register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
ukraina
tqhq.ee foorum : Hooldus ja remont : Walesi avarii tehnilisest küljest   1 2  
Poster Message
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
Mind pani imestama tänane EPL, kus meie EAL tehnikaekspert väidab, et oleks auto tabanud puud otse, võinuks autos olla kaks laipa.
Minu meelest on see eksitav. Raske on ruttu näidet tuua rallist, kuid "laubakaid" on väga palju NASCARis ja kiirused on palju suuremad (põrutatakse vastu betoonbarjääri serva - vt pilti allpool). Turvastruktuur on sarnane ja inimesele mõjuvad G-d on võrreldavad. Beefi õnnetuse point on senise info põhjal just selles, et puud tabati uksega ja 150 - 0 aeglustus pidi toimuma 10 cm jooksul - tegelikult seda ei toimunud (ei saanudki toimuda) ja puu tuli osaliselt autosse. Otsekokkupõrkel oleks energia neelamine olnud palju efektiivsem.

20.09.2005 at 09:15
Kaido
Walesi avarii tehnilisest küljest
Sama arvamus siin. Lisaks levib visalt ka kuuldus, et puu küljes olevat olnud ca 5 cm läbimõõduga tüügas, mis tungis läbi ukse ja ... Spekuleerida pole eriti mõtet, tehnilise komisjoni järeldused avaldatakse juurdluse käigus ilmselt üsna kiiresti, seniks tuleb leppida kodukootud virtuaalhindajatega, kelle oletused päev-päevalt jaburamad.
20.09.2005 at 10:02
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
Kaido: puu küljes olevat olnud ca 5 cm läbimõõduga tüügas
See mulje jääb ka Duvali pardakaamera pildist.....
20.09.2005 at 10:29
PlyVal64
Walesi avarii tehnilisest küljest

