| Poster |
Message |
 Madlobster
|
 kliimamuutustest
Minu poolt 10 palli viplalale, kes on viitsinud väga ilmekalt koos faktidega (hoovused mõõdud jms) siia kirja panna sellise toreda jutu. Kirjutatud on väga lihtsalt ja arusaadavalt ilma kedagi idioodiks sõimamata.
Kogu jutt on nagu pildiraamat lasteaiale ning peaks olema seega väga lihtsalt mõistetav kõigi jaoks. Isegi kui väga tahaks no mina ei oskaks kuidagi vastu vaielda. Oskajaid kindlasti on aga vastu jutt võiks olla sarnane viplala omale oleks vähemalt huvitav lugeda.
|
| 15.01.2010 at 00:57 |
|
racerx
|
kliimamuutustest
küsimus polegi ju Viplala jutu ümberlükkamises, mis selge ja arusaadav olukorrakirjeldus, vaid pigem selles, et see et mina sõidan 20 l sajale võtva autoga ei mõjuta kliimat rohkem kui 5l sajale võtva autoga sõitmine. Mis kokkuvõttes järgneb üha jaburamate väidetega lõpetades a´la " kõik on pohhui, isegi kui maakera välja võtta päikesüsteemist, tehes arvutusi pii´ga ei juhtu selle kliimaga suurt midagi ja alates teemadest " hübriidauto valmistamiseks kulub rohkem energiat kui 74 aastat muutumatuna toodetud kastika tootmiseks.
Viimane väide on ka täiesti õige ja isegi pii arvutamise peensustesse süvenemata arusaadav suurele osale.
Inimtegevus ei saa maa kliimat mõjutada ainult ühel juhul st. kui inimesi pole. Kui nüüd lähtuda talupojatarkusest, mitte sulase märjast unistusest, siis mida vähem me segame maa enda normaalseid tsükleid oma tegevusega, seda enam on meil võimalust sellest aru saada ning vastavalt ka oma elu olu siin sobivaks kujundada.
Tooksin võrdluse tuunimisega, katalooge lugev palga kätte saanud sulasepoiss võib ju arutult kruvida sinna igasugust jama kuid enamikel juhtudel need segavad masinal töötamast ning kõigele lisaks pöördumatult rikutud algne variant tähendab ka seda, et spetsialistil pole seal hiljem muud teha kui käsi laiutada.
Näiteks suured linnad asuvad ka planeedil maa, mitte mujal. Sealne klimaatiline olukord on aga selline, et talupojatarkus ütleb; õhk on saastatud ja halb hingata, ehk siis kliima on maakeeli öelduna sitt.
Pisiasjad ehk maailmadirektorite arust, kuid elamiseks olulisemad kui mingi 2 kraadi siia sinna või veetaseme tõus paar meetrit siia sinna. Mis elades pea 100 meetri peal eriti ei morjenda.
|
| 15.01.2010 at 11:42 |
|
vvt
  |
kliimamuutustest
Kui laskuda talupojatarkuse tasemele, siis kõikuv ja ekstreemne ilmastik, osoonikihi lagunemine, mandrijää ja liustike kahanemine ning väike tempi tõus on viimase poolsajandi probleem, mis kogemata langeb kokku ka tormilise inimese poolt õhku paisatud gaaside koguse kasvuga.
Täpselt sama argumentatsiooni tase.
Seda on siin vist viis korda juba kirjutatud, aga pole kohale jõudnud - kiima pole lineaarne protsess, kus mõju süsteemile on võrdelises seoses probleemi kasvuga. Suhteliselt väikesemahuline probleem võib paigast ajada suurema süsteemi ja tagajärjed võivad olla näiteks kuuendas astmes probleemse sisendi kasvust.
