| Poster |
Message |
 Jamez
 |
 Eesti autonduse tulevikust
Kuskilt lehelt lugesin ,et 100 miili läbimiseks kulus usa hindadega elektrit 1,499 usd eest. Huvitav palju neil elekter maksab?
____________________________
Team Outlaw |
| 08.03.2011 at 11:46 |
|
viplala
|
Eesti autonduse tulevikust
Kahjuks või õnneks on siiski nii, et El autode mootorites ja akudes kasutatavad ained, nagu liitium ja neodüüm, kipuvad otsa saama enne, kui nafta ja enne kui päris el autode ralli lahtigi saab minna.
Tuleviku muusika on siiski diisel, kuna seda annab toota ka kivisöest, mille varud on maailmas jätkuvalt suured. Juhul isegi kui nafta peaks lõppema, hakatakse diislit tootma kivisöest.
Liitiumakude asmele ei ole siiani teist aseainet esialgu oodata, ehk see muutub, kena oleks aga võib juhtuda, et ei muutu.
Ja loota, et akud peavad vastu 10+ aastat, noh loota ju võib 
Kui sa ei saa autot kasutada sellisel nn. teisel ringil, ilma akuparki vahetamata, siis mida see teeb järelturu hindadega. Juhul kui järelturu hinnad hakkavad nulliga sarnanema ja inimestele see lõpuks teadvusse jõuab, siis kes on too loll, kes seda autot ostma hakkab? Mida teha autoga, millel on vaja teatud aja möödudes, vahetada uue auto hinna eest juppe? Mida teha autoga, mille järelturuväärtus on null? Mida teevad liisingufirmad, milliseks peaks kujunema selle auto hind, läbi liisingufirma ostes? Kui materjal mida akudes kasutatakse, aina kallineb, siis ei saa ka akude hinnad odavamaks minna. Ja kui alternatiivi sellele ei leita, sureb see tootmisharu varsti välja. |
| 08.03.2011 at 12:40 |
|
BENBEN
  |
Eesti autonduse tulevikust
Väidetavalt on Nissani akude garantii 7-10 aastat/100.000 miili, Ford arvab, et võib sama pakkuda julgelt. Vahe selles, et Nissani akud on taevaisa meelevallas(puudub soojendus külmas kliimas ja jahutus palava ilmaga) Fordil on vedeliksoojenduse/jahutusega akud e. meie kliimasse sobivad paremini. Mingi Volt-i omanik foorumikõneluses väitis, et peale 40.000miili kasutamist on tunda akude mahtuvuse kerget vähenemist.
____________________________
Ford Maverick`75(Filmiauto:) "Soovide puu", "Free Range")
PerTronix, Doug Headers, JBA Exhaust, H-D exhaust systems, Cambertire dealer.
Ask for price!
www.benben.ee |
| 08.03.2011 at 13:10 |
|
tfr
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
BENBEN: Mingi Volt-i omanik foorumikõneluses väitis, et peale 40.000miili kasutamist on tunda akude mahtuvuse kerget vähenemist.
Esimesed Voldid anti vist detsembris klientidele kätte ju, keegi on sinna juba 40000 miili kellale sõita jõudnud? |
| 08.03.2011 at 13:17 |
|
rivo09
|
Eesti autonduse tulevikust
Tegelikult on praegu enamvähem normaalne el. auto ju välja töödatud. Kahjuks ei oska hinda välja tuua kuid GM i volt ja amper tundub täitsa ok ja liitiumist rääkides tuletage meelde miks afganistaanis täristamine käib. Aga Mitsu diil tundub ikkagi meie jaoks nagu sita sisse astumine aga eks vaatame aasta pärast autode kohale jõudmist.Mina arvan ,et läheb kisaks ära ja hakatakse üksteisele näpuga näitama! |
| 08.03.2011 at 13:21 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
Senikaua, kui laadimise elekter tuleb meil peamiselt gaasist ja põlevkivist, on see elektriautode trall poolpidune jama. Seni on Eesti elektrit ikka eksportinud. Kui autot laeb omaniku tuulik või tuleb elekter aatomist, hüdrost vms, on asjal natuke globaalsem mekk man. Vastasel juhul tõstame saastet ja kütuse kulu ühest kohast teise. Noh nagu Tallinna trollid. Elekter ei tule ju seinakontaktist ega piim poest.
