| Poster |
Message |
 PlyVal64
|
 Nõu vaja digikaamera valikul
RacerX'i jutt digipeegli liigsest suurusest vastab 100% tõele. Ise ka kirun ja vannun, kui seda kaasas tassin. Teine ja vast suurim häda korraliku kaamera puhul: meie sitt ilm. Vihm ja tuul ja temp-kõikumine ei ole head.
Minu viimase aja absoluutne lemmik: veekindel Optio W20.
Täiesti kogemata juhtus nii, et purjetajast tuttaval selline ja sai pilte tehtud ikka igasuguse ilmaga ja igal pool. Tormiga, vee all, päikesega, pimedas jne, kõik tulid kenad välja ja täiesti trükikõlbulikud! Pisike, kerge, väga hästi toimiv pisike seebikarp!
Kaks pilti ka, mõlemad tehtud praktiliselt samal hetkel, digitaalselt töötlemata, ainult mõõte ja tihedust vähendatud.
Edit: hinnavahe kaamerate ostuhinnas 6-kordne! Pildikvaliteedi vahe praktiliselt olematu.
Optio W20 pilt Põhjakonnast Hiiu Väinas:
Ja Canon EOS 300D + Canon EFS 17-85mm Ultrasonic objektiiv pilt samast asjast:
 |
| 26.12.2006 at 16:55 |
1 edit. Last edited 26.12.2006 at 17:03 by PlyVal64
|
Jesper
 |
Nõu vaja digikaamera valikul
Noo mis viga pilvitu taevaga merel pilti teha. Camera obscura ei jääks ka jänni  Proovi ka hämaras garaazhis või sombuse ilmaga midagi pildistada, siis on 300D rohkem omas elemendis ja vahe kasvab.
Mitte et ma nüüd tahaks fleimi õhutada, vastupidi, anoh iga asja jaoks olgu ikka oma riist. Päris nii see nüüd ka pole, et peegelkaamera omanikud kõik lollid on ja ei tea, et seebikas tegelt sama hea on. |
| 26.12.2006 at 17:43 |
1 edit. Last edited 26.12.2006 at 17:44 by Jesper
|
peep
Moderator |
Nõu vaja digikaamera valikul
imre007, Sul pole küll põhjust viriseda, mõnes tulihingeliste fotograafide foorumis oleks nii ähmase küsimise peale juba ammu fleimiks kiskunud.
Jesperil on õigus, heades tingimustes teeb telefon ka talutavat pilti. Mu viimasel reisil tegin ise pilti digiseebikaga ja teine inimene kõrval tegi 300D'ga. Pildistamistingimused olid enamasti keerulised ja kvaliteedi vahe on selgelt näha. |
| 26.12.2006 at 19:02 |
|
imre007
 |
Nõu vaja digikaamera valikul
ja mina arvasin juba,et see asi on lõpetatud aga nagu alati....eksisin
teema on huvitav muidugi!
____________________________
Chevrolet Lumina
www.blueworld.ee-parimad paadid ja tarvikud.
|
| 26.12.2006 at 19:49 |
|
vvt
|
 Nõu vaja digikaamera valikul
Siin kõik fotograafia ja elektroonika targad koos- kah üks teemakohane küsimus. Mul on peres kaks Olympose digikaamerat, üks selline 2K, teine 3.5K hinnaga. Mõlemaga on jamad, üks on käinud korra garantiiremondis, teine juba teist korda. Üldiselt on see garantiiremont tore asi, kaks kuud suvel aparaat ära. Et kas see on Olymposele tüüpiline või on mul kuidagi ebaõnn olnud?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 26.12.2006 at 20:26 |
|
Vanaisa
Moderator |
Nõu vaja digikaamera valikul
Sul ilmselt pole vedanud. 
Mul vana 7oo seeria juba aastaid funkab veatult, firma aparaadiga ka sama lugu.
Tsiba aeglased on ainult pildistamisel...
