| Poster |
Message |
 PitBull
|
 roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Probleem selline, et autol on paar kohta kuhu tekib ja koguneb kondentsvesi. Need siis välispleki salongi poolel.
Plaan kasutada kõikvõimalikke roostevastaseid vahendeid st. roostesurm + tsink + happekrunt + (paar kihti 2K ainet, nt. lakki + kivikaitse vms. tõrv + ...). Keemiatunnist nagu meeles, et tsink päris aktiivne element. Kas see nende roostesurma ja happekrundi hapetega reageerima ei hakka st. need ained nullivad üksteist ära ?
Rahast selle auto jaoks kahju ei ole. Paneks hea meelega kõiki. Või mida te soovitate?
|
| 03.08.2004 at 18:54 |
|
diesel
|
 roostesurm + tsink + happekrunt + ....
vanasti seisis raud haljas, kui ta oli paksult "kahurimäärdega" sisse moositud. ja mingit reageerimist polnd. 
a kuna minu keemiatunnid juba õige ammu olid, siis asjalikuma ja pädevama vastuse annavad ehk teised kodanikud. |
| 03.08.2004 at 19:56 |
|
PitBull
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Sellised haisvad asju eriti ei tahaks kasutada. Plekk läheb suvel päikesega >50C |
| 03.08.2004 at 21:22 |
|
quattromees
 |
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Pane peale roostesurma happekrunti ja kivikaitse, või kui tahad tugevat kihti kivikaitse alla siis happekrundile epokrunt näiteks.
Tsingi kohta ei tea rääkida - pole kunagi kasutanud.
____________________________
Audi 200 20V TQ
Audi 100 2.3
Audi A4 2.8Q swap 4,2 V8
Audi UrS4 2,2TQ
Peugeot Partner
VW Passat 1,9TDi |
| 03.08.2004 at 22:23 |
|
Georg79Fire
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Kui tegemist on kohtadega, mis silma alla ei jää ehk polstritega kinni kaetud, siis soovitan kasutada happe- või epo-krunti ja selle peale "kereõli". Nimelt ei ole halja metalli suurim vaenlane mitte vesi vaid hoopis hapnik ja spets kereõli aitab eraldada roostet kartvamad kereosad niiskest õhust. Seda kereõli on saadaval enamuses autovärvipoodidest (ka spray variant). |
| 05.08.2004 at 22:49 |
|
hirax
 |
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Lihsameelne küsimus:
Kui mul on ntx "läti punane krunt" ja ma segan sellesse ortofosfor hapet. Kas siis ongi "homemade" happekrunt valmis
Kui see ongi nii, siis mis vahekorras ma peaks 100% -st hapet värviga segama
____________________________
Mercury Cougar 86
C10 1981 |
| 08.08.2004 at 00:26 |
|
quattromees
|
 roostesurm + tsink + happekrunt + ....
quote:
hirax: Lihsameelne küsimus:
Kui mul on ntx "läti punane krunt" ja ma segan sellesse ortofosfor hapet. Kas siis ongi "homemade" happekrunt valmis
Kui see ongi nii, siis mis vahekorras ma peaks 100% -st hapet värviga segama
See töö on värvilaborite poolt juba ära tehtud, milleks jalratast uuesti leiutada?
____________________________
Audi 200 20V TQ
Audi 100 2.3
Audi A4 2.8Q swap 4,2 V8
Audi UrS4 2,2TQ
Peugeot Partner
VW Passat 1,9TDi |
| 08.08.2004 at 07:39 |
|
reimo
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
quote:
Georg79Fire: Kui tegemist on kohtadega, mis silma alla ei jää ehk polstritega kinni kaetud...
Kas see kehtib ka kere välispinna kohta? Nimelt leidsin oma auto külgedelt plastkatete eemaldamise järel, et tiivas ja karpides on juba paar auku sees ja uste servad üsna roostesed. Plasti ja pleki vahe oli paksult muda täis. Tõmbasin roostesurma peale ja lasin juba ka tsingiga üle, äkki peaks ka sinna kereõli laskma? Kuidas ta vee sees leotamist kestab? Või peaks sinna laskma näiteks ketiõli, see on üsna vastikult kleepuv, ei pese nii kergelt maha?
____________________________
Grand Cherokee ´93 - müüdud
Grand Cherokee ´12 |
| 08.08.2004 at 22:08 |
|
13piisab
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
quote:
PitBull: roostesurm + tsink + happekrunt + (paar kihti 2K ainet, nt. lakki + kivikaitse vms. tõrv + ...).
ise pole tsinki kasutanud, aga kas üheaegsel tsingil-happekrundil on üldse mõtet? On ju nii happekrundi kui tsinkkrundi idee kaitsta metalli keemiliselt, mis peaks ju tähendama, et tahavad otsest kontakti metalliga. Kui seal vahel aga mingi muu kiht, läheb vast asja mõte kaduma, s.t. toimib tavakrundina. Ning erinevalt paksust täitekrundist jääb vedela happekrundi kiht üliõhuke. Spetsialistide väitel võib happekrundi kanda isegi paar päeva tagasi liivapritsitud pinnale - kus aktiviseeritud metall on kergelt "rebaseks" tõmmanud. Et "sööb" selle rooste ära. Ise seda (praktikuna) siiski ei soovita.