Ehk mina paigutaks saastekvootide raha Eesti tuumajaama esimesse sissemaksesse ning üritaks ta rajada kohta, kus nt jaama jääksoojusega saaks nt Tallinna kütta. Ja saadaks suurriik Leedu oma ambitsioonidega kuu peale.
See oleks tunduvalt tõhusam/perspektiivikam tegevus kui mingi elektriautode populism.
Mille taga see tuumajaama asi huvitav seisab? Ootame, millal Narva elektrijaamad ammenduvad ja laiutame käsi (ja soetame kiirkorras EE soovitud uued katlad)? Soomlased on sel teemal märksa toimekamad.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.03.2011 at 13:50 |
1 edit. Last edited 08.03.2011 at 13:51 by vvt
|
krooks
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
vvt:
Ehk mina paigutaks saastekvootide raha Eesti tuumajaama esimesse sissemaksesse ning üritaks ta rajada kohta, kus nt jaama jääksoojusega saaks nt Tallinna kütta. Ja saadaks suurriik Leedu oma ambitsioonidega kuu peale.
+1
____________________________
Team OUTLAW
Ilus Aed
Fishing on Åland |
| 08.03.2011 at 14:04 |
|
viplala
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
krooks: quote:
vvt:
Ehk mina paigutaks saastekvootide raha Eesti tuumajaama esimesse sissemaksesse ning üritaks ta rajada kohta, kus nt jaama jääksoojusega saaks nt Tallinna kütta. Ja saadaks suurriik Leedu oma ambitsioonidega kuu peale.
+1
Lasnamäe oleks hea koht tuumajaamale, mõne Selveri kõrvale, siis saaksid tuumajaama töötajad lõuna ajal kärmelt poest läbi hüpata. |
| 08.03.2011 at 14:12 |
|
BlueStang
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
partel:
Naftajoodikuga saab "meie päevade lõpuni" kärutada.
ja kui nafta lõpeb, siis edasi aetakse kütust põlevkivist - kütusevarusid maailma põlevkivis on rohkem, kui naftat kokku olnudki on |
| 08.03.2011 at 14:12 |
1 edit. Last edited 08.03.2011 at 14:13 by BlueStang
|
madis
|
Eesti autonduse tulevikust
Tsentraalse elektritootmise eelis (põlevkivi) versus hajus põletamine (bensiin):
Tsentraalsel on suurem efektiivsus, palju suurem
Saaste on lokaalne ja filtreeritav
Kontroll on palju tugevam
Ülekandevõrgus kulub 5..10%
Elektriauto kasutegur 80%. |
| 08.03.2011 at 14:16 |
|
v6sa
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
vvt:
...
Ehk mina paigutaks saastekvootide raha Eesti tuumajaama esimesse sissemaksesse ning üritaks ta rajada kohta, kus nt jaama jääksoojusega saaks nt Tallinna kütta. Ja saadaks suurriik Leedu oma ambitsioonidega kuu peale.
...
Ma olen varem korduvalt vvt sõnu kritiseerinud, kuid see on üks asisemaid asju, mis käesolevas teemas (ehk kogu energiadebatis üldse) on välja öeldud.
Mis aga käesolevasse elektriautohankesse puutub, siis halb on just riigi autode kasutamise suunitlus - suuname elektriautod sinna, kuhu need kõige vähem sobivad. Kas otsustajatel on üldse aimu, milleks sotsiaalhoolekanne autosid tarvitab? Kujutavad nad ette, kus suur enamus abivajajaid elab ning mida neile viiakse? Mul on kuri kahtlus, et mitte. Meie valla (mis pole just teab, kui kaugel päälinnast) sotsiaalinimene igatahes oma Golf2te on korduvalt pidanud remontima, sest teed (ja nende puudumine) ning koormad kipuvad olema pigem Tõsise Maasturi väärilised.
