalati arvutus, kus haigele pumbatakse hapnikku masinaga sisse ja sitt-kusi imetakse kateetri kaudu välja. Kus kehale vajalikku energiat tilgutatakse konsentreeritud lahusena jne. Selle arvutuse nimi on "lollid, tooge meile rohkem raha ja aidake rahaliselt ka meie sõpru teistes ärides." Selle arvutuse nimi on julm kapitalism, kus reaalsusega pole palju midagi ühist. Kapitalismis soe=ahju aetav raha. Mis asi soojaks läheb, pole absoluutselt oluline. See on tehiskeskkonna arvutus. See on valesti projekteeritud ja ehitatud maja arvutus. See on valede ehitusmaterjalide kasutamise arvutus. Talupojatarkus oli, on ja jääb üle igasugusest tehismõtlemisest. Kuid lisaks sellele tarkusele on mul ka mõningased "moodsad" teadmised aga see selleks.
Alustaks üldse sellest, millena tuleb ehituses mõista sooja. Soojana tuleb mõista soojendatud, eluks kõlbliku hapnikurikka õhu hulka-massi. Ja ehituses küttena lahendada dilemma: vajaliku värske õhu juurdevool ja eemaldamine vs selle soojendamisele ja eemaldamisele kuluva energia hulk väljendatuna töö hulka (mille ekvivalent on tänapäeval raha). Lähtuda saab selleks vaid loodus- ja füüsikaseadustest ning ka inimese füsioloogiast. Peale hapnikuga varustamist ja jääkgaaside eemaldamist peab küte ning ventilatsioon tagama ka energiavoolu inimkehasse. Kuigi peamine hulk tuleb toidust (muuseas, taim saab enamuse energiast maa seest ehk siis põranda alt!), siis väga oluline osa on ka soojus- ja valgusenergial ning selle saabumise suundadel. Kehtib energia jäävuse seadus ja igal inimesel on teatud vajalik hulk energiat, mida ta eluspüsimiseks vajab. Küsimus jääb, kuskohas ja mil moel ta seda energiat saab ja palju selleks moodsat ekvivalenti absoluutnumbrina kulub. Ainus asi, mis jaguneb loodusseadustele mittealluvalt, ongi raha.
Madis, SOE ei lähe põranda kaudu kuhugi. Põranda abil väheneb sooja õhu energiahulk ja selle temperatuur langeb. Põrand juhib ära saadud energia, mitte sooja. Seega põrand jahutab ruumi ehk võtab omale soojaenergia, millest enamuse ta siiski annab veelkord tagasi (läbi toidu näiteks, kasvõi keldris säiluvate kartulite näol). Oluline soojakadu põranda kaudu on võimalik vaid ja ainult siis, kui hoone kõrgemad osad on ligilähedased absoluutsele õhupidavusele ehk seinte ja lagede-katuste kaudu ei toimu mingit õhuliikumist ja palja pragudega laudpõranda all vuhiseb välisõhk. Alles siis võib hakata põranda kaudu soojakadu mingi arvestatava tulemuseni jõudma, kusjuures siis tekib TÕMME läbi põranda. Kuniks ei ole tõmbe või läbipuhumisefekti, pole ka olulist soojakadu. Kuid ka tõmbeefekti tekkimine eeldab kuskilt nurgast õhu juurdepääsu, vastasel korral imetaks hoone vaakumisse.
Kõigele lisaks on põrandapind ja põranda soojendatava aine mass väike kogu ülejäänud ruumi pinna ja ainemassiga. See kehtib muidugi mõistusega ehitatud majade puhul, "moodsad" sitast, sepikust ja kipsplaadist majad ei ole ju majad vaid saast.
Soe õhk ja soojuskiirgus soojendab kogu materjali, kipsplaadist lillevaasini, ukse käepidemest voodimadratsini. Absoluutne enamus materjalist asub jahedast põrandast tunduvalt kõrgemal ja need ei soojenda põrandat vaid kõiki muid hoone osasid ja õhku. Kui kütmine lõpetada, siis hakkab põrand jahutama ruumi aga soojusenergia salvestub ainesse. Toa õhutemperatuur langeb ja toas on külm aga see ei tähenda, et teatud akumulatsiooni aja oleksid sama jahedad ka seinad, lagi, mööbel, kasukad kapis jne. See soe ei asu põrandat kütma vaid vaikselt-vaikselt lahkub otse õue, sest absoluutset materjali ja ehituskvaliteeti pole olemas. Igal juhul toimub konstruktsioonides õhu liikumine, see on lausa kohustuslik.