Siia võib igasugust talupojatarkust ajada inimtegevuse Co2 toodangust ja mandrijää protsentuaalsest osakaalust, mis talupojatarkuse seisukohast on väikesed. Samas kui Co2 väike tõus üle tasakaalupunkti (mida pole võimalik välja arvutada, sest võrrandis oleks liiga palju muid muutujaid) suurendab merre pääseva magevee kogust näiteks 10%, see vähendab soolsust 0,0000000000000000001% ja sellest piisab, et ajada paigast ära merede veeringlus, sest üks põhilisi hoovuste tekitajaid on erinevate veekihtide erinev soolsus ja temp (soolane vesi on raskem kui mage). Samal ajal muudab tempi tõus ka merevee tempi. Hästi natuke. See mõjutab omakorda hoovusi. Ehk edasist ei pea vahest kirjeldama, lumepall hakkab veerema. Kui mandrijää on vähenenud, siis väheneb ka tagasi peelgeduva päikesekiirguse hulk. Mis omakorda mõjutab eelkõige polaaralate tempi reziimi ja annab sulamisele lisapauerit. Paar kraadi lisatempi suurendab aga mõnusalt bioloogilist lagunemist, mille toodetava Co2 osakaal on juba sootuks teisest klassist. Edasi hakkab sulama igikelts (mis enne oli jää ja lume all), mis omakorda suurendab veelgi ringluses olevat magevee hulka. Kuhu see satub. Kõigepealt tõstab jõe sängist välja ja satub ikka merre.
Juba üksainus suurem vulkaanipurse avaldab mõju kliimale 1-2 aasta jooksul. Miks ei avalda mõju süstemaatiline inimtegevus? Vulkaan avaldab vastupidises suunas, kuna põhimass on tahm ja tolm, mis peegeldab päikesekiirgust.
Ehk kokkuvõttes - asjast aru saamiseks on vaja ikka kaugelt rohkem teadmisi kui vehkimine mandijää protsendi ja inimtegevuse co2 toodangu osakaaluga. Selleks peab ka teadma nende mõju ulatust õrnale tasakaalule. Seda teadmist siin nähtavalt ei ole ja sellel tasemel tuleb siit Delfi möla - teadlasel paistab rahapakk taskust ja nii edasi.
Puht-teaduslikult on inimtegevuse ja kliima soojenemise seose on kaugelt rohkem uuringuid ja argumentatsiooni kui vastaspoole taga. Vastaspool (sh kliimavõhik Raukas) vehib põhiliselt kliimatsüklitega, unustades meelega ära viimase 50 a protsesside lapselegi nähtavad seosed. Vastaspoolt (st soojenemist ei ole) naeruvääristab ka tõsiteaduse silmis kohati vandenõuteooriate tasemeni laskumine. Ja nagu ma eespool kirjeldasin, ei ole näiteks kõdunemisel ning korstnast tulev Co2 üldsegi sama mõjuga. Kõdunemise Co2 produktsioon on aeglane ja asub taimede kõrgusel -taimed tarbivad selle kohapeal ära. Kuna tempo ja kaugus on sobiv. Inimene päästab Co2 saastekoha lähedal pindalaühiku kohta kaugelt rohkem ja kõrgemale - see jääb atmosfääriringlusse hõljuma, vahel tekib see keskkonnas, kus üldse tarbijad ei ole - näiteks lennukites, kõrgetes korstendes, üleurbaniseeritud keskkonnas (kus pole taimi). Viimane on ka põhjuseks, mis suurlinnas on soojem kui 20 km eemal. Niiet 1 tonn inimtegevuse C02 võib olla sama mõjuga kui 100 tonni bioloogilise lagunemise Co2'e. On arusaadav. Inimtegevuse mõju on sarnane vulkaanilise tegevusega -sisend paisatakse välja kohas ja koguses, mis muudab võimatuks selle absorbeerimise looduse poolt. Talupojatarkus ütleb juu, et tolm on õhust langeb. Aga näe, suuremate vulkaanipursete tuhk hõljub ikka paar aastat ringi ja selle mõju kliimale on dokumentaalselt läbi ajaloo tõendatud.
