| Poster |
Message |
 reimo
|
 Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35: Need õhuaugud ongi tavaliselt selliste majade hävimise põhjuseks - auk pannakse kinni ja jääbki kinni
- siis imestatakse, miks talvel külm, miks imelikud haigused, miks haiseb jne.
Selliste majade /uutel/ omanikel olen esmajärjekorras need õhutusaugud palunud lahti teha, ja lahti jättagi.
Niiskus ei saa välja tuulduda, vaid koguneb soojustuse sisse põranda alla, saabub "pisielukas" ja lähebki puidu mädanemine lahti.
Puit imab ja eraldab vett/veeauru pikikiudu - paned ühe otsa kinni (värv näiteks) ja ongi umbne!
PUIT KESTAB VÄGA KAUA, KUI ÕHUTUS TOIMIB.
Seda tuulutusaukude kinnitoppimist tehakse ka uutel majadel (põranda aluse tuulutust nüüd muidugi pole, aga "säästa" saab ka voodri tuulutuse arvelt) - meiegi külas vähemalt ühel majal topiti esimesel talvel tellisvoodri tuulutusavad seguga kinni. Muidu pidid külm ja hiired sisse tulema Lisaks üsna koledale väljanägemisele (klombitud silikaatvoodril tunduvalt tumedama segu plönnid) ei näe seal ilmselt varsti ka maja karkass eriti ilus välja...
____________________________
Grand Cherokee ´93 - müüdud
Grand Cherokee ´12 |
| 12.11.2006 at 19:59 |
|
BlueStang
 |
Garaaži siseviimistlus
hm, asi oli pigem selle teema jätkuks, et juba talumats teadis, et soe läbi põranda kuhugi ei kao
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 12.11.2006 at 21:24 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
BlueStang: hm, asi oli pigem selle teema jätkuks, et juba talumats teadis, et soe läbi põranda kuhugi ei kao
ok! aga soe ei "kao" selle hetkeni kuni põranda temperatuur on võrdne või suurem taodeldava siseõhutemperatuuriga..... kui on soov saada
+15, siis põrand temperatuuriga +5 on "soojuskadu". No kui muidu ei usu, siis pange keedumuna külma vette vms. Eelpool oli ka soojsuvahetusest juttu.
mis on eesmärk? kas +5 või +15? juhul kui viimane minimaalselt ja konstantselt, siis tuleks soojustada, et vähendada küttekulusid. |
| 12.11.2006 at 21:44 |
1 edit. Last edited 12.11.2006 at 21:53 by Telc
|
cipo
|
Garaaži siseviimistlus
Ma saan aru Priidust ja ka vastuväitlejatest: et vahet ei ole kas soojus kaob põrandasse või vastupidi või kuidas iganes need targad füüsikud räägivad. Närite minumeelest praegu terminite kallal.
Eluline näide oma kõrvalruumist: 30 (laius) x 80 (sellest 10 cm üle maapinna) vundament ja talvel oli põrand seestpoolt mullapinnani lahti ja ausalt 20c külmaga sai väljas vundamendi ääres näpu sooja mulda pista.
Mis tegin?: kuna vundamendi tuulutuse jaoks ruumi ei olnud siis isoleerisin kogu pinnase seestpoolt, (kiled, teibid, mastiks) panin immutatud 15x5 cm talad (vähe rsk. aga rohkem ei saanud) täitsin talade vahe penoga ja laudpõrand peale. Talvel suutis külm siis kuni vundamendini välja minna - sõrme enam väljas maapinda pista ei saanud. Asi toimis ja lihvitud, lakitud põrandaga ei ole siiani (5a) mingit niiskust tulnud ja põrandalaudu kangutanud ega midagi.
Kellegi arvamused käisid betoonpõranda alla käiva penosoojustuse ja mu teemal: kile läheb peno alla (ja tegelikult ka peale) ja kui tõesti üle lävepaku tulevat uputust ei tule siis millest me räägime? Kui märjaks läheb on tõesti maja valesse kohta ehitatud.
Mu praegune suvilast ehitatud maja ei oma vundamendi isolatsiooni juba 67a.-st, lõhkusin põranda lahti, kuna maja keskelt korstna juurest oli vihmavee sissetung ja põranda läbi mädandanud.  oma rõõmuks avastasin põranda alt huumusekihi kus oli 67 a. ärakuivanud heinad ja muru ja seda ilma tuulutuseta vundamendiga?!? maja kusjuures ei asu mäe tipus, vaid Mererajoonis Mähel. RAHUL ja see on juba kolmas maja mida ma endale ehitan!
