| Poster |
Message |
 Tanelus
|
 kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Kui lugeda all järgnevat lugu, siis küll tahaks oma autost õhkpadjad eemaldada. Kas see on võimalik/seaduslik?
http://www.motorsportsdigest.com/articles/airbags1.htm
http://www.motorsportsdigest.com/articles/airbags2.htm
http://www.motorsportsdigest.com/articles/airbags3.htm
____________________________
ex. frd_trs'92
vlv_850'96 |
| 19.06.2006 at 12:51 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 13:00 by Tanelus
|
kenu
|
 kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Ilmselge ülepingutamine, jah on juhuseid, kus kinnirihmitamata autosviibija on pääsenud eluga, sest lendas autust välja, kuigi 90% ilma rihmata sõitjad on ränga avarii korral laibad.
Eks sama kehti ka turvapatjade korral.
Samas, uuringud näitavad, et ellujäämise tagajana on esikohal turvavööd -- 75%, turvapadjad 15%. |
| 19.06.2006 at 13:19 |
|
Jesper
 |
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Eks väikesed inimesed ole läbi aegade kõikvõimalikke uuendusi võõrastanud ning süüdistanud nende loojaid sajas surmapatus, alates omakasupüüdlikkusest ning lõpetades Saatanaga koostöö tegemisega  |
| 19.06.2006 at 13:33 |
|
vr_
 |
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Antud kirjatükid on natuke liiga puhevil pikaldasest mölast. .loed 3 lõiku läbi ja ikka pole autor veel pointi suutnud selgeks teha, nagu teleturu kaubapakkumised kohe. jätsin nr2 osa vahele ja lugesin kolmandat..
Antud mehe ristikäik on põhjustatud sellest, et ta oma naine juhtus saama vigastusi airbagist..
Peab aru saam inimese frustratsioonist ja selle väljaelamise katsetes.. soovib ta ju artikli lõpus leida kontakte teiste mustangi airbagi ohvritega, tõenäoliselt mõttetu kohtukäigu tarvis..
Niisiis, antud artikekel mind ei veennud.. pakkuge midagi teaduslikumat.. "it is a known fact" ilma viiideteta ei rahulda mind:P
____________________________
Imperialist 71 |
| 19.06.2006 at 13:44 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 13:45 by vr_
|
madis
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Internet kannatab kõike. Jutu alguses räägitakse juba möla 1000 psi rõhust.. no sorri.. |
| 19.06.2006 at 14:11 |
|
ervin
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
jutt on täielik bullshit. turvapadi ei rakendu väikse paugu peale vaid ikkagi siis kui sul rooliga enam mingit asja ei ole. mu mersu elas hiljuti kokkupõrke metskitsega üle ja padjad küll lahti ei läinud. |
| 19.06.2006 at 14:32 |
|
tfr
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Airbagi andur on airbagi avanemise pikiteljel töötav G-mõõtja - juhi ja kõrvalistuja patjadel siis piki autot, külgpatjadel risti.
Airbagi avanemiseks peab olema täidetud kaks tingimust:
- kiirus on üle paika pandud miinimumi
- aeglustus (ehk siis negatiivne G) on üle paika pandud miinimumi
Väikestel kiirustel sõltub ilmselt üsna tugevalt sellest, millele Sa otsa sõidad - mida kõvem ja vähemdeformeeruvam on see ese/auto/misiganes, seda suurem on ka Sinu autole mõjuv negatiivne G ja seda suurem on tõenäosus, et bagid avanevad.
Kuna seda G-d mõõdetakse konkreetselt piki airbagi avanemise telge, siis näiteks nurga all toimuvad matsud vähendavad selle kriitilise piiri ületamist ja bagide avanemist tunduvalt.
Ervin - Sinul ei avanenud bagid just sellepärast, et kitsega kohtumine ei aeglustanud autot piisavalt. |
| 19.06.2006 at 14:41 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 14:41 by tfr
|
vedurijuht
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
ekgerke: jutt on täielik bullshit. turvapadi ei rakendu väikse paugu peale vaid ikkagi siis kui sul rooliga enam mingit asja ei ole. mu mersu elas hiljuti kokkupõrke metskitsega üle ja padjad küll lahti ei läinud.
Tean juhust, kus mersu kohtus Scaniaga ja ülla-ülla-turvapadjad ei avanenud...Parem kontrolli, kas nad sul üldse töökorras...
|
| 19.06.2006 at 14:44 |
|
ervin
|
 kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
tfr: Airbagi andur on airbagi avanemise pikiteljel töötav G-mõõtja - juhi ja kõrvalistuja patjadel siis piki autot, külgpatjadel risti.