See ongi nende saastmajade suurim probleem: vundamendi ja põranda aine mass ja seeläbi energia akumulatsioonivõime on liiga suur muu majaga võrreldes. Peale kütmise lõpetamist vuhiseb see vähene akumuleerunud soojusenergia kipsi ja vati kaudu õue ja betooni salvestunud energial tuleb endast kõrgemal asuvaid detaile soojendada. Seetõttu langeb põranda temperatuur imekiiresti ja jääbki mulje, et põranda kaudu "läks soe välja". Ei läinud, läks ikka seinte ja lae kaudu, väikene osa läks soojuskiirgusega maasse, mis oli sel hetkel välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga. Villa ja tuuletõkkeplaatide eesmärk on hoida külma eemal, mitte sooja sees. Õhk peab liikuma seest-välja ja see ongi soojakadu. See tähendabki, et "moodsad" kaardimajakesed on külmad. Õhk võib olla soe ja küttearve väike, MAJA ise on külm ja vastik ning toimib risti vastupidi meile omasele Looduslikule keskkonnale. Minu "lemmikud" on tellisvoodriga majad, kus seespool eraldab villa vaid ühekordne sitakipsiplaat. Vanasti ehitasid soomlased sellist kõntsa vangidele Gulagi ja neid nimetati barakkideks. Uutel majadel ei ole mitte soojapidavus, vaid külma välisõhu eemalhoidmise võime väikese õhuliikumise juures.
"Moodsa" maja definitsioon by PlyVal64: maja, kus peeruhais püsib kaua sees ja peldikugaas ei jahtu maha ning tekkinud julk püsib põrandal kauem vedel. Äge.
Selle sama asja pärast ei lähe korralikes maakeldrites kunagi õhk nulli, maapind on soe ning ühtlase plusstemperatuuriga kütva aine mass (ja sealt ka energiahulk) on meeletult suurem jahutava pinna ja siseneva jahutava õhu massist. Seejuures ei lähe moos ja mahl jäässe isegi sellises maa-aluses keldris, kus talvisest välisõhust eraldab keldrit vaid pragudega tollisest lauast uks mõõtudes 70X150 cm. No ja ka kaevudes ei külmu vesi. Seejuures neis ruumides on probleeme värske õhuga, miski ei "vea" õhku allapoole. Elamiseks sobimatu, vaja on sundventilatsiooni.
Põranda kaudu ei lahku soe, sealkaudu saabub tavalisest elutemperatuurist "jahedam" energiahulk, mille jahedus sõltub ülevaltpoolt saabuvast soojuskiirgusest. Mida väiksem soojuskiirgus, seda väiksem jahutusvõime ja seda ebaloomulikum keskkond. Mingist hetkest, u +3 kraadi, asub põrand ruumi kütma aga see soe lahkub ikkagi lae alt ja seintest.
Jõudes tagasi algusesse: inimene võib ehitada oma oskuste juures igasuguseid imeasju, arvutada (ja tulemust interpreteerida) täpselt nii nagu vaja, isegi jõed tagurpidi voolama panna. Aga energiat on maailmas väga kindel hulk. Ehitades endale ebaloomuliku valgustuse, kütte ja ventilatsiooniga maja, saab inimene vähem eluks vajalikku energiat, kuigi esmapilgul maksab arve põhjal mõned kopikad vähem raha (ja küttespetsid kiidavad, kuidas põranda "soojakadu" on lausa olematu). Organism nõuab aga energiat juurde ja seda minnakse alateadlikult otsima väljaspoole ebaloomulikku "elu"keskkonda. Jõusaali, energiakapslisse, basseini, soojale maale. Sinna KULUV raha tuleb aga ka lisada soojaarvetele ja kokku läheb rämpsmajas elamine kallimaks, palju kallimaks. Ja seda lihtsalt põhjusel: raha jagunemine (ja küsimine) ei allu Loodusele. Ka seal (jõusaal, spaa, Kanaarid) on keskkond ebaloomulik ja nii jääbki loll "edukas" yuppie oravana tiirlema. Elab Tiskre sitamajas, tõstab lumelabida või puulõhkumiskirve asemel rauda Status Clubis, metsas jalutamise asemel ronib Spaasse energiakapslisse ja kõige lõpuks sõidab Kanaaridele "puhkama". Maksab kuus 500 krooni küttearvet ja 1500 krooni elektrit aga kulutab mujal 50000. Maksku pigem 1000 küttele ja 1000 elektrit, jätku too rauatõsteklubi ära ja käigu mõnel mitteeuroturismi mekas.