Amide circle-track radade puurid on külgedelt ikka palju kõvemad asjad, kui WRC autode omad. See siin trucki puur.
Olgu Borka mõnikord, mis ta on, kuid seekord on tal tuline õigus: ukseauk on ralliautol praktiliselt kaitseta. See rist seal keskel, sildeavaga 1 meeter ja rohkem, ei ole mingi eriline turvalisuse garantii sellise õnnetuse korral.
Tea, kas Borka nii mõtleski, kuid mina tõlgendaks tema arvamust sedasi. Kui ralliauto puur suudab veel kuidagi inimese enda tehtud asjade vastu sõitjaid kaitsta(telefonipost), siis Looduse vastu nii kerge ja nõrga asjaga ei saa ... kahjuks(kasvav puu ei anna järele).
Igal asjal on piir. Võib ju ralliautode küljed kordi tugevamaks teha ja sõitjad panna sisenema aknaaugust, kuid see tuleb siis muu ohutuse arvelt. Ralli pole ju ovaalil sõidetav sari, kus sekunditega on rescue kohal ja oimetu inimese sealt august välja tirib. Ralliautost peab suutma vigastatud tegelane suhteliselt lihtsalt lahkuda. On ju nüüd vist iga hooaeg vähemalt üks auto maha põlenud. Lisaks tekitab suurenev kaal veel suuremaid õnnetusi, sest ega kiirus palju alla ei lähe ... aga keskkiirendus suureneb kõvasti.
Samas päris tankiga rallit sõita ka ei saa, kuigi lõpuks jääb ka tanki vastu Loodus peae. Kaljunukka või hiidsekvoiat ei liiguta paigast isegi 60 tonni kaaluv tank 150ga sinna otsa lennates. Me lihtsalt peame leppima sellise paratamatusega:(
20.09.2005 at 10:59
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
Küsimus on Borkmanni väites EPl kaanel, et esiosa kokkupõrkel võinuks olla 2 ohvrit.
20.09.2005 at 11:11
PlyVal64
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
rustang: Küsimus on Borkmanni väites EPl kaanel, et esiosa kokkupõrkel võinuks olla 2 ohvrit.
Teoreetiliselt on tal ju õigus. Praktikas hukkus üks, ehk kiirus ja löögijõud olid silmapilkselt tapva suurusega.
Meenutame Mäkineni avariid ... oli see Korsika 2002?, kus Mannisenmäki ikka väga raskelt viga sai ja sellega ka oma karjääri lõpetas. Kiirust polnud ju palju, 100-110 km/h, kui Mitsu otse kaljusse põrutas. Eks Borka on puuride arengut läbi aastakümnete ju näinud, ma ei väidaks, et lääne "tarkpead" nüüd temast kordi targemad oleksid. Ja on ta ka avariisid näinud, ainuüksi Saaremaal on väga hulle pauke vimase kümne aasta jooksul mitmeid olnud. Audiga puusse, kus roolisammas kiivri alla tungis ja vist sõitja igaveseks invaliidiks tegi, Priit Uus aastateks out jne. Ralli on ralli ja Borkal kogemusi jätkub.
20.09.2005 at 11:31
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
OK me kõiki fakte ei tea aga Markkole ellujäämiseks piisas, et 150 - 0 aeglustus umbes 40 - 50 cm jooksul - kahjuks istus sellel teekonnal Michael. Esiosa avariis oleks terve mootoriruumi ulatuses turvapuuri deformeerunud. Roolivarras kõris-stsenaariumi ma WRC puhul välistaks - see ei ole mingi kodukootud E-rühma pushka.
20.09.2005 at 12:15
Cardo
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Kuigi olen kuulnud paljusid kommentaare, et ovaalil nascariga on eriti ohtlik sõita, sest laxe on pidevalt, keegi vaid aitab pisut saba kergitada ja minek ongi käes. WRC-s seevastu on vähem õnnetusi, kuid minuarust on ikka meeletu hullus seal puude ja kaljudevahel kihutada. Sauga rada meeldib mulle rohkem, vähemalt on vaba ruumi ja õhku. F1 turvaalasid on igal aastal suurendatud ja muudetud turvalisemaks, ehk hakkab WRC-s ka miskit muutuma. Loodan vähemalt !
20.09.2005 at 20:57 Last edited 20.09.2005 at 20:58 by Cardo
Andrus BHRA
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Oot-oot, kas mõni tahab siin nüüd väita, et EAL'i tehnikakomitee kõige kogenum spetsialist on lammas ja ei tea mida räägib???
20.09.2005 at 21:05
devilc
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
Mitte tingimata, aga selles osas, mille Avo vaidlustas, on Avol kindlasti rohkem õigus.
20.09.2005 at 22:10
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
Pigem ei tea ma ise mida ma räägin - kui keegi veenvalt loogika nõrga koha kätte näitab, oleksin tänulik.

OK oletame, et WRC auto (miks mitte dragster, turvapuur ju põhimõttelt ei erine) sõidab otse esiosaga vastu puud (betoonplokki, misiganes jäika takistust) kiirusega 150km/h. Miks on piloodi hukkumine tõenäoline ja miks me seda nt. USA-s üldse ei näe - vt. kõige ülemist pilti? Kui Michael Waltrip rammib Bristoli ovaalil oma NASCAR-autoga 140 mph (umbes 224 km/h) kiiruselt otse kümnesse betoonplokki ja tõuseb omal jalal vrakist välja (ja see ei ole ju mingi kurioosne erand) - kuidas on siis võimalik, et WRC autos võiks oluliselt väiksema kiiruse juures olla 2 laipa?
21.09.2005 at 08:01
Indrek
Walesi avarii tehnilisest küljest
Üks point on selles, et praktiliselt samasugust varaiid ei ole, alati on asjaolude kokkulangemises erinevusi nagu täpne nurk, takistus, ilmaolud jne. Seepärast ei saa ka kunagi päris täpselt teada, mis oleks juhtunud, kui OLEKS pannud otse puusse, võimalik, et mõlemad oleks terved või siis vastupidi. Arvatavasti oleks õnnetus olnud õnnelikum, kus siis oleks olnud mõlemad raskelt vigastatud, kuid elus, kuid täpselt me seda kunagi teada ei saa, samuti ka mitte seda, mis oleks juhtunud, kui auto oleks vasak külg ees sinna puusse lennanud.
21.09.2005 at 08:05
tohoh
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Miks klaas või kruus maha kukkudes mõnikord läheb katki, teinekord jääb aga terveks.

