| Poster |
Message |
 Madman
 |
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Kiirus iseenesest ei puutu asjasse. Vähemalt minu arvates. Või kui täpne olla siis kiirusest tulenevalt muutub vaid üks tegur mis on õhutakistus. Vaakumis või dyno peal peaks see vahe õige tulema.
Võta või näiteks vabalangemise kiirendus. Sõltumata massist ja kiirusest on kiirendus jääv suurus mis ei muutu vaakumis.
Või ei ole see nii?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 01:02 |
|
tacco
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Kiirus iseenesest ei puutu asjasse. Vähemalt minu arvates. Või kui täpne olla siis kiirusest tulenevalt muutub vaid üks tegur mis on õhutakistus. Vaakumis või dyno peal peaks see vahe õige tulema.
Võta või näiteks vabalangemise kiirendus. Sõltumata massist ja kiirusest on kiirendus jääv suurus mis ei muutu vaakumis.
Või ei ole see nii?
Valem madise selle teema esimest postist.
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Kiirus on ilusti sees. Õhutakistuset pole siin juttugi. |
| 07.02.2006 at 01:07 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
No õhutakistust ei ole valemis siinkohal oluline. See ei muuda valemit vääraks. See on arvestatud ikkagi vaakumis.
Gravitatsiooniseaduse järgi kukkus õun Newtonile pähe ja tema seaduse järgi sõltus see kukkumine Maa ja õuna massidest tulenevalt mis ei ole vale. Aga reaalselt löönuks see õun madalama õhurõhuga päeval talle ikka suurema muhu pähe.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 01:26 |
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: No õhutakistust ei ole valemis siinkohal oluline. See ei muuda valemit vääraks. See on arvestatud ikkagi vaakumis.
Gravitatsiooniseaduse järgi kukkus õun Newtonile pähe ja tema seaduse järgi sõltus see kukkumine Maa ja õuna massidest tulenevalt mis ei ole vale. Aga reaalselt löönuks see õun madalama õhurõhuga päeval talle ikka suurema muhu pähe.
Sorry. Mul lihtsalt jääb seletamisoskuset puudu. Sinu väited õuna kohta on muidugi õiged aga püia mõelda selle kiirendusauto peale. Et kiirus mängib rolli. Mina sain nii asjast aru. Et ammu tõestatud valemid kehtivad. |
| 07.02.2006 at 01:35 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Madis andis meile alguses valemi:
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Tacco teisendas seda:
Kiirendus = (vääne *pöörded ) / (kiirus*mass)
Kahjuks hakkas Madis valest otsast tulema, sest isand Newton (Isaac) kirjutas selle valemi hoopis kujul:
a=F*m
Õnneks korrigeeris Madis enda antud ja Tacco teisendatud valemit sõnadega:
Kiirus taandab Nm-ist välja m-i ja pööretest 1/s seega alles jääb ainult va jõud.
ehk siis:
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass) = (vääne *pöörded ) / (kiirus*mass) = (Nm*1/s) / (m/s*g) = N/g =JÕUD*mass= F*m=a
No seda isand Newton kohe alguses öelda tahtiski.
Auto juurde tulles arendab kiirendust JÕUD, mida saadakse ratta pöördemomendist (Force=Torque/Distance to fulcrum), järelikult:
a=(Torque/Distance to fulcrum)*m
Kiirus ja pöörded ning ülekanded hakkavad alles nüüd mingit rolli mängima. Võimsus ei mängi ikka veel mingit rolli (ette rutates pean teid kurvastama, et ei hakka mängima ka).
Sisepõlemismootori eripäraks on, et tulenevalt peade voolavusest, silindrite täituvusest ja segu põlemise kiirusest genereerib mootor maksimaalset pöördemomenti vaid teatud pööretevahemikus.
Õige on, et kiirenduse tagajärel auto kiiruse kasvades pöörded suurenevad ja kiirendus hakkab väheneva pöördemomendi tõttu kahanema. Seda siis seetõttu, et suurematel pööretel hakkab mootori poolt tekitatav pöördemoment eelnevalt seletatud põhjustel langema ja kiirendus aeglustub.