Kas nüüd oli arusaadav, miks iroonilisi kommente tuli?
Et meelde jääks: kliima pole linaarne protsess, kus sisendi mõju on võrdelises seoses tema hulgaga. Seega on vale teha järeldusi näiteks mandrijää osakaalu ja inimtegevuse Co2 osakaalu pinnalt. Teemad "inimkond mõjutab niivõrd vähe " jne pole argumendid antud teemal.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.01.2010 at 12:36 |
2 edits. Last edited 15.01.2010 at 12:47 by vvt
|
Madman
|
kliimamuutustest
vvt miks sa eeldad üldse et teadlased teavad kõigest kõike mis puudutab kliimat. See on üldse esimene asi mida ei ole kellelgi alust väita. Isiklikult arvan et mingi aja möödudes tekib uusi teadmisi mis rohkemal või vähemal määral praegused teise valgusse seavad. Ma ei väidagi et see mis sa kirjutasid poleks tõsi aga ma väidan et suure tõenäosusega on sealt 99% puudu ja selle 1% teadmistega arvata et sellest piisab plaani "päästame Maa tulevasest jääajast" teostamiseks oleks natuke nagu naiivne.
Võibolla 50a pärast teadlased kiruvad praegused meetmed maapõhja et me kliima perse keerasime ja miks me ei arvestanud seda ja toda.
Isiklikult minu seisukoht on et inimene ei ole suuteline jääaega tekitama ega ka ära hoidma. Võibolla ehk hakkab suure ponnistuse tulemusena see 10 minutit hiljem, see on ka kõik.
Kui teadlased tõesti nii osavad ja targad on siis tuleks nad kõik vastutusele võtta genotsiidis Haitil.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 15.01.2010 at 14:29 |
3 edits. Last edited 15.01.2010 at 14:38 by Madman
|
vvt
|
kliimamuutustest
Mis teadmine on hiljuti tekkinud, mis paneb klimatoloogia põhiprobleemid teise valgusse? Inimtegevuse mõju eitajad räägivad peamiselt vahelduvatest soojenemise-jahtumise tsüklitest. Suvel maal sattusin ühe NSVL aegse raamatu otsa, mis käsitles inimese asumist Euroopasse ja raamatu väljaandmise ajal (1960ndate lõpp) olid viimased soojenemised-jahtumised ära nimetatud, dateeritud ja jää piiride kaart kah antud.
Isiklikult ei eeldagi mitte midagi, ka teadlastelt. Lihtsalt asi on selles, et koolkond, kes räägib inimese oluliselt mõjust on märksa tõsiseltvõetavam ja arvukam. Ning neil on asi ka paremini läbi uuritud. Mingit roheliste uut maailmakorda või USA autode ahistamist või muud bullshitti pole siit põhjust otsida.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.01.2010 at 15:34 |
|
Madman
|
kliimamuutustest
Mitte probleemid aga lahenduste meetodid. Ega see pole ka välistatud et kliima probleem kui selline kaob tulevikus üldse ära. Saame me siis näiteks teada et teha pole midagi või siis seda et kõik on niigi parimas korras.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 15.01.2010 at 15:43 |
|
madis
|
kliimamuutustest
Madman, probleem pole selles et teadlased "teavad vähe" vaid selles et "tavakodanik" ei tea sittagi, ainult pakub arvab ja õiendab.