____________________________
Ford Mustang ´96
Põrnikas `69
Dodge Avenger ´08
GAZ 24 ´84
21.09.2005 at 08:19
japanspeed
Walesi avarii tehnilisest küljest
Mingi taevakanali pealt oli kunagi pikk saade liiklusõnnetustest ja seal keegi eluaeg neid uurinud härra jutt oli lühidalt kokkuvõetuna selline et kui keegi sõidab suurel kiirusel vastu puud siis on ta surnud. Igasugu betoonseintest,plokkidest jne jne. tullakse tihtipeale ka suurematel kiirustel ja otse vastusõites tervemana välja.
Mingi statistika värk.

Nascaris otse vastu betooni ei ole minu meelest võimalik sõita. Olen aastaid olnud selle sarja fänn ja sõite jälginud kuid ei meenu ühtegi rada kus see võimalik oleks.
ainuker võimalus on boksi mahapööramisel võis siis risti üle startides kuid kahtlen kas selle aja jooksul isegi top fuel 240 km/h saavutaks.

Edit:
Et mõte poolikuks ei jääks... nagu ülalmainitud pilti on ikkagi plokk mitte sein ega puu. Sealt "ronib" kuidamoodi "ülespoole" see auto ja betoon ka.
21.09.2005 at 08:59
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
Indrek: ei saa ka kunagi päris täpselt teada, mis oleks juhtunud, kui OLEKS pannud otse puusse,
Eksperdilt oleks hea meelega kuulnud mingitki põhjendust või fakti a-la viimase 10 aasta õnnetuste statistika kohaselt on kiirustel üle 150 km/h toimunud kokkupõrgetes puuga 7-l juhul 10-st olnud fataalsed tagajärjed vms.

OK minu näidisvastuväide on selline:
Kui auto oleks vastu puud lennanud esi- või tagaosaga, oleksid mõlemad võinud ellu jääda.

Selle lause tõeväärtus on sarnane lõime alguses toodud eksperdi arvamusega, kuid lugejale edasiantav emotsioon on positiivne (mis aga teadupärast ajalehe läbimüüki ei suurenda).
21.09.2005 at 11:18
Raul
Walesi avarii tehnilisest küljest
Vastu puud sõitmisel ja vastu betoonseina sõitmisel on suur vahe. Vastu puud sõites peab saadava löögi vastu võtma pindalat suhteliselt väike ala, seetõttu on ka auto vigastused tunduvalt suuremad ( seetõttu saavad vastu puud sõitnud autodes sageli inimesed surmavaid vigastusi, samas laupkokkupõrgete juures võivad pääseda suht kergete vigastustega), tabades betoonseina jaotub saadav löök suuremale pinnale ja seega on ka vigastuse oht väiksem. Ja alati ei aita ka turvapuurid, suurel kiirusel toimunud õnnetuse puhul võib aeglustus olla nii suur, et siseorganid (mis koosnevad suures osas vedelikest) võivad rebeneda ja inimene sureb sisemise verejooksu tulemusel.
21.09.2005 at 15:43
wax
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
Raul: Vastu puud sõitmisel ja vastu betoonseina sõitmisel on suur vahe. Vastu puud sõites peab saadava löögi vastu võtma pindalat suhteliselt väike ala, seetõttu on ka auto vigastused tunduvalt suuremad ( seetõttu saavad vastu puud sõitnud autodes sageli inimesed surmavaid vigastusi, samas laupkokkupõrgete juures võivad pääseda suht kergete vigastustega), tabades betoonseina jaotub saadav löök suuremale pinnale ja seega on ka vigastuse oht väiksem.