Ülekanded ongi nüüd selleks, et tuua mootor tagasi maksimaalset pöördemomenti tekitavale pööretevahemikule et säilitada kiirendust e teisisõnu kiiruse kasvu. Hea mootor, mis tekitaks piisavat pöördemomenti kiirenduse säilitamiseks ka suurel kiirusel (loe: pöörete arvul) käigukasti ei vajaks
Aga võimsus ei mängi ikka veel mingit rolli
Ok, võimsus mängib siis rolli, kui hp-mees tahab hirmsasti teada, kui võimas auto tal ikka on. No siis võtakse üks valem ja arvutatakse talle hp-d pöördemomendi ja pöörete arvu kaudu välja.
See valem on siis selline:
hp=(tq*rpm)/5252
Siis on hp-mees õnnelik, kuigi ta ei tea, mida selle numbriga nüüd peale hakata.
Olgu peale, lohutuseks on tegelikult arvutatud hp-l ka üks koht, kus teda kasutada.
Nimelt on sisepõlemismootoril omadus tänu pööretele hoida pöördemomenti üleval ka teatud aja peale maksimaalse pöördemomendi väärtuse (torque-peak) saavutamist ja see on pöördemomendist ja pöörete arvust matemaatilise tehte teel saadud hp-peak ehk et parim pööretevahemik maksimaalse pöördemomendi kättesaamiseks on mootori tööreziimil, mis jääb torque-peak ja hp-peak vahele. Sellest tulenevalt on maksimaalse pöördemomendi ärakasutamiseks (loe: maksimaalse kiirenduse saavutamiseks) hea vahetada käiku ülespoole pööretel, mis näitab hp-peak'i (sealt edasi tinistada ei ole suurt mõtet, sest pöördemoment ja seega ka kiirendus hakkavad vähenema) ja saada käik sisse enne, kui pöörded on langenud allapoole torque-peak'i.
Mina nüüd edasi enam rohkem midagi ei räägi sellel teemal, aga kommentaare loen huviga
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 07.02.2006 at 02:35 |
15 edits. Last edited 07.02.2006 at 08:11 by BlueStang
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: Madis andis meile alguses valemi:
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Tacco teisendas seda:
Kiirendus = (vääne *pöörded ) / (kiirus*mass)
Kahjuks hakkas Madis valest otsast tulema, sest isand Newton (Isaac) kirjutas selle valemi hoopis kujul:
a=F*m
Õnneks korrigeeris Madis enda antud ja Tacco teisendatud valemit sõnadega:
Kiirus taandab Nm-ist välja m-i ja pööretest 1/s seega alles jääb ainult va jõud.
ehk siis:
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass) = (vääne *pöörded ) / (kiirus*mass) = (Nm*1/s) / (m/s*g) = N/g =JÕUD*mass= F*m=a
No seda isand Newton kohe alguses öelda tahtiski.
Auto juurde tulles arendab kiirendust JÕUD, mida saadakse ratta pöördemomendist (Force=Torque/Distance to fulcrum), järelikult:
a=(Torque/Distance to fulcrum)*m
Kiirus ja pöörded ning ülekanded hakkavad alles nüüd mingit rolli mängima. Võimsus ei mängi ikka veel mingit rolli (ette rutates pean teid kurvastama, et ei hakka mängima ka).
Sisepõlemismootori eripäraks on, et tulenevalt peade voolavusest, silindrite täituvusest ja segu põlemise kiirusest genereerib mootor maksimaalset pöördemomenti vaid teatud pööretevahemikus.
Õige on, et kiirenduse tagajärel auto kiiruse kasvades pöörded suurenevad ja kiirendus hakkab väheneva pöördemomendi tõttu kahanema. Seda siis seetõttu, et suurematel pööretel hakkab mootori poolt tekitatav pöördemoment eelnevalt seletatud põhjustel langema ja kiirendus aeglustub.
Ülekanded ongi nüüd selleks, et tuua mootor tagasi maksimaalset pöördemomenti tekitavale pööretevahemikule et säilitada kiirendust e teisisõnu kiiruse kasvu. Hea mootor, mis tekitaks piisavat pöördemomenti kiirenduse säilitamiseks ka suurel kiirusel (loe: pöörete arvul) käigukasti ei vajaks
Aga võimsus ei mängi ikka veel mingit rolli
Ok, võimsus mängib siis rolli, kui hp-mees tahab hirmsasti teada, kui võimas auto tal ikka on. No siis võtakse üks valem ja arvutatakse talle hp-d pöördemomendi ja pöörete arvu kaudu välja.
