| Poster |
Message |
 Jesper
 |
 Garaaži siseviimistlus
Kokkuvõtteks võiks siis Waxile soovituseks öelda, et niikaua kuni asi selgeks saab, telli buldooser juba ära  Seinte ja põranda värvimise asemel tuleb alustada geoloogilistest uuringutest ja maaparandusest. |
| 08.11.2006 at 17:29 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
to PlyVal64
Ma ei ole midagi rääkinud maapinna seest tulevast niiskusest. Veeauru sealtpoolt üles ei saa tungida, seega ei saa ta ka kondenseeruda. Vesi ja niiskus on hoopis teine tera. Suures plaanis olen ma sinuga täitsa nõus. Kuigi kild pannaksegi vundamendi alla, et vesi seal liikuda saaks.Kas seda just alati õige kõrguse peal tehakse või õiges kohas on ise küsimus. |
| 08.11.2006 at 17:35 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
LaSa: quote:
viplala: quote:
vvt: Peno niiskusteema sõltub sellest, kas peno ja seina vahe on elementaarselt ventileeritav või mitte. Kui mätsida silikooniga penotahvleid otse seinale, nagu odavaid korrusmaju otsaseinu ümbrikupalgalised ehitusspetsid mätsivad, võib täiesti reaalne olla. Seina vastu minev tahvli pool seega peaks sooniline olema, sooned kohakuti ja need avanevad räästa alla. Meil aga mätsitakse selleks mitte ettenähtud plasti seina, mis peaks muidu kuskil põranda all või seina sees olema.
Naljanurk on teises teemas. Ära aja jama. Peno ja seina vahele ei tohi jääda mitte mingisugust õhuvahet. Kust sa selle info kõik võtad?
Huvitav lugu, aga ka mina olen majade renoveerijatelt kuulnud soovitust KINDLASTI kontrollida, et ehitaja jätaks õhuvahe välisseina ja soojustuse vahele. Kes siis nüüd nalja teeb, kes tõtt räägib?
Äkki ikka soojustuse ja fassaadi materjali vahel, vastasel juhul kaob seinast tulev soe räästa alla ju. |
| 08.11.2006 at 17:38 |
2 edits. Last edited 08.11.2006 at 17:40 by viplala
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
Jesper: Kokkuvõtteks võiks siis Waxile soovituseks öelda, et niikaua kuni asi selgeks saab, telli buldooser juba ära Seinte ja põranda värvimise asemel tuleb alustada geoloogilistest uuringutest ja maaparandusest.
Kui juhtumisi see garaaž asub sellises kohas, nagu ehitusfoorumit soovitanud Vanaisa maja, siis pole selleks vähimatki vajadust. Vanaisa maja on 27 meetri kõrguse liivahunniku otsas-tipus (minul 22 meetrit ja Vanaisa poolt tuleb kalle minu poole), just nii sügaval on põhjavee esimene suurem soon. Mõni peenem on ka 10-15 sügavusel aga need ei suutnud kaevusid täita. Meie juures võib tõesti penoplasti sentimeetrise killukihi peale panna ja selle betooniga üle lödistada. Mingit muret pole. Iseenesest võib ka kolm kuiva korrust maja alla teha, ikka pole probleemi. On neid suuri auke meil seal palju kaevatud, liiv muutub tuhkkuivaks poole meetri peal ja niiseks minemist ei ole ma näinud, nii sügavat vundamendiauku ei kaevatud isegi Rahumäe Põhikooli ehitamisel.
Siit jõuamegi tagasi mitmete poolt rõhutatud põhitõeni: iga lahendus sobib konkreetsesse kohta ja iga materjalilahenduse puhul tuleb arvestatada keskkonnaga. Liivasel pinnal pole vajadust vundamendi bituumenhüdroisolatsiooni järgi, kui majal on mingigi arvestatav räästas. Selle raha asemel võib kulutada veel paremasse vundamendi soojaisolatsiooni. Jne. |
| 08.11.2006 at 18:07 |
|
kalev35
 |
Garaaži siseviimistlus
1. Vanaisa soovitatud koht on minu jaoks nutune naljanurk. Siin teemas asjalikumadki juhised näiteks viplala poolt.
2. peno laseb vett läbi sorinal - proovige ise!
3. Sooniline soojustusmaterjal on renoveerimisel kasutatav styrox (kinniste pooridega, vett sisse ei võta, tuntakse ka "sinise soojustusena"); styrox ei ole sama, mis penoplast. Sooned tarvilised just veeauru ära juhtimiseks varem kütmata keldri/vundamendi seinast.