Nagu üks mees ütleb:
If You think education is expensive, try ignorance. If cornered, yell ! |
| 15.01.2010 at 16:34 |
|
Madman
|
kliimamuutustest
Eks teadlane on mõnes muus vallas samasugune tavakodanik kes ei tea asjast sittagi. Vaevalt et ta sellises seltskonnas siis vait on ja alati kaasa noogutab.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 15.01.2010 at 17:46 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
vvt:
Puht-teaduslikult on inimtegevuse ja kliima soojenemise seose on kaugelt rohkem uuringuid ja argumentatsiooni kui vastaspoole taga. Vastaspool (sh kliimavõhik Raukas) vehib põhiliselt kliimatsüklitega, unustades meelega ära viimase 50 a protsesside lapselegi nähtavad seosed. Vastaspoolt (st soojenemist ei ole) naeruvääristab ka tõsiteaduse silmis kohati vandenõuteooriate tasemeni laskumine. Ja nagu ma eespool kirjeldasin, ei ole näiteks kõdunemisel ning korstnast tulev Co2 üldsegi sama mõjuga. Kõdunemise Co2 produktsioon on aeglane ja asub taimede kõrgusel -taimed tarbivad selle kohapeal ära. Kuna tempo ja kaugus on sobiv. Inimene päästab Co2 saastekoha lähedal pindalaühiku kohta kaugelt rohkem ja kõrgemale - see jääb atmosfääriringlusse hõljuma, vahel tekib see keskkonnas, kus üldse tarbijad ei ole - näiteks lennukites, kõrgetes korstendes, üleurbaniseeritud keskkonnas (kus pole taimi). Viimane on ka põhjuseks, mis suurlinnas on soojem kui 20 km eemal. Niiet 1 tonn inimtegevuse C02 võib olla sama mõjuga kui 100 tonni bioloogilise lagunemise Co2'e. On arusaadav. Inimtegevuse mõju on sarnane vulkaanilise tegevusega -sisend paisatakse välja kohas ja koguses, mis muudab võimatuks selle absorbeerimise looduse poolt. Talupojatarkus ütleb juu, et tolm on õhust langeb. Aga näe, suuremate vulkaanipursete tuhk hõljub ikka paar aastat ringi ja selle mõju kliimale on dokumentaalselt läbi ajaloo tõendatud.
Kas nüüd oli arusaadav, miks iroonilisi kommente tuli?
Et meelde jääks: kliima pole linaarne protsess, kus sisendi mõju on võrdelises seoses tema hulgaga. Seega on vale teha järeldusi näiteks mandrijää osakaalu ja inimtegevuse Co2 osakaalu pinnalt. Teemad "inimkond mõjutab niivõrd vähe " jne pole argumendid antud teemal.
See on kõige suurem jama, mis ma viimasel ajal kuulnud olen aga minu poolest võid sa koos, ühe koha peal hõljuva co2-ga, oma arvamuse juurde jääda.
|
| 15.01.2010 at 18:38 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
Plii peaks ka hirmus raske metall olema, ometi leitakse seda (valdavalt pärit omal ajal kasutatud etüülbensiinist) Gröönimaa mandrijää kihtidest, kusjuures selle ladestumise algus ja lõpp langeb üsna täpselt kokku etüülbensiini massilise kasutamise alguse ja lõpuga.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.01.2010 at 18:50 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
Mis läheb üles tuleb ka alla igale tõusule järgneb mõõn, kõik on ringluses ning igale reaktsioonile on vastu reaktsioon.
Prügimägi on ka hirmus koht, tegelikult käib seal sees metsik elutegevus bakterite näol. Samuti on ka ka teiste saastamistega on bakterid ja eluvormid, mis tunnevad ennast seal saastes ülimõnusalt.
Kuskil kunagi lugesin ühe järve kohta (üritasin otsida aga ei leia enam) kuhu sattus mingi hirmus kogus mingisuguseid kemikaale ja tedlaste hinnang oli et järve taastumiseks kulub sadu aastaid. Tegelikult juhtus nii, et mõne aasta pärast kukkus nendel teadlastel juba karp lahti, sest loodus oli oma töö teinud kordades kiiremini kui seda ennustada osati. Ja seletati ka seda, et tekkis teine mikrofloora sinna ja vohama hakkasid bakterid kellele selline keskkond mõnus oli ja puhastus protsess oli väga kiire saaste sai otsa seega ka bakterite toit ja nende arvukus vähenes samas hakkasid kasvama taimed jms elutegevuseks vajalik. Samuti on selle co2 ja muude saastetega. Eluvormid muutuvad mõned surevad välja mõned tekivad juurde nagu ka eelenevalt on toimunud. Inimene ise on kõige paremini erinevate tingimustega kohanev loom siin.