Sellele vaidleks jälle vastu sedamoodi, et
suurem pind = äkilisem aeglustus = suurem koormus (G) reisijale
21.09.2005 at 15:59
PlyVal64
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
wax:
quote:
Raul: Vastu puud sõitmisel ja vastu betoonseina sõitmisel on suur vahe. Vastu puud sõites peab saadava löögi vastu võtma pindalat suhteliselt väike ala, seetõttu on ka auto vigastused tunduvalt suuremad ( seetõttu saavad vastu puud sõitnud autodes sageli inimesed surmavaid vigastusi, samas laupkokkupõrgete juures võivad pääseda suht kergete vigastustega), tabades betoonseina jaotub saadav löök suuremale pinnale ja seega on ka vigastuse oht väiksem.

Sellele vaidleks jälle vastu sedamoodi, et
suurem pind = äkilisem aeglustus = suurem koormus (G) reisijale
Koormus on suurem, kuid jällegi ümbritsev kere kägardub vähem. Kuna WRC's on HANS kohustulik ja kehad päris kõvasti toolides kinni, siis G pole veel nii hull, kui on mehhaaniline purustumine. 150-0 G suurus ei ole veel tappev, seda ju tõestas Markko ilmekalt. Tapab sellisel puhul "Vähene ruum" ... ja puu on küll nüüd asi, mis iga ralliauto päris pooikuks lõikab. Mida peenem, seda hullem. Kuni mingi piirini, näiteks 15 cm läbimõõdu männi lõikab auto jalalt maha. Pildilt tundud mänd u 40 cm läbimõõtu olema, see on juba väga hull. Samas juba 1 meeter hakkab seina moodustama.
2003 aasta Tallinna rallil Kivitammi katsel panid soomlased(Jokinen) M3'ga ligilähedase kiirusega otse remmelgasse. Said küll kõvasti viga ja põrutada, isegi auto põhi oli totaalselt kõver, kuid jäid ellu. Võta nüüd kinni...
21.09.2005 at 17:58
matukas
  
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
PlyVal64:2003 aasta Tallinna rallil Kivitammi katsel panid soomlased(Jokinen) M3'ga ligilähedase kiirusega otse remmelgasse. Said küll kõvasti viga ja põrutada, isegi auto põhi oli totaalselt kõver, kuid jäid ellu. Võta nüüd kinni...

Olin ise selle avarii juures. Kas seal enne puud ei olnud mingi autot kergitav tegur nagu sillapiire või mullavall. Äkki on kellelgi paremini meeles? Sel puhul on kokkupõrke vektor talutavam ja nii ei juhtunudki midagi fataalset inimestega.

____________________________
Belief is harder to shake than knowledge
21.09.2005 at 19:23
rustang
  
Moderator
Walesi avarii tehnilisest küljest
Ka mina olin seal - ega mehed nyyd väga viga ka ei saanud, istused sealsamas auto kõrval mättal. Ei oska arvata, palju seal kiirus oli (ei mäleta eelnevat teed, miski kerge allamägi?) oluliselt üle 100 vast ei olnud.
22.09.2005 at 07:36
foke
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Kindlasti oli üle saja, seisin sellele kohale eelneva kurvi peal, pauku kuulsin, aga nägemiseks olin õige pisut "nuka taga". Seisime kõrvuti Priit Uusiga, kes oma poega hoolega jälgis ja kommenteeris, millise joonega keegi tuleb ja mis vigu keegi teeb... või mismoodi keegi kurvile eelnevalt käitus, et siis võimalikult suure kiirusega allamäge minna. Kurv oli minumeelest suhteliselt lauge. No ma ei oska seda enam detailselt meenutada, aga kiirused olid seal küllalt suured, pakuks üle 100 ikka, kiirematel enamgi. Sealt toimus veel puhas täisgaasil kiirendus allamäge. Võis olla küll ligi 150. Iseasi, mis hetkel tal ära minema hakkas ja kui palju ta seal kiirendas või pidusras enne puud.

