| Poster |
Message |
 madis
|
 Garaaži siseviimistlus
Kuidas on elektrisoojus 1000,- /mega ? Öine elekter küttepaketiga on oluliselt odavam, 500,- /MWh kanti. |
| 14.11.2006 at 16:34 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Elektriküttel on mõtet siis kui ta on realiseeritud vee baasil - keskküttena. Lihtsalt elektriradikad akna all (paigaldada oi kui odav ja tore, kasutada lihtne) - ei kõlba, kuna ei ole võimalust teisele liigile üle minna. Ilma kap-remondita.
Elektriga võid ju kütta ka laeküttepaneeli, põrandakütet, pliiti jne. Niigi "teeb" enamik sooja vett elektriga, vähemalt kütteperioodi välisel ajal ja toitu valmistab elektripliidil. OK, hea ja hapniku mittepõletav radiaator on pisut kallim tavalisest odavast plönnist kuid küttekehana ja sisekliima tekitajana täpselt sama vilets, kui veega köetav radikas. Viimasest on ta kordi odavam.
Minu küsimus ongi, et kui palju on kallim ehitada odava soojakilovatiga küttesüsteem vs. elektriküte. Boiler, pesuruumi põrandaküte, elektripliit on niigi paljudel sees, paljudel ka elektisaun(absurdne asi eramajas minumeelest). Sinna juurde veel kümmekond korralikku radikat a'2000 kr/tk ja ongi olemas. Elektrijuhtmete hind ja kümne lisapistiku ostmine ei ole märkimisväärne summa maja projekteerimis- ja ehitushinnas. Mis aga maksavad katlad, torustikud, radikad, ventiilid, elektroonika, paigaldus? Kui palju läheks kuu elektrisumma suuremaks tänasest kasutamisest? Toa küte oleks ju tegelikult suht väike osa kogu moodsa maja elutegevuse elektritarbest.
Ja miks peaks üldse maja küttega niimoodi rabelema, ühelt-teisele ja siis veel kolmandale. Isegi gaasiseadet viitsivad vähesed autole peale panna, seejuures võib gaasiga sõitmine anda kuu lõikes suuremat rahalist efekti, kui erinevate kütteasjadega mõttetu rabelemine majas. Muuseas, mõttetu suure kuluga suure autoga sõidad kuus rohkem raha maha, kui elektriga küttes. Maasoojuspumba asemel osta ökonoomne väikeauto ja raha jääb ülegi... umbes nii. Kütteasjade puhul arvutatakse muudkui seda raha, mis tuppa ja pesuvette jõuab. Aga see on ka vaid tühine osa kogukulust. Jällegi, kel rahapuu aianurgas, see ei pea niimoodi mõtlema. Aga kui pead nii maja kui transpordivahendid panga abil soetama, hakkab iga rohkem kulutatud sent edaspidi veel rohkem maksma. Intress, nazõvaajetsa. 200K maksva maasoojuspumba eest peksab juut sult välja majalaenu puhul keskmiselt (5%) 12K aastas ehk 1K kuus lisaraha! Suurema, raskema, võimsama ja kallima auto eest liising 1K kuus, liikluskindlustus 100 eek kuus, kasko 200 eek kuus, bensukulu suurem 500 eek kuus, muud kulud (kallimad rehvid, kallim hooldus jne) no veel 50 eek kuus. Liidame kokku: 2850 krooni kuus. Ja nii iga kuu. Selle rahaga kütab otstarbekalt ja ajudega ehitatud maja ka elektriga ära, seejuures on maja ehitushind oluliselt odavam ehk laenu tagasimakse kuus rahaliselt oluliselt väiksem number. Installinud arukas elektriküte (koos ajudega tehtud maja projektiga), ostnud pere teiseks autoks pisike asjalik ökopüss ja kokku maksad per kuu palju vähem raha, kui naabrimees ägedas maasoojusega majas. Ülejäänu eest võid ju rauda ehitada või suvel Kariibi meres surfata.
Muuseas, soomlased, va vastikud kapitalistid, oskavad ka niipidi arvutada. Parem annan kopika rohkem reaalse sooja eest, kui pangale mittemillegi eest. Ja milleks maksta kullatud peldikupoti, disainvannitoa, imepuidust põranda jms eest iga kuu tuhatkond krooni intressi... Ja me muudkui imestame, miks nad rikkad on. "Keskmine" panga pärisorjast eestlane kulutab iga kuu absurdsuste soetuslaenude intresse 1-2K, põhivõlg veel juurde. Ja need on ebanormaalne maja ja mõttetult suur auto.