Kui meie peresse üks miäu sobiks üsna hästi, sest diiselmootoriga suur universaal on aastateks olemas ja minu kilomeetreist suur enamus tuleb justament maanteed mõõtes, siis mõne kaugemal metsas elava perekonna ainuautoks see kindlasti ei sobi.
Mul on seda diskussiooni lugedes tekkinud hoopis selline küsimus: miks arvavad kõik, et elektriauto on külm? Mis annab selleks alust?
Minu teada kipub akupakk töötamisel üsna kenasti soojust eraldama (mäletate, enamus energiakadusid muundub soojuseks), samuti soojenevad mootor ja elektroonika. Kui sellele lisada akupaki pea pooletonnine mass ning selle pidev laadimise vajadus, on üsna lihtne saavutada situatsioon, kus pool auto massi on pidevalt soe.
Ma ise ei saanud toda miäud katsuda - ma ei kuulu ühegi selle seltskonna ridadesse, kel see võimalus eelmisel sügisel oli. Kahjuks... Aga ehk peatselt see võimalus tekib.
Soomes sai kunagi ElCati proovida - tolle juht kurtis pigem suvist kuumenenist, mis akusid tappis. Tõsi, tookord ei osanud üldse seda kohtumist hinnata .
Elektriauto ise on täna valmis toode, küsimus on häälestuses ja energiamahutis. Vot see energia mahutamine on peamine konnasilm. Selles mõttes pli Ply-l õigus - enamuse muredest lahendaks energia juhtmeta siirdamise võimalus.
Siis jääb veel see küsimus, kust seda energiat saada. Põlevkivienergia on igatahes kõige viimane ja halvem variant... |
| 08.03.2011 at 14:23 |
|
rivo09
|
 Eesti autonduse tulevikust
quote:
vvt: Senikaua, kui laadimise elekter tuleb meil peamiselt gaasist ja põlevkivist, on see elektriautode trall poolpidune jama. Seni on Eesti elektrit ikka eksportinud. Kui autot laeb omaniku tuulik või tuleb elekter aatomist, hüdrost vms, on asjal natuke globaalsem mekk man. Vastasel juhul tõstame saastet ja kütuse kulu ühest kohast teise. Noh nagu Tallinna trollid. Elekter ei tule ju seinakontaktist ega piim poest.
Ehk mina paigutaks saastekvootide raha Eesti tuumajaama esimesse sissemaksesse ning üritaks ta rajada kohta, kus nt jaama jääksoojusega saaks nt Tallinna kütta. Ja saadaks suurriik Leedu oma ambitsioonidega kuu peale.
See oleks tunduvalt tõhusam/perspektiivikam tegevus kui mingi elektriautode populism.
Mille taga see tuumajaama asi huvitav seisab? Ootame, millal Narva elektrijaamad ammenduvad ja laiutame käsi (ja soetame kiirkorras EE soovitud uued katlad)? Soomlased on sel teemal märksa toimekamad.
100 % nõus, ma millegipärast arvan ,et tuumajaama vidinate tootmisega tegeleb ka mitsu .See oleks aga liiga loogiline ja nagu eespool on kõneldud saab eesti ikka juhtivaks el autode maaks ja saab tooohutu reklaami jne,jne. Valitsus nägi ära ,et autode diil mõjub "paremini" ,saame ikka milleski nr. üheks ja pohhui ,et põletame kivi selleks ,et neid autosid liigutada aga kõige rohelisemad ja innovatiivsemad olgu maal või linnas ikkagi. Elagu tänapäeva tehnoloogiad.
|
| 08.03.2011 at 14:23 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
viplala:Lasnamäe oleks hea koht tuumajaamale, mõne Selveri kõrvale, siis saaksid tuumajaama töötajad lõuna ajal kärmelt poest läbi hüpata.