Kui on kindlaks tehtud, et maakeral on erinevatel põhjustel co2 tase olnud kõvasti suurem kui praegu ja siis jälle vähenenud, siis mis põhjusel peaks praegune protsess eelnevatest erinema? Pole ju vahet kus kohast see co2 pärineb inimtegevusest metsatulekahjust vulkaanist või kõdunemisest vms. Kui on eelnevalt tekkinud vastureaktsioonid, mis selle taseme on alla viinud miks siis nüüd neid ei peaks tulema? Ja kas tõesti oleks kliima jäänud samaks ja maapall igavesest ajast igavesti roheliseks kui inimene poleks puu otsast alla tulnud?
Ok tegelikult ei eita, et inimesel mitte mingisugust rolli ei ole kliima ja looduse muutumises aga inimene on väga väga paljudest teguritest üks väga pisike tegur. Kui nüüd see tegur sealt välja võtta (inimene siis) kui palju oleksid suures mastaabis need protsessid teistsugused. No ok vbl ütlen küll oma "elukooli"  tarkusest aga no ei usu kuidagi kohe, et mingeid meeletuid erinevusi sisse tuleb. Miks nii usun on see, et kui lugeda võrdlusmomente (ei viitsi otsida kahjuks reede õhtu ikkagi ) kui on näidatud, et inimene toodab aastas y tonni co2 ja muudest teguritest tekib seda 10 korda y päevas. Siis need erinevused on nii suured, et nagu kuseks merre ja räägiks aga nüüd hakkab kõik siin meres muutuma. Kui täpsed need andmed on mida on võimalik kuskilt leida või keegi esitab ei tea. Lihtne on kirjutada asjadest mida tavakodanik kuidagi kontrollida ei saa. |
| 15.01.2010 at 21:15 |
|
spinner
|
kliimamuutustest
Viimases ajakirja "Tarkade Klubi" numbris lehekülgedel 40-42 on artikkel pealkirjaga "Miks võttis temperatuuri tõus aja maha?". Lühidalt on seal kirjas, et hetkel teadlased kliimasoojenemisest ei räägi. Väidetavalt alates viimase kümnendi algusest siiani ei ole Maa keskmine temperatuur tõusnud. Kui enne seda kolme kümnendi jooksul oli keskmine temperatuur tõusnud küllaltki järsu sirgjoonena 0,7 kraadi, siis praegune situatsioon temperatuurigraafikus on "platoo" ehk siis paigalseis temperatuuritõusus. Need kliimamudelid mille järgi on proovitud arvutada tulevikku, ei kehti enam. Tuleviku suhtes siiski ollaks küllaltki üksmeelsed, et keskmine temperatuur tõuseb ka edaspidi. Keegi ainult ei tea millal ja kui kiire see tõus saab olema Muide, hetkelist paigalseisu aetakse nii Päikese madala aktiivsuse (musti laike on väga vähe), kui ka Vaikse ookeani hoovusnähtuse kaela.
|
| 15.01.2010 at 22:37 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
Huvitav kes lehmad Marsile lahti lasi?
http://www.horisont.ee/node/76 |
| 16.01.2010 at 14:21 |
|
ReyMan
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: Plii peaks ka hirmus raske metall olema, ometi leitakse seda (valdavalt pärit omal ajal kasutatud etüülbensiinist) Gröönimaa mandrijää kihtidest, kusjuures selle ladestumise algus ja lõpp langeb üsna täpselt kokku etüülbensiini massilise kasutamise alguse ja lõpuga.
