| Poster |
Message |
 peep
 Moderator |
 Füüsika oskajad, abi vaja
Kuna siin on mitmeid füüsikas hästi kodus olevaid tegelasi, siis ei hakka ise üritama, ehk keegi hea inimene ütleb mulle õige vastuse.
Kui palju pikeneb auto pidurdusmaa, kui kiirust suurendada 260 kmh ->300 kmh ? |
| 03.04.2005 at 07:47 |
|
Wolle
 |
 Füüsika oskajad, abi vaja
Mu arvutused võisid minna täiesti mööda (mida nad arvatavasti ka tegid) aga mina sain sellise vastuse, et pidurdusmaa suurenes 1.33 korda ehksiis algsele pidurdusmaale lisandus kolmandik. |
| 03.04.2005 at 08:37 |
|
tryku
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Kas midagi sellist polnud, et pidurdusteekond kasvab vastavalt kiiruse ruuduga vms |
| 03.04.2005 at 08:42 |
|
orikas3
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Kas mitte ei olene auto raskusest, kummidest, teekattest jne. |
| 03.04.2005 at 08:47 |
|
anti
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Peep, kas tegemist Tapa One Mile Challenge'ks ettevalmistuste (ohutus) tegemisega?  |
| 03.04.2005 at 08:53 |
|
Wolle
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
orikas3: Kas mitte ei olene auto raskusest, kummidest, teekattest jne.
Ei olene.
Jutt on ühest ja samast autost mis sõidab samade kummidega ja samal pinnasel seega need näitajad jäävad konstantseks. |
| 03.04.2005 at 08:58 |
|
vvt
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Need kaks vabalt kasutatavat hävitajate lennuvälja oma 2300 meetrise rajaga jäävad õige varsti napiks, liialtigi on Tapal pidurdusmaa osa rajast "üllatusi" täis.
Muidugi on variant ja Haapsalu, seal on rada paremas korras kui Tapal (loe külamehed pole aeglustusmaalt plaate minema tassinud).
300 kmh hakkab seal nähtavasti probleeme tekkima, pealegi on selliselt kiiruselt pidurdamine nende lennuväljade kvaliteedi juures ohtlik - vahepeal on rohi rataste all, siis kivisoga, siis kare betoon jne.
Kas ei ole mõtet varsti Raadile kolida?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.04.2005 at 09:08 |
Last edited 03.04.2005 at 09:11 by vvt
|
orikas3
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Kiirus kasvab 13,333% siis pidurdustee peaks kasvama ka sama võrra. |
| 03.04.2005 at 09:16 |
|
olevtoom
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
orikas3: Kiirus kasvab 13,333% siis pidurdustee peaks kasvama ka sama võrra.
... ja nii need tagant otsasõidud tulevadki....
Siin juba kirjutati (Wolle ja tryku), et pidurdusmaa kasvab võrdeliselt kineetilise energiaga (ehk kiiruse ruuduga). Ehk 260 -> 300 kasvatab pidurdusmaad 1,33 korda. |
| 03.04.2005 at 09:48 |
Last edited 03.04.2005 at 09:49 by olevtoom
|
Jesper
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
olevtoom:
Siin juba kirjutati (Wolle ja tryku), et pidurdusmaa kasvab võrdeliselt kineetilise energiaga (ehk kiiruse ruuduga). Ehk 260 -> 300 kasvatab pidurdusmaad 1,33 korda.
...ja seda ainult ideaaljuhul, kui pidurite jahutus on piisavalt efektiivne, et nende temperatuur ei tõuseks kõrgemale kui 260 pealt pidurdades ning kogu üritus toimub vaakumis 
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 03.04.2005 at 10:05 |
Last edited 03.04.2005 at 10:06 by Jesper
|
peep
Moderator |
Füüsika oskajad, abi vaja
Loeme siis kolmandiku võrra momendil õigeks vastuseks, kui tuleb täiendusi siis andke teada. Loomulikult on see ülimalt lihtsustatud aga peaks piisama. Jah, Tapa jaoks küsisin ja selle ürituse pidamiseks on ta endiselt parim koht Eestis, kui Tallinna lennuväli välja jätta. Kruusa ja rohtu võistlustrassil olema ei hakka.