Mis ma oskan soovitada: ärge kurat irisege terminite üle, ärge 100% kuulake "tarku" ehitusinsenere (eriti palju hulle on ehitusfoorumites), kasutage tervet mõistust, küsige lihtsalt tuttavatelt kes ehitavad.
P.S. Ka siin foorumis oli inimene, kes arvas, et ma olen kolm aastat tagasi leiutanud igiliikuri, kui ma kirjeldasin, et 85m2 maja saab 2,5 Kw õhkküttepumbaga soojaks kütta. 
Peace, Mark
____________________________
ex. linc. continental - burn baby, burn - R.I.P.
ex. S10 - 350CID - hardcore ride
ex. TranSSport 3800 - for family |
| 12.11.2006 at 21:45 |
1 edit. Last edited 12.11.2006 at 22:13 by cipo
|
Cardo
|
Garaaži siseviimistlus
Ma olen seline vasitik inimene, et pööran kõik omakasuks.
Vedeleb mul paar uut el. radikat, 3 faasilised seinale kinnitatavad, mõni suurem teine väiksem, eriti ei mäleta, ei ole neid mitu aastat torkinud, kui kellelgi huvi garaazi panna siis ps abiks, hind pakkuge ise, kes pakub rohkem saab omale. |
| 12.11.2006 at 22:18 |
|
kalev35
 |
Garaaži siseviimistlus
quote:
betoonpõranda alla käiva penosoojustuse ja mu teemal: kile läheb peno alla (ja tegelikult ka peale) ja kui tõesti üle lävepaku tulevat uputust ei tule siis millest me räägime? Kui märjaks läheb on tõesti maja valesse kohta ehitatud.
Kile läheb AINULT peno peale, et betoonis olev vesi betoonis/tsemendisegus püsiks - vett kivistumiseks vaja. Kui saaks, võtaks selle kile pärast välja
Kile asemel sobib ehituspaber ka!
Põhimõtteliselt tuleks püüda kilede tarvitamist vältida! IMO
Tuulutatavast pööningust ja eterniidist (laineplaadist) katustel - pole miskit vajadust nende prigude-pragude kinni toppimisel või laesoojustuse kiledega katmisel. Las see vesi või lumi tuiskab sisse - saab seal rahulikult ära aurata - pööning ju tuuldub samas läbi nendesamade pragude ju!
Reeglina on "külma" õhutatud pööninguga majade katusekonstruktsioonid VÄGA HEAS seisus.
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 13.11.2006 at 09:14 |
1 edit. Last edited 13.11.2006 at 09:15 by kalev35
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35: quote:
betoonpõranda alla käiva penosoojustuse ja mu teemal: kile läheb peno alla (ja tegelikult ka peale) ja kui tõesti üle lävepaku tulevat uputust ei tule siis millest me räägime? Kui märjaks läheb on tõesti maja valesse kohta ehitatud.
Kile läheb AINULT peno peale, et betoonis olev vesi betoonis/tsemendisegus püsiks - vett kivistumiseks vaja. Kui saaks, võtaks selle kile pärast välja
Kile asemel sobib ehituspaber ka!
Põhimõtteliselt tuleks püüda kilede tarvitamist vältida! IMO
Tuulutatavast pööningust ja eterniidist (laineplaadist) katustel - pole miskit vajadust nende prigude-pragude kinni toppimisel või laesoojustuse kiledega katmisel. Las see vesi või lumi tuiskab sisse - saab seal rahulikult ära aurata - pööning ju tuuldub samas läbi nendesamade pragude ju!
Reeglina on "külma" õhutatud pööninguga majade katusekonstruktsioonid VÄGA HEAS seisus.
Kui pööningul on soojustuseks paigaldatud vill ja lumi tuiskab sinna peale seejärel sulab villa sisse, seejärel külmub siis jälle tuiskab jne. ei ole sellest villast seal erilist kasu. Mitte kõikidel majadel ei tuiska lumi eterniidi vahelt sisse, see oleneb kui hästi viimane paigaldatud on. Kuid väga-väga palju paigaldati tol ajal eterniiti valesti, tulemuseks lumehanged pööningul ja külmunud lagi. sellisel juhul on vajadus hingava kile järgi. Kui on korralik katus, siis tuuletõke villa peale. |
| 13.11.2006 at 13:57 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
Just!