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 26.12.2006 at 20:36 |
|
PlyVal64
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Jesper, arva ära, kas mu pool tööst pole mitte pildi tegemine 
Kusjuures need suure valgusjõuga seebikad (F mõnedel suisa 2.4!!!) teevad sitaks häid pilte just keerulistes tingimustes. Seebikas ei kõlba tavaliselt looduspildi tegemiseks, tavaliselt ei suuda seebikas kiireid objekte tabada (autosport), pimedas kipub välgu jõust puudu jääma aga see viga on ka peeglil originaalvälguga. Need seebikad suudavad tänapäeval üllatada, sest ärgem unustagem, teema algusest on möödas paar aastat ja tehnika areng on olnud meeletu. Kerega peeglite areng on olnud kordi väiksem, kui seebikatel. Ainus suur puudus seebikatel on lainurga puudumine ja see sai näiteks minu puhul oluliseks teguriks. Auto armatuur ja pisut ka uksepolstrit peab tagaistmelt pildistades peale mahtuma. Samamoodi peab jahi salong võimalikult suures mahus ühe klõpsuga ülesvõetud saama. Kui selliseid eritingimusi pole vaja, siis pole peegeldigil pingit erilist vajadust. Makrod teevad enamus seebikad ära aga samas vähegi arvestatavat teletoru (kuskohast natukenegi footoneid äbi mahuks) osta... kümme kallist seebikat.
Peeglitega on see häda, et hea tehnika juurde tuleb osta ka hea optika ja valgus. Viimane maksab aga sitta kanti palju. Vähegi universaalsust pakkuva objektiivi nime kandev asi maksab alates 10K krooni, hea asi 20K Canon EF-S 17-55mm F2,8 IS USM ja sinna juurde siis 23K eest Canon EF 70-200mm F2,8 L USM. Kui viitsida kogu aeg objektiive vahetada ja kasutada konverterit, saab pisut odavamalt aga mitte oluliselt. Lisaks vajab peegel väga tõsist õppimist, sest korralikku pilti teeb ta ainult manuaalrežiimis. Sa pead suutma igaks hetkeks sättida õigesti paika ISO, säri, ava, valguse balansi. Valima just selleks hetkeks õige toru ette, keerama välgu õigesse suunda (otsevälk on jama) või paigutama juhitavad välgud ruumi laiali jne. Siis teeb peegel õiget tööd. Kui osta see sita pimeda toruga (tavaliselt Canon EF S 17-85mm F4,0-5,6 IS USM zoomobjektiiv) odav komplekt, pildistada masina oma välguga... parem osta poole odavam seebikas, saad kaks korda paremad pildid kolm korda väiksema-kergema aparaadiga. Muuseas, täna ma oskan valgusarvust lugu pidada(endalgi see sitt, oleks 2.8 vaja) ja see on rasketes oludes käepealt pildistades kuradi oluline näitaja!!! Igal pool ei saa statiivi ja kaugjuhtimisega mürada.
Mis veel: peegliga oled filmimisvõimalusest ilma. Aga miskipärast tahaks tihtipeale kasvõi pisikest filmilõiku teha. Siis tassi kaasas veel teist aparaati. Üldiselt omadest kogemustest: peegliga oled kui lits lapsega. Tore asi aga kuradi tüütu. Ma ostan raudselt kõrvale seebika, kael on haige kilose kola tassimisest. Hetkel on jäänud silma Canon G7, sest suur välk ja Canoni statiiv on olemas. Sellele saab veekindla kesta osta, filmib kuni tunni täiesti kabedat pilti jne aga on kompaktne ja kergem, kui peegelkaamera.
Edit: eile täitus meite pisikesel valgel Kohukese-punnil 100000 km. Eks ma tegin ikka korralikku pilti ka aga nüüd tüüpiline näide nõrga valgusjõuga toruga käepealt kiirest pildistamisest rasketes oludes(jällegi digitöötlus tegemata). Lähivõte töötava mootoriga autos, rooliratta vahelt(objektiiv rooli vahel kinni, suur rajakas!)), 15.30 päeval, kui väljas oli veel suhteliselt valge. F2.8 seebikas oleks selle kenaks maalinud lühikese säriga ja ilma värinata
Enne aga ilus pilt ümmarguse numbri täitumisest, ikka töötlemata, vaid väiksemaks-hõredamaks tehtud. 4 mintiga läks just niipalju pimedamaks, et säriaega tuli pikendada õigete neoontoonide saamiseks. Välk rikub kogu värviilu armatuuris. Saxo 100000 km.
 |
| 26.12.2006 at 20:55 |
2 edits. Last edited 26.12.2006 at 21:32 by PlyVal64
|
Ets
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Ply, kus on Hobi KLubi |
| 26.12.2006 at 21:05 |
|
kalev35
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Ets nüüd vist loeks natuke aega -> "välklambid tee ääres"
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 26.12.2006 at 21:30 |
|
Jesper
|
Nõu vaja digikaamera valikul
PlyVal64, kas selliste ajakirjade nagu EVO või Car pildid tehakse ka seebikaga Mul on suur respekt Hobiklubi ja teiste Eesti autoajakirjade vastu, seega see ei ole mingi rünnak või midagi, aga no meil äkki lihtsalt ei tehta veel sellise tasemega autofotosid, et korralikku aparatuuri vaja oleks.
