| Poster |
Message |
 PlyVal64
|
 Garaaži siseviimistlus
Ma toon ühe ehedaima papp-ropp-saast-maja näite. Kui seda saasta nimetatakse majaks ja küsitakse paskkarbi eest 3M hinda, siis on minu kodused käsitsi laotud (ja Lasnas Tondirabast virutatud) paekivist puukuurid suisa Kuressaare Lossid, üks plaat- ja teine lintvundamendil, ja peaksid maksma kokku samapalju. Seejuures nimetatakse seda barakki puumajaks? Puitu näen ma ainult katusefermides, isegi sein paistab "seisvat" plekil. Plekk-katuse all paistab vaid niiskustõkke kile. Ja ümber laotakse "vääristamiseks" savitellis. Masendav.
|
| 08.11.2006 at 04:12 |
|
hunt
 |
Garaaži siseviimistlus
Eksole ju, Ply, et soomlased ja veel pool muud maailma on ikka täitsa sepikud peast, et selliseid ehitavad !
Nüüd lähen juba isiklikuks - kui palkmajadest midagi arvad, võta ühendust.
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 08.11.2006 at 07:04 |
|
ylovoitka
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64:
Aga siit veel küsimus ylovoitkale: kuhu "kaob" see põrandasse minev energia? Kui vundament on piisavalt sügav ja hästi isoleeritud, siis ei pääse õuest külm ligi. Seega soojeneb maapind põranda all. Kui lõpetad kütmise, siis teatud aja annab seesama pind sooja TAGASI. 6-10% on tõesti see hulk, mis kogu soojast läheb põrandasse. Aga seda mitte keegi ei arvuta, palju sealt hiljem "niisama" tagasi tuleb.
Probleem on selles, et alati toimub soojusvahetus soojema ja külmema keskkonna vahel. Seega ilma isolatsioonita põranda kaud "lahkuv" soe jääb esialgu küll põranda alla, aga edasi toimub soojusvahetus paarkümmend sentimeetrit allpool oleva maapinna kihiga, mis on kraadi võrra madalama temepratuuriga jne.
Seega vastus Sinu küsimusele:" Põrandasse minev energia kaob maapinna kütmiseks, kus see hajub tänu maapinna lõpmatult suurele massile ja temperatuuri erinevusele."
|
| 08.11.2006 at 08:59 |
|
wax
 |
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35:Mida siis võiks teha? Lae saad ära soojustada! Ja ikka pealtpoolt katuse alt, kui jutt ikka sellest hoonest käib?
Jutt ei käi sellest hoonest, selle tõin lihtsalt seinamaterjali näiteks. Aga teema algatajana sain väga palju kasulikku infot, mida praktikas rakendada. 
Kalli elektriga kütta ei kavatse, mõtlesin pigem Ikaruse diiselsoojenduse peale. |
| 08.11.2006 at 09:03 |
|
reimo
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: Ma toon ühe ehedaima papp-ropp-saast-maja näite. Kui seda saasta nimetatakse majaks ja küsitakse paskkarbi eest 3M hinda, siis on minu kodused käsitsi laotud (ja Lasnas Tondirabast virutatud) paekivist puukuurid suisa Kuressaare Lossid, üks plaat- ja teine lintvundamendil, ja peaksid maksma kokku samapalju. Seejuures nimetatakse seda barakki puumajaks? Puitu näen ma ainult katusefermides, isegi sein paistab "seisvat" plekil. Plekk-katuse all paistab vaid niiskustõkke kile. Ja ümber laotakse "vääristamiseks" savitellis. Masendav.
Sellest kuulutusest ei selgu, kas see maja on umbne või mitte - mina ei leidnud seal mingit viidet, et seina oleks kile (vm aurutõke) löödud. Kips ju hingamist ei sega, samuti ei mõjuta sisekliimat see, kas karkass on puidust või termoprofiilist. Enamasti topitakse uutele majadele kile seina ja see rikub sisekliima ning sunnib kasutama sundventilatsiooni.