Energia saamise ajal ei naudi inimene mingeid muid emotsioone, see on pettekujutelm. Võõrast maad, teatrietendust, kontserti ja kena naist jõusaalis naudid sa alles sellest hetkest, kuskohas akude laadimine on lõppenud. Oma KODU ja ka hobiGARAAŽ peavad olema sellised kohad, kus Sa KOGUD energiat. Külmetades, kivikõval pinnal põlvitades, niiskes kanalis köögutades jne ei kogu energiat. Seal teed vastikut tööd, sest edevus nõuab oma osa ja tahaks ju kevadel veelgi uhkema tranduletiga edvistada. Talv otsa piinled, siis natuke aega kogud kiidusõnadest energiat ja vast suve lõpuks alles alustad tõelist nautlemist. Kuid et kiidusõnu rohkem koguda, ostad rohkem bensiini ja sõidad rohkem ringi ehk kulutad rohkem raha (seejuures teine auto vedeleb kasutult, kuigi on mugavam ja ökonoomsem liiklemiseks). Oleks võinud ju garaaži panna mõned mõtestatud kroonid rohkem sisse ja vägisi sõitmise asemel suvel veel midagi meeldivat teha. Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast aga sõltub liidetavate absoluutsuurustest ja nende hulgast. |
| 07.11.2006 at 13:38 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: quote:
madis: Madis, SOE ei lähe põranda kaudu kuhugi. Põranda abil väheneb sooja õhu energiahulk ja selle temperatuur langeb. Põrand juhib ära saadud energia, mitte sooja. Seega põrand jahutab ruumi ehk võtab omale soojaenergia, millest enamuse ta siiski annab veelkord tagasi (läbi toidu näiteks, kasvõi keldris säiluvate kartulite näol).
Pikk jutt, vähe sisu.
Kui põranda abil väheneb "sooja õhu energiahulk", siis kuhu pagana pärast see soojus(energia) siis läheb? See ju üks ja sama asi.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.11.2006 at 13:46 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
Teema kisub ikka väga rappa. Mõni "entusiast" on oma loengutes juba valmis paljaks kistud rinnaga kõhuli vastu maad end suruma ja eluks vajalikku energiat ammutama.... |
| 07.11.2006 at 13:56 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ply sul on vaja vist puhkusele minna. Ilmselge vaimne krahh. Hinga sügavalt sisse-välja ja proovi ise ka aru saada mida sa siin seletada üritad ? |
| 07.11.2006 at 14:41 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
Ehk lihtsalt siis, ühel pool materjali on soe teisel pool külm, ehk siis mida kauem ruumis soe püsib (jättes välja eri materjalide sooja salvestus võime ) sõltub enamjaolt selle materjali soojajuhtivusest ja sellest mitu kraadi on ühelpool materjali külma ja teiselpool materjali sooja. Kuna põranda ligi on sooja vähem kui lae all ja teisel pool põrandat tavaliselt ikkagi 0-i juures, vastupidiselt laele kus talvel on kraadide vahe väga suur. Vastavalt sellele tuleb ka soojustada, laele paksem kiht, seintele õhem ja kui raha üle jääb ka põrandale.
Tegelikult tulekski rahast alustada. Kui on narva plokkidest seinad (mis esialgu hobigaraažile piisava soojapidavuse annavad)ja rahalised vahendid piiratud, siis kõigepealt soojustada katus, uksed ja aknad. Jääb raha üle- seinad,vundament. Jääb veelgi üle- põrand. Järgmiseks kui p...se soojas võib juba muu peale mõelda (parkett,mullivann,nahkmööbel). |
| 07.11.2006 at 16:05 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Täiesti vale järjekord. Juba valatud betoonpõrandat ei hakka keegi hiljem üles kakkuma, vaid põrand tehakse kohe koos soojustusega. Seinu ja lage on soojustada lihtsam ja seda võib teha ka hiljem. See lae teema kehtib ehk kõrgetes ruumides. 2.5 meetri kõrguses garaazis pole enam suurt vahet. Arvesta ka seda, et 2 meetri sügavusel on maapind +5 kraadi aasta ringi, õues on sellised kraadid ehk pooltel päevadel aastas.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.11.2006 at 16:22 |
1 edit. Last edited 07.11.2006 at 16:23 by vvt
|
ylovoitka
|
Garaaži siseviimistlus
Üldiselt loetakse põranda soojuskadudeks ~10% kogu energiakaost.