Tegelikult on see totter nali. Tuumajaamas tekib tohutu kogus jääksoojust, millega tavaliselt ilma köetakse. Näiteks Ignalinas köetakse mingit järve. Kui see jaam oleks nt 30 km Tallinnast, kannataks vahest ka tõmmata torud linna ning muuseas ka Tallinn ära kütta ilma Gazpromi nuumamata ning Vene riigi välispoliitikat toitmata.
Näiteks Narvas, mis kasutab elektrijaamade jääksoojust, on soojusenergia MWh 2 korda odavam kui Tallinnas. http://www.nsv.ee/pages/et/leping/hinnad.php
Tallinnas olid MWh hinnad 400 krooni kandis viimati 2007. aasta paiku.
Eesti suurim maagaasi tarbija on mis? Tallinna linna kaugküttevõrk, mida tarbib veerand Eesti elanikest.
Selle kõrval on mingi kogus elektriautosid, mis saavad elektrit ikkagi fossiilkütusest - mõttetu pakasuhha.
Teeks ikka suuri asju, think big nagu inglased ütlevad. Mitte asendustegevusi. Peale tuumajaama tekib meil müüdavat saastekvooti mitmete elektriauto projektide jaoks.
Mis puudutab tuumajaamade õnnetusi, siis teadmiseks - Eesti lähedal, enamasti meie suhtes pealetuult, asub piisav kogus tuumajaamu, tuumaõnnetuse tõenäosust tuumajaam Eestis eriti ei koti. Terve Läänemere äär on tuumajaamu ju täis. Miks mere ääres - vaja jahutavat veemahtu. Kütavad ilma. Roheliste ja muude tehniliste "asjatundjate" survel asuvad enamasti suurtest linnadest kaugel. Idavirusse pole seda väga pointi ehitada, kui suur tarbimine on ka siinkandis+poliitilised riskid. Ajakirjanduses jutuks olnud Pakri saared - mõttetu. Pigem nt Aegnale ning mööda merepõhja soojatrass linna.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.03.2011 at 15:21 |
2 edits. Last edited 08.03.2011 at 15:27 by vvt
|
viplala
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
vvt: quote:
viplala:Lasnamäe oleks hea koht tuumajaamale, mõne Selveri kõrvale, siis saaksid tuumajaama töötajad lõuna ajal kärmelt poest läbi hüpata.
Tegelikult on see totter nali. Tuumajaamas tekib tohutu kogus jääksoojust, millega tavaliselt ilma köetakse. Näiteks Ignalinas köetakse mingit järve. Kui see jaam oleks nt 30 km Tallinnast, kannataks vahest ka tõmmata torud linna ning muuseas ka Tallinn ära kütta ilma Gazpromi nuumamata ning Vene riigi välispoliitikat toitmata.
Näiteks Narvas, mis kasutab elektrijaamade jääksoojust, on soojusenergia MWh 2 korda odavam kui Tallinnas. http://www.nsv.ee/pages/et/leping/hinnad.php
Tallinnas olid MWh hinnad 400 krooni kandis viimati 2007. aasta paiku.
Eesti suurim maagaasi tarbija on mis? Tallinna linna kaugküttevõrk, mida tarbib veerand Eesti elanikest.
Selle kõrval on mingi kogus elektriautosid, mis saavad elektrit ikkagi fossiilkütusest - mõttetu pakasuhha.
Teeks ikka suuri asju, think big nagu inglased ütlevad. Mitte asendustegevusi.
Mis puudutab tuumajaamade õnnetusi, siis teadmiseks - Eesti lähedal, enamasti meie suhtes pealetuult, asub piisav kogus tuumajaamu, tuumaõnnetuse tõenäosust tuumajaam Eestis eriti ei koti. Idavirusse pole seda väga pointi ehitada, kui suur tarbimine on ka siinkandis+poliitilised riskid.
Nali naljaks aga eeldatavasti tuumajaama asukoht hakkabki olema kohas, kus on võimalik sellega ka Tallinnat kütta. Oodata, aga sellepärast sooja või elektri maksumuse langemist, ei ole eriti mõtekas. El hinnale keevitab tuumajaam kohe kindlasti otsa paraja portsu ja ei usu mina, et sooja eest maksmine odavamaks läheb. |
| 08.03.2011 at 15:36 |
|
partel
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
charger: quote:
partel: Hiinlased, hindud jt 3,000,000,000+ inimest tahavad ka "Ameerika elu".