See valem on siis selline:
hp=(tq*rpm)/5252
Siis on hp-mees õnnelik, kuigi ta ei tea, mida selle numbriga nüüd peale hakata.
Olgu peale, lohutuseks on tegelikult arvutatud hp-l ka üks koht, kus teda kasutada.
Nimelt on sisepõlemismootoril omadus tänu pööretele hoida pöördemomenti üleval ka teatud aja peale maksimaalse pöördemomendi väärtuse (torque-peak) saavutamist ja see on pöördemomendist ja pöörete arvust matemaatilise tehte teel saadud hp-peak ehk et parim pööretevahemik maksimaalse pöördemomendi kättesaamiseks on mootori tööreziimil, mis jääb torque-peak ja hp-peak vahele. Sellest tulenevalt on maksimaalse pöördemomendi ärakasutamiseks (loe: maksimaalse kiirenduse saavutamiseks) hea vahetada käiku ülespoole pööretel, mis näitab hp-peak'i (sealt edasi tinistada ei ole suurt mõtet, sest pöördemoment ja seega ka kiirendus hakkavad vähenema) ja saada käik sisse enne, kui pöörded on langenud allapoole torque-peak'i.
Mina nüüd edasi enam rohkem midagi ei räägi sellel teemal, aga kommentaare loen huviga
Manuaalkastiga auto.
1. Juht sõidab 3. käiguga mootori maksimum väändemomendi pöördel.
2.Juht sõidab 2. käiguga mootori maksimum võimsuse pöördel.
Ülekanne 2. ja 3. käigu vahel on nii et mõlemal juhul auto liigub sama kiirusega. See näide on vajalik selleks, et eemaldada kiiruse mõju.
Kummal juhul on kiirendus suurem? |
| 07.02.2006 at 08:29 |
2 edits. Last edited 07.02.2006 at 09:18 by tacco
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Fine. Take your non turbo car (turbo lag muddles the results) to its torque peak in first gear, and punch it. Notice the belt in the back? Now take it to the power peak, and punch it. Notice that the belt in the back is a bit weaker? Fine. Can we go on, now? :-)
Seda peaks saama ju suht lihtsalt kontrollida/mõõta?
Tahtsin juba öelda, et selle üle ei vaidle enam keegi, aga:
quote:
madis: Kui sa kiirendad võimsusemaksimumist alates siis kiirendus kahaneb kuna võimsus kahaneb.
Ühed ajavad segi mootori ja ratta momendi ja unustavad käigukasti olemasolu. Teised jällegi kujutavad ette, et mootori ja ratta vahel on variaator ja unustavad kah käigukasti olemasolu.
Ainult variaatori puhul määrab võimsus kõik! Ja ainult mootorit otse ratta külge ühendades määrab mootori moment kõik! Saage sellest juba ükskord üle, maailm ei ole nii ilus. Pole meil ideaalset variaatorit veel leiutatud, oleme ikka sunnitud käigukasti kasutama. Pole ka sellist mootorit (isegi elektrimootorite seas), mis suudab ühtlast ja suurt momenti anda 0-st kuni 20000p/min välja. Leppige ükskord sellega, et tõde on tegelikult kusagil vahepeal, kuna tänapäeva autod kasutavad 3-6 käigulist käigukasti!
See asi ei lähe siin sugugi selgemaks, vaid üha rohkem leotatakse seepi.
Henry |
| 07.02.2006 at 09:14 |
|
racerx
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Bluestang kas mootor on õhupump või vajab ka töötamiseks kütust ?
Ilma arvutamiseta on selge, et igas asjas kuna maailm pole ideaalne tuleb kuskil teha ühe asja pealt järeleandmisi, et kokkuvõttes saavutada sobivam tulemus.
Ma ei tea kas su vaidlemise põhjus on selles, et mõni hp numbriga auto on kiirem kui sinu suure väändenumbriga auto või mis aga... praegusel hetkel on nii nagu karikas mainis, et sellist mootorit mis toodaks aga kõike piiramatus koguses pole olemas.