See jutt on absoluutselt umbmäärane aga tahaks kasvõi siinsamas tõsist läbiarvutamist. Kel mis erinevad kogemused on: elektriküttega uus maja ja kütte ehitushind vs kuu kulu. Talvine el.arve vs. suvine, küte aastas, omast taskust tulev bensuraha kuus, töökoha-kodu vahemaa jne. Tegelikult võiks selle omaette teemaks teha, kunagi oli see maja kütmise asi siin täiesti olemas. Kuigi on auto"pedenduse" sait, siis ilma koduta, garaažita ja ülejääva rahata ei saa keegi USA-rauaga "pedetseda".
|
| 14.11.2006 at 16:43 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
madis: Kuidas on elektrisoojus 1000,- /mega ? Öine elekter küttepaketiga on oluliselt odavam, 500,- /MWh kanti.
no eks arvuta eesti energia lehelt siis välja. Aluseks näiteks eramaja aastase elektritarbimisega 15000kwh (kui kütta elektriga, siis peaks sellega saama suht suure maja ja garaaži ära kütta), 40A peakaitse ja öise elektri osakaal 75% (majas kulub ka muud elektrit kui ainult öösel kütmine) ja küttepaketiga keskmine elektrihind 1,09kr/kw ehk siis 1090 kr/MWh. Arvutades siis sama maja puhul ainult kütteelektri ehk siis ütleme, et kütad 8000 kWh ja seda 100% öise elektriga, siis saad küttepaketiga keskmiseks hinnaks 1,43 kr kWh ehk siis 1430 kr/MWh (tõe huvides märgin, et kasutades mitte küttepaketti, vaid kodu paketti saad selle ainult öise elektri hinnaks 0.88 kr/kw) ja tegelikult vajad ilmselt ainult öösel küttes ka suuremat peakaitset, sest pead ju omama 3 korda võimasmat kütteseadet kui koguaeg ühtlaselt küttes.Näide suvaline eramaja ja eks mõnede muude parameetrite puhul võib midgi muud tulla, aga ega ta palju ei muutu. Ca. 1000 kr/MWh on suht tõelähedane.
|
| 14.11.2006 at 16:51 |
1 edit. Last edited 14.11.2006 at 16:51 by 5.0
|
vvt
  |
Garaaži siseviimistlus
Selle Ply loogika järgi praegused kipsmajade "arendajad" teevadki. Elektriküte on kõige odavam paigaldada, kuid tulevikus maksavad elanikud nii, et maa must, sest ühel kenal päeval on meie elekter 2,5 kr/kWh ning see päev pole mägede taga. Ilmselt 2010 on reaalsus, kui põlevkivitossu maksustama hakatakse. Vedel- ja tahkekütuse hind enne 2030 ei kahekordistu - 91 Lahesõjast alates on see nii 20% tõusnud.Lisaks elektriküttele tehakse muudki ersatsi - kanalisatsiooniga liitumise asemel pannakse kogumispaak (odav ju!) - kus äravedu maksab kanalisatsioonist 5-10 korda rohkem. Puuritakse kipsiküla keskele puurkaev ilma mahutite ja filtrita - kraanidest tuleb roostevesi ja vesi turtsub. Ja nii edasi. Kah võimalus raha pärast kulutada. Sinu raha.
Et üks väikese investeeringuga asi on pikemas plaanis odav pidada - no see ei ole kas võimalik või ei ole see "asi" sinu vajaduste rahuldamiseks võimeline. Seega elektrikütte fanaatikud - tulevik on nagu Soomes, kus iga vähegi külmem talv on poolel riigil "korgid väljas". Olemasoleva küttetorustikuga majas pole nt ühe kütuse katastroofilisel hinnatõusul muud kui ahi vahetada. Iseküsimus on veel see, et kipsikülades on EE elektrivarustus tavaliselt õhuliinidega - st üks kukkuv puu ja tuba külm ja pime.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 14.11.2006 at 17:18 |
|
PlyVal64
|
Garaaži siseviimistlus
Vvt, neil Sinu välja toodud vigadel on kõigil ka "teine tera". Aga enne ütlen igaks juhuks ära, et MINA ei ehitaks ei ühe- ega teistsugust maja. Minu arust on karbikülad mõttetud kohad ja õige maja on puust ning köetakse ahjuga ning elektrit pole elamiseks üldse alati vaja Seega ma püüan mõista neid, kes lihtsalt olude sunnil peavad neid valikuid tegema.