Airbagi avanemiseks peab olema täidetud kaks tingimust:
- kiirus on üle paika pandud miinimumi
- aeglustus (ehk siis negatiivne G) on üle paika pandud miinimumi
Väikestel kiirustel sõltub ilmselt üsna tugevalt sellest, millele Sa otsa sõidad - mida kõvem ja vähemdeformeeruvam on see ese/auto/misiganes, seda suurem on ka Sinu autole mõjuv negatiivne G ja seda suurem on tõenäosus, et bagid avanevad.
Kuna seda G-d mõõdetakse konkreetselt piki airbagi avanemise telge, siis näiteks nurga all toimuvad matsud vähendavad selle kriitilise piiri ületamist ja bagide avanemist tunduvalt.
Ervin - Sinul ei avanenud bagid just sellepärast, et kitsega kohtumine ei aeglustanud autot piisavalt.
justnimelt minu point. kui sa sõidad sellele kõvale ja mittedeformeeruvale asjale otsa, mis su sõidukiiruse väga äkiliselt pidurdab, siis ei ole ka enam rooliga mitte mingit asja ja see nullib kogu selle airbagivastase jutu esimese põhiväite ära - nimelt selle, et tyson sind roolist eemale lööb ja sa tänu SELLELE halvemasse olukorda satud  |
| 19.06.2006 at 14:56 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 14:56 by ervin
|
Nublu
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Järjekordne verbaalne kõhulahtisus sellel autoril. US kohtusüsteeme arvestades hakkavad nad varsti MB-t ja Hondat kohtusse kaebama, kui pre-safe ja lane-control süsteem oh imet ei hoidnudki autot avariisse sattumast, olgugi, et samal ajal oli rooli taga käsil habemeajamine või burgerisöömine Top Geari videos kus 2 Espace'i nokkapidi 50kmh kokku lasti ei läinud uuemal padjad isegi lahti, kuna polnud piisavalt kõva laks. |
| 19.06.2006 at 15:06 |
|
Vince
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Tuli lihtsalt üks film meelde, kus tuntud märuli-kangelane S.Seagal virutas jalaga laksu mööda seisva auto nina ja sedaviisi rooli taga oleva kurikaela kahjutuks tegi  |
| 19.06.2006 at 16:54 |
|
Madlobster
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
50 kmh nokkapidi kokku lastes ja padjad ei avane on ikka nac midagi imeliku sama seis kui 100 ga seina panna.
Teine asi: bagi andureid on enamasti rohkem kui üks.
Kolmandaks bagi andur ei reageeri ainult pikkisuunas oleva negatiivse g jõule, vaid ka põrutuse peale. Tean juhust kus autoalarmi panija installeeris põrutusandurit bagi anduri kõrvale keskkonsoolis ning testimisel viskas bag mehe autost välja nigu taku tuusti. Lexus jeebil (auto millele pandi alarmi peale) läks vahetusse esiklaas ja bagi katted töömehe rahakotist. Bag andis nii kõva laksu et mees ei võtnud tüki aega jalgu alla kuigi mõistus kõik korras ja olulisi vigastusi ka polnud. Nii et Seagali trikk ilmvõimatu ei olegi. |
| 19.06.2006 at 17:18 |
|
Ets
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Oli siin ju kuskil naljanurgas ka video, kuidas mersujuht jäi sebrataga seisma, et mutikest üle tee lasta. Too sai aga millegi peale vihaseks ja virutas poekotiga paar korda vastu mersu esistandet. Ja ennäe imet, juht suruti turvapadja poolt vastu seljatuge ilusti |
| 19.06.2006 at 17:19 |
|
Jesper
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Madlobster: 50 kmh nokkapidi kokku lastes ja padjad ei avane on ikka nac midagi imeliku sama seis kui 100 ga seina panna.
Sama kui 50-ga seina ikka |
| 19.06.2006 at 17:35 |
|
tfr
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Ets: Oli siin ju kuskil naljanurgas ka video, kuidas mersujuht jäi sebrataga seisma, et mutikest üle tee lasta. Too sai aga millegi peale vihaseks ja virutas poekotiga paar korda vastu mersu esistandet. Ja ennäe imet, juht suruti turvapadja poolt vastu seljatuge ilusti
See oli mingi loll reklaam, millel pole tegelikkusega midagi pistmist. |
| 19.06.2006 at 17:41 |
|
twist
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Jesper: quote:
Madlobster: 50 kmh nokkapidi kokku lastes ja padjad ei avane on ikka nac midagi imeliku sama seis kui 100 ga seina panna.
Sama kui 50-ga seina ikka
Kui nokkapidi 50 km/h kokku siis on ikka sama, mis 100-ga seina. On ikka vahet küll, kas sein seisab kohapeal või kihutab 50-ga sinu poole.