Nad ei saa seda, sest nii palju ressurssi pole maailmas olemas.
Jah, tootmisvõimsuste ressurss on piiratud.
Aga naftast jääme ilma meie, mitte hiinlased.
Kas tõesti ei saada aru, kuidas olukord maailmas on muutunud seoses Aasia tõusuga?
____________________________
_ |
| 08.03.2011 at 15:38 |
|
Jamez
|
Eesti autonduse tulevikust
Härra Tesla katsetas minuteada juhtmevaba elektriga juba päris ammu. Ajal kui oli päevakorral New Yorki elektrifitseerimine. Et siis särtsu juhtida õhku mööda mitte mööda kaableid
http://www.braincourse.com/wirelessa.html
____________________________
Team Outlaw |
| 08.03.2011 at 15:55 |
1 edit. Last edited 08.03.2011 at 16:03 by Jamez
|
v6sa
|
Eesti autonduse tulevikust
Just, katsetas...
Nagu ka Marconi. Aga millegipärast ei ole need lahendused käigus täna.... Üheks põhjuseks on kindlasti õlimagnaatide vajadus oma kapitalist viimast pigistada. Aga olles veidi teistsuguseid protsesse üsna lähedalt uurinud, on elu õpetanud ühte asja: kui miski tundub oleva liiga hea, siis on tavaliselt jäänud midagi kahe silma vahele... Ehk tulles tagasi herr Tesla kõrgsagedusvoolu ja Marconi ülimadalsageduslainete (sry, ma ei tunne neid termineid kuigi hästi) juurde ja mõtiskledes meie tänase juhtmevaba elu üle, siis võivad siin tekkida huvitavad vastasmõjud.
Samas oleks ju kena, kui ma võiksin oma amortiseerunud EE liini reanimeerimise asemel nõutada voolu otse alajaamast JuhtmeVaba tehnoloogia abil... |
| 08.03.2011 at 16:08 |
|
Jesper
|
Eesti autonduse tulevikust
Noh, selle Tesla World Wireless Networki kohta käib ilmselt see ütlus, et "keegi pole veel ammendavalt tõestanud, et see on võimatu, seega perspektiivikas" http://xkcd.com/678/
Aga noh härra pani teatavasti aluse raadiosidele, seega eks need teised ideed ka ujuvad regulaarselt välja jälle.
Iseenesest lühidistantsidel saab elektrit läbi õhu edasi kanda kenasti, vastavad moblalaadijad jms on vist isegi juba tootmises või vähemalt selle lähedal. Aga seda, kui praktiline on hetke tehnoloogiaga teede alla või vahetusse lähedusse vastava süsteemi paigaldamine, nii et sõitev auto saaks ilma trolli sarvedeta särtsu võtta, võib ehk Madis täpsemalt kommenteerida. Mulle isiklikult tundub suht mahukas ja kallis ettevõtmine.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 08.03.2011 at 16:13 |
|
peep
Moderator |
Eesti autonduse tulevikust
Muide hiljuti tegin päris pika ringi Hiina RV eri piirkondades. Elektrisõidukeid oli linnapildis oluliselt rohkem näha kui mistahes Euroopa riigis. Shangais ei saa sõita sisepõlemismootoritega rolleriga (või on see väga kallis) ja seega liiguvad tuhanded rollerid tänaval elektri jõul. Natuke ebamugav muidugi oli, et nad pimedas ilma tuledeta (aku säästmiseks) sõitsid mööda kõnniteid ummikutest mööda, sest ega nad eriti häält ei tee. Vahel nägi tühjenenud akuga rollerit lükkavat inimest, kallimatel mudelitel pidi kaks akut olema. Mitmes linnas liikus politsei samuti elektriautodega ja neid kasutati ka turistide ja kauba veoks. Väljaspool linna muidugi olid kasutusel traditsioonilised liikurid ja enamus neist muide tuliuued autod. |
| 08.03.2011 at 16:50 |
|
vvt
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
viplala: Nali naljaks aga eeldatavasti tuumajaama asukoht hakkabki olema kohas, kus on võimalik sellega ka Tallinnat kütta. Oodata, aga sellepärast sooja või elektri maksumuse langemist, ei ole eriti mõtekas. El hinnale keevitab tuumajaam kohe kindlasti otsa paraja portsu ja ei usu mina, et sooja eest maksmine odavamaks läheb.