Omaette teema on see, et kas tõesti on keegi nõus sellise väiksel krundil oleva tühja karbi eest 3M välja käima...
Mis puutub katuse all olevasse aluskattesse, siis ühekordsel majal ei ole ilmselt mõtet soojustada mitte sarikate vahelt, vaid lae pealt, pöönig peab tuulduma nii ehk teisiti...
____________________________
Grand Cherokee ´93 - müüdud
Grand Cherokee ´12 |
| 08.11.2006 at 09:04 |
|
ylovoitka
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
reimo:
Enamasti topitakse uutele majadele kile seina ja see rikub sisekliima ning sunnib kasutama sundventilatsiooni.
Kile pannakase siseseina selleks, et takistada niiskuse liikumist kergkonstruktsiooni. See ei riku sisekliimat, kui näiteks akende kaudu toimub mikrotuulutus või seintes on fresh klapid ning majapidamisruumides on loomuliku ventilatsiooni jaoks väljatõmbeavad. Selline lahendus ei sunni kasutama sundventilatsiooni.
Kui sellise pappkarbi kõik sõlmed on vastavalt normidele lahendatud, kestab see väga pikka aega ja enamus inimesi on ka rahul.. |
| 08.11.2006 at 09:12 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35:Tegemata vajalikku soojustustööd nüüd põranda soojustamisega kompenseerima hakata on finantsiliselt rumal.
põranda soojustamise peamine eesmärk on põrandaküttega hoonetes energiakulu vähendada - kütta ikka ruumi poole jäävat osa, mitte maapinda. Hoone älisperimeetri soojustamine/isoleeimine annab $$ tunduvalt rohkem vastet!
Kuna pikk jahumine on käinud teemal "milline põrand teha", siis IMO säästlik ja ettenägelik vastus on: kui hakata valama, siis korralik põrand koos soojusisolatsiooniga. Mitte nii, et valame põranda maha, hoiame 1000 krooni kokku vahtplastilt, aasta hiljem avastame, et põrand on külm, siis taome kangi ja kuvaldaga betooni puruks, viskame uksest välja, panene polü maha ja valame uue põranda. Point ikka selles, et kui põrandat tegema hakata, siis taha kohe korralik, sh soojustusega, kuna nt betooni hinnaga võrreldes on polü maksumus olematu.
Loomulikult ei asenda põranda soojustus seinte ja lae soojustust, ainult see vahe on, et põranda soojustust hiljem lisada on oluliselt kallim kui lisada soojustust seintele. Kuna teadupärast väissein võib tõesti ka vahtplastist kattega olla, kuid vahtplastist põrandat teha ei anna.
Korraliku ehituse juurde käib ka korralikult soojustatud põrand, et hiljem mitte avastada, et tuba on hea soe, aga põrand külm. Ja soojustatud põrandasse võib vabalt panna ka põrandakütte, kui põrand on soe, võib seal istuda ja tööd teha sedasi, kui tuba muidu jahe.
Niiet vähemalt mul pole küll meeles mõlkunud seinte soojustuse asendamine põranda soojustusega. Lihtsalt soojustamata põrandat valada on pseudokokkuhoid, mis makstakse kinni jalgade ja selja tervisehädadega.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.11.2006 at 11:03 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
hunt: Eksole ju, Ply, et soomlased ja veel pool muud maailma on ikka täitsa sepikud peast, et selliseid ehitavad !
Nüüd lähen juba isiklikuks - kui palkmajadest midagi arvad, võta ühendust.
Esiteks: kapitalil ehk rahal ei ole rahvust. On vaid kasum. Ja kasumi nimel teeb ka soomlane sellist saasta, et paha hakkab.