Pauk oli küll kõva, auto ümberpuu kaardumine oli päris ehmatav pilt. Mäletan, et imestama pani see, et puu seisis nagu mees - üle tonnine auto sellisel kiirusel ei tähendanud mitte midagi. Isegi oksapuru polnud maha raputanud.
22.09.2005 at 09:35
crasher
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Reedel Viljandi Rahvarallil "Mulgi sügis" oskasid lätlased ka natukene puud raputada. Panid Evoga ka kaardilugejapoolse küljega puusse. Kaardilugejal oli mingi 3 ribi puruks.
http://www.rally.ee/?a=a022&b=45821&p=1
http://www.sakala.ajaleht.ee/200905/esileht/sport/5017775_foto.php
Vedas et nad maakivi seina ei kündnud. Enne viimase pildi tegemist osaks ka üks teine evo samas kohas samat wheelit teha
http://foorum.mosseliiga.ee/index.php?action=vthread&forum=5&topic=2302&page=2 Pilt natukene allpool. Seda liiklusmärki enam "tänu" sellele hallile evole ei ole :)

____________________________
I have a dream......
22.09.2005 at 10:46
matukas
  
Walesi avarii tehnilisest küljest
See hoog puuga kokku põrgates ei olnud väga suur, kuna eelnevalt rammis bemm tagaotsaga vasakul pool olnud sillapiiret. Alla 100 km/h oli kiirus puuga kohtudes kindlasti.
Minu mäletamist mööda oli mootor suht terve ja mõningal määral ainult taha poole nihkunud. Aga ehk mäletan valesti. Piltidelt pole väga hästi aru saada kahjustuste suurust.

____________________________
Belief is harder to shake than knowledge
22.09.2005 at 12:45 Last edited 22.09.2005 at 12:46 by matukas
313kw
 
Walesi avarii tehnilisest küljest
Õnnetuse fataalsus sõltub alati paljuski juhusest. Markko vana Focusega juba korra sõitis kuristikku, niiet tagaosa "ära kadus".
"Beef´ile" sai saatuslikuks natuke valel kohal seisnud puu. Nimelt on autolt näha just suuremaid vigastusi ülevalpool keret. Tähendab auto libisemine sai just otsa ja ta hakkas üle katuse kerkima kui puu ta peatas. Juhipoolsed rattad said end just maast lahti. Hoogu oli liiga palju et 1 katusekonjuktuuri hoidev toru seda nulliks.

Tglt olen ise juba varem korduvalt mõtisklenud WRC ränkade õnnetuste üle. Olles ise olnud korduvalt rasketes avariides, on mulle mõistmatuks jäänud autode selline turvalisus, et nendega täierauaga piki puid saab lennata. Aga ei ole siingi imega tegu, saavad ikka surma ka vahel....loogiline kah.
22.09.2005 at 14:15
karikas
Walesi avarii tehnilisest küljest
quote:
Andrus BHRA: Oot-oot, kas mõni tahab siin nüüd väita, et EAL'i tehnikakomitee kõige kogenum spetsialist on lammas ja ei tea mida räägib???
Ta ei pea olema lammas ja teab väga hästi mis räägib, kuigi see ei pruugi tõde olla. Kogenud mees nagu ta on, räägib täpselt seda, mida antud olukorras vaja! Ei pea alati puhta kullana võtma, mis autoriteetide suust tuleb. Eriti kui ise mõelda oskad. Pakun et antud juhul on mängus poliitika, milleks on Marko säästmine oletusi tegevatest süüdistustest. Selline avaldus autoriteedi suust aitab vähendada asjatundmatute lõuapoolikute kära, et oleks otse sõitnud, oleks Park elsu vms.

Seega pole mõtet üldse analüüsida, miks ta nii ütles ja mis ta selle juures tarbinud oli. Parem mõelge oma peaga kah midagi välja, et olukorda leevendada ja et tulevikus ehk ennast mitte süüdistavat ralliässa näha.
Henry
22.09.2005 at 17:45
tqhq.ee foorum : Hooldus ja remont : Walesi avarii tehnilisest küljest   1 2  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2024. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.