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 13.11.2006 at 18:24 |
|
jass
|
Garaaži siseviimistlus
Natuke OT aga kas keegi oskab õelda palju õliga küttmisel raha läheb talvel.
Palju hetkel hinnad on ja palju seda kuus võib kuluda.
PS Ei leidnud mõnda teist foorumit kust küsida ja siin suuremosa inimestel eramajad. |
| 13.11.2006 at 19:59 |
|
tfr
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
LincMviii: Natuke OT aga kas keegi oskab õelda palju õliga küttmisel raha läheb talvel.
Palju hetkel hinnad on ja palju seda kuus võib kuluda.
No see sõltub ikka väga tugevalt nii majast, selle soojapidavusest kui Sinu eluharjumustest. KKÕ hind on hetkel vist kusagil 9.50 kandis liiter.
Kui ma kunagi oma maja ostsin, siis eelmine omanik andis ka ilusti pedantse täpsusega peetud Exceli tabeli kulude, sh. küttekulude kohta. Paraku tema elas seal naisega kahekesi ja automaatika oli konfitud päevaks maja külmaks laskma, samamoodi öösel. Mina aga tegin kodus tööd, samamoodi oli naine lapsega kodus. Viimane tähendas seda, et päeval ei saanud külmaks lasta, esimene seda, et kuna tööpäevad venisid sageli hilisõhtusse, siis ka öösel mitte. Tulemus oli see, et minul läks kütet ~2.5x rohkem kui temal. |
| 13.11.2006 at 20:09 |
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
LincMviii: Natuke OT aga kas keegi oskab õelda palju õliga küttmisel raha läheb talvel.
Palju hetkel hinnad on ja palju seda kuus võib kuluda.
PS Ei leidnud mõnda teist foorumit kust küsida ja siin suuremosa inimestel eramajad.
ilma täpsemaid arvutusi lisamata, siis üldiselt õli=elekter hetkel |
| 13.11.2006 at 21:05 |
|
kalev35
|
Garaaži siseviimistlus
LincMviii: ...palju kütmisel raha läheb...
Eramu küttekulude arvestuse lihtsustatud mudel
____________________________
96 Lincoln Town Car
We've got a full tank of gas, half a pack of cigarettes, it's dark, and we're wearing sunglasses. |
| 13.11.2006 at 21:27 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ajuvaba olukord - hetkel on üks odavamaid variante öine elekter. Gaasi ei kasutaks põhimõtteliselt Kui siis balloonigaasi - see tuleb Norrast.
Loodan et ajuvabadus kestab, hetkel ehitan süsteemile suuremat akumulatsioonipaaki |
| 13.11.2006 at 21:36 |
|
jass
|
Garaaži siseviimistlus
Suured tänud abi eest tundub, et kui ikkagi osta maja siis valida kus kütte süsteem välja ehitatud ja siis endale sobilik katel sisse ehitada. |
| 13.11.2006 at 21:39 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Ajuvaba olukord - hetkel on üks odavamaid variante öine elekter.
Loodan et ajuvabadus kestab, hetkel ehitan süsteemile suuremat akumulatsioonipaaki
Täiesti kogemata sattusin eile vaatama Soome TV'st saatejuppi nende kütteasjadest. Soomlased võrdlesid maakütet, pellet-kütet ja elektrikütet. Seda nii ehitsuhindades kui kasutuskuludes. Esimesed kaks on megakallid ehitada aga hilisem kütmine odavam. Elektrikütte paigaldamine on üle kolme-nelja korra odavam ja seda rahavahet teenib isegi soomlane palju-palju aastaid tagasi. Kõlama jäi mõte, et kõik sõltub majast, selle ehitusest ja suurusest ning seal elamise plaanitavast ajast. Mida pisem maja, seda suurem efekt on elektriküttel. Seejuures ei ole ju elektrihinna suhteline madalus üldsegi ajuvaba olukord. OK, halupuit on kõige odavam aga peale selle oleks loogiline, et elekter oleks järgmine. Puitmass kasvab ise, saed, lõhud ja teed pelleteid ikka elektri abil. Samamoodi kasutab maa- ja õhkküttepump elektrit. Elektrit kasutatakse kõige rohkem ja sellest sõltub enim kogu riigi majandus ja tugevus. Seega: elekter peaks olema "mõistliku" hinnaga aga gaas, süsi, kütteõli jms imporditav kaup võiks olla ka absurdselt kallis.