Soomes hakati selliseid maju ehitama ajal, mil elatustase ei olnud just kõige parem. Need on odavad ja andsid mingigi võimaluse elamispinda juurde ehitada. Selle pappkarbi puhul on kõige müstilisem hind. Reaalne selles seisus kuudi maksumus on 200-300K, siseviimistlusega koralik elamise koht vast 700-800K ja ehitamisele kulub üksinda tehes 1 kuu 12-tunniseid tööpäevi tehes. Lõpuni valmis ehitad suvega. Sellise valmis kuudi müügihid peaks olema 1,5M, siis oleks hind ja kvaliteet mingilgi moel tasakaalus. Sest see ei ole migi kinnisvara, see on ajutine ehitis, kus peaks noor pere saama oma elu odavalt alustada.
Üks kena näide veel "kinnisvarast": 924K eest üldse mitte paha lahendus. On olemas plats, tood treilaga kohale, mingeid lubasid pole vaja sest tegu on ju puhta teisaldatava hoonega. Pane või otse mereranda. Ühendad kiirliitmikega kaabli ja kaks toru ning elad. Saun on, esik on, köögi-söögi-telekanurk on, isegi kaks magamistuba on. Kuna hoone mõõdud on 12X6 m, siis saab seda tõesti valmiskujul autoga vedada. Aga iseenesest ei erine see ehitis eelnevalt viidatud asjast mitte millegi poolest. Muuseas, selline soe ulualune on täiesti lahe asi, soovitasin oma äripartnerilegi. Odavam, kui barakist (päris ehedast soomlaste leiutisest seejuures) soojapidavat maja ehitada.
Kui ratastel haagissuvilat või ujuvat maja ehitatakse niimoodi, on asi õigustatud. Saab elada ja kõige hullem polegi, soe, mugavused sees ja puha. Aga ehituslikult MAJAKS ei saa neid ju nimetada. Ta on ehitustehniliselt soe kuut ja nii teda ka enamuses hellitavalt kutsutakse.
Iseenesest võiks siis ka tellisseinte ja plekk-katusega akendega garaažis seisvat Chevy Van'i majaks kutsuda, plekist kandeseinad täidetud villaga, kivivooder ümber iluks, sees laminaat ja enamus mugavusi. Peaks hakkama selliseid pisikesi "poissmehemaju" ehitama, Van ei maksa just palju ja veel odavam on vana haagissuvila samasse garaaži panna. Kas Sa nüüd saad aru, mis vahe on majal ja sellisel ehitisel? Kodu on teine teema, selle loovad inimesed seal sees.
Käi vaata ehitusfirmade juhtide maju nii siin kui sealpool lahte. Sellist "haagissuvila kivigaraažis" stiilis maja Sa ei leia. "Parimal" juhul ehitusinseneri suvekodu aga see on pigem ka palkmaja. Üldse on palkmaja hoopis teine teema. Seal on võimalus arvata, kas omanikule meeldib elada talus või mitte. Seda just viimistluse poolelt, palkehitus ise on põhimõtteliselt kõige õigem ehitus meie kliimas. Keegi ei keela palkmaja seest ja väljast katta mõne sileda materjaliga ja "kaotada" ära talumajalik väljanägemine. On see rist-, püst, diagonaalpalk, ümar, tahutud või saetud, on juba maitse asi. Tahad, võid krohvida, tahad, võid ümber laduda kivi, tahad, võid lüüa kena laudisseina. Sisse võid panna kipsplaadi, punnlaua, mida hing soovib. Ainus asi on ehitamisele kuluv aeg, palkmaja vajab vajumist, veel parem - pressimist. Ja ka korraliku palgi hind on kipsplaadist oluliselt kallim.
|
| 08.11.2006 at 13:56 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
Põhiline on see, et koguaeg kiputakse ära unustama teema algus- tegemist on siiski hobigaraaziga mitte elumajaga. Ja loomulikult kui põrand juba valada siis koos soojustusega, soojustamist aga alustatakse ikka ülevalt alla. Ja isiklikult soojustaks hobikaraazi seinad seest poolt. Kuna tavaliselt garaazis ei ole pidevat kütet saab ta tundides kiiremini soojaks seest. Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja. |
| 08.11.2006 at 14:01 |
1 edit. Last edited 08.11.2006 at 14:07 by viplala
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: quote:
hunt: Eksole ju, Ply, et soomlased ja veel pool muud maailma on ikka täitsa sepikud peast, et selliseid ehitavad !
Nüüd lähen juba isiklikuks - kui palkmajadest midagi arvad, võta ühendust.
Käi vaata ehitusfirmade juhtide maju nii siin kui sealpool lahte. Sellist "haagissuvila kivigaraažis" stiilis maja Sa ei leia. "Parimal" juhul ehitusinseneri suvekodu aga see on pigem ka palkmaja. Üldse on palkmaja hoopis teine teema. Seal on võimalus arvata, kas omanikule meeldib elada talus või mitte. Seda just viimistluse poolelt, palkehitus ise on põhimõtteliselt kõige õigem ehitus meie kliimas. Keegi ei keela palkmaja seest ja väljast katta mõne sileda materjaliga ja "kaotada" ära talumajalik väljanägemine. On see rist-, püst, diagonaalpalk, ümar, tahutud või saetud, on juba maitse asi. Tahad, võid krohvida, tahad, võid ümber laduda kivi, tahad, võid lüüa kena laudisseina. Sisse võid panna kipsplaadi, punnlaua, mida hing soovib. Ainus asi on ehitamisele kuluv aeg, palkmaja vajab vajumist, veel parem - pressimist. Ja ka korraliku palgi hind on kipsplaadist oluliselt kallim.
Mis nendes palkmajades nii head on? Paarkümmend aastat igavest peavalu kuni palk sureb. Külm ilma lisa soojustuseta. Kallis. |
| 08.11.2006 at 14:19 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud. |
| 08.11.2006 at 14:33 |
1 edit. Last edited 08.11.2006 at 14:35 by 5.0
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0: quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.
Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
|
| 08.11.2006 at 14:42 |
|
ollo
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.
|
| 08.11.2006 at 15:02 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
ollo: quote:
viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.
Ei pruugi niiskuda-vt. mu esimest postitust. |
| 08.11.2006 at 15:56 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
ollo: quote:
viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.
Vaat-vaat, hakkame juba asja tuumadeni jõudma.
Mis toimub penoplasti maapoolse külje all? Ega sinna ju ometi kondentsniiskuse kiht ei teki... mis vaikselt hakkab peno alust õõnestama? Vartsi ripub peno õhus või ujub veekihi peal. Kuni kukub üldse lahti ja tekitades nii mõnusa külmasilla õhukese betoonikihi alla. No ja kümne aasta pärast on põrand veel külmem, kui mistahes 300-aastasel muldhütil.
Peno on küll hea soojasolaator aga kondentsi suhtes sama saast, kui tavaline kasvuhoone kile. Kui see peno pandaks kahe betoonikihi vahele, võiks asjast veel täiega aru saada. Mõni iseehitaja äkki paneb ka. Aga mitte "arendajad pappmaju kokku sülitades", need enamasti isegi ei kleebi tahvleid omavahel vahuga kokkugi, tüüblite paigaldamisest rääkimata. Kes see ikka sinna alla näeb või vaatab... ja kevadise kõrgvee ajal loksub penotahvlite vahel vesi.
Ma kohe tahaks neid viis aastat tagasi soose ehitatud penoplastpõrandaga kuure altpoolt näha. Võiks päris tervendav kogemus olla. |
| 08.11.2006 at 15:57 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Peno niiskusteema sõltub sellest, kas peno ja seina vahe on elementaarselt ventileeritav või mitte. Kui mätsida silikooniga penotahvleid otse seinale, nagu odavaid korrusmaju otsaseinu ümbrikupalgalised ehitusspetsid mätsivad, võib täiesti reaalne olla. Seina vastu minev tahvli pool seega peaks sooniline olema, sooned kohakuti ja need avanevad räästa alla. Meil aga mätsitakse selleks mitte ettenähtud plasti seina, mis peaks muidu kuskil põranda all või seina sees olema.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.11.2006 at 16:04 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: quote:
ollo: quote:
viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.
Vaat-vaat, hakkame juba asja tuumadeni jõudma.
Mis toimub penoplasti maapoolse külje all? Ega sinna ju ometi kondentsniiskuse kiht ei teki... mis vaikselt hakkab peno alust õõnestama? Vartsi ripub peno õhus või ujub veekihi peal. Kuni kukub üldse lahti ja tekitades nii mõnusa külmasilla õhukese betoonikihi alla. No ja kümne aasta pärast on põrand veel külmem, kui mistahes 300-aastasel muldhütil.
Peno on küll hea soojasolaator aga kondentsi suhtes sama saast, kui tavaline kasvuhoone kile. Kui see peno pandaks kahe betoonikihi vahele, võiks asjast veel täiega aru saada. Mõni iseehitaja äkki paneb ka. Aga mitte "arendajad pappmaju kokku sülitades", need enamasti isegi ei kleebi tahvleid omavahel vahuga kokkugi, tüüblite paigaldamisest rääkimata. Kes see ikka sinna alla näeb või vaatab... ja kevadise kõrgvee ajal loksub penotahvlite vahel vesi.
Ma kohe tahaks neid viis aastat tagasi soose ehitatud penoplastpõrandaga kuure altpoolt näha. Võiks päris tervendav kogemus olla.
Kondenseerumise ja maapinna veetaseme vahel nüüd küll mingit seost pole ja kohe kindlasti ei tungi veeaur läbi põranda allapoole ja kohe kindlasti ei kondenseeru ta seal. See kui ehitatakse maja allapoole maapinna loomulikku veetaset on muidugi omaette lollus. Ka see ülitervislik muldhütt ei peaks seal veesees 50 aastatki vastu. Sellisel juhul teeb kahelt poolt niiske betoon asja ainult hullemaks. Kõik materjalid tahavad oma ja õiget keskonda. peno tahab kuiva. Seega tuleb maja vundament tõsta kõrgemale kui veetaseme kõrgpunkt. Et saada need asjad teada, tuleb lasta teha vastavad uuringud enne ehituse algust, millega tavaliselt samuti koonerdatakse, millest omakorda siis kevadise vee peal ujuvad majad. Kui põranda alla mõeldud peno paigaldada õieti ja õigesse keskonda on ta oma ülessannete tasemel.
|
| 08.11.2006 at 16:19 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: Peno niiskusteema sõltub sellest, kas peno ja seina vahe on elementaarselt ventileeritav või mitte. Kui mätsida silikooniga penotahvleid otse seinale, nagu odavaid korrusmaju otsaseinu ümbrikupalgalised ehitusspetsid mätsivad, võib täiesti reaalne olla. Seina vastu minev tahvli pool seega peaks sooniline olema, sooned kohakuti ja need avanevad räästa alla. Meil aga mätsitakse selleks mitte ettenähtud plasti seina, mis peaks muidu kuskil põranda all või seina sees olema.
Naljanurk on teises teemas. Ära aja jama. Peno ja seina vahele ei tohi jääda mitte mingisugust õhuvahet. Kust sa selle info kõik võtad? |
| 08.11.2006 at 16:24 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.
Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
esiteks külmumine ei sõltu niiskusest vaid temperatuurist ja mis tema kuivaks jätab? Õhuniiskus kondenseerub kastepunkti juures ju välja ja kui see punkt on (nagu seespoolt soojustades) mitte isolatsiooni (nagu välastpoolt soojustades) vaid seina sees, siis saab sein ju paratamatult märjaks
Mis puutub nn penoplasti, siis väljamaalased soojustavad muidugi seinu mulgustatud penoga just sellesama hingamise tõttu, ehk siis sellist penotamist, nagu meil, ei peeta sobivaks, kuna isoleerib seinakonstruktsiooni umbseks.
|
| 08.11.2006 at 16:34 |
1 edit. Last edited 08.11.2006 at 16:35 by 5.0
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.
Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
esiteks külmumine ei sõltu niiskusest vaid temperatuurist ja mis tema kuivaks jätab? Õhuniiskus kondenseerub kastepunkti juures ju välja ja kui see punkt on (nagu seespoolt soojustades) mitte isolatsiooni (nagu välastpoolt soojustades) vaid seina sees, siis saab sein ju paratamatult märjaks
Mis puutub nn penoplasti, siis väljamaalased soojustavad muidugi seinu mulgustatud penoga just sellesama hingamise tõttu, ehk siis sellist penotamist, nagu meil, ei peeta sobivaks, kuna isoleerib seinakonstruktsiooni umbseks.
Kõik õige, aga sa vist ei lugenud mu esimest posti. Kui tõkestada seest poolt veeauru seintesse pressimine ei juhtu midagi välisseinaga. Ei teki ka kastepunkti kun pole millestki tekkida.
Peno ei ole kohe kindlasti aurutihe materjal. Seega kaob tema mulgustamiseks igasugune vajadus. Uue toote turustamiseks mõeldakse välja kõiksugu imeasju ja poogitakse talle külge imeomadusi, et ainult ostetaks. |
| 08.11.2006 at 16:49 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.
Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
esiteks külmumine ei sõltu niiskusest vaid temperatuurist ja mis tema kuivaks jätab? Õhuniiskus kondenseerub kastepunkti juures ju välja ja kui see punkt on (nagu seespoolt soojustades) mitte isolatsiooni (nagu välastpoolt soojustades) vaid seina sees, siis saab sein ju paratamatult märjaks
Mis puutub nn penoplasti, siis väljamaalased soojustavad muidugi seinu mulgustatud penoga just sellesama hingamise tõttu, ehk siis sellist penotamist, nagu meil, ei peeta sobivaks, kuna isoleerib seinakonstruktsiooni umbseks.
Kõik õige, aga sa vist ei lugenud mu esimest posti. Kui tõkestada seest poolt veeauru seintesse pressimine ei juhtu midagi välisseinaga. Ei teki ka kastepunkti kun pole millestki tekkida.
Peno ei ole kohe kindlasti aurutihe materjal. Seega kaob tema mulgustamiseks igasugune vajadus. Uue toote turustamiseks mõeldakse välja kõiksugu imeasju ja poogitakse talle külge imeomadusi, et ainult ostetaks.
veeaur on õhus koguaeg olemas, ehk siis 0%-st õhuniiskust meil ei esine
|
| 08.11.2006 at 16:51 |
|
Vanaisa
Moderator |
Garaaži siseviimistlus
kas see pole mitte õigem koht antud arutlusteks?
http://www.vennad.ee/asn/index.php
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 08.11.2006 at 16:58 |
|
LaSa
 Moderator |
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: quote:
vvt: Peno niiskusteema sõltub sellest, kas peno ja seina vahe on elementaarselt ventileeritav või mitte. Kui mätsida silikooniga penotahvleid otse seinale, nagu odavaid korrusmaju otsaseinu ümbrikupalgalised ehitusspetsid mätsivad, võib täiesti reaalne olla. Seina vastu minev tahvli pool seega peaks sooniline olema, sooned kohakuti ja need avanevad räästa alla. Meil aga mätsitakse selleks mitte ettenähtud plasti seina, mis peaks muidu kuskil põranda all või seina sees olema.
Naljanurk on teises teemas. Ära aja jama. Peno ja seina vahele ei tohi jääda mitte mingisugust õhuvahet. Kust sa selle info kõik võtad?
Huvitav lugu, aga ka mina olen majade renoveerijatelt kuulnud soovitust KINDLASTI kontrollida, et ehitaja jätaks õhuvahe välisseina ja soojustuse vahele. Kes siis nüüd nalja teeb, kes tõtt räägib?
|
| 08.11.2006 at 17:04 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.
asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.
Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.
esiteks külmumine ei sõltu niiskusest vaid temperatuurist ja mis tema kuivaks jätab? Õhuniiskus kondenseerub kastepunkti juures ju välja ja kui see punkt on (nagu seespoolt soojustades) mitte isolatsiooni (nagu välastpoolt soojustades) vaid seina sees, siis saab sein ju paratamatult märjaks
Mis puutub nn penoplasti, siis väljamaalased soojustavad muidugi seinu mulgustatud penoga just sellesama hingamise tõttu, ehk siis sellist penotamist, nagu meil, ei peeta sobivaks, kuna isoleerib seinakonstruktsiooni umbseks.
Kõik õige, aga sa vist ei lugenud mu esimest posti. Kui tõkestada seest poolt veeauru seintesse pressimine ei juhtu midagi välisseinaga. Ei teki ka kastepunkti kun pole millestki tekkida.
Peno ei ole kohe kindlasti aurutihe materjal. Seega kaob tema mulgustamiseks igasugune vajadus. Uue toote turustamiseks mõeldakse välja kõiksugu imeasju ja poogitakse talle külge imeomadusi, et ainult ostetaks.
veeaur on õhus koguaeg olemas, ehk siis 0%-st õhuniiskust meil ei esine
Kas ma kirjutasin midagi arusaamatult või? Loomulikult on veeaur õhus olemas. |
| 08.11.2006 at 17:04 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Üha enam hakkame jõudma tuumani. Juba tuleb mängu veetase maapinnas, augustatud peno hingamise tagamiseks jne. Leheküljel 10 saame juba teada, KUIDAS tuleks omale järgmist maja planeerida ja ehitada.
Viplala, mis asi sealt maapinna SEEST tuleb? Ega see ometi pole niiskus ja veeaur. Kuhu see kondenseerub? Peno alumisele küljele. Siin Sul tuline õigus, hüdrogeodeesia tööd jäetakse 90% juhtudest tegemata. Mitte vaid põhjavee tase pole oluline maja asukoha ja vundamendi ehituse otsustamisel, vaid ka kevadiste sulamisvete ja suviste pikkade vihmaperioodide puhul ülevalt uleva vee äravoolu suunad ja kanalid. Vesi "mäletab" oma teekonda, tee sina mis sa ka teed. "Moodne" maja laotatakse suvalise koha peale laiali, tehes seda u. 30-50 cm kõrgusega vundamendiga. Käisin just "nautimas" Keila Loode elurajooni ehitamist vanasse tankipolku. Mingi olematu vundament pannakse p-mõtteliselt otse kruusale, olles eelnevalt eemaldanud vaid huumuse kihi. Siis killu läbimõõdu jagu killustikku, sinnapeale loobitakse kaks kihti 10 cm peno ja siis lödistatakse betoon peale. Peno alumine tasapind on vana maapinna kõrgusel. Kuidas ja kuhu suunas suurvesi liigub, keegi ei vaata. Üldplaneering tehakse ju täiesti lambist, on tulevase maja kohal auk või muhk, pole oluline. Majad on seal ilusad, suisa kahju hakkab nendest.
Ma ootan huviga esimest vihmast suve ja ka mõnda veerikast kevadet sinna otsa. Praegune pasaehituse buum on sattunud enneolematult kuivale perioodile, viimased märjad suved jäävad 90'te esimesse poolde. Viimased 5 aastat on pigem põuased olnud ja pinnavee tase meeletult madal. Aga tuleb üks tõsiselt märg suvi ja siis hakkab nalja saama. Paar viimast kevadet on ka lumi kuidagi "ära auranud" tekitamata suurvett.
Mõni foto ka sealsest tüüpmajast tüüpvundamendil. Pane tähele kerge vihmasaju järgset lompi, kuigi maapind on siiani veenäljas. Pane ka tähele taamal paistva männi juurestiku kõrgust...
  |
| 08.11.2006 at 17:17 |
|
|
.. 3 4 5 6 7 8 9 .. 