igasugused kivikaitsed ja muud ülipaksud möginad hoian oma kulgurist edaspidi eemal - imo need rohkem enda petmiseks sobivad. Et pealtpoolt paistab asi igati kena, aga kui protsess lõpuks värvikihilt paistma hakkab, pole seal all metalli enam ollagi. Nagu öeldakse (polüester)pahtligi kohta - üle 3mm () hakkab niiskust koguma.
ise toimin roostekohtadega: liivaprits+roostesurm+happekrunt+krunt(kui viitsimist, siis mitu kihti)+värv(samuti enamasti mitu kihti). Krundi-värvi 2.kihi olen seni peale tõmmanud enne, kui eelmine kiht on päris ära kuivanud - et ei peaks nakkumise parandamiseks karestama. Seni taolised "kompotid" kooruma ega niiskust koguma pole hakanud.
eelmisel aastal minu poolt tehtud väikesel eksperimentaal-plekiriba sektsioonidel (roostetanud pleki erinev töötlemine/värviga katmine) on näha, et roostesurma TULEB kasutada ka pindadel, mis on eelnevalt roostes olnud ning seejärel mehaaniliselt puhastatud. Prits EI võta kogu roostet välja (kuigi silmale võib nii näida) ning hoolimata happekrundi kasutamisest käib värvi all vaikne korrosiooni-protsess edasi. Seda enam, et jutuks olev plekitükk pole allunud autoplekkidele osaks saavale igapäevasele vibratsioonile. Roostesurma kasutamine (antud juhul suht kallis CRC toode, kasutasin kontsentraati ilma lahjendamata) peaaegu nullib rooste ning samuti ei hakka värv mullitama kohtadest, mis pole piisavalt värvi saanud või on vigastada saanud (käesoleval plekitükil näha sektsiooni äärte näol, mis olid värvimisel/pritsimisel kaetud ning jäid originaal-rooste alla). Peab veel mainima, et vaid roostesurma roostele kandmine on hädaabinõu - kui tõesti mehaaniliselt puhastada ei saa.
sääl pikemalt antud "katsest" ning eelnevalt nähtav ka mu amatöör-roostetõrjuri "karjäär" (muuhulgas rumalad soovitused pinnaka alt 1600 vesipaberiga nühkida ). Ehk on abiks.
____________________________
vanem on parem |
| 09.08.2004 at 10:56 |
Last edited 09.08.2004 at 10:58 by 13piisab
|
Georg79Fire
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
quote:
reimo:
Kas see kehtib ka kere välispinna kohta?
Loomulikult! Aga, kui sul see roosteprotsess juba käib, siis ma kardan, et on natuke hilja.
Kui võimalik, tuleb (eriti peale igasugu keretõid) autol kõik roostealtid sisepinnad (polstritega kaetud) kereõliga kokku teha, näiteks uste sisemised osad, tiivakoopad, karbid jne. Kereõli jääb liimjas-kleepuvaks massiks ning hoiab imehästi igasuguse niiskuse eemal. Enda Firebirdil lasin ka esikapotil ja tagaluugil seestpoolt kahe pleki vahelise osa täis.
NB! Segaduste vältimiseks- seda kereõli nimetatakse ka kerevahaks.
|
| 13.08.2004 at 23:10 |
|
geo777
 |
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
Kusjuures olen kasutanud terosoni roostevastast vaha (müügil ka aerosoolis peenike voolik kyljes) ja see on tõesti hea pugemisega kõikjale ning pidi ka olema mingi testivõitja |
| 22.08.2007 at 11:36 |
|
Sarvik
|
roostesurm + tsink + happekrunt + ....
quote:
Kui tegemist on kohtadega, mis silma alla ei jää ehk polstritega kinni kaetud, siis soovitan kasutada happe- või epo-krunti ja selle peale "kereõli". Nimelt ei ole halja metalli suurim vaenlane mitte vesi vaid hoopis hapnik ja spets kereõli aitab eraldada roostet kartvamad kereosad niiskest õhust. Seda kereõli on saadaval enamuses autovärvipoodidest (ka spray variant).
Põhimõtteliselt võin ma kasutada ka põhja kaitseks kommenteeritud varjanti. Põhja alt on kivikaitse maha koorunud ja põhi suht roostes, kuid plekk on veel tugev, ei pea lappima.
Kuid mind rahuldaks selline varjant, et järgmisel suvel saakisn sodi maha võtta, raami ja kere põhi korrda teha ja ära värvida.
Ehk siis milline varjant sobiks kõige paremini talve üle elamiseks ja hooldustööde maha pesemiseks. |
| 22.08.2007 at 15:22 |
|
|