Kuidas meil need suhtarvud on? Maaküte on kallis ehitada. Elektriradikas ei maksa suurt midagi. Soomlastel oli nii, et 16K eurisid läheb täiuslik maaküte maksma, elektriküte 3-4K eurisid. "Odavamaks" pidi maaküte muutuma hetkeseisuga 10-11 aasta pärast ja seda üle 100-ruuduses majas. Väiksemale ei pidavat odav küte ennast üldse tasuma. |
| 13.11.2006 at 22:08 |
|
Cardo
|
Garaaži siseviimistlus
On veel üks kütteviis mis on kõigist odavaim, kütta õliga, kasutatud mootoriõliga.
Toimiv asi on nähtud ja hetkel valmistan endale samasugust. Vana mootoriõli saad tasuta, üle jääb vaid valmistada toimiv põletusahi.
Asja mõõtmed on naeruväärselt väikesed arvestades tema soojaeraldust. Tasuta küte on parim , ei taha enam puudega mässata, võtavad ruumi ja vajavad pidevat kontrolli. |
| 14.11.2006 at 00:19 |
|
raix_
|
Garaaži siseviimistlus
See elektriküte peaks olema pigem selline toetav kütteviis. Kuna tervislikus mõttes on ta kõige hullem üldse &(
Kuivatab õhu sedasi ära, et hommikuks on ninalõõrid umbes ja hingata ei ole miskit.
Kõige mõnusam ja lahedam on ahjuküte (puudega) või keskküte (kombineerituna). |
| 14.11.2006 at 08:18 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Ajuvaba olukord - hetkel on üks odavamaid variante öine elekter. Gaasi ei kasutaks põhimõtteliselt Kui siis balloonigaasi - see tuleb Norrast.
Loodan et ajuvabadus kestab, hetkel ehitan süsteemile suuremat akumulatsioonipaaki
keskküte enamasti (mingid üksikud väikeasulad vist on tegelikult päris kallid- need, kes kerge õliga kütavad) odavam, pelletid odavam, puit odavam, gaas odavam. Ega vist peale kerge kütteõli midagi kallim ei tulegi ja sedagi ainult puhta öise elektri puhul. proportsioonist on seega väljas ainult kerge kütteõli, mis on liiga kallis.
PS! ime, et ikka imporditud autoga nõustud sõitma ja äkki ei ole ka kõik, mis suhu läheb päris eestimaine- äkki leivameistrid kasutavad ahjude kütteks imporditud gaasi!
|
| 14.11.2006 at 08:25 |
1 edit. Last edited 14.11.2006 at 08:29 by 5.0
|
jaju
|
Garaaži siseviimistlus
Tegelikult ei kuivata mitteainult elekter õhku vaid küttekeha mille pinnatemperatuur on liiga kõrge. Lahtise küttekehaga ntx tubased puhurid on muidugi kõige hullemad kuna seal traadid hõõguvad ja põletavad sellega nii hapniku kui ka tolmu. Kuid samas pakun, et õliradiaator ei ole nii hull. |
| 14.11.2006 at 08:34 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
Eks igaühel tuleb leida endal kompromiss rahalise seisu, kütmiseks vajamineva aja ja töö vahel. Endale tootmisruumidesse (500m2) kus on peaaegu olematu katusesoojostus ja külmad kiviseinad, valisin kivisöe ja keskkütte. Elektriga oleks kuuarve 10000- 15000 EEK ringis, praegu saan sama küttearvega läbi terve talve. Nööki on muidugi parajalt- katlasse tule tegemine ja sealt eemaldatav tuhk aga seeeest (huvitav kas ta ongi nelja e-ga ) on ruumid soojad norm kuludega. |
| 14.11.2006 at 09:02 |
|
margus61
|
Garaaži siseviimistlus
Vedel kütteõli tuli eelmisel nädalal Saurixist 8,20 krooni liiter.
Keegi kunagi nimetas huvitavat hinnasuhet, 10 kWh elektrit on ligikaudu võrdne 1 liitri kütteõliga. Kontrollisin praktikas ka, vahe tuli tõesti alla 5%. Seega, kui vedel ahjukütus maksab 8.20 krooni, on see ligikaudu sama kulu, kui kütta elektriga 0.82 senti kWh.
Praeguses hinnasituatsioonis kütangi keskküttekatelt öise tariifi ajal elektriga ja päevase tariifi ajal õliga. Ainult elektriarvesti tariifikella kontakte ei lubatud kasutada ja süsteemile tuli eraldi kell installida. |
| 14.11.2006 at 09:16 |
|
racerx
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
kalev35:
Tuulutatavast pööningust ja eterniidist (laineplaadist) katustel - pole miskit vajadust nende prigude-pragude kinni toppimisel või laesoojustuse kiledega katmisel. Las see vesi või lumi tuiskab sisse - saab seal rahulikult ära aurata - pööning ju tuuldub samas läbi nendesamade pragude ju!