Suure väändega mootorid (traktorid-tankid-jne) reeglina arvestades oma kubatuuri jne erilist võmsust ei tooda. Enamasti on tegu väga aeglaste pööretega ( nii-öelda pikk kang väänab eksole) mis tähendab, et kasutatav pööretevahemik on väike ja samuti pöörlemine ise aeglane.
Samuti tähendab see "pikk kang" seda, et mootori detailidele mõjuvad väga suured jõud mis omakorda vähendab detailide vastupidavust ja eeldab suurt tugevusvaru mis omakorda lisab kaalu või eeldab eksootiliste materjalide kasutamist.
Sellepärast on ka nii, et tänapäevased väikesekubatuurilised mootorid hoolimata kõrgetest pööretest kestavad tunduvalt kauem kui suurekubatuurilised. Lihtsalt kaalu arvelt mitte väga kokku hoidmata saab tugevusvaru suurendada mitmekordselt.
Tulles teemasse tagasi, kõrgete pöörete ja suure võimsusega mootor on enamasti kergem, see et ta üldse pöördesse jõuab minna tähendab et tal hea pea, korralik süüde ning kütuse pealetulek.
Kui sellel mootoril on nüüd piisavalt väänet, et käigukasti kaasabiga hoida seda kompotti liikumises siis ongi ainuke number mis midagi näitab Hp.
Ja see ongi reaalelu miks 500hp 100Nm on parem kui 500Nm 100Hp.
Hea kiirendusauto mootor võiks ka ju olla selliste settingutega, et saaks väga madala pöörde pealt startida, nii et ratas tühja ei käiks ja jõud oleks kontrollitav. Aga kahjuks on elu selline, et kui niimoodi mootor ehitada siis 200 meetri peal enam sellel mootoril jõudu pole.
Elu lihtsalt on selline.
Samatmoodi ei saa kiirendusauto mootoriga rinkal sõita. Ta lihtsalt oleks peale esimest kahte kurvi laiali.
Vaevalt see nüüd teile mingi uudis on mis ma siia kokku toksisin aga vahelduseks võiks maa peale tagasi tulla.
|
| 07.02.2006 at 10:55 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ajuvaba on rääkida et võimsus on number aga väändemoment ei ole number. See on täpselt samasugune number. Aga pohh, raiuge edasi. Ehkki Blue, sa viimases postis said ka ise aru et moment kaob sealt valemist sama kenasti kui pöörded. Kui sa oma fulcrumi valemis kirjutaksid eesti keeles "kaugus tsentrist" siis juhtub ikka see et moment kaob ära kuna Nm/m = N.
Btw. Newtonile ei kukkunud õun pähe. See on ajalooline ilustus. Tema staatusega mees istus ikka toas ja jõi veini, mitte ei kükitanud õunapuu all. Tema traktaatides vihjab ta lihtsalt et sügisel aknast välja vaadates jälgis õunte langemist. |
| 07.02.2006 at 10:56 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
krt ma ei või - pean ühe posti veel panema
kui tank oleks sama kerge, kui tojoota corolla ja kasti ülekanded oleksid ka samad, siis tank teeb rahulikult sama kiirenduse nagu corolla, kui tagaülekanne sedavõrd kiirem panna - ta lihtsalt jõuab oma madalate pööretega tagaratast sama kiiresti ringi ajada kui jõuetu corolla kõrgemate pööretega ja tihedama tagaülekandega
pohh, mis see võimusus kuskil on -oluline on, et jõudu oleks
suur hp näitab ainult seda, et jõuetu mootor peab hullult higistama, et mingitki vihmavarju liigutada
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 07.02.2006 at 11:32 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 11:46 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Ajuvaba on rääkida et võimsus on number aga väändemoment ei ole number.