Hakkame pihta elektrist. 2,5 krooni kWh. Olgu. Ülekandeliin ja selle stabiilsus on EE asi ja pappi peaks neil arendamiseks ometi olema. Kuid elektriküte on kõige paindlikum ja võimaldab maja kütta täpselt nii, nagu VAJA. Minutipealt. Aga et elektrikütte paigaldamine on odav ja elektrit tarbid vaid realse elamise ehk maja kasutamise ajal, siis mängib pangale makstav intress ikkagi väga suurt rolli. Perspektiivis odav küte tähendab seda, et Sa maksad suuri intresse igal ajahetkel. Isegi siis, kui oled perega suvilas, vanematel külas, välismaal, tööl, koolis, kusiganes mujal aga mitte kodus. Kui küte on ajudega lahendatud (mitte nii, nagu neid karpides), siis ei ole see kulu midagi erilist. Üldiselt võiks nii öelda, et maaküte jms "odavad" kütted on odavad vaid neile, kes plaanivad peale orjamise lõpetamist oma "väljamakstud" hiigelhäärberis kahekesti ratastoolirallit teha ja invaliidsuspensionist sooja eest maksta.
Vesi. Siin peaks jah süsteem olema, mitte hädine hüdrofoor suurele külale. Selle mahutavus-võimsus sõltub aga inimeste raiskamisharjumustest. Kui raisatakse vähe, siis saab väiksema ja odavamaga läbi ning vesi on puhas.
Kanaliga liitumine. Tore, kui sitt ära voolab. Aga vaata, vee enda hind kallineb sellega pea poole võrra! Mingi kastmisvesi arvutatakse maha aga see ei kata sibi kulu. Mis tuleb odavam, kohe odavalt ehitades kui pikas perspektiivis kallilt lahendatud, sõltub muudestki asjaoludest. Mul Nõmmel ei tasu elusees mingi kanal ära, never! Ehita kolm kaevu, vaheta välja peldik ja maksa vee eest topelt + sitapoti enda veekulu. Aastas korra 400 eek sibi.
Siit jõuame jällegi selle raiskamise juurde tagasi. Kuna inimene üldiselt raiskab vett, kraan voolab niisama, duššiall vesi pahiseb asjatult peapesu ajal jne, siis peaks hea raiskamise võimaluse loomiseks kõigepealt kulutama palju raha puurkaevu. Vee hind läheb kalliks. Et inimene raiskab vett, siis tekib ka sellevõrra solgivett (enamuses siiski peaaegu puhas joogivesi, mis kanalisse jookseb). Jälle vaja suuremaid mahuteid, jämedamat toru, suuremaid ülepumpamise pumpasid, kokku on ka solk kallim.
Seega tuleks nii kütte kui muude tehnolahenduste puhul väga kriitiliselt üle vaadaa iseenda elamise harjumused kui ka tarbimisharjumused. Vaid tööpäevade öösel magamiseks kasutatava kaugel põllul asuva maja kütteks pole mingit mõtet kasutada maasoojuspumpa. Ja odavat vett ning solki pole olemas, kui tahad mullivanni, ringdušši, suurt basseini ja kolme veepeldikut. |
| 14.11.2006 at 17:51 |
1 edit. Last edited 14.11.2006 at 17:57 by PlyVal64
|
Telc
|
Garaaži siseviimistlus
Ply, su jutt käib äärest ääreni. Mida sa öelda soovid ? |
| 14.11.2006 at 18:28 |
|
jaak
|
Garaaži siseviimistlus
Ma tahaks kohe Ply enda pesupäeva näha  Kõik on mõõdetud pipetiga ja ei ühtegi üleliigset tilka raisku. |
| 14.11.2006 at 19:46 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: Kuid elektriküte on kõige paindlikum ja võimaldab maja kütta täpselt nii, nagu VAJA. Minutipealt.
Seda juttu lugedes ei jää muud öelda, et Sa ei ole kaugeltki kursis võimalustega, mida üks kaasaegne eramaja keskküttesüsteem pakub. Ehk see on täpselt sama minutipealt ja samale temperatuurile nagu elektriküte. Keskküte ei tähenda juba ammu tilkuvaid kraane ja roostes malmradikaid.
quote:
Perspektiivis odav küte tähendab seda, et Sa maksad suuri intresse igal ajahetkel. Isegi siis, kui oled perega suvilas, vanematel külas, välismaal, tööl, koolis, kusiganes mujal aga mitte kodus.
Vahe igakuises laenumakses on suhteliselt väike, sest tüüpilise 150 m2 ühepereelamu keskküttesüsteem ei maksab maja ja krundi hinnast suurt üle 10%. Noh, suhteline asi. Samas, kas oled kursis, kui palju lisab majale liitumistasu ja elektripaigaldise hinda selline elektriküte, mis võimaldab öösel kütta (ei pea silmas neid odavaid hiina elektriradikaid)?
quote:
Kanaliga liitumine. Tore, kui sitt ära voolab. Aga vaata, vee enda hind kallineb sellega pea poole võrra! Mingi kastmisvesi arvutatakse maha aga see ei kata sibi kulu. Mis tuleb odavam, kohe odavalt ehitades kui pikas perspektiivis kallilt lahendatud, sõltub muudestki asjaoludest. Mul Nõmmel ei tasu elusees mingi kanal ära, never! Ehita kolm kaevu, vaheta välja peldik ja maksa vee eest topelt + sitapoti enda veekulu. Aastas korra 400 eek sibi.