Pretsedent Narvas on ju olemas, kus täna on jääksoojus poole odavam kui gaasist toodetav soojus Tallinnas. Päris tasuta muidugi ei saa, võrgu kulud (soojuse hind koosnebki laias laastus kulud tootmisele ja kulud jaotamisele) jäävad ikka, kuid need pole kindlasti rohkem kui pool praegusest sooja hinnast. Kuna sellist kütte müüki kontrollib Konkurentsiamet, siis see tuumajaam ei saa seal midagi keevitada, näiteks Narvas ei õnnestu kuidagi soojust müüa Tallinna turuhinnaga, kui puudub tootmise kulukomponent.
Sooja kulu on meie kliimas arvestatav suurus.
Tegelikult pole vahet. Meie probleem on selles, et strateegiliste probleemide lahendamise asemel tegeletakse endiselt mingi asendustegevusega. Need elektriautod ja pistikupesad ei koti kuidagit moodi meie konkurentsivõimet, kui põhiprobleemid on endiselt ripakil. Vedelkütuse tarbimises on oluline osakaal osakaal kommertstranspordil, busse ja rekkasid ju ei saa panna elektriga niipea sõitma. Egas seda diisli kogust iga viies sõiduauto ära tarvita. Majandus ei sõltu isikute võimalusest oma sõiduautoga sõita. See, kas 200 elektriautot saavad laetud või mitte, on majanduses viiendajärguline küsimus.
Meie laiuskraadi võtmeküsimus on ENERGIA SAAMINE, mitte selle jaotamise jaekaubanduslikud küsimused. Muide, Europarki kinnistes parklates saab juba täna laadida elektriautot. Tasuta!
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.03.2011 at 17:08 |
2 edits. Last edited 08.03.2011 at 17:18 by vvt
|
PlyVal64
|
Eesti autonduse tulevikust
Viplala, Sa võid tuua mistahes loogilisi põhjendusi aga ikka oled "loll maamees" ja mõni omast arust "teadlane" jagab raha ja teab täpselt...
Kahjuks või Sinu-minu õnneks ei allu sellised asjad millelegi muule lõppkokkuvõttes, kui puhtale maamehelikule pragmatismile. Antud tösötusharusse võib toppida KOGU maailma raha aga tolku sellest tänaste teadmiste ja oskuste juures ikkagi ei ole. Ei ole suutnud seda elektriprobleemi ilma paikse tuumajaamata ära lahendada kaks maailma suurriiki oma allveelaevades, kordi väiksem on võimalus, et seda suudavad sõjatööstusega võrreldes mutrikesed mitsust või gee-emmist.
Kõigepealt peab Inimene suutma ära seletada ja tõestada ning loomulikult ka ise tekitada kasvõi keravälgu ja siis läheme asjadega edasi. Sest tegelikult on meie teadmised Loodusest ja ka elektrist ikka kole pisikesed. Kuidas ikka elektriangerjas täpselt elektrit toodab? Ujub rajaks ringi ja täitsa oma elekter on kogu aeg kaasas. Sellest on vähe, et "keemiline energia muudetakse elundis elektienergiaks". Vana toodab kuni 500 volti/400 vatti 0,8 ampri juures. Tasuta! Aga näed, sedagi keegi täpselt ei tea ega oska järgi teha, kuigi uuritakse aastakümneid ja väga põhjalikult. Lükkaks aga elektrijaama ühest otsast orgaanilist pläga sisse ja teisest tuleks muudkui elekter. On sellised asjad olemas aga võrreldes 20 kilo kaaluva kalaga on need sama võimsuse juures kordi suuremad aga elektrielund kogu kalast on olematu protsent. Enne tuumaalveelaevu taheti elektriangerjas/sinivaal-allveelaevu teha aga välja ei tulnud... Kurnad aga liikumise pealt planktonit mingist "kiudelemendist" läbi ja teises otsas propeller käib ringi ning laevas on soe ja valge. Jube lihtne, onju? Bioonikud, keemikud ja füüsikud lahendavad siiani küsimust. Ühel on täitsa kabedas koguses elektrit pakkuda ja teisel allvelaeva mõõtkavas kere läbi elu ujutada.