Reeglina on "külma" õhutatud pööninguga majade katusekonstruktsioonid VÄGA HEAS seisus.
Olen poolt sest just vaatasin 150 aastat ( ma ei tea tegelikult kas sarikad on sama vanad) vana maja katuse alla ja nagu ei osanud ei mina ega targem nõuandja miskit kobiseda
|
| 14.11.2006 at 12:20 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Ei maksa kohe iroonitsema hakata - lihtsalt ma ei pea tiblagaasi usaldusväärseks. Hind võib suvalisel hetkel 2x tõusta, varustus on kahtlane jne.
Elektriküttel on mõtet siis kui ta on realiseeritud vee baasil - keskküttena. Lihtsalt elektriradikad akna all (paigaldada oi kui odav ja tore, kasutada lihtne) - ei kõlba, kuna ei ole võimalust teisele liigile üle minna. Ilma kap-remondita.
Otseküttega puhur on kodus välistatud, see ioniseerib õhku. |
| 14.11.2006 at 14:54 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
racerx: quote:
kalev35:
Tuulutatavast pööningust ja eterniidist (laineplaadist) katustel - pole miskit vajadust nende prigude-pragude kinni toppimisel või laesoojustuse kiledega katmisel. Las see vesi või lumi tuiskab sisse - saab seal rahulikult ära aurata - pööning ju tuuldub samas läbi nendesamade pragude ju!
Reeglina on "külma" õhutatud pööninguga majade katusekonstruktsioonid VÄGA HEAS seisus.
Olen poolt sest just vaatasin 150 aastat ( ma ei tea tegelikult kas sarikad on sama vanad) vana maja katuse alla ja nagu ei osanud ei mina ega targem nõuandja miskit kobiseda
Ma vaatasin hoovinurgas eterniidi all olevat planguhnnikut, polnud neil plankudel kah viga miskit, aga nende keskel sooja ka ei olnud. |
| 14.11.2006 at 15:51 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Kui jälgida kütte hindasid viimane 2 aastat, siis kõige suuremaid hinnatõuse on läbi teinud siiski kodumaised kütused, mitte venelaste gaas. Vat kus kuradid! Gaasi puhul tuleb muidugi arvestada sellega, et gaasivõrgu arendus on puhas kommertsbusiness ja gaasi müügi kõrval iseseisev kasumiallikas=liitumised kallid, oled vähe eemal, valmistu astronoomilisteks liitumistasudeks.
Mis puutub kirutud vene gaasi, siis miskipärast on kodumaised, patriootlikud küttemüüjad varmad oma kütte hinda riburada järgi tõstma. Siiski on siiani automatiseeritavatest kütteviisidest kõige soodsam.
Mis gaasi hinda puudutab, siis kõige suurem hinnatõus EV ajaloos oli just sel aastal, tõusis tervelt 30%. Meenutame siinkohal, kui palju tõusis 2005 suvel põlevkiviõli hind.
Kui töö/tootmise ruumid on suuremad ja asuvad asustusest eemal, võiks katsetada kerget põlevkiviõli (nt VKG Light vms), viimane on siiski punasest õlist poolteist korda odavam.
Mis puudutab pelletit, siis tegelikkus on natuke teine. Ajalehti lugedes jääb mulje kui teisest nokiast. Tegelikkuses on pellet õigustatud siis, kui tahetakse automaatset süsteemi , kus ainsaks alternatiiviks on õli ja kogu süsteem tuleb alles osta.
Kui vaadata kütte MWh maksumust, siis siiani on kõige odavam artikkel gaasist valmistatud kaugküttesoojus, mida 1. jaanuarist üle 650 kr/mega eest ei leia. Tallinnas on see isegi 450+KM. Elektrisoojus on siiski seal 1000 kr/mega kandis. Põlevkiviõli 800-900.
Kui endal käed otsas, on kõige soodsam oma mets, mootorsaag ja tellitud traktor. Kulud kokku, v.a oma aja alternatiivkulu - 200 kr/mega täiesti reaalne.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 14.11.2006 at 15:56 |
2 edits. Last edited 14.11.2006 at 16:01 by vvt
|
|
.. 5 6 7 8 9 10 11 