Kasutu arutlus. Vee ja kanali hind on kaduvväike summa inimese elamise kuludes, praegusel hetkel on see ca 2% sissetulekust pereliikme kohta ehk ca 4000 kroonist. Ütleme, et bensiini hind mõjutab inimese toimetulekut kümme korda tugevamalt kui vesi ja kanal.
Oled sa vahest uurinud, et Tallinna elanikel maksab linnavalitsus ühiskanaliga liidetavatel aladel liitumistasu kinni. Selleks on vaja omada sissekirjutus Tallinnas ning täita üksainus avaldus. Mis liitumise tasuvusest sa räägid?
Enne edasist arutelu solgi maapinda juhtimisel palun tutuvuda:
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=76580
Ma väidan, et kui paigaldaks oma illegaalse imbkaevu asemele nõuetele vastava purgimismahuti (muidu ei saa sa eales nõutud kooskõlastusi) (15 000 materjalid+paigaldus) ning maksaks tühjendamise eest iga kuu 50-100 krooni/m3, siis sa sellist juttu siin ei ajaks. Illegaalne ja ametlik tegevus ei ole iialgi konkureerivad hinna poolest. Varsti enam partisaanitseda ei saa.
Kumb on siis soodsam alternatiiv
a) jääda ükskord vahele, maksta trahv, osta mahuti ja maksta edaspidi nimetatud hinda (50-100 kr/m3
b) teha liitumine (mille linn maksab pärast kinni), kaevata ise aias 10 meetrit toru maha ja maksta edaspidi 10-15 krooni kandist ja istuda dushi alla kaua tahad?
Kumb on soodsam?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 14.11.2006 at 21:33 |
3 edits. Last edited 14.11.2006 at 21:40 by vvt
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
no eks arvuta eesti energia lehelt siis välja. Aluseks näiteks eramaja aastase elektritarbimisega 15000kwh (kui kütta elektriga, siis peaks sellega saama suht suure maja ja garaaži ära kütta), 40A peakaitse ja öise elektri osakaal 75% (majas kulub ka muud elektrit kui ainult öösel kütmine) ja küttepaketiga keskmine elektrihind 1,09kr/kw ehk siis 1090 kr/MWh. Arvutades siis sama maja puhul ainult kütteelektri ehk siis ütleme, et kütad 8000 kWh ja seda 100% öise elektriga, siis saad küttepaketiga keskmiseks hinnaks 1,43 kr kWh ehk siis 1430 kr/MWh (tõe huvides märgin, et kasutades mitte küttepaketti, vaid kodu paketti saad selle ainult öise elektri hinnaks 0.88 kr/kw) ja tegelikult vajad ilmselt ainult öösel küttes ka suuremat peakaitset, sest pead ju omama 3 korda võimasmat kütteseadet kui koguaeg ühtlaselt küttes.Näide suvaline eramaja ja eks mõnede muude parameetrite puhul võib midgi muud tulla, aga ega ta palju ei muutu. Ca. 1000 kr/MWh on suht tõelähedane.
Räägin siis omadest kogemustest. Elektritarbimine aastas ca 20000 kw. Öise elektri osakaal 70%, vesipõrandaküttel põhinev elektriküte, majas pinda 100 ruutu, peakaitse 3*25.
Kütan öösiti(7,5 KW katel saab sellega nibin-nabin hakkama). Keskmine kilovati hind tuleb 84.42 s/kWh ning leian, et elekter on ikkagi üks soodsaimaid mugavuskütteid.
Elu sõltub täielikult elektrist (pliit, küte, soe vesi), ainult sauna kütan puudega.
Kui bensionile jään ja aega palju siis võib ju kaaluda tahkeküttekatla soetamist ning igapäevaselt regulaarset viibimist katlaruumis, praegu aga ei näe sel mõtet. |
| 14.11.2006 at 22:02 |
|
Silwer
|
Garaaži siseviimistlus
Garaazi siseviimistlusest on asi juba päris kaugel?
Just paigaldasin majale gaasikütte: liitumine 40tuh + katel koos gaasi torustike, igasugune automaatika ja pumpade ning muu sinna juurde kuuluva kolaga u. 95tuh (oleks saanud ka u. poole odavamalt aga mulle meeldib kui kõik on väga automatiseeritud ja paljude reguleerimisvõimalustega). Gaasi kasuks otsustasin kuna sellega on mugav kütta ja gaasiühendusel on ka suur võimsusvaru (kasvõi kiiresti sooja tarbevee tootmiseks). Kanal ja drenaaz on ka linnavõrkudega ühendatud - ma olen endine korteri kasutaja siis ma tahan et mul oleks ka oma majas sama mugav ja muretu elu kui seda oli korteris...