Täiesti nõus et peegel on kapriisne ja korralik seebikas tagab keskpäraste oskuste puhul suurema õnnestumise protsendi, umbes nagu algajal võidusõitjal ei ole soovitatav kohe F1 rooli ronida. A osaval fotograafil/võidusõitjal on peegli/F1-ga ikka oluliselt rohkem teha kui magedamate masinatega. Igal asjal oma kasutajaskond. |
| 26.12.2006 at 22:48 |
|
PlyVal64
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Jesper, üldiselt tehakse maailma kvaliteetajakirjade fotod proffidest fotomeeskondade poolt, kus IGA klõps maksab haiget raha. Seejuures aparaat, millega see klõps tehakse, ei mängi peaaegu mingit rolli. Need vennad teevad klantspildi ka odava seebikaga... sest ajakirja jaoks on olulisem isegi järeltöötlus, kui algmaterjal. Digiajastul on asjad sedapidi. Hea silmaga kujundaja või kunstnik teeb arvutis lõpptulemuse, mida Sina näed. Ma olen saanud koos pilti teha kahe maailma tippseltskonnaga. Ühed käisid siin pildistamas 1933 ja 1939 aasta Audisid ja teine mees oli ühe suure purjeregati pildikunstnik, Yachting Worldi pilte tegev piltnik.
Saksa ja inglise autonduse tippfotograafid pildistasid väga keerukates oludes. Võlusõna oli hoopis kaasavõetud valgustus ja abilised, mitte Canoni profitehnika. Suundvalgustid, valged linad etc. Neil oli aega just niipalju, kui neil oli vaja. Kaasasolnud ülemused ei elanud seljas, mehed tegid rahulikult oma tööd. Olen ka pilte näinud: ausaltöeldes olen näinud samahäid pilte romudest pimedates põllukivikuurides tehtuna suvaliste inimeste poolt suvaliste aparaatidega. Võibolla fototehniliselt olid need väga head aga sisult nõrgad. Ei andnud edasi seda "õiget" asja. Klantspilt aga elu ei olnud. Mina tegin sel ajal pilti AutoLehe vanema poolseebikaga ja need tõesti ei kannatanud kriitikat. Aga siis ma alles tegin elu esimesi pilte ja tutvusin fotograafiaga. Enne ajakirjaniku ametit olin teinud mõnikümmend pilti täisautomaatse filmiseebikaga. AMF-foorumist leiab paremaid vanatehnikapiltnikke  Uuest koledast Audist reku tegemine on üks asi, Front Cabrio pildistamine teine.
Merel saime olla härrasmehega kahekesti EVA-laeval (sest rohkem ajakirjanikke lihtsalt ei huvitunud). Kaks profi-Canonit, üks telega, teine detailide(näod jahil) pildistamiseks. Et ilm oli ilus, siis ei olnud hilisematel piltidel absoluutselt mingit vahet. Tema pani ju enda omas regati kodukale üles. Pildistad RAW'na, keerad masinas õigeks, kui vaja ja ongi kõik. 300D ja 1D mkII tehtud piltidel ei olnud vahepoegagi, sest ka proff ei kasutanud filtreid jms tehnikat. Otse klõps ja pärast arvutitöötlus.
Minul jääb puudu optikast ja kunstpildi tegemise oskusest. Saab ka seda tehtud aga siis peab keskkond sobima. Siin tuleb teha vahet kunsfotograafial ja ajakirjandusel. Meie peame andma edasi detailid ja mingi meeleolu, suurt kunsti pole vaja teha. Kunstnikud teevad neid imelisi klantspilte. No ja ma olen näinud ka Eesti tippfotograafi Sergei Didõki tegutsemist, lisaks on ta meid pisut õpetanud pilditöötluses. Sergei seisis kõrval ja mina töötlesin ülisitta algmaterjali. Sita seebikaga alavalgustatud väikesed pildid Kungare Volvost. Tulemus ajakirjas kannatab juba pisutki kriitikat. Õiged "tööriistad" photoshopis, nendega parasjagu toimetamist ja must kuningaVolvo sai läike, taevasse tekkisid pilved, bussipeatuse nimi sai loetavaks, suunatuli oranžiks, sisekangale tekkis faktuur jne.