Tekisid sellised küsimused.
No kui Plii alla sadas siis miks mitte ka see kõrgustesse heidetud CO2?
Või seisab seal üleval pool kõik paigal?
Ja kui seisabki paigal (kindlal kõrgusel) siis saab ju korstendest ja linnadest kõrgemal asuv taimestik vohada. Või ei?
Maa veel liialt tahke, et kündma minna. |
| 16.01.2010 at 15:32 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
quote:
ReyMan: Tekisid sellised küsimused.
No kui Plii alla sadas siis miks mitte ka see kõrgustesse heidetud CO2? Või seisab seal üleval pool kõik paigal?
Ja kui seisabki paigal (kindlal kõrgusel) siis saab ju korstendest ja linnadest kõrgemal asuv taimestik vohada. Või ei? Maa veel liialt tahke, et kündma minna.
Sajabki lõpuks alla, ainult inimene hoolitseb selle eest, et seal kogu aeg midagi hõljuks. Ja mitte samapalju, vaid järjest kasvavas koguses. Vulkaanipurse on õnneks episoodiline. Tsernobõli avariiga lendas ka taevasse terve mendelejevi tabeli alumine ots, pliist veel raskemad elemendid ja need reisisid ka üle terve Euroopa.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 16.01.2010 at 18:50 |
1 edit. Last edited 16.01.2010 at 18:51 by vvt
|
rai
|
kliimamuutustest
Mul tekkis jälle küsimus, et kui maakera keskmine temperatuur hakkab langema kas, siis hakkame korstent tossutama. |
| 17.01.2010 at 16:45 |
|
kkerem
|
kliimamuutustest
Soovitan lugeda 2009 detsembri national geographic'ut. Seal on mõned ilusad illustratiivsed joonistuse ja ka päris palju numbreid ära märgitud, kui palju siis aja jooksul on CO2'e õhku paisatud. See artikkel kindlasti ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga vähemalt annab mingisugusegi pildi CO2 mõjust.
____________________________
-------------------
Ford Maveric/Escape (gone), Subaru Forester (gone), Jeep GC '03 (gone), xj Limited '91 (gone), xj Pioneer '89 (gone)
|
| 17.01.2010 at 17:11 |
|
asjaarmastaja
|
kliimamuutustest
Üks näide, kustkohast pärinevad "kliimapaanika" põhiväited....
http://forte.delfi.ee/news/teadus/uro-kliimaraport-pohineb-ajaleheartiklil.d?id=28572851
Ja sellistele "teaduslikele analüüsidele" põhinedes raisatakse kliimasoojenemise vastu "võideldes" miljardeid! |
| 18.01.2010 at 20:10 |
|
diesel
|
kliimamuutustest
loen ja mõtlen ja aru ei saa.
põle ju üldse oluline, kas nüüd kliima soojeneb või hoopis jahtub. elama peame siin ikka.
ja on enam kui kindel, et misiganes ka ei toimu, keegi teeb sellest ikka businessi ja teenib kenasti.
mina harimata maakana vaatan hoopis teistmoodi asjale.
see lebra, mis sumpsist tuleb ei ole just väga meeldiv sisse hingata. korstna otsas sama lugu. järelikult võib suht kindlalt arvata, et ega see väga tervislik ja hää ilmselt pole. ja siit omakorda võiks järeldada, et mida vähem igasugu sodi laiali ajada, seda parem on olla. ja ilmselt pole tegu ainult minu isikliku maitsemeele veidrustega. vähemasti kassile ka ei meeldi töötava auto sumpsiotsa juures passida. kass usutavasti ei tea mõmmigi käimasolevast soojenemise vastasest kampaaniast ja pole siis ilmselt ka enda käitumist sellest mõjutada lasknud.