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3 |
| 14.11.2006 at 22:09 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
tqn: quote:
no eks arvuta eesti energia lehelt siis välja. Aluseks näiteks eramaja aastase elektritarbimisega 15000kwh (kui kütta elektriga, siis peaks sellega saama suht suure maja ja garaaži ära kütta), 40A peakaitse ja öise elektri osakaal 75% (majas kulub ka muud elektrit kui ainult öösel kütmine) ja küttepaketiga keskmine elektrihind 1,09kr/kw ehk siis 1090 kr/MWh. Arvutades siis sama maja puhul ainult kütteelektri ehk siis ütleme, et kütad 8000 kWh ja seda 100% öise elektriga, siis saad küttepaketiga keskmiseks hinnaks 1,43 kr kWh ehk siis 1430 kr/MWh (tõe huvides märgin, et kasutades mitte küttepaketti, vaid kodu paketti saad selle ainult öise elektri hinnaks 0.88 kr/kw) ja tegelikult vajad ilmselt ainult öösel küttes ka suuremat peakaitset, sest pead ju omama 3 korda võimasmat kütteseadet kui koguaeg ühtlaselt küttes.Näide suvaline eramaja ja eks mõnede muude parameetrite puhul võib midgi muud tulla, aga ega ta palju ei muutu. Ca. 1000 kr/MWh on suht tõelähedane.
Räägin siis omadest kogemustest. Elektritarbimine aastas ca 20000 kw. Öise elektri osakaal 70%, vesipõrandaküttel põhinev elektriküte, majas pinda 100 ruutu, peakaitse 3*25.
Kütan öösiti(7,5 KW katel saab sellega nibin-nabin hakkama). Keskmine kilovati hind tuleb 84.42 s/kWh ning leian, et elekter on ikkagi üks soodsaimaid mugavuskütteid.
Elu sõltub täielikult elektrist (pliit, küte, soe vesi), ainult sauna kütan puudega.
Kui bensionile jään ja aega palju siis võib ju kaaluda tahkeküttekatla soetamist ning igapäevaselt regulaarset viibimist katlaruumis, praegu aga ei näe sel mõtet.
avalda saladus, kuidas niiviisi saab. Ma vajaksin praktilisi kogemusi, kuidas saab 100m3 maja ära kütta 2,5 kW (öist elektrrit on 8h. ja päevas 24h. e. kolm korda rohkem). Mis sellise hea soojustuse tagab? Kuidas seda elektrit siis ikkagi nii palju kulub? Mul üle poole suurem küttepind ja saan hakkama nii 8-10 tuhandega (MWh, mõõdetud taadeldud soojusarvestiga) aastas (küttele, ilma sooja vee, valgustuse, toidutegemise ja muu selliseta) ja maksimumvõimsus sinna 15kW (ehks siis selleks, et surmkindel olla soojavarustuses ka talvekülmadega, siis vajaksin ainult öise kütmise puhul 45kW katelt) juurde. Muu elekter, millega tehakse ka kogu soe vesi ja köetakse märgade ruumide põrandad, on sinna 6-7 tuhande MWh kanti. Kusjuures 3*25A peakaitse on aegajalt vähe ja tuleb vaadata milliseid tarbijaid millistest faasidest toita saab ja küttele ei jääks mul küll midagi üle.
|
| 15.11.2006 at 08:46 |
|
viplala
|
Garaaži siseviimistlus
El radikad on paigalduse suhtes küll kõige odavamad aga kui need välja jätta, siis ülejäänud kütte kolded lähevad ikkagi 100 000.- ringi mis vähem mis nats rohkem. Tänasel päeval 100-150m2 korralikult soojustatud maja puhul, hilisemad erinevate kütete maksumuse erinevused (kus tuli alles tark lause )ei ole just suured, juhul kui küte tuleb osta (näiteks ei ole oma metsa). Mida rohkem ise siblima pead, seda odavam on kütte materjal. Eestis on küttepuu hind nats paigast ära (sama kallis kui soomes) aga küll seegi paika loksub aja jooksul. Ülejäänud küttematerjali hinnad kindlasti tõusevad (ka elekter). Lõpuks on rusikareegel ikkagi MUGAVUS MAKSAB. Tahad vähem siblida sooja saamiseks, maksad kütte eest rohkam. |
| 15.11.2006 at 09:05 |
|
Fog
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
PlyVal64: Mul Nõmmel ei tasu elusees mingi kanal ära, never! Ehita kolm kaevu, vaheta välja peldik ja maksa vee eest topelt + sitapoti enda veekulu. Aastas korra 400 eek sibi.