Kui algmaterjal ei ole must või valge ehk totaalselt ala- või ülevalgustatud, tal on piksleid ja töötlejal silma, saab peaaegu igast asjast klantspildi. Pigem on oluline fotograafi "nägemisvõime", õige kadreering, hetke tabamise oskus. Kõik muu saab arvutis ilusaks teha. Ärge võtke neid välismaa ajakirjade klanitud pilte tõepähe. Neid ei pildistata sellisteks, need töödeldakse sellisteks. Kokkupakkimata algmaterjal ja hea fotosilm on kõige aluseks, mitte kallis tehnika. |
| 27.12.2006 at 00:38 |
|
vr_
|
Nõu vaja digikaamera valikul
vvt: kui sul asjad koguaeg katki lähevad siis on kas halb õnn või viga tihendis rooli ja istme vahel
plyval: ajad puha paska..
no sry seebika tulemust võrdlema korraliku dpeegliga mida asja..
see et su seebika plastobje karbbile on maalitud 2.8 avaks ei tähenda et seal pilti tuleb.. süvene pisut optikasse..
Lisaks promod siin miskeid zoomobjesid.. normaalne mees ostab endale mõne fixi.. ühe laia ühe normaali ja ühe tele.. ei kulu milljoneid.. ostke korralike valgusjõulisi fixe..
see et sul sitast saia ei tule pole kaamera viga vaid pildistaja viga..
Optika jms füüsikaseadused kehtivad nii peeglile kui seebile, kus valgust pole seal seda pole ja vsjo... kaamera taga olev tihend mängib väga olulist rolli..
kui sa julged öelda et see purjeka pilt on parim mis sa teha suudad ja väidad et kogu pilditegemine jäi tehnika taha, siis müü parem oma fotokola maha
____________________________
Imperialist 71 |
| 27.12.2006 at 00:44 |
1 edit. Last edited 27.12.2006 at 00:44 by vr_
|
Jesper
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Nojah, maitseasi ilmselt, aga mulle näiteks EVO pildid küll väga meeldivad, ka niiöelda sisu poolest. Need lihtsalt vajutavad alati õigetele nuppudele - auto sõidab mööda back-roadi, juhil õnnis nägu ees, lehed keerlevad taga - auto sõidab mööda ringrada, lõikab kurvi üle rumble-stripi, ratas on natuke õhus jne. Ja vaeva on nähtud ka elementaarsete, mittetöödeldavate asjadega - kunagi ei puuduta silmapiir või mõni muu horisontaaljoon katusepiiri, telefonipostid ei kasva pagasnikust välja jne. Hea meelega näeks Eesti ajakirjades ka selliseid suuri meeleolukaid pilte, mitte igal lehel 4 "kukekat". Loomulikult on see kõik raske ja nende välismaa ajakirjade eelarved metsikud, aga noh eestlased on ju kuulsad selle poolest, et suudavad mitte millestki midagi teha
Kõik see on juba OT ja teemaarendus loomulikult, mina sain aru mida PlyVal64 mõtles ja vr_ võib nüüd rahus üksi fleimi edasi kiskuda... |
| 27.12.2006 at 01:17 |
|
vr_
|
Nõu vaja digikaamera valikul
quote:
Jesper:
Kõik see on juba OT ja teemaarendus loomulikult, mina sain aru mida PlyVal64 mõtles ja vr_ võib nüüd rahus üksi fleimi edasi kiskuda...
Minu vastus oli tegelt ply esimesele postile.. teine polnud veel ilmunud kui ma kirjutama akkasin
teises on juba mõistlik jutt...
____________________________
Imperialist 71 |
| 27.12.2006 at 01:50 |
|
margus61
|
Nõu vaja digikaamera valikul
quote:
PlyVal64: Jesper, arva ära, kas mu pool tööst pole mitte pildi tegemine ... Need seebikad suudavad tänapäeval üllatada...