et siis pole oluline, kas saastamine muudab miskit või mitte. võimalusel tasuks ikka vähem sodi laiali ajada. ja pole oluline, kas ajame sodi sumpsist välja või viskame niisama rämpsu teeveerde või ...
mida vähem saasta, seda parem elada.
ja loodus võib ju kõik ise ää klaarida ja inimesest ei pruugi tõesti miskit sõltuda. a ometi ei kipu keegi eriti omale elutuppa või ukse ette trepile sittuma. kuigi loodus klaariks selle ka mingi ajaga ää.
|
| 18.01.2010 at 20:16 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
diesel: loen ja mõtlen ja aru ei saa.
põle ju üldse oluline, kas nüüd kliima soojeneb või hoopis jahtub. elama peame siin ikka.
ja on enam kui kindel, et misiganes ka ei toimu, keegi teeb sellest ikka businessi ja teenib kenasti.
mina harimata maakana vaatan hoopis teistmoodi asjale.
see lebra, mis sumpsist tuleb ei ole just väga meeldiv sisse hingata. korstna otsas sama lugu. järelikult võib suht kindlalt arvata, et ega see väga tervislik ja hää ilmselt pole. ja siit omakorda võiks järeldada, et mida vähem igasugu sodi laiali ajada, seda parem on olla. ja ilmselt pole tegu ainult minu isikliku maitsemeele veidrustega. vähemasti kassile ka ei meeldi töötava auto sumpsiotsa juures passida. kass usutavasti ei tea mõmmigi käimasolevast soojenemise vastasest kampaaniast ja pole siis ilmselt ka enda käitumist sellest mõjutada lasknud.
et siis pole oluline, kas saastamine muudab miskit või mitte. võimalusel tasuks ikka vähem sodi laiali ajada. ja pole oluline, kas ajame sodi sumpsist välja või viskame niisama rämpsu teeveerde või ...
mida vähem saasta, seda parem elada.
ja loodus võib ju kõik ise ää klaarida ja inimesest ei pruugi tõesti miskit sõltuda. a ometi ei kipu keegi eriti omale elutuppa või ukse ette trepile sittuma. kuigi loodus klaariks selle ka mingi ajaga ää.
Selle teema point on co2. Ma arvan et kõik on sinuga ühel meelel sodi laiali ajamise suhtes. Samas kui teadust ostetakse (kallutatakse) selliste summade eest ja tulemus on kaheldava väärtusega kui isegi mitte öelda vale siis tekitab see trotsi. Kui samad summad ja inimressurss oleks kohe õiges suunas läinud... |
| 18.01.2010 at 20:51 |
|
diesel
|
kliimamuutustest
ei noh, keik õige. a eks säält sumpsist ja korstnast üksjagu toda co2-te tulebki.
a kui lolluste tegemise pääle trots tuleb, siis asi klaar. ikka on vaja, et keegi asja ajada võtaks ja maailma parandaks.
iseasi, mis sest välja tuleb.
poliitikud ja muud ninad on need, kes meie kõigi pappi omatahtsi kulutavad. lõppeb see kampaania ise ka ää, kui enam teenida ei saa.
lihtrahvas saab seda asja suunata põhiliselt valimistel. kuna aga rahavas teatavasti on loll, siis kipub mistahes maailma paremaks tegemise üritusest kujunema pigem tuuleveskitega võitlemine.
omaette asi on üldse, miks rahvas loll on. üksikisikutest ju väga suur enamus on igati taiplikud.
igatahes tõstan mütsi kõigi ees, kes viitsivad rahvast valgustada ja asju parandada.