Võib juhtuda, et sel aastal saadakse 300 kätte ja seda mitte mõne mehe märgades unenägudes, nagu siiani, vaid reaalselt. Konkreetsemalt siis, kui asi selgem. |
| 03.04.2005 at 12:39 |
|
PlyVal64
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Kuna teoreetiliselt on tegu hääde Saksa ja Itaalia sportautodega, siis võib selle 1,33-kordse pikenemise tõeks lugeda. Kui tegu on juba kulunud närakaspiduritega tuunitud autodega(kuhu alla loen ka Suprad), siis võid südamerahus pidurdusmaa pikenemiseks 2-kordse maa võtta. Tavaautode pidurid ei ole ette nähtud sellistel kiirustel pidurdamiseks, klotsid muutuvad tainaks, silinder ei tekita vajalikku survet-jõudu jne. Lisaks veel tihtipeale liigsuured rattad ehk jõuõlg ja nii see pidurdusmaa pikenebki meeletult. |
| 03.04.2005 at 13:13 |
|
MossOpel
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Valem peaks olema mass korda kiiruse ruut (m/s) jagatud kahega.
Kas aga pidurikettad 1,33 korda suuremat energiahulka neelata suudavad... |
| 03.04.2005 at 13:20 |
|
peep
Moderator |
Füüsika oskajad, abi vaja
See auto, mida silmas pean, kaalub 960 kg., tal on kõigis neljas nurgas Alconi 13" võistluspidurid + vedrustus ja rehvid on kiirusomadustele vastavad. Ehk keskmisest kõvem setup... |
| 03.04.2005 at 13:29 |
|
Hylas
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Ply rahustuseks võin öelda, et enamus tegelasi kes keskmisest kõvemini mootorit kapoti all putitavad mõtlevad väga tõsiselt ka pidurite peale ja täiendavad neid vastavalt vajdusele, sest elu ka armas neile  |
| 03.04.2005 at 14:20 |
|
vvt
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Kiiruse suurenemisega kasvab auto kineetiline energia, mida on siis maha pidurdada vaja. Kuna kineetiline energia sõltub massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis peaks pidurdusmaa kasvama võrdeliselt kiiruse kasvu ruuduga. Ehk kui kiirus kasvab kaks korda, siis pidurdusmaa neli korda ja nii edasi.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.04.2005 at 16:45 |
|
PlyVal64
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Hylas, pole nigut väga näinud Wilwoode, Brembosid etc. Eesti tuuningautodel. See, kui sinna pannakse pisut kiirema-raskema auto pidurid, ei tee seda veel võidusõidu setupiks. Mitte üks autotootja ei varusta oma autot kaks korda võimsamate piduritega vajadusest. 250 km/h sõitva auto pidurid on just selleks kiiruseks maksimaalselt ette nähtud, mitte enamaks. Just see meeletu vabaneva energia akumuleerimine-ärajuhtimine on asi, mis pidurite puhul maksab. Ja palju maksab. Ühekordselt 300-0 km/h pidurdamisega vast asi hull pole, kuid millised on need juustklotsid seal teistkordsel pidurdamisel?
Kui vaadata nüüd uute autode pealt, siis kuni 150 lõppkiirust autodel on ketas/trummel tavaline, kuni 180-190 ventketas/trummel, kuni 220 ventketas/ketas, kuni 250 mõlemad ventkettad ja mõõt juba 13-15 tolli, üle 250 km/h autodel juba kuuekolvilised sadulad, vähemalt 15 tolli jne. Ma arvan, et need ei ole autotootjatel lambist võetud setupid. |
| 03.04.2005 at 17:31 |
|
MossOpel
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
vvt: Kiiruse suurenemisega kasvab auto kineetiline energia, mida on siis maha pidurdada vaja. Kuna kineetiline energia sõltub massi ja kiiruse ruudu korrutisega, siis peaks pidurdusmaa kasvama võrdeliselt kiiruse kasvu ruuduga. Ehk kui kiirus kasvab kaks korda, siis pidurdusmaa neli korda ja nii edasi.