Väike teemakohane näide jäi ette. Ilma seebikata poleks seda pilti, kus meister digipeegliga tööd rabab teha 
 |
| 05.01.2007 at 10:23 |
|
Aspelund
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Näiteks auto pildistamisega alustamiseks tasuks tutvuda nende kahe teosega:
http://www.amazon.com/How-Photograph-Cars-James-Mann/dp/0760312435/sr=8-1/qid=1167989665/ref=sr_1_1/104-7001199-5483117?ie=UTF8&s=books
ja
http://www.amazon.com/How-Photograph-Cars-Enthusiasts-Techniques/dp/1859608558/sr=8-5/qid=1167989665/ref=sr_1_5/104-7001199-5483117?ie=UTF8&s=books
Viimast olen ma lugenud ja tundub ütlemata kasulik mõtlemisaine saamiseks. Valmis retsepte aga ei jagata sealgi.
Mis Eesti ajakirjade pilte puudutab, siis need saab jaotada kahte kategooriasse: teinud fotograaf ja teinud ajakirjanik. Viimastega on see häda, et hea ajakirjanik pole üldjuhul hea fotograaf. Kaamera on üldjuhul toimetuse oma, seega käib ta külakorda ja kunagi pole isegi tahtjal võimalust sellega põhjalikult tutvuda. Pigem on eesmärgiks kiire plõks ja asi valmis. Tahmaklaasidest objektiividena ja polariseeriva filtri puudumisest pole mõtet rääkidagi.
Omaette teema on pilditöötlus enne trükki. Isegi hea foto saab laisk kujundaja nii p....e keerata, et ei ole midagi teha. Ilusast pildist saab miski hall käkk, mis mureta trükki saadetakse. Kuigi inimene, kes kujundab, peaks nagu midagi teadma töötlusest ja monitori kalibreerimisest ja sajast muust pisiasjast veel...
Pildistamiskohtade valikust ma parem üldse ei räägi. Heal juhul varieerub asi sarjas üks "parkla-teine parkla-kolmas parkla-lennuväli-otsast peale".
Põhjusi, miks pilt kehv tuleb on teisigi. Meie ilmast pole fotograafi jaoks kui valgusküllasest mõtet rääkidagi. Autot saab proovisõiduks-pildistamiseks ka näpuotsaga. Fotograafi ajalimiit on piiratud jne.
Nii et võimalusi kvaliteedi parandamiseks on küllaga. Ja selle nimel tehakse ka tööd.
A.
|
| 05.01.2007 at 12:00 |
|
Jesper
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Kui pildistamisest endast rääkida, siis oleks juba kõva sõna kui loetaks läbi ja viidaks ellu see artikkel: http://www.popularhotrodding.com/features/0506phr_get_your_car_phr/ . Popular Hotrodding pole küll piltide poolest päris tipptase, aga siiski piisavalt hea. |
| 05.01.2007 at 12:09 |
|
tfr
|
Nõu vaja digikaamera valikul
quote:
Aspelund: Näiteks auto pildistamisega alustamiseks tasuks tutvuda nende kahe teosega:
http://www.amazon.com/How-Photograph-Cars-James-Mann/dp/0760312435/sr=8-1/qid=1167989665/ref=sr_1_1/104-7001199-5483117?ie=UTF8&s=books
ja
http://www.amazon.com/How-Photograph-Cars-Enthusiasts-Techniques/dp/1859608558/sr=8-5/qid=1167989665/ref=sr_1_5/104-7001199-5483117?ie=UTF8&s=books
Viimast olen ma lugenud ja tundub ütlemata kasulik mõtlemisaine saamiseks. Valmis retsepte aga ei jagata sealgi.
Mul on nad mõlemad olemas ja kui üks valida, siis valiks kõhklemata selle James Manni oma - kõiksugu nippe on rohkem jagatud ja selle Bakeri oma puhul vähemalt mind häiris küll üsna tugevalt see, et kõikide näidispiltide alla oli kirjutatud et "siin ma tegin nii" ja "siin ma tegin naa" - umbes nagu South Parkis, et "who wants to kiss me"
quote:
Mis Eesti ajakirjade pilte puudutab, siis need saab jaotada kahte kategooriasse: teinud fotograaf ja teinud ajakirjanik. Viimastega on see häda, et hea ajakirjanik pole üldjuhul hea fotograaf. Kaamera on üldjuhul toimetuse oma, seega käib ta külakorda ja kunagi pole isegi tahtjal võimalust sellega põhjalikult tutvuda. Pigem on eesmärgiks kiire plõks ja asi valmis. Tahmaklaasidest objektiividena ja polariseeriva filtri puudumisest pole mõtet rääkidagi.