Tegelt pole seal ajuvabat midagi. Numbrilise võimsusnäitajaga on palju rohkem peale hakata, kui numbrilise momendi näitajaga. Mootori, max. momendiga pole õieti midagi peale hakata. Kui teab, mis pööretel see on, siis saab väga jämedalt midagi oletada. Samas max võimsuse puhul ei ole isegi oluline teada, mis pööretel see on, eeldusel, et käigud vahetatakse selle lähedal. Saab üsna täpselt arvutada kiirendusvõimet alates 2-st käigust. Kui aga tahame teada 1. käigu kiirendust, siis on oluline teada momendi kõverat. Numbrilist max. momenti saabe kasutada ainult sobiva 1. käigu ülekande arvutamisel pidamist arvesse võttes.
Seega, võimsus on number, kuid moment peab olema midagi rohkemat. Seda nii küsimuses, mis lükkab, kui ka küsimuses, kuidas arvutada.
Henry
|
| 07.02.2006 at 11:33 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: krt ma ei või - pean ühe posti veel panema
Sama siin.
Panen omaltpoolt ka ühe. Küsimus on iseenesest väga lihtne, kinnine, "kas" küsimus (saab vastata jah/ei):
Blue, kas sa tunnistad, et mootori pöördemoment ja tagaratta pöördemoment on 2 erinevat asja?
|
| 07.02.2006 at 11:46 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
no selles mõttes ei tunnista, et väändemoment, mis tagarattas on, on ikkagi seesama väändemoment, mille mootor tekitab
ja selles mõttes tunnistan, et väändemomendi väärtus on tagarattas erinev tänu ülekannetele
kiirenduse seisukohalt on aga oluline ainult tagarattas olev väändemomendi väärtus
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 07.02.2006 at 12:29 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Jõuetu mootor on madala hpga. Kõva mootor on kõva hpga.
Sellele on võimatu vastu vaielda. |
| 07.02.2006 at 12:32 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:kiirenduse seisukohalt on aga oluline ainult tagarattas olev väändemomendi väärtus
Täpselt nii see ongi! See, milline on mootori väändemomendi väärtus sellel hetkel ei ole oluline, kuna see väärtus on käinud läbi momendikordisti (käigukast).
|
| 07.02.2006 at 12:48 |
|
racerx
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: krt ma ei või - pean ühe posti veel panema
kui tank oleks sama kerge, kui tojoota corolla ja kasti ülekanded oleksid ka samad, siis tank teeb rahulikult sama kiirenduse nagu corolla, kui tagaülekanne sedavõrd kiirem panna - ta lihtsalt jõuab oma madalate pööretega tagaratast sama kiiresti ringi ajada kui jõuetu corolla kõrgemate pööretega ja tihedama tagaülekandega
Vaata asi ongi selles, et tank ei ole sama kerge. Tanki mootor kaalub kuskil 5 corollat. See ongi suur oleks.
Ja selleks, et kiiresti liikuda ja sõita kiireid ringiaegu on vaja võimsat ( palju hobujõude) mootorit.
Tule maa peale tagasi
|
| 07.02.2006 at 13:00 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 13:02 by racerx
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Lembit: Täpselt nii see ongi! See, milline on mootori väändemomendi väärtus sellel hetkel ei ole oluline, kuna see väärtus on käinud läbi momendikordisti (käigukast).
Aga mis Sa sellega tahad öelda? Et tagaratta väändemoment on võrdeline suurus mootori võimsusega ja mitte mootori väändemomendiga või?
Aga keegi võiks ikkagi adekvaatselt selle Viperi näite põhjal vastata kumb siis kiirem on?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 13:02 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: no selles mõttes ei tunnista, et väändemoment, mis tagarattas on, on ikkagi seesama väändemoment, mille mootor tekitab
Selles see momendiaustajate ja hobusefännide erinevus seisneb. Üühed vaatlevad asja alti läbi ühe käigu, teised lähtuvad sellest, et käiku alati vahetatakse...
Saan väga hästi aru, et sa pead siin silmas ratta ja mootori momendigraafiku sarnasust, mistõttu on tegemist sama momendiga. Aga kujuta nüüd ette, et käigukasti asemel on variaator. See muudab ülekannet sujuvalt nii, kuidas kiirus muutub hoides ratta momenti alati maksimaalsena ja mootori pöördeid alati maksimaalse võimsuse juures. Sellisel juhul on ratta momendikõver hoopis midagi muud, kui mootori oma (vt. sinist joont minu joonistel). Kui sellest aru saad, siis saad ka aru, kuidas võimsusfännid mõtlevad. Ja kui sa võrdled nüüd neid kõveraid, siis peaksid aru saama, et nad väga palju ka ei eksi, reaalne ratta momendikõver on max. võimsuse ümber üsna variaatori momendikõvera lähedal. Võid ka newtoni toodud reaalsetele ratta-momendigraafikutele mõttelise variaatorjoone vedada, mis kõiki neid käikude jooni max. võimsuse juures puutub, tulemus on ikkagi sama.