Põhjamaades soovtatakse näiteks põrandakütte puhul paigaldada soojustust, vahtpolüstürooli, 150 mm. |
| 07.11.2006 at 16:30 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
No vundamendi ja põranda soojustus tegema hakata siis kui raha tekib, ei saa targaks mõtteks pidada. Tekib raha, kaevad vundamendi lahti, võtad betooni üles ja hakkad soojustama? Selle vahtplasti maksumus on nii väike, et seepärast topeltööd teha on mõttetu. Ainuke loogika on katuse soojustus, mis lamekatuse puhul pannakse katusekatte alla. Seinu ja aknaid võib tõesti hiljem teha. Igatahes kui nt tööd lasta raha eest teha, siis hiljem soojustuse panek põrandale ja vundamendile on kordades kallim kui kokku hoitud polü maksumus. Üldiselt on enamus takkajärgi tegemisi sedavõrd töömahukad/kallid, et odavam on kasvõi mõttetu 14% intressiga väikelaenu võtta ja kohe asi lõpuni viia.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.11.2006 at 16:44 |
1 edit. Last edited 07.11.2006 at 16:45 by vvt
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: No vundamendi ja põranda soojustus tegema hakata siis kui raha tekib, ei saa targaks mõtteks pidada. Tekib raha, kaevad vundamendi lahti, võtad betooni üles ja hakkad soojustama? Selle vahtplasti maksumus on nii väike, et seepärast topeltööd teha on mõttetu. Ainuke loogika on katuse soojustus, mis lamekatuse puhul pannakse katusekatte alla. Seinu ja aknaid võib tõesti hiljem teha. Igatahes kui nt tööd lasta raha eest teha, siis hiljem soojustuse panek põrandale ja vundamendile on kordades kallim kui kokku hoitud polü maksumus. Üldiselt on enamus takkajärgi tegemisi sedavõrd töömahukad/kallid, et odavam on kasvõi mõttetu 14% intressiga väikelaenu võtta ja kohe asi lõpuni viia.
Ma ei viitsi jälle otsast jutustama hakata. See millest ma kirjutasin on soojustuse tähtsuse järjekord. Mis sellest põrandast üles kiskuda? tegemist on hobigaraaziga, mille kütmist alustatakse tavaliselt sinna tulles ja mida rutem ta soojaks läheb seda parem. Põrand on niivõrd vähetähtis, et ta võib vabalt ka soojustuseta jääda. Kas sul peale targutamise pole midagi teha või, et siis nagu millisel katusel soojustus katusekatte peale pannakse. Samuti tahab ka see polü katet millel kõndida saaks. Ja lõpuks milliseid "takkajärgi tegemisi" kui garaaz on juba olemas ja jutt on nagunii selle takkajärgi tegemises. Eks igaüks vaatab ise kas võtab mõtetu 14% intressiga väikelaenu, teeb järkjärgult või korraga kõik valmis. |
| 07.11.2006 at 17:20 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Madis, ma ei pea üldse puhkama. Puhkama peavad need, kes igasugu sodi Sulle pähe määrivad. Aga mitte vaid Sulle, kogu ühiskonnale määritakse "ehitusbuumi" käigus paska pähe. selgelt üle poole ehitatavast käib mõiste alla pask ja inimväärset elukeskkonda mittepakkuv saast. Odavalt püsti ja kallilt maha müüa. Ja seda tuleb ju kuidagi õigustada, milleks "arvutatakse" ikka igasuguseid imevigureid välja ja "tõestatakse" tarbijale olematuid asju.