____________________________
Miki |
| 19.06.2006 at 19:13 |
|
Wolle
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
twist: quote:
Jesper: quote:
Madlobster: 50 kmh nokkapidi kokku lastes ja padjad ei avane on ikka nac midagi imeliku sama seis kui 100 ga seina panna.
Sama kui 50-ga seina ikka
Kui nokkapidi 50 km/h kokku siis on ikka sama, mis 100-ga seina. On ikka vahet küll, kas sein seisab kohapeal või kihutab 50-ga sinu poole.
Loogikat kasutades ei ole kumbki kiirus õige. Sest auto ju deformeerub ka teatud maani mingi jõuga ja sealt edasi teise jõuga. Kuskilt on jäänud kahe kõrva vahele, et 100 "nokkakolari" on kahjustustelt midagi sarnast mis ~70 seina põrutada.
P.S. Numbrid puhtale tõele ei kandideeri. |
| 19.06.2006 at 19:21 |
|
memphis
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Jesper: quote:
Madlobster: 50 kmh nokkapidi kokku lastes ja padjad ei avane on ikka nac midagi imeliku sama seis kui 100 ga seina panna.
Sama kui 50-ga seina ikka
Ei. Kui kaks autot 50'ga laubaka teevad, on effekt sama, mis 100!'ga seina.
Sinu auto kineetiline energia x pluss teise auto kineetiline energia y ehk siis x+y.
Põhikooli füüsika.
|
| 19.06.2006 at 19:23 |
|
memphis
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Wolle: Kuskilt on jäänud kahe kõrva vahele, et 100 "nokkakolari" on kahjustustelt midagi sarnast mis ~70 seina põrutada.
P.S. Numbrid puhtale tõele ei kandideeri.
No need numbrid on ikka väga valed.
Kui saja pealt kaks autot nokakolari teevad, ei jää kummastki mitte midagi järgi.
Kõige ehedam tõestus selle teooria jaoks võiks olla krossivõistlustel, kus tsiklivennad end ühest hüppest tulles teise hüpeka tõusule nn "kinni" hüppavad. Sõitja liigub maa poole, aga tsikkel juba temale põhimõtteliselt vastu. Ja pauk missugune.
|
| 19.06.2006 at 19:29 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 19:30 by memphis
|
Jesper
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Ma ei viitsi hakata kõiki Eesti koolisüsteemi puudusi siluma, aga väidan endiselt, et kui kaks identset autot sõidavad ühes sihis võrdse kiirusega üksteisega ninapidi kokku, siis on kummagi aeglustus täpselt sama, mis üksikult sama kiirusega seina sõites
Kogu summutamist vajav energia on kahe auto puhul küll kaks korda suurem, aga summutusmaterjali on ka kaks korda rohkem. Sein ei summuta ju suurt midagi.
Ilmselt on neil kahel olukorral puhtpraktilisi erinevusi, sest autotehased kasutavad mõlemat varianti, samuti ei juhtu reaalses elus vist peaaegu kunagi sellist asja, et kaks autot kokku põrgates täpselt kohakuti on, aga see on juba statistiline ülesanne |
| 19.06.2006 at 20:37 |
|
wagoneer
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Teine asi: bagi andureid on enamasti rohkem kui üks.
Ei oska ameeriklaste bagi andurite arvu kohta öelda aga 97 a´ e39 baierlasel on täpselt üks bagide+vööde püropingutite tööd juhatav karbike mis paikneb esiistmete vahel.Lisaks on andurid esiistmetes tuvastamaks kas seal on keegi või ei. Üks selline bagi juhtkarbike mis kunagi üle jäi vedeleb siiani garaazis. kes viitsib võib endale saada ja lahti lammutada-saaksime äkki midagi huvitavat teada.
PS! pürotehnikutele soovitus: võta üks kinnine airbag(taga on tavaliselt kahe juhtmega pistik) ühenda sinna ühte + ja teise - ning mulju need siis omavahel kokku. Endal soovitaks kaugemal olla sest mürts on mäletamist väärt.
Samas huvitav,et avarii korral seda mütakat ei kuule või ei pane seda lihtsalt tähele.
Wagoneer@kunagi kogu juhtmestiku(100%) e39-sal ära vahetanud ja ühe bagi ka garaazis pidulikult vastu lage lasknud
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
| 19.06.2006 at 23:41 |
1 edit. Last edited 19.06.2006 at 23:41 by wagoneer
|
madis
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
Jesper, täpsustan, see kehtib siis kui mõlemad autod deformeeruvad indentselt ja on täpselt sama massiga. |
| 20.06.2006 at 12:55 |
|
Madlobster
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Jesper: Ma ei viitsi hakata kõiki Eesti koolisüsteemi puudusi siluma, aga väidan endiselt, et kui kaks identset autot sõidavad ühes sihis võrdse kiirusega üksteisega ninapidi kokku, siis on kummagi aeglustus täpselt sama, mis üksikult sama kiirusega seina sõites
Kogu summutamist vajav energia on kahe auto puhul küll kaks korda suurem, aga summutusmaterjali on ka kaks korda rohkem. Sein ei summuta ju suurt midagi.