Seega, katsuge parem üksteisest aru saada, mitte üksteisele midagi selgeks teha, kui oponent ei taha aru saada.
Henry
|
| 07.02.2006 at 13:07 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
no madise ja lembitu viimastes postides on kõik õige, samas pole seal midagi uut - autot kiirendab ikkagi mitte miski muu kui jõud, mida tekitab pöördemoment ja mida omakorda tekitab mootor
hp on momendi ja pöörete tagajärg mitte põhjus
suuri pöördeid ja momendikordistit on vaja jõuetul mootoril selleks, et vihmavarju üldse kohalt liigutada
mis variaatorisse puutub, siis see ei muuda kuidagi asja vaid võimaldab momenti kordistada sujuvalt, kiiruse kasvust tuleneva pöörete arvu kasvule vastavalt, võimalikult suurt pöördemomendi ja pöörete koosmõju ilma käiguvahetuse- ning ülekandekadudeta tagaratasse saada - ja maks hp on ikkagi seejuures vaid arvutuslikult saadud numbriline näitaja, mis näitab, milliste pöörete arvu juures pöördemomenti on enim ja ei liiguta ise autot mitte kuskile
rohkem ma küll enam ei viitsi - kui nüüd keegi tõestab ära, et mingil moel võimsus ei ole arvutuslik tehniline näitaja ja et ta liigutab autot, kuumutab triikrauda ja annab valgust, siis ma esitan tqhq rahvale samapalju vabandusi, kui palju ma selles teemas postitusi tegin, riputan endale tuhka pähe, kordan 6-nda klassi füüsika põhitõed üle ja lähen kõrgkooli mat-füs teaduskonda tagasi ning võtan mehaanika autoehituse kursuse uuesti läbi
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 07.02.2006 at 13:11 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 13:33 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:... autot kiirendab ikkagi mitte miski muu kui jõud, mida tekitab pöördemoment ja mida omakorda tekitab mootor
Küsimus ei tohiks ammu olla selles, et mis autot liigutab, kas ratta võimsus või moment. Küsimus on selles, mis tekitab rattas momendi, kas mootori võimsus või mootori moment. Valet vastust ei ole, kuid õigem vastus oleks siin võimsus, kuna sa ei pea midagi teadma käigukasti ülekannetest! Ja ega me ausalt öeldes ei tea kah, kui me ei räägi konkreetsest sõidukist.
Kui hoiad mootori pöörded max momendi juures, siis see ei tähenda, et rattas on maksimaalne moment, kui on võimalik madalam käik sisse lükata.
Henry
|
| 07.02.2006 at 13:21 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Ma hakkan tasapisi taipama kuidas te mõtete ja just selleks tulekski elimineerida võrrandist momendikordaja ehk käigukast.
To karikas:
1 Näide. Hoiame mootori pöörded max võimsuse juures ja kiirendame no näiteks 1000 rpm edasi. Nüüd sama 2. ja 3. ja 4. ja 5. ja 6 käiguga. Algselt ikka mootor max võimsuse juures.
2 Näide. Kõik sama ainult kiirendamise hetkel on mootor max väändemomendi juures.
Kummal juhul toimub siis kiirendamine need 1000 rpm kiiremini? Kummal juhul on rattamoment ehk reaalselt kiirendamiseks vajalik jõud rattas suurem?
Näide 1 või 2?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 13:31 |
|
Lembit
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Aga mis Sa sellega tahad öelda?
Tahan sellega öelda, et: selleks, et teada saada pöördemomenti auto tagarattas on sul vaja teada, kas:
a. Mootori arendatavat võimsust sellel hetkel
b. Mootori pöördemomenti ja pöördeid sellel hetkel (mis muuhulgas on ka võimsuse väljendus)
Varianti c. kus sa saaksid auto kiirenduse arvutada teades ainult mootri pöördemomenti sellel hetkel, ilma ülekandearvudeta või mootori pööreteta, ei ole olemas.
quote:
Aga keegi võiks ikkagi adekvaatselt selle Viperi näite põhjal vastata kumb siis kiirem on?