Et keegi ja ka Sina ennast puudutatuna ei tuneks: normaalne tähendab kahjuks tänasel päeval keskmisest suuremate rahaliste võimalustega inimest. Enamu peab läbi aqjama sellega, mida rahakott võimaldab. On see siis "moodne" pappmaja soos, õhukindel betoonkärg "moodsas" inimmesitarus vms. HEA maja ehitamine nõuab juba head tellijat (kes ei nõuaks idiootsuseid), küll enamus, aga mitte kõik, insenere ja arhidekte saaks ka sellise HEA maja tegemisega hakkama. HEA maja on selline, mis suudab toimida ja tagada kvaliteetse elukeskkonna ja sisekliima ilma elektrita ning ehitataks KODULE sobilikule pinnasele ja keskkonda. Kõik moodsad lisavidinad VÕIVAD olla lisaks, keegi ju ei väida, et need oleks saatanast. Aga ainult nende peale ja ümber maja projekteerida... see ongi "moodne" saastmaja. Lisaks tahab HEA maja ehk KODU ehitamiseks saada pisut paremaid materjale ja neid suuremates kogustes. Ei ole saatanast ei kipsplaat, Hispaania keraamika, põrandaküte ega plastaken, kui neid õigesti, koos õigete materjalide ja õigetes kohtades kasutada. Aga KODU saab ehitada ka odavamalt, kui pisutki mõelda ja olulise ebaolulisest lahutada. Kui ikka 150K maksev vannituba on oluline ja mõnus sisekliima ülejäänud majas ebaoluline, pole teiste asi seda laita. Las elab. Elasid vanasti ka saunikud niiskes saunas ja arvasid, et on mõisnikud.
Aga siit veel küsimus ylovoitkale: kuhu "kaob" see põrandasse minev energia? Kui vundament on piisavalt sügav ja hästi isoleeritud, siis ei pääse õuest külm ligi. Seega soojeneb maapind põranda all. Kui lõpetad kütmise, siis teatud aja annab seesama pind sooja TAGASI. 6-10% on tõesti see hulk, mis kogu soojast läheb põrandasse. Aga seda mitte keegi ei arvuta, palju sealt hiljem "niisama" tagasi tuleb.
Selge, et 30 cm sügavuse lintvundamendiga sohu ehitatud majale peab alla laduma rämeda kihi penoplasti. Tuleb korralik külm, maa jäätub 1-1,5 meetrit, vastu vundamenti ulatuv põhjavee ülemine seisev kiht on külmasillaks ja mõne aja pärast on kogu maja alune jääs. Kui kõlmatäket ei ole, jäätub toasuss voodi ette põrandaülge kinni. Sellise roppmaja puhul peab tõesti penoplasti panema, sest läbi põranda tulev energia kaob jäädavalt jää sulatamisse. Ja siis tuleb korralik torm ning puhub selle maja lihtsalt teise kohta mööda libedat jääd.
Normaalne inimene valib majaehituseks teistsuguse koha, kus põhjavee ülemine kiht jääks külmumispiirist sügavamale. Teeb maa sisse korraliku isoleeritud vundamendi, täidab selle kuiva liivaga ja naudib kevadel põranda soojust ilma seda elektriga kütmata. Põrandaid on alati soojustatud, põranda enda kate on juba soojustus. Üldse on õigesti ehitatud maja suhteliselt suure inertsiga soojamahutavusega. Algpunktist MAJA soojendamine võtab aega ja energiat aga juba korra soojaks saadud maja vajab kütmist vähem. Barakki, kuuti ja telki pead kogu aeg kütma, maja köetakse harva aga korralikult.
Selle asemel, et anna 50K korralikku vundamenti, pannakse 100K ventsüsteemi. Ostaks pigem 50K eest küttevaru ette ja elaks normaalse õhuvahetusega majas...