Selge, et elekter on tuleviku teema nii liikumisel kui üldises elus kuid praegu veel on ta soojusenergia, mis on muundatud elektriks ja tuleb täbi miljardite tonnide metallide (kogu ilma peale kokku) seinapistikusse. Ja me ei oska seda veel tonni-poolteise liigutamiseks vajalikul hulgal ja mahus kaasas kanda. Kogu aeg ja liiga tihti peab olema mingi juhe kusagil seinas ning efekt on olematu, sest elektriautot tasuta ei jagata. |
| 08.03.2011 at 17:37 |
|
viplala
|
Eesti autonduse tulevikust
Koos vajamineva ümber ja juurdeehitustega, võib tuumajaama ehituskulud ulatuda 6-7 miljardi euroni. Juhul kui üldse tuumajaam peaks siia tulema, siis arvestatakse ehituse maksumuses, ka sooja müügiga. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et oleks väär arvata sooja eest väljakäidava summa vähenemist lõpptarbijale.
Leedu jaam on suure küsimärgi all, kuna puudub asja mõte ja sellega seoses ka investorite huvi. Üks põhjusi on venemaale, leedu piirile, ehitatav tuumajaam, mis pani ära jooksma ka viimase investori.
|
| 08.03.2011 at 17:41 |
|
Riho
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
v6sa:
Mis aga käesolevasse elektriautohankesse puutub, siis halb on just riigi autode kasutamise suunitlus - suuname elektriautod sinna, kuhu need kõige vähem sobivad. Kas otsustajatel on üldse aimu, milleks sotsiaalhoolekanne autosid tarvitab? Kujutavad nad ette, kus suur enamus abivajajaid elab ning mida neile viiakse? Mul on kuri kahtlus, et mitte. Meie valla (mis pole just teab, kui kaugel päälinnast) sotsiaalinimene igatahes oma Golf2te on korduvalt pidanud remontima, sest teed (ja nende puudumine) ning koormad kipuvad olema pigem Tõsise Maasturi väärilised.
Minu arvates selleks, et teada saada, milleks sellised autod üldse võimelised on, kuidas kestavad, millised probleemid ilmnevad jne väga hea testground.
On siin ehk Mitsu poolnegi vastav huvi olemas? |
| 08.03.2011 at 18:43 |
|
Fog
|
Eesti autonduse tulevikust
Riho jõudis väga õige poindini, Eesti on piisavalt pisike, et seda 100km taguste laadimisjaamadega katta. Paras testpolügon.
Samuti oleks siin vägagi asjakohane sõita CNG autodega, samuti piiratud range tänu paakide suurusele.
Minule meeldib see projekt küll, kui laadimisjaamad olemas, siis võiks ühe Fiero ette võtta küll, ARM7+VFD+IGBT+DMA132SX komplekt oleks ju täiesti hea bang-for-the-buck. Akudega mõtleks ka midagi välja.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 08.03.2011 at 18:56 |
|
BlueStang
|
Eesti autonduse tulevikust
quote:
Fog: võiks ühe Fiero ette võtta küll, ARM7+VFD+IGBT+DMA132SX komplekt oleks ju täiesti hea bang-for-the-buck. Akudega mõtleks ka midagi välja.
kas see 7kw väheks ei jää - tegelikult peaks ikkagi miski vesijahutusega variandi panema
äkki pakud miski uue combo välja |
| 08.03.2011 at 19:15 |
|
|
.. 2 3 4 5 6 7 8 