ise aga jätkan oma tasemele vastavast kohast, ehk püüan ilma põhjuseta sitta (loe teema kontekstis - co2-te) vähem seie ilma toota ja vaikselt loodan, et meil kõigil sellest pisut parem on. |
| 18.01.2010 at 21:28 |
|
madis
|
kliimamuutustest
Süsihappegaasi kontsentratsioon ja temperatuur on suhteliselt korrelatsioonis, suurem CO2 sisaldus tõstab taimekasvu efektiivsust ja see omakorda salvestab päikeseenergiat - vihmametsa soojusakumuleerimisvõime on palju suurem kui kõrbepinnal, kõrgem temperatuur tõstab veeauru osakaalu jne jne. Piisab ookeani temperatuuri poolekraadisest tõusust, et Holland pillid kotti paneks (ilmselt Holland ei pane, tehakse tammid kõrgemaks, aga vaesemad piirkonnad kindlasti). Ja see on katastroof, hoolimata üldfilosoofilisest fatalistlikust sõnavahust "ikka juhtub ja kõik mis on olnud saab kord olema jne jne".
Ja kordan veel, haridus ja haritus ei ole kedagi lollimaks teinud. Matemaatika ja füüsika ei ole vandenõud.
|
| 18.01.2010 at 21:32 |
|
ReyMan
|
kliimamuutustest
Mõni viide mõnele raportile millel terasest põhi all?
Muidu on see teema siin sama väärtusega kui see teema Maalehe foorumis. |
| 18.01.2010 at 21:57 |
|
PlyVal64
|
kliimamuutustest
Madis, puht teoreetiline matemaatilis-füüsikaline küsimus: kui panna Sind paljana 250-liitrilisse vanni +5 kraadises toas mahuga u. 40 kuupmeetrit, kus veetemperatuur on +4 kraadi, siis kas ja kui palju tõuseb vee ja ümbritseva õhu temperatuur enne seda, kui Sa surnuks külmud? Või suudad kütta vannivee peerugaasiga +36,6 ja õhu väljahingatava sooja CO2'ga +20 kraadini Ma ei kujuta ette, kas meie - inimkond vs Maa - oleme isegi samaväärne siin näites Madisega?
PS: Madlobster, samasugust asja oskavad Sulle rääkida Eesti järveuurijad Maardu järvest: seegi puhastus oodatust palju-palju kiiremini. |
| 18.01.2010 at 22:55 |
1 edit. Last edited 18.01.2010 at 23:00 by PlyVal64
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
madis:
Süsihappegaasi kontsentratsioon ja temperatuur on suhteliselt korrelatsioonis, suurem CO2 sisaldus tõstab taimekasvu efektiivsust ja see omakorda salvestab päikeseenergiat - vihmametsa soojusakumuleerimisvõime on palju suurem kui kõrbepinnal, kõrgem temperatuur tõstab veeauru osakaalu jne jne. Piisab ookeani temperatuuri poolekraadisest tõusust, et Holland pillid kotti paneks (ilmselt Holland ei pane, tehakse tammid kõrgemaks, aga vaesemad piirkonnad kindlasti). Ja see on katastroof, hoolimata üldfilosoofilisest fatalistlikust sõnavahust "ikka juhtub ja kõik mis on olnud saab kord olema jne jne".
Ja kordan veel, haridus ja haritus ei ole kedagi lollimaks teinud. Matemaatika ja füüsika ei ole vandenõud.
Jäta see hariduse jutt juba.
Ära unusta, et süsihappegaasi kontsentratsioon tõuseb ajanihkega peale tembi tõusu.
Siiski, mis ajaskaalast jutt käib?
Edit: Kui juba taimkatte peale jutt läks, siis jällegi, mandril kasvav ja co2 tootev biomass ei saa lähedalegi ookeanis olevale. Seega, maa kopsud asuvad vees.
Kui ookeani temp tõuseb 0,5 või 1 kraadi, kas sa usud tõsimeeli, et seda saab mingi 10-20 aastaga teha..päriselt ka või |
| 19.01.2010 at 00:07 |
1 edit. Last edited 19.01.2010 at 00:45 by viplala
|
|
.. 2 3 4 5 6 7 8 .. 