/.../
Pildistamiskohtade valikust ma parem üldse ei räägi. Heal juhul varieerub asi sarjas üks "parkla-teine parkla-kolmas parkla-lennuväli-otsast peale".
Noh jah, see Eesti autoajakirjandus on teema, millest võiks ilmselt jahuda küll ja veel. Huvitavamaid autosid, mille vastu seetõttu enamasti ka suurem huvi, antakse üsna sageli üheks päevaks tüüpi 10-17 - selle ajaga lihtsalt ei jõua kusagile Tallinnast välja pildistama, isegi kui teaks mõnda head kohta. Ja kui ilm see päev ka p***est juhtub olema, siis on isegi fotograafi korral tulemus selline, nagu ta üldse olla saab. |
| 05.01.2007 at 12:16 |
|
RNT
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Lihtsalt mõni mõte:
1. Meie autoajakirjade fototase on suht nukker küll. Aegadega on oluliselt paranenud (minu hinnangul küll paljuski varustuse paranemise tõttu), aga ajakirja mida osta piltide pärast kasvõi ... ei ole. Kusjuures suur osa on ka kujundajatel kes võiks üritada "sitast saia teha". Tean, et põhihäda on rahas ja ajas, aga ... no üritada võiks. Ahjaa ... kui ikka teravat head pilti "parklast" pole, pange ametlik promopilt, mõni kiiksuga kasvõi ... palju ilusamad, värvilisemad ...
2. Ise olen see "lits lapsega". Ja nõus Ply-ga sellise elu kohmakuse teemal, aga olen võtnud nõuks mitte soetada seebikat omale enne kui on täidetud paar kriteeriumit: valgusjõuline lainurk (<28mm) zoom obje pluss kasutatav ISO1600 (hädaga kasutatav ISO3200). Käsiseaded, zoom kuni 100mm, 6MP, kiire autofookus, välgu ja statiivi kinnitused, kompaktne, norm.hind (< 6kEEK) ... seda kassid ostaksid.
Tegelikult mul vanast ajast seebikas on, canon G3. Reisil käin sellega.
3. Kui keegi ostmas on hetkel, siis vihje. Paar töökaaslast läksid minu pakutu peale õnge ja soetasid Fuji F11 seebika. Minu jaoks leid oli ISO1600 tundlikkus, mis täitsa kärab. Pluss loomulikum nahatoon kui canoni punakas. Ühesõnaga F seeriat võiks täista võrdlusse võtta. |
| 05.01.2007 at 12:37 |
|
Aspelund
|
Nõu vaja digikaamera valikul
http://www.robgalbraith.com/bins/multi_page.asp?cid=7-6463-7191
Siin üks lahe lugu sellest, kuidas alustati digikaameratega ajakirjanduslikku tööd. Märksõnaks Kodak NC2000 ja 1,3MP. Kaamera enda suurusest pole mõtet rääkidagi.
A |
| 05.01.2007 at 13:50 |
|
PlyVal64
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Mina küll ei heidaks autoajakirjadele midagi suurt ette. Need peavad ju kas detaili või üldpilti edastama, emotsioon on vähemtähtis. Ja leidub ka väga häid pilte.
Moe- või disainiajakiri on teine teema. Ja olgem ausad, ka rahanumbrid neis on hoopis teised. Kui võtta ja vaadata kasvõi Lääne analoogajakirjade foto- ja kujundustoimetuste inimressursse, siis ei tohiks Eestis üldse ajakirja teha saada. Aga tehakse ja mitte kõige halvemini. Täiesti normaalne on, et kuukirjal on foto poolel 5 proffi ja teist samapalju kujundamise-küljendamisega tegelemas. Lisaks teiste proffide tehtud pildid, mis sisse ostetakse.
Tegelikult teeks ettepaneku, et need foorumites kõvatajad fotoprofid võiks igaüks korra praeguse ilmaga minna-tulla-olla ja teha üks fotosessioon mõnest uuest autost. Ma usun, et autofirma oleks ühe megahea seeria üle ka õnnelik ja annaks auto pikemaks, kui viieks tunniks. Tingimus oleks see, et kogu tulemuse, näiteks 50 suurt töödeldud kvaliteetpilti saavad endale tasuta nii konkreetne ajakiri, autofirma kui muidugi ka fotograaf ise. Teine tingimus on, et kõik kulud kannab fotograaf: modellid, generaatorid valgustusele, valgustus ise, kohalevedu, töötlemine, vahepel auto pesemine, kui tahetakse siis Kiili suure stuudio rent jne. Ajakiri ja firma toovad vaid auto kohale. On mõni nii kõva mees ja võtab väljakutse vastu Kui pole, ärge mölisege. Siis teate, kuidas tuleks head fotot teha ja palju see maksab. Alternatiiv oleks autoesinduselt kulud välja peksta.