260->300 on kiiruse kasv 1,15kordne; selle ruut ongi 1,33 |
| 03.04.2005 at 17:57 |
|
SD1
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Füüsikast veel nii palju, et tavalised kooliõpiku valemid ei reeglina ei arvesta hõõrdetegureid ja kadudusi. Praktikas täpseks arvutuseks pekas meeles pidama pidurite efektiivsust (kuumenedes vähenb), hõõrdetegurit rehvi ja teekatte vahel, samuti veeretakistuist. kõik need näitajad on omakorda muutuvad (tihti kiiruse või rakendatava jõu suhtes ruudus) nii et täpne matemaatiline mudel võib olla natuke keerulisem kui opikus. Uldjuhul võib vastus tulle õige -/+ 1 trammipeatus, milleks pakun 25% hälvet. |
| 03.04.2005 at 21:50 |
|
13piisab
|
Füüsika oskajad, abi vaja
kena - pidurdamisel arvestavad kõik suuresti energia jäävuse seadust, aga kiirendamisel väidavad ikkagi, et moment kiirendab (mitte võimsus) 
ok, see selleks.
kineetilise energia valemiks on tõesti E=m*v^2
kiiruse ühikuks loomulikult (SI süsteemis) m/s
suhete puhul pole aga ühikud olulised (need taanduvad niikuinii välja), õige on tõesti, et antud kiiruste puhul on kineetilise energia kasv 33%.
arvestades veel, et Q=m*c*(t2-t1), tuleb tõdeda, et ka pidurid kuumenevad 33% rohkem (kui mitte arvestada nende jahutust). Päris karm.
t,
ei soovita kellelegi "Eurogold" klotse - mis kuumenevad üle isegi tonnist masinat ühekordselt 110km/h->0 kiirendades. Pole just meeldiv kogemus...
____________________________
vanem on parem |
| 04.04.2005 at 09:50 |
|
Lembit
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Arvestades autode õhutakistust, mis sellisel kiirusel on märkimisväärne, peaks pidurdusmaa kasv olema veidi väiksem. Ehk siis õhkpidur on sellisel kiirusel effektiivsem. |
| 04.04.2005 at 10:41 |
|
madis
|
Füüsika oskajad, abi vaja
1.33, tegelikult natuke väiksem - õhutakistus on sõltuv kiiruse kuubist ja isegi neljandast astmest. |
| 04.04.2005 at 10:45 |
|
cobra159
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
madis: 1.33, tegelikult natuke väiksem - õhutakistus on sõltuv kiiruse kuubist ja isegi neljandast astmest.
Krt, mulle õpetati siis vist koolis valesti, et õhutakistus on ka ruudu astmega, et kui kiirus suureneb 2 korda, siis õhutakistus 4 korda jne.
|
| 04.04.2005 at 13:17 |
|
Madlobster
|
Füüsika oskajad, abi vaja
Mis te siin vaidlete võtke stopper ja mõõdulint vms ja mõõtke ära palju kiiruse kasvmine REAALSELT pidurdusmaad kasvatab ja ongi vastus käes
|
| 04.04.2005 at 18:21 |
Last edited 04.04.2005 at 18:22 by Madlobster
|
Jesper
|
Füüsika oskajad, abi vaja
quote:
cobra159: quote:
madis: 1.33, tegelikult natuke väiksem - õhutakistus on sõltuv kiiruse kuubist ja isegi neljandast astmest.
Krt, mulle õpetati siis vist koolis valesti, et õhutakistus on ka ruudu astmega, et kui kiirus suureneb 2 korda, siis õhutakistus 4 korda jne.
Oleneb kiirusest. Ma ei mäleta, kus see piir täpselt oli, aga 300km/h alas on kindlasti juba kuubis. St kiiruse kuubist sõltuv õhutakistuse komponent on saavutanud ülekaalu ruutkomponendi suhtes.
Või kuidagi umbes nii need asjad käisid.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 04.04.2005 at 19:10 |
|
|
1 2 