Newton ju kirjutas: Vette on kiirem, kuna tema massi ja võimsuse suhe on parem.
|
| 07.02.2006 at 13:39 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Lembit: quote:
Madman: Aga mis Sa sellega tahad öelda?
Tahan sellega öelda, et: selleks, et teada saada pöördemomenti auto tagarattas on sul vaja teada, kas:
a. Mootori arendatavat võimsust sellel hetkel
b. Mootori pöördemomenti ja pöördeid sellel hetkel (mis muuhulgas on ka võimsuse väljendus)
Varianti c. kus sa saaksid auto kiirenduse arvutada teades ainult mootri pöördemomenti sellel hetkel, ilma ülekandearvudeta või mootori pööreteta, ei ole olemas.
quote:
Aga keegi võiks ikkagi adekvaatselt selle Viperi näite põhjal vastata kumb siis kiirem on?
Newton ju kirjutas: Vette on kiirem, kuna tema massi ja võimsuse suhe on parem.
Just nimelt arvutada. Sellest ka BlueStang räägib et arvutamiseks on tõesti vaja võimsust teada aga mitte auto liigutamiseks.
Viperi näite all mõtlesin Viperi enda kiirendust erinevatel pööretel. HP peak ja TQ peak.
Sama triikrauaga, selleks et arvutada kui kiiresti ta mingi temp. kuumeneb on vaja teada võimsust. Aga võimsus ise ei kuumuta seda va rauda.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 07.02.2006 at 13:48 |
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Ma hakkan tasapisi taipama kuidas te mõtete ja just selleks tulekski elimineerida võrrandist momendikordaja ehk käigukast.
Aga kas see on õige? Punnvõrril oli ainult 1 käik, tänapäeva sõiduautod liiguvad aga üha rohkem variaatori poole - võetakse kasutusele üha rohkem käike.
quote:
Madman:
1 Näide. Hoiame mootori pöörded max võimsuse juures ...
2 Näide. Kõik sama ainult kiirendamise hetkel on mootor max väändemomendi juures.
...Kummal juhul on rattamoment ehk reaalselt kiirendamiseks vajalik jõud rattas suurem?
Sedasi kohendatult on 1. variandi puhul ratta moment suurem.
Kui me proovime erinevaid käike hoida kusagil pöörete vahemikes, siis on autol ka erinev kiirus. Võrrelda saad sa ainult nendes kiiruste vahemikes, kus ühel või teisel juhul kiirused kattuvad. Ja ka sellisel juhul on õigeks vastuseks, et 1. variandi puhul on ratta moment suurem. Näiteks võib kattuda 1. käigu kiirus max võimsuses 2. käigu kiirusega max momendi juures jne. Kui suur on aga kahe käigu momentide vahe mingil kiirusel, seda võid newtoni riputatud graafikult vaadata.
Ainus koht, kus saad hea momendiga eelise on 1. käigu kiirendus. Ülejäänus määrab võimsus, kes kiirendab samal kiirusel paremini.
Henry
|
| 07.02.2006 at 13:53 |
1 edit. Last edited 07.02.2006 at 13:56 by karikas
|
spirit93
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Tulen mina tagasi ja teema veel lahti. Minu postitused on nagu eespool öeldud mõeldud vihjetena, et suunda anda ehk lõpuni välja ei ütlegi. Käigukastidega sai vist joonde ehk graafikult on näha kui õnnestunud on ülekannete valik ning variaator oleks parim lahendus. Mis teema siis selle jõuga ikkagi on? Kiirendust, kiirust ja kiirendusaega ei tohi ka segi ajada. Kumb meil kiirendab, kas võimsus või moment(milleks üks või teine hea on kui teda palju on), seal ei puutu käigukast teemasse, igal järgneval käigul see seaduspärasus jätkub. |
| 07.02.2006 at 13:55 |
|
|
.. 5 6 7 8 9 10 11 .. 