Suveks pakun välja variandi, et sama tegelane leiab kaatri ning helikopteri ja nende pealt teeb ühe korraliku fotosessiooni purjekatest mõnel regatil. Loomulikult kulud maksab ise kinni. Kaatri laenab äkki Foke, nii 40-60 liitrit bensiini tunnis + kapteni palk. Kopteri kulu ei oska isegi arvata aga kollane kopter koos kena naispiloodiga teeks asja ära. Aga ilma õhuvaadeteta ei ole purjetamise piltidel suurt mõtet, kui nüüd hakata ennast võrdlema mõne suure ajakirjaga. Ahjaa, autorallit oleks ka kena õhust pildistada.
Edit: niipalju veel, et Tanel Murd ehk Tannu ON sellistel tingimustel pilti HobiKlubile teinud. Lihtsalt huvi pärast ja suurimad tänud Talle selle eest. Seega ei ole väljakutse lambipealt võetud! |
| 05.01.2007 at 17:35 |
1 edit. Last edited 05.01.2007 at 17:44 by PlyVal64
|
BlueStang
|
Nõu vaja digikaamera valikul
kaatrist, nöörist ja langevarjust piisaks äkki purjekate vee- ja õhuvõteteks:P
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 05.01.2007 at 17:44 |
|
matukas
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Ikka kuumaõhupalliga tuleb õhuvõtteid teha. See riistapuu on hästi stabiilne.
Paraku tuleb õhuvooludest juhinduda
____________________________
Belief is harder to shake than knowledge |
| 05.01.2007 at 17:52 |
|
PlyVal64
|
Nõu vaja digikaamera valikul
quote:
matukas: Ikka kuumaõhupalliga tuleb õhuvõtteid teha. See riistapuu on hästi stabiilne.
Paraku tuleb õhuvooludest juhinduda
Ja kontrollida, et maaga ühenduses olev köis ei katkeks
Rallil saaks õhuvõtteid teha selle Pekkaniska vm sarnase 70- 80-meetrise noolega autokraanaga kus too benij-korv küljes. Kui valida õige koht, kus oleks trampa, mahapööre, seotud kurvid, siis hea optikaga saab päris suure ala katta. Kui veel rallirada keerab nii, et teede vahele jääb 150 meetrit, siis võid peaaegu tee kohal mitmes punktis rippuda. Aga mis maksab juba selle kraana kohalesõit, 12 tundi tööd? Ütleme tõsise sõbrahinnaga 50 eek/km + 2000 eek/tund. Alla 25K ei tule vist hästi välja. Isegi, kui korvis oleks 3-4 suurema ajakirja fotograafi ja rallisaate kaameramees, et tasuks see ennast ära. Mehed tahavad ju palka ka saada ehk see kulu juurde.
Need pildid ja videolõigud ei tooks mitte kunagi Eestis kulutatud raha tagasi ja Läänes neid ei vajata. Parimal juhul oleks kunagi 1-2 Märtini pilti saanud müüa kuni kümnekonnale ajakrjale tükihinnaga 100-150 eurot ja kõik. Hüpereksootikana ka mõne GAZ-WRC õhulennu 50 euroga. See on reaalne elu. |
| 05.01.2007 at 18:37 |
|
alarmees
|
Nõu vaja digikaamera valikul
Endale isiklikult meeldivad Sergei Zjuganovi aka pprz-i pildid, mis vahel Autolehes ilmuvad, enamasti tuunitud autode sektsioonis. Hea on vahel võrrelda näiteks Egert Kameniku pilte, mis on silmanähtavalt tehtud stiilis klõps ja valmis, samas kui pprz raatsib korraliku pildi tegemiseks tiba rohkem vaeva näha. |
| 05.01.2007 at 19:51 |
1 edit. Last edited 05.01.2007 at 19:52 by alarmees
|
|
1 2 3 4 5 6 