Ilmselt on neil kahel olukorral puhtpraktilisi erinevusi, sest autotehased kasutavad mõlemat varianti, samuti ei juhtu reaalses elus vist peaaegu kunagi sellist asja, et kaks autot kokku põrgates täpselt kohakuti on, aga see on juba statistiline ülesanne
Sa ei peagi viitsima siin kooli puudusi siluma. Silu enda puudusi. Kui tuua kiirused alla, näiteks 10 km tunnis peale siis vanad volvod ja mõned kandilised täisrauast usakad ei deformeerugi praktiliselt ja kui sa taha öelda et pole vahet kas ma sõidan 10 km/h vastu seina või 10 km/h teise samasuguse kolliga kokku mis 10 km/h vastu tuleb siis nojah. Võid ka proovida vastu seina joosta ja siis teisega kes vastu jookseb sellele otsa joosta. Saad teada kummal korral kõvema laksu saad.
Edu katstustel PEACE |
| 20.06.2006 at 14:48 |
|
vr_
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
Madlobster: Kui tuua kiirused alla, näiteks 10 km tunnis peale siis vanad volvod ja mõned kandilised täisrauast usakad ei deformeerugi praktiliselt ja kui sa taha öelda et pole vahet kas ma sõidan 10 km/h vastu seina või 10 km/h teise samasuguse kolliga kokku mis 10 km/h vastu tuleb siis nojah. Võid ka proovida vastu seina joosta ja siis teisega kes vastu jookseb sellele otsa joosta. Saad teada kummal korral kõvema laksu saad.
Edu katstustel PEACE
Siit edasi arutades.. kui see vana volvo 15ne peal juba deformeeruma hakkab siis 10+10 on max 20 ja küll ta siis lömmi minemist alustab ja ikka jääbpauk alla 20ga kiviseina hüplemist.. küll vähesel määral aaga siiski.
____________________________
Imperialist 71 |
| 20.06.2006 at 15:07 |
|
Madlobster
|
kogu tõde turvapatjadest... kas tõesti?
quote:
vr_: quote:
Madlobster: Kui tuua kiirused alla, näiteks 10 km tunnis peale siis vanad volvod ja mõned kandilised täisrauast usakad ei deformeerugi praktiliselt ja kui sa taha öelda et pole vahet kas ma sõidan 10 km/h vastu seina või 10 km/h teise samasuguse kolliga kokku mis 10 km/h vastu tuleb siis nojah. Võid ka proovida vastu seina joosta ja siis teisega kes vastu jookseb sellele otsa joosta. Saad teada kummal korral kõvema laksu saad.
Edu katstustel PEACE
Siit edasi arutades.. kui see vana volvo 15ne peal juba deformeeruma hakkab siis 10+10 on max 20 ja küll ta siis lömmi minemist alustab ja ikka jääbpauk alla 20ga kiviseina hüplemist.. küll vähesel määral aaga siiski.
Selge et paljud asjad mõjutavad nii deformeerumised kui laksu saamise hetkel olevad auto nurgad ning autojuhtide kaalud ja muud sada asja. Kuid väita et purustused ja vigastused jms jääb samaks, kas sajaga seina või sajaga sama liikumis kiirusega autoga kokku on minu arust jama. Selge et päris kahega korrutada ei saa, sest teine auto deformeerub rohkem kui sein aga juhi liikumise aeglustus on kindlasti kiirem teise autoga kohtudes kui kui seinaga. Just mõnda aega tagasi vaatasin netist videot, kus tehti raadioteel juhitavate (päris) autodega katset 100 km/h nokka kolari. Laks oli võimas. Auto turvalisusega tegelevad spetsialistid kommenteerisid, et ellu jäämise võimalus on hetke tehnikat ja võimalusi arvestades null, kuid töö pidi käima. Deformeerumine toimub teatud maani sealt edasi on raju pidurdus. Toon lambist pähe kargavate nr näited. Ehk oletame, et auto kere deformeerumise lõpp faasis on liikumise kiirus pidurdunud 50 km/h, siis juht saab seina sõites laksu nagu oleks deformeerumatu sõidukiga sõitnud seina 50 km/h. Kui nüüd on mängus kaks autot siis mõlema auto deformeerumise lõpp faasis on jääk kiirus neil veel 50 km/h ja need nr tuleb siis liita.
Rõhutan veel, et kõik andmed ja numbrid on laest võetud ning reaalses elus toimuvas avariis mängib rolli veel miljon pisasja. |
| 20.06.2006 at 20:22 |
|
1 2 