400 eeku sibi aastas?
Okei, ja sul on imho vähemalt 1 laps + abikaasa.
Ainuke järeldus siit, on, et hallvesi imbub sul rõõmsalt pinnasesse ja seda tiheasustusega alal, kus selline tegumood lubatud pole.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 15.11.2006 at 09:35 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0:avalda saladus, kuidas niiviisi saab. Ma vajaksin praktilisi kogemusi, kuidas saab 100m3 maja ära kütta 2,5 kW (öist elektrrit on 8h. ja päevas 24h. e. kolm korda rohkem).
Elektrikütte fännid kipuvad taas kõigutama füüsika alustalasid. 2,5 kW võimsust on ekvivalentne umbes ühe 220V soojapuhuri või kahe keskmise elektriradikaga. Ilmselt võrreldakse siin võrreldamatult (nt köetakse tervest mahast ühte tuba) või aetakse mullikesi. Sellise keskmise soojustatud ühepereelamu korral (millel muide erinevalt korterist on 5 külge avatud õuekülmale) võib sellise võimsusega kütta ehk 30-40 m2 tuba ja ei rohkem.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 09:47 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
Fog: quote:
PlyVal64: Mul Nõmmel ei tasu elusees mingi kanal ära, never! Ehita kolm kaevu, vaheta välja peldik ja maksa vee eest topelt + sitapoti enda veekulu. Aastas korra 400 eek sibi.
400 eeku sibi aastas?
Okei, ja sul on imho vähemalt 1 laps + abikaasa.
Ainuke järeldus siit, on, et hallvesi imbub sul rõõmsalt pinnasesse ja seda tiheasustusega alal, kus selline tegumood lubatud pole.
mul oli tsentraalse kanali ehitamise eelsel ajal kätte makstes iga ca. nelja nädala tagant (ehk siis ca. 13 korda aastas ja vajadus tekkis loomulikult enamasti reede õhtul ja siis tuli esmaspäevani väga tagasihoidlik olla) 2 sotti vaja maksta ja kui seda selli polnud, siis arvega makstes 380. Mina olen küll selle tsentraalse kanaliga rahul.
|
| 15.11.2006 at 09:48 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: quote:
5.0:avalda saladus, kuidas niiviisi saab. Ma vajaksin praktilisi kogemusi, kuidas saab 100m3 maja ära kütta 2,5 kW (öist elektrrit on 8h. ja päevas 24h. e. kolm korda rohkem).
Elektrikütte fännid kipuvad taas kõigutama füüsika alustalasid. 2,5 kW võimsust on ekvivalentne umbes ühe 220V soojapuhuri või kahe keskmise elektriradikaga. Ilmselt võrreldakse siin võrreldamatult (nt köetakse tervest mahast ühte tuba) või aetakse mullikesi. Sellise keskmise soojustatud ühepereelamu korral (millel muide erinevalt korterist on 5 külge avatud õuekülmale) võib sellise võimsusega kütta ehk 30-40 m2 tuba ja ei rohkem.
no sellepärast ma seda küsisingi, et kuidas seda tehakse ja kui see tõsi on, siis tasub järgi teha.
|
| 15.11.2006 at 09:49 |
|
vvt
|
Garaaži siseviimistlus
Muide see ühe toa kütmise teooria on juba seepärast kahtlane, et praegustel majadel on tüüpiline esimesel korrusel kööktubaesik ja välisuks avaneb otse tuppa. Tõstad oma poekotid üle ukse sisse ja ongi pool maja jahe. Nt sellise maja korral, kui tihedalt käia ei ole soojuskadu suurt väiksem rublaaegsest silikaat-individuaalist. Muiste olid ikka eestlastel talumajal eeskojad, et talv tuppa ei tule, aga praegu pole see vist moes enam.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 15.11.2006 at 10:00 |
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0: quote:
vvt: quote:
5.0:avalda saladus, kuidas niiviisi saab. Ma vajaksin praktilisi kogemusi, kuidas saab 100m3 maja ära kütta 2,5 kW (öist elektrrit on 8h. ja päevas 24h. e. kolm korda rohkem).
Elektrikütte fännid kipuvad taas kõigutama füüsika alustalasid. 2,5 kW võimsust on ekvivalentne umbes ühe 220V soojapuhuri või kahe keskmise elektriradikaga. Ilmselt võrreldakse siin võrreldamatult (nt köetakse tervest mahast ühte tuba) või aetakse mullikesi. Sellise keskmise soojustatud ühepereelamu korral (millel muide erinevalt korterist on 5 külge avatud õuekülmale) võib sellise võimsusega kütta ehk 30-40 m2 tuba ja ei rohkem.
no sellepärast ma seda küsisingi, et kuidas seda tehakse ja kui see tõsi on, siis tasub järgi teha.
