| Poster |
Message |
 newton
 Moderator |
 GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
16. juulil toodi Austraalias avalikkuse ette sealse ühe enimmüüdud auto Holden Commodore'i uusim põlvkond, VE Commodore. Maakera kuklapoolel, Põhja-Ameerika ja Euroopaga võrreldes tillukesel Austraalia turul toimuv ei pruugi tunduda eriti olulisena, kuid kängurumaal Holden Monarona sündinud '04-'06 Pontiac GTO oli juba selgeks märgiks sellest, kustpoolt peab GM otsima tagaveolisi massiautosid, mille tegemise kunstil on USA-s lastud unustusse vajuda.
Seekord on Holdenil kanda palju suurem vastutus, kui Pontiaci üleaitamine mõneaastasest kiirete ja huvitavate autode mõõnast pärast Firebirdi kadumist - VE Commodore'i aluseks olev nn. Zeta-platvorm on see vundament, millele saab loodetavasti toetuma ulatuslik tagaveo comeback GM-i Põhja-Ameerika tootevalikusse.
GM-il on küll juba olemas kaks tagaveolist platvormi - Kappa (Pontiac Solstice / Saturn Sky / Opel GT) ja Sigma (Cadillac CTS / STS / SRX), kuid esimene neist on liiga väike ja teine liiga kulukas selleks, et toota kesksuuri kättesaadava hinnaga tagaveolisi autosid. Just selliste sõidukite "kompetentsikeskuseks" ja väljatöötamise eest vastutajaks ongi GM-i tootearendusjuht Bob Lutz määranud ettevõtte Austraalia haru Holdeni. Kui sellele valemile (paras suurus, tagavedu ja soodne hind) lisada veel võimas V8, jõuamegi muskelautodeni - ka nende tulevik on seega austraallaste kätes.
Nimekiri mudelitest, mis võivad tänu Holdenile ja VE Commodore'ile reaalsuseks saada, on kui muusika GM-muskli austajate kõrvadele - Chevrolet Camaro, Pontiac GTO, Chevrolet Monte Carlo, Chevrolet Impala ja tagaveolised sedaanid Pontiacile ja Buickile; võib-olla ka järgmine Cadillac DTS. Erinevalt '04-'06 GTO'st ei hakkaks küll Holden neid autosid ise tootma - nende 150 000-autolisest aastasest tootmisvõimsusest jääks lihtsalt väheks. Kuniks aga "Zeta"-d USA-s veel tootmisliinidelt ei veere, on VE Commodore see kristallpall, mis võimaldab piiluda GM-i tagaveoliste autode tulevikku. Mida siis kujutab endast Austraalia kauaaegne populaarseim sõiduauto Holden Commodore ja selle uusim VE põlvkond?
Lühidalt Commodore'i ajaloost
Holden Commodore'i esimene "VB" põlvkond (Austraalias on kombeks tähistada mudelipõlvkondi kahetäheliste koodidega; põlvkonna tüüpiliseks kestuseks on 2-3 aastat) nägi ilmavalgust 1978. aastal vastusena kasvavatele kütusehindadele ja ostjate muutuvatele eelistustele - Commodore oli nii teljevahelt, pikkuselt kui laiuselt umbes 15cm väiksem tollastest "full-size" Holdenitest, mis kadusid müügilt paar aastat peale Commodore'i turuletulekut. Suhteliselt väikeste tootmismahtude tõttu ei olnud Holdenil otstarbekas autot omapead nullist välja töötada ja nii tuli austraallastel abi saamiseks taas GM-i laias impeeriumis ringi vaadata. Seni oli Holden vaadanud rohkem USA poole, kuid seekord polnud sealt midagi võtta - 70-ndate keskpaigaks oli General Motors peaaegu täielikult loobunud tagaveoliste platvormide arendamisest Põhja-Ameerikas (isegi 3. põlvkonna Camaro / Firebird pidid tulema esiveolised) ja Holden ei tahtnud esiveo teed minna; Euroopas seevastu oli Opel just välja tulnud uute Rekord ja Senator mudelitega, mis olid tagaveolised ja Holdeni jaoks sobivat mõõtu.
Holden eelistas Rekordi lihtsamat ja odavamat jäika tagasilda, kuid vajas oma mootorite jaoks rohkem ruumi kui ridaneljadele mõeldud Rekord pakkuda suutis - tulemuseks oli sisuliselt Senatori ninaga Opel Rekord. Samasugune vahepealne mudel oli olemas ka Euroopas Opel Commodorena, kuid Holdenitel olid kapoti all kohalikud ridakuued ning 4,2- ja 5-liitrised V8-d; kereplekkide all oli peidus veel palju Holdeni inseneride kätetööd - kogu veermik ja jõuülekanne, keretugevdused ja tolmuvastased abinõud töötati välja kohalikest kõrgendatud nõuetest lähtuvalt.
Commodore oli õige auto õigel ajal ning aitas Holdenil hoida turuliidri positsiooni; ajapikku tehti auto juures väiksemaid muudatusi - lisandus 1,9 R4 mootor, täiustati teisi jõuallikaid ning 1984. aastal sai "VK" Commodore kolmanda küljeakna, mis tegi auto profiili sarnaseks Opel Senatorile; esituled ja iluvõre hakkasid aga Euroopa vendadest eri ilmet võtma. '86-'87 VL põlvkond kasutas aga Holdeni V8 kõrval Nissani ridakuusi, sh. ka 3-liitrist turboversiooni.
Kuid ajapikku hakkas Austraalia üldus taas igatsema suuremaid autosid ja et vastata Fordi kogukamale Falconile, ei piisanud 1988. a. uue VN Commodore'i jaoks enam ka värske Opel Senator B suurusest - kuigi teljevahe ja kogupikkus jäid enam-vähem samaks, lisas Holden uue Commodore'i tarvis laiusele umbes 3cm. Veermik oli suuresti sama mis eelmisel põlvkonnal, kuid Holdeni 5-liitrise V8 kõrval oli nüüd väiksemaks mootorivariandiks GM-i tuttav 3,8-liitrine V6 (mida arendas ja tootis Holden kohapeal).
Hiljem lisandusid pikema teljevahega universaalkered ja seejärel sama pikemat teljevahet kasutanud luksuslikud Statesman ja Caprice sedaanid - nende juures võeti kasutusele sõltumatu tagavedrustus, mis järgenevate põlvkonnavahetuste käigus jõudis ka tavalise teljevahega sedaanide alla; mootorivalikusse lisandus 3,8 V6-e kompressorvariant.
Järgmine oluliste muudatustega uus mudel oli 1997. aasta VT Commodore. Euroopas oli Opel vahepeal asendanud Rekordi ja Senatori Omegaga ja uus VT toetus paljuski Opeli disaini- ja tuuletunnitööle, mida oli tehtud 1994. a. Omega B tarvis; siiski oli Holden jätkuvalt kindel, et Austraalia pereauto peab olema Opeli suurimast mudelist ruumikam ning suuremate/võimsamate mootoritega.
VT Commodore'i üldpikkus jäi Omegaga võrreldavaks, kuid teljevahe oli 5cm pikem ning laiust ja rööbet kasvatas Holden ligi 6cm jagu. Veermik oli jälle suuresti Holdeni enda kätetöö - kõikidel mudelitel oli nüüd sõltumatu tagavedrustus ja VT oli esimene Commodore, mis oli algusest peale kavandatud nii parem- kui vasakpoolse roolipaigutusega arvestades (mis osutus üpris ettenägelikuks). Mootorivariantideks olid tuttavad 3.8 V6-d (kompressoriga ja ilma) ja Holdeni oma V8, mis