4. Välisseinas on tõesti õhuvahe puitseinte puhul vajalik - soojustuse ja viimistluskatte vahel - et soojustusest niiskus välja tuulduks. Välisvooder kaitseb soojustust vihma ja lindude(!) eest, kellele meeldib soojustusmaterjalist pesasid teha.
5. Soome arhitektid olid aastaid tagasi õnnelikud, et nõukavõim ei lasknud kilesid maja konstruktsioonidesse, ja kirusid omal maal mädanevaid maju. Olid vent seadmed alles poisikesed ja peale voolukatkestust automaatselt ei käivitunud - läksidki sellised kilemajad mädanema. Kilemajas on sundvent hädavajalik. Soojapidavusest saadav efekt kaob vent seadme maksumusse, ja küsitava väärtusega sisekliimasse...
6. garaazi põranda valamisest ja eelnevast soojustamisest poleks hullu midagi, kui see oleks uus põrand.
Meenutan, et autokuur oli ikka enne olemas koos põrandaga, milles põrandat soojustades kõrgusest 10...12cm siiski kaotaks. Tuletan meelde, et seinad ja lagi oleksid siis soojustatud viimases järjekorras, kui üldse!
7. Puit on hea soojusisolaator - puitpõrand sellises autokuuris igati asjalik IMO. Ilmselt teen endale ka! Keevitamine tuleks plekikattel kuskil nurgas-servas kõne alla. Isegi õlisel betoonil pole vist ohutu keevitada?
8. Traditsiooniline puuahi on tõesti hea asi! Saab ventileerida ja vajadusel kirvega ringi ajada 
Banaanivabariigis on ehitajal 2-aastane garantii, põhjanaabritel 10-aastane vist oli. Ja ehitavad hästi! Needsamad eesti ehitajad - olen mitmeid tuttavaid sealsetel töömaadel kohanud!
PlyVal64 - uuri ka isa raamatuid! Ma loen ka neid, ja soovitan inimestel(ise-ehitajatel) endile antikvariaatidest otsida...
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 08.11.2006 at 19:58 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
Kusjuures styroxil nagu heal lapsel ikka mitu nime penoplast, vahtplast, (vaht)polüstüreen, (vaht)polüstürool, EPS.Toodetakse tedagi nagu kõiki teisigi polüstüreengraanulitest. Lihtsalt lõpptooteks valminuna saab ta vastava värvuse(nt. sinine), omadused ja nime. Niiskust imavad kõik penod- mis vähem mis rohkem kuid ikkagi kümnetes kordades vähem kui kõige parem vill. Soontega peno peaks olema hoopis põrandakütte torustiku paigalduseks- soontesse lähevad torud (pead ei julge selle väite puhul anda).
Nii vundamendile, põrandale, fassaadile kui ka katusele kasutatakse selleks ettenähtud penot. |
| 08.11.2006 at 21:21 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Peno pannakse seguga vastu kivi ja peno peale krohv (koos võrkarmatuuriga). Soontega peno on põrandakütte jaoks ja sinine peno ehk xps on väga väikese niiskusimavusega ning tugevam, kasutatakse vundamendi soojustamiseks. Soovitav on siiski lisada hüdroisolatsioon.
Õhuvahe voodri ja isolatsiooni vahel on selleks, et muidu läheb puit niiskusest kopitama.
Nii lihtne ongi. |
| 08.11.2006 at 21:51 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala: quote:
5.0: quote:
viplala:
Kas ma kirjutasin midagi arusaamatult või?
jah, Sa kirjeldasid võimatut
|
| 09.11.2006 at 09:19 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
LaSa:Huvitav lugu, aga ka mina olen majade renoveerijatelt kuulnud soovitust KINDLASTI kontrollida, et ehitaja jätaks õhuvahe välisseina ja soojustuse vahele. Kes siis nüüd nalja teeb, kes tõtt räägib?
Füüsikast on üldiselt teada, et üks parimaid soojusisolaatoreid on õhk. Peno ei isoleeri iseenesest midagi, vaid isoleerib peno poorides asuv õhk, mida seal on rikkalikult. Samal põhjusel on kärgtellis parem isolaator kui täistellis. Kivi muide on hea soojusjuht. Mingit mulgustatud peno kasutavad soomlased. Eks seal ole põhjus. Muide Soomes on peno aeg möödas, seal moekamad materjalid. Soomes peab muidugi maja kestma 2 inimpõlve, mitte hädaga 2a garantiiaja lõpuni.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 09.11.2006 at 09:22 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: quote:
LaSa:Huvitav lugu, aga ka mina olen majade renoveerijatelt kuulnud soovitust KINDLASTI kontrollida, et ehitaja jätaks õhuvahe välisseina ja soojustuse vahele. Kes siis nüüd nalja teeb, kes tõtt räägib?
Füüsikast on üldiselt teada, et üks parimaid soojusisolaatoreid on õhk. Peno ei isoleeri iseenesest midagi, vaid isoleerib peno poorides asuv õhk, mida seal on rikkalikult. Samal põhjusel on kärgtellis parem isolaator kui täistellis. Kivi muide on hea soojusjuht. Mingit mulgustatud peno kasutavad soomlased. Eks seal ole põhjus. Muide Soomes on peno aeg möödas, seal moekamad materjalid. Soomes peab muidugi maja kestma 2 inimpõlve, mitte hädaga 2a garantiiaja lõpuni.
Kui peale seina ja enne soojustust tekib õhuliikumine, muudab see soojustuskihi soojapidavuse küsitavaks. Õhuvahe ilma õhuliikumiseta seina ja soojustuse vahel tekitab kondentsi ohu ja ei anna midagi juurde. Peno aeg ei ole kaugeltki möödas, ta kestab ikka kaugelt rohkem kui kaks aastat. Muide soomes kehtivad samad müügitrikid materjalidele mis eestiski, ja ehituskvaliteet on seal aastaid sitem kui eestis viimasel ajal (mõned erandid välja arvatud). Needsamad kuudid millest PlyVal64 kirjutas on enamus just sealt tulnud. |
| 09.11.2006 at 09:53 |
|
margus61
|
Garaaži siseviimistlus
Kui uue garage ehitamiseks läheb, siis ma teen kindlasti täiskeldriga, kui põhjaveetase vähegi lubab.
Seda igasugu kola koguneb ja mõistlik tundub suurema pinnaga garaaži asemel, kus kola (lahtivõetud auto tükid, varuosad, kompressor, treipink, peldik jne.) ruumi võtab ja samas ka köetud saab, paigutada põranda alla täiskeldrisse. Kola pole ju vaja soojaks kütta. Moosidele ka riiul nurka. Seinad ilmselt mingist Aeroci plokist, mis ilma täiendava soojustuseta pidi nagu elumaja välisseina normidele vastama. Niiskustõket ei paneks üldse, las need seinad hingavad oma hingamist. Nagu ma aru olen saanud, peaks talvel seinte hingamine siiski ära lõppema, sest külmumispunkt jääb seina sisse.
Kuna loodetavasti garaažis ööpäevaringselt ei ela, pole seda vaja ka kogu aeg täissoe hoida. Talvel hoiaks ca 5...10 kraadi, kui tegevust ei toimu. Enne toimetama hakkamist ajaks miski puhuriga operatiivselt 13...15 kraadi peale. Üle 15 hakkab palav.
Praegu mul umbes selle stsenaariumi järgi käib ja kõik toimib. Ka elektriga kütte kulud on mõistuse piires. Niiskuseprobleeme pole (v.a. kõrge põhjavesi, olgu Viimsi vallavalitsus ja teatud naabrid igavesti neetud ja põlegu põrgus kõige kuumemal atsetüleenitulel). Vaja oleks saada elamist Vanaisa ja Ply kanti Nõmmele, kus saab pea lõputult maa sisse ronida. Iseasi, kas selliste naabritega saab töötegemisest miskit välja tulema Aga tõsiselt, kui keegi teab Nõmmel suuremat krunti vana majaga vms. müüki minevat, palun andke teada. Avaksin esimesel võimalusel garaažiehitusekatsetusepolügooni. Kalev on juba aastajagu pliiats käes ootel, et saaks projekti paberile panna. |
| 09.11.2006 at 10:22 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Mulle isiklikult meeldib mõnikord harva igasuguseid "Huvitavaid" ehitusalaseid reklaammölasid lugeda ja siis natuke reaalselt mõelda.
Viimane "parim" leid on Fenestra aknavahetuse promo nende kodukal:
Aknavahetus on kasulik - Küttekulutused vähenevad
Akende soojusisolatsioon mõjutab otseselt küttekulutusi. Saavutatav kokkuhoid sõltub vanade akende seisundist, klaaside hulgast ja pindalast. Rusikareegel on, et vanade topeltakende asendamine uute, energiasäästlike akendega, aitab vähendada küttekulutusi 60- 150 EEK /akna ruutmeetri kohta.
No võtsin siis oma maja, 3-kordsed klassikalised aknad, mõni leng siiapoole tõmmanud, teine teiselepoole. Aknapind aga mega suur, 25 ruutu on kindlasti (kiire peastarvutus, sest mind ju tegeliklt täpne number ei huvita).
Seega 25X60=1500 krooni. Mis ajaühikus, on mulle küll selgusetu. Tunnis, päevas, kuus, aastas, 100-aasta jooksul? Tundub, et viimane. Ütleme, et meil on eriti hästi õnnestunud "vanad ja pahad" aknad, tuul vuhiseb küll aga ju kellelgi tuiskab lumi suisa tuppa. Seega jagame veelkord pooleks, 750 krooni "kokkuhoid" per aknapinna ruut. Täpset akna ruuduhinda ma õnneks ei tea aga mingite "eriti soodukate" plastjunnide ruudu hind jääb suurusjärku 2000 krooni. See teeb minimaalselt 50 000 hinnaks + paigaldus, viimistlus ja kuratteab mis veel, ütleme 60K kõik kokku.
Aga oh imet, see aasta ostsime 2 tonni briketti ja 15 ruumi kuiva lõhutud leppa, kokku täpselt 10 000 krooni. Sellest jätkub tegelikult vaat et 1,5 aastat, kui aastaga see kogus ära kütta, lõõmaks tuli kogu aeg igas koldes ja majas oleks stabiilne +30. Mis see siis teeb: 10K/12= 833 krooni kuus. 833-750=83 krooni. Seega peaks peale "fenestra imeakende" installi mul jätkuma 1,5 kotist Statoili kasepuudest kuus kütteks ? Kurat, sooja vett tahaks ikka ka rohkem, kui kahel päeval kuus. Sauna tahaks ka kütta ja mida ma kahte ahju ajan? Fenestra reklaamvoldikuid või?
Võtsin siis ka esimese ettejuhtunud tähtajalise hoiuse intressimäära: Hansas 1 kuu, summa 30-100K, intress 3,02%. 60K panen stabiilselt kuuajalise lepinguga (sest äkki läheb raha vahepeal muuks tarvilisemaks vaja, näiteks mõne kena USA-raua soetamiseks). Aastane intress 1812 krooni, kuus seega 151 krooni. 83-151= -68 krooni. Seega peaks "imeaknad" hakkama mulle juba sooja tootma ja ma võiks seda ülejäävat sooja hakata naabrimehele müüma.
Andke andeks, kui reaalselt mistahes ehitusasja arvutada, on kogu jutt BS. Pullikaka on ka väärtuslikum, kui tänaste ehitusasjameeste reklaamjutt. Ükstapuha, mida ma oma maja juures ka ei arvuta, igasugune "moodne ümbereitus" on rahaliselt mõttetu tegevus. Gaasiküte oli mõttetud, kuiugi trass on ukse all otseses mõttes(3 meetrit majast). Kanalisatsioon on mõttetu, aastas 400 krooni sibile maksta pole just palju. Liiva absorbeerimisvõime on nii suur, et Nõmmel on see ebavajalik, me ei reosta loodust. Lampkast aga peab vett ja paksemat väga hästi. Aknad on mõttetus, sama arvutuse võiks teha ka seinte soojustamisega. Arvuta mis otsast tahes, kui maja vähegi MAJAKS on ehitatud (mitte kuuriks, kuudiks või barakiks), võivad ärimehed oma mudru lollidele müüa. Ainus tõsiselt võetav argument mistahes "moodsa" jupi kasuks on mugavus. Mugavus maksab, olen nõus. Aga siis peab see ikka nii mugav olema, et ma oleks nõus ulmelisi rahanumbreid sellele kulutama. Kuna papp ei voola niisama sadades tuhandetes kaukasse, siis mistahes suurema asja puhul peaks panga poole pöörduma. Lisame juurde siis ka orjuse ja protsendid... ma tassin parem puid edasi ja ajalehte loen haisuvabas kuivkäimlas. |
| 09.11.2006 at 11:24 |
|
rustang
Moderator |
Garaaži siseviimistlus
quote:
margus61: Kui uue garage ehitamiseks läheb, siis ma teen kindlasti täiskeldriga, kui põhjaveetase vähegi lubab.
Kui ei luba saab teha pööninguga. Mul on 6m laiune garaaz ja seal peal viilkatus, pöönigule mahub roppumoodi palju tarbetut kola
|
| 09.11.2006 at 11:29 |
|
racerx
|
Garaaži siseviimistlus
Teema huvitav
Äkki annate mulle ka natuke nõu .
Nimelt mu "uue" garaazi seinad on ühelt poolt "kombineeritud" maakivi-paekivi teistelt pooltelt tavaline maakivisein.
On seda mõtet kuidagi üritada soojemaks teha või on see lootusetu üritus ?
Või mis ideed üldse sellise olukorra puhul ? |
| 09.11.2006 at 12:20 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
Selliste seintega hoone juures käitumisest oli päris teema algul juttu - loe algusest peale!
Soojusta väljast vundament, seinad ja lae pealt. Soojustus on väljaspool! Katusealune osa olgu vabalt tuulduv. Pööningul kata soojustus (pakun: puistevill, põhk, hein) tuuletõkkeplaadiga (või üldse miski plaadi moodi asjaga), et tuul soojustust kuhugi hunnikusse ära ei puhuks.
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 09.11.2006 at 12:51 |
1 edit. Last edited 09.11.2006 at 12:51 by kalev35
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35: Selliste seintega hoone juures käitumisest oli päris teema algul juttu - loe algusest peale!
Soojusta väljast vundament, seinad ja lae pealt. Soojustus on väljaspool! Katusealune osa olgu vabalt tuulduv. Pööningul kata soojustus (pakun: puistevill, põhk, hein) tuuletõkkeplaadiga (või üldse miski plaadi moodi asjaga), et tuul soojustust kuhugi hunnikusse ära ei puhuks.
Vanade eesti-vene ajal ehitatud katustega on veel see probleem, et talvel kipub eterniidi vahedest lumi sisse tuiskama ja katusealune läheb sulaga märjaks. Soovitav oleks soojustus kinni katta hingava katusekilega ja nii, et tuul sinna sisse hullama ei pääseks. Kas teate, et 40 cm heina katuse all vastab umbes 10-15 cm villa soojapidavusele. |
| 09.11.2006 at 13:09 |
|
margus61
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
rustang: quote:
margus61: Kui uue garage ehitamiseks läheb, siis ma teen kindlasti täiskeldriga, kui põhjaveetase vähegi lubab.
Kui ei luba saab teha pööninguga. Mul on 6m laiune garaaz ja seal peal viilkatus, pöönigule mahub roppumoodi palju tarbetut kola
Mul ka viilkatus ja pööning. Aga on ainult aja küsimus, millal karikasse viimane tilk lisandub ja kogutud kraamist saab juba garaaži põrandal hea ülevaate, kui laetalade jäänused eemale sorteerida... |
| 09.11.2006 at 13:24 |
|
ylovoitka
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
viplala: Kas teate, et 40 cm heina katuse all vastab umbes 10-15 cm villa soojapidavusele.
See on täitsa huvitav väide!
Kas keegi on katseid ka teinud?
|
| 09.11.2006 at 13:25 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
ylovoitka: quote:
viplala: Kas teate, et 40 cm heina katuse all vastab umbes 10-15 cm villa soojapidavusele.
See on täitsa huvitav väide!
Kas keegi on katseid ka teinud?
Seda ma lugesin mingist veneaegsest ehitusalasest raamatust kus oli erinevate materjalide soojajuhtivused ära toodud ( kurat, ma vist peksan segast-saepuru oli see, mitte hein) ja villaks klaasvatt. Vanasti täideti kõik laealused heina täis mis loomadele talve jooksul sisse söödeti, kuid talvel täitis hein laepeal soojustuse ülesannet.
|
| 09.11.2006 at 13:44 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
ylovoitka: quote:
viplala: Kas teate, et 40 cm heina katuse all vastab umbes 10-15 cm villa soojapidavusele.
See on täitsa huvitav väide!
Kas keegi on katseid ka teinud?
On, näiteks minu tippinsenerit isa ja ka mina. See meil perekonna viga vist.
Mul on Einby maja soojustatud nii saepuru, heina, kivivilla kui ka samblaga. Triivitud sammal on laudade vahel tuuletõkkeks Heinaga on see teema, nagu ka saepurul, et see tuleb kinni pressida. Lihtsalt 40 cm kiht ise ei anna samahästi kui mingit sooja. Pigem on looduslike (kuigi vill on ju ka tegelikult sulatatud kivi) isolatsioonimaterjalide suurim mure kehv sitikakindlus. Sitikad ja linnud teevad ajapikku oma töö ja soojustus muutub hõredaks. See ongi villa hea omadus, seda keegi väga ei näri, kui just nugis seinasisse pesa ei tee ja oma kaaluga villa kokku ei trambi. Mul tegi, nüüd tuleb sein lahti võtta. Samamoodi on 15 aastaga hakanud läbi puhuma heinaga täidetud sein, ka see tuleb ümber teha. Aga läbipuhe on pigem tuuletõkke puudumise teema sest sammal on igasuguste pisivärvuliste poolt puu otsa veetud, soojustuse kadu on kindlasti palju väiksem. Tegelikult puhub ju ka villast samamoodi läbi, mingit väga suurt vahet ei ole.
P.mõtteliselt võib tsemendiga segades ja sinna mingit mürki lisades teha saepurubetooni, heinabetooni, samblabetooni ja need on ka päris kabedad isolaatorid. A see ei tähenda, et sama paksuse juures suudaks keegi neist villale vastu saada ja et nendega toimetamine oleks lihtsam. Et õhk on peamine isolaator, siis on seintes kasutatud isegi kuivanud põisadru ja vedela savi massi. Looduslike kohapealt leitavate materjalidega on lihtsalt lahe mässata.
Maja saab ehitada väga looduslikult ja väga ökolt, kui vaid tahta. Kui ökot veel kombineerida kaasaegsete teadmiste ja võimalustega.... oioi. Peakski kevadel jälle metsa minema(pole oma 15 aastat seda teinud) ja sammalt koorima. Vaja otsalaudise praod täis triivida, siis liistud peale ja Rootsi Punane selga. |
| 09.11.2006 at 14:21 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
no heinast tehakse ju terveid maju - Piritalgi üks selline kuskil
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 09.11.2006 at 15:20 |
|
spark
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang: no heinast tehakse ju terveid maju - Piritalgi üks selline kuskil
ja Peipsi ääres pidi neid päris mitu olema ... |
| 09.11.2006 at 16:17 |
1 edit. Last edited 09.11.2006 at 16:18 by spark
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
veel põrandasoojustamisest (palkmajade ehituses):
Ei peeta väga õigeks ka põrandate ülipõhjalikku soojustamist. “Varem kasutati rohkem ära maapinna enda soojust. Kui vundament peab korralikult tuult, siis soojendab maapind ise põrandat ning põrandal ei külmu ka ilma kütmata midagi ära. Vundamendi õhuauk tuleb talveks muidugi kinni panna,” vahendtakse vanarahva ökonoomiavõtteid. Suvel ei lase pinnas jälle tuba liiga kuumaks.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 11.11.2006 at 22:38 |
1 edit. Last edited 11.11.2006 at 22:39 by BlueStang
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang: veel põrandasoojustamisest (palkmajade ehituses):
Ei peeta väga õigeks ka põrandate ülipõhjalikku soojustamist. “Varem kasutati rohkem ära maapinna enda soojust. Kui vundament peab korralikult tuult, siis soojendab maapind ise põrandat ning põrandal ei külmu ka ilma kütmata midagi ära. Vundamendi õhuauk tuleb talveks muidugi kinni panna,” vahendtakse vanarahva ökonoomiavõtteid. Suvel ei lase pinnas jälle tuba liiga kuumaks.
nõus! aga tänapäeva inimene ei mõnule ilmselt enam +5C soojusel muldpõrandal talvel ja ei pea naudinguks seda, et hommikul ärgates veeämber nurgas jääs ei ole.... või on siin mõni tegelene, kes naudib aastaringi paljajalu ringi käimist ja magab öösel "soojal" muldpõrandal? ei usu väga. |
| 12.11.2006 at 09:23 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
Need õhuaugud ongi tavaliselt selliste majade hävimise põhjuseks - auk pannakse kinni ja jääbki kinni
- siis imestatakse, miks talvel külm, miks imelikud haigused, miks haiseb jne.
Selliste majade /uutel/ omanikel olen esmajärjekorras need õhutusaugud palunud lahti teha, ja lahti jättagi.
Niiskus ei saa välja tuulduda, vaid koguneb soojustuse sisse põranda alla, saabub "pisielukas" ja lähebki puidu mädanemine lahti.
Puit imab ja eraldab vett/veeauru pikikiudu - paned ühe otsa kinni (värv näiteks) ja ongi umbne!
PUIT KESTAB VÄGA KAUA, KUI ÕHUTUS TOIMIB.
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 12.11.2006 at 18:57 |
|
|
.. 4 5 6 7 8 9 10 .. 