Lugege hoolikamalt katel siiski 3*2,5KW ehk siis 7,5KW |
| 15.11.2006 at 10:58 |
|
BlueStang
|
Garaaži siseviimistlus
Maja on vahva asi - kui on palju raha või siis rohkelt viitsimist.
Mul oli siin ka vihmavarju vihmavarjuks vahepeal üks selline - ca 300m2 sh 250m2 köetavat pinda, maja ise kuskil 90-ndate alguse oma (st, kivimaja ja sitt soojustus, ilma salvestita ja soojusjaotuse reguleerimiseta küttesüsteem), vanakooli vägasuured aknad. Asjal oli kütteks malmradiaatoritega vesikesküte, tahkekatla ja 3x4kw tennidega boileriga. Soe vesi tehti eraldi boileriga ja sauna köeti ikka puudega.
2 inimese ja koera elamiseks kulus elektrit 50k krooni eest aastas. Kusjuures talvel -20 juures oli boiler täiega taga ja majas 19,7*. Vahepeal isegi kütsin puidubriketiga, mis iseenesest väga hea asi, kuid kui katlakütmise eest oleksin tahtnud endale palka maksta, siis oleks küttearve elektriga kütmise omast suurem olnud
Ainus lohutus oli see, et piirkonnas olev nn ühistuvesi maksis 100eek aastas, olenemata kogusest ja kuna linnapiir läks täpselt maja eest, siis oli kanalisatsioon lahendatud legaalselt settekaevudega=tühjendus 1 kord aastas=100eek aastas.
Et tahan öelda, et seda 100m2 maja kütmist 7,5kw katlaga ja ainult öösel on raske uskuda. Iseasi, kui maja on väga hästi soojustatud ja põrand akumuleerib jube hästi.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 15.11.2006 at 11:16 |
1 edit. Last edited 15.11.2006 at 12:25 by BlueStang
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
vvt: Muide see ühe toa kütmise teooria on juba seepärast kahtlane, et praegustel majadel on tüüpiline esimesel korrusel kööktubaesik ja välisuks avaneb otse tuppa. Tõstad oma poekotid üle ukse sisse ja ongi pool maja jahe. Nt sellise maja korral, kui tihedalt käia ei ole soojuskadu suurt väiksem rublaaegsest silikaat-individuaalist. Muiste olid ikka eestlastel talumajal eeskojad, et talv tuppa ei tule, aga praegu pole see vist moes enam.
Enne kui aretada uhkeid teooriaid tuleks algandmeid natuke tõsisemalt vaadata. Praeguseks loeb üks mees 7.5 kW asemel 2,5 kW ning kogu ülejäänud seltskond laseb selle najal edasi. vvt rahustuseks võib lisada et välisuks ei avane elutuppa ning ka praegusel ajal on võimalik esikuga maja ehitada.
Küttest veel niipalju, et köetava vee temperatuur on 40 kraadi ning tubades on termostaadid mis siis vastavalt vajadusele avavad/sulgevad klappe. Öist elektrit jagab programmkell. Täpset energiakulu küttele ei oska öelda, kuna süsteemile pole eraldi mõõturit paigaldatud. Sooja vee jaoks on eraldi boiler. |
| 15.11.2006 at 11:51 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
tqn: quote:
5.0: quote:
vvt: quote:
5.0:avalda saladus, kuidas niiviisi saab. Ma vajaksin praktilisi kogemusi, kuidas saab 100m3 maja ära kütta 2,5 kW (öist elektrrit on 8h. ja päevas 24h. e. kolm korda rohkem).
Elektrikütte fännid kipuvad taas kõigutama füüsika alustalasid. 2,5 kW võimsust on ekvivalentne umbes ühe 220V soojapuhuri või kahe keskmise elektriradikaga. Ilmselt võrreldakse siin võrreldamatult (nt köetakse tervest mahast ühte tuba) või aetakse mullikesi. Sellise keskmise soojustatud ühepereelamu korral (millel muide erinevalt korterist on 5 külge avatud õuekülmale) võib sellise võimsusega kütta ehk 30-40 m2 tuba ja ei rohkem.
no sellepärast ma seda küsisingi, et kuidas seda tehakse ja kui see tõsi on, siis tasub järgi teha.