Jne, see ongi tänapäeva põhiküsimus. KUHU raha kulutatakse. Aga seda tehakse Sulle ju igal hetkel selgeks, et "ainult nii ja meie tootega", kõik muu on jama ja vanad tarkused ei maksa enam üldse midagi. |
| 07.11.2006 at 18:21 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Kuule Ply, mulle ei määri keegi midagi pähe. Minul on tarvis keldrikorrusele ja arvatavasti ka garaazhi panna põrandaküte ja ma ei ole vaimustatud sellest et allpool on "suhteliselt suur" konstantse temperatuuriga keha. Minu maja karp on ehitatud vene ajal, kasutades materjale mis tollal olemas olid - klaassitt (või siis klaasvatt), narva plokk ja silikaat). Tänapäeva küttekulud lausa käsivad majale 100mm peno ümber panna, eriti kui välisviimistlus veel tegemata. Ja sitahaisu vastu aitab ventilatsioon. Mitte see kui kõik seinad on 4 kraadise temperatuuriga. Ja kui karm hais ikka ära ei kao tuleb paluda küllatulnud linuximehel lahkuda  |
| 07.11.2006 at 18:39 |
|
kalev35
|
 Garaaži siseviimistlus
Kuna täna on 7.nov, siis tali on ilmselt tulemas - ma olen päris veendunud! (varasem kogemus)
Ilm on külm ja vastik, jääb tõenäoliselt vundamendi soojustamine sel aastal ära (vaja maja ümbert min 60cm sügavuselt lahti kaevata ja hiljem kinni ka) .
Samuti jääb ilmselt ka seinte soojustamine ära - pole tähtis, millega soojustada üritad - vihmaga võtab vett sisse igatsugu materjal (vill ja peno) ja kuivab igaviku
Need asjad on ehk selged?
Tegemata vajalikku soojustustööd nüüd põranda soojustamisega kompenseerima hakata on finantsiliselt rumal.
põranda soojustamise peamine eesmärk on põrandaküttega hoonetes energiakulu vähendada - kütta ikka ruumi poole jäävat osa, mitte maapinda. Hoone välisperimeetri soojustamine/isoleeimine annab $$ tunduvalt rohkem vastet!
Mida siis võiks teha? Lae saad ära soojustada! Ja ikka pealtpoolt katuse alt, kui jutt ikka sellest hoonest käib?
Alga selle muu soojustamisega kevadel!
See üks talv pole määrava tähtsusega, arvestades ehitise kavandatud kestvust (10a ikka?).
Las auto seisab seal katuse all selle talve üle - ei juhtu temaga midagi.
küttest ehk niipalju, et kiputakse unustama seadmete maksumust küttekuludele lisamast...
(el. õliradaatorid + elekter ? pakuks ise selle külma talve üle elamiseks)
Aga ideid tuleb mühinal - poleks arvanudki, et teema nii paljudele korda läheb! 
meenutuseks: garaazi SISEVIIMISTLUS.
head nõu on teema algusest saati antud, tasub kõik uuesti läbi lugeda!
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 07.11.2006 at 18:48 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
Selle asemel, et anna 50K korralikku vundamenti, pannakse 100K ventsüsteemi. Ostaks pigem 50K eest küttevaru ette ja elaks normaalse õhuvahetusega majas...
Jne, see ongi tänapäeva põhiküsimus. KUHU raha kulutatakse. Aga seda tehakse Sulle ju igal hetkel selgeks, et "ainult nii ja meie tootega", kõik muu on jama ja vanad tarkused ei maksa enam üldse midagi.
Muide teed 50-100K eest korraliku ahju on mitu probleemi korraga lahendatud, hea õhuvahetus, hea sisekliima ja majas on suht ühtlane soojaaku. |
| 07.11.2006 at 18:55 |
1 edit. Last edited 07.11.2006 at 19:11 by viplala
|
jass
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
pampkuri: quote:
LincMviii: Kütte poolepealt soovitan puuküttega katelt ja vesi põrandakütet garaashi, saab külmadel ilamdel vajaliku 10-15 kraadi sisse ja põrand püsib kuiv. Samuti on ka suhteliselt odav.
Aga kui nüüd pikemat aega mitte kütta siis on talve külmadega oht miinus kraadidesse langeda ?
Kütte vee asemel võib ka alati kasutada glükooli
Igaks juhuks paneks siia ka juurde et EVS-is vaadeldakese kogu probleemi nimodi et külm liigub sooja poole..
(Äkki paljud siis ei vaidle enam selle pärast kas soe läheb põrandast välja või saab põrandast soojust välja ammutada.) |
| 07.11.2006 at 21:10 |
1 edit. Last edited 07.11.2006 at 21:20 by jass
|
sill
|
Garaaži siseviimistlus
Kahe käega Ply jutu ja mõtte poolt! |
| 07.11.2006 at 21:24 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ma olen ka Plyga tihtipeale samal arvamusel: kõik on lollid peale minu. |
| 08.11.2006 at 01:17 |
|
|
.. 2 3 4 5 6 7 8 .. 