Lugege hoolikamalt katel siiski 3*2,5KW ehk siis 7,5KW
okay, et siis oleks puust ja punaseks. Katel on 7,5 kW ja seda kasutatakse ainult öösel, ehk siis 1/3 ööpäevast, maja vajab aga kütet kogu aeg, kaasa arvatud see aeg kui osa energiast salvestatakse, ehk siis selleks, et saada kogu ööpäeva kütmisega hakkama kaheksa tunni jooksul (öise elektri aeg) majas, mis vajab kütmiseks võimsust 2,5 kW ongi vaja katelt võimsusega 7,5 kW, kuna see katel 2/3 ajastseisab. Seega saab maja hakkama 2,5 kWga.
|
| 15.11.2006 at 12:03 |
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
okay, et siis oleks puust ja punaseks. Katel on 7,5 kW ja seda kasutatakse ainult öösel, ehk siis 1/3 ööpäevast, maja vajab aga kütet kogu aeg, kaasa arvatud see aeg kui osa energiast salvestatakse, ehk siis selleks, et saada kogu ööpäeva kütmisega hakkama kaheksa tunni jooksul (öise elektri aeg) majas, mis vajab kütmiseks võimsust 2,5 kW ongi vaja katelt võimsusega 7,5 kW, kuna see katel 2/3 ajastseisab. Seega saab maja hakkama 2,5 kWga.
Selge nüüd sai mulle sinu mõttekäik ka selgeks, kuid nii see tõesti on üldiselt. Eelmisel talvel suurte külmade ajal oli küte sees ka päeva ajal (talvepeale kokku vist 5-6 päeva). Samuti on küte taga nädalavahetustel, siis on ka energia hind odavam. Toa temperatuuri hoian 20-22 kraadi vahel. Alustalasid ümber lükata ei soovi, kuid sellise kuluga saan hetkel hakkama. |
| 15.11.2006 at 12:13 |
|
5.0
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
tqn:
okay, et siis oleks puust ja punaseks. Katel on 7,5 kW ja seda kasutatakse ainult öösel, ehk siis 1/3 ööpäevast, maja vajab aga kütet kogu aeg, kaasa arvatud see aeg kui osa energiast salvestatakse, ehk siis selleks, et saada kogu ööpäeva kütmisega hakkama kaheksa tunni jooksul (öise elektri aeg) majas, mis vajab kütmiseks võimsust 2,5 kW ongi vaja katelt võimsusega 7,5 kW, kuna see katel 2/3 ajastseisab. Seega saab maja hakkama 2,5 kWga.
Selge nüüd sai mulle sinu mõttekäik ka selgeks, kuid nii see tõesti on üldiselt. Eelmisel talvel suurte külmade ajal oli küte sees ka päeva ajal (talvepeale kokku vist 5-6 päeva). Samuti on küte taga nädalavahetustel, siis on ka energia hind odavam. Toa temperatuuri hoian 20-22 kraadi vahel. Alustalasid ümber lükata ei soovi, kuid sellise kuluga saan hetkel hakkama.
no sellepärast ma soojustuse ja vahest ka õhuvahetuse kohta teada tahaksingi, ega ma ei soovi väita, et nii ei saa, tahaksin teada praktilistest kogemustest, et kuidas saab.
|
| 15.11.2006 at 12:18 |
|
tqn
|
Garaaži siseviimistlus
quote:
5.0:
no sellepärast ma soojustuse ja vahest ka õhuvahetuse kohta teada tahaksingi, ega ma ei soovi väita, et nii ei saa, tahaksin teada praktilistest kogemustest, et kuidas saab.
Kütmisviisidest on eespool juttu olnud. Tegu on ühekordse fibost majaga millele soojustuseks ümber pandud 10cm penot ning selle peal laudvooder.
Õhu väljatõmme käib läbi köögi kubu ning vannitoa ventilaatori, sisse saab õhk akendest ja ustest ning tubade tuulutusega saab ikka ka tegeletud, mitte nii et sügisel panen aknad kinni ning järgmine avamine on kevadel. Üks oluline nüanns siiski veel. Tegu siis paarismajaga ning seega 1 külg 5st pole ilma meelevallas. Samas aga naabril samad küttesüsteemi parameetrid ja kulud ning kokkuvõttes ei tohiks see midagi oluliselt muuta. Siis kokku lihtsalt köetakse 15kW katla abil ära 200 ruutmeetrit. |
| 15.11.2006 at 12:45 |
|
madis
|
Garaaži siseviimistlus
Kas keegi lugeda ka oskab ?
päevatariif
89,13 s/kWh
öötariif
47,39 s/kWh
Kui kasutad kütteks ainult öist elektrit, siis tulebki selline hind. Lisandub veel ampritasu, kuid see on suurema maja korral ~10%, ehk siis 50 senti on ok.
Kes aru ei saanud, siis elektriga saab kütta tsentraalset kuumaveepaaki, muu küttesüsteem on vee baasil. |
| 15.11.2006 at 12:48 |
|
|
.. 5 6 7 8 9 10 11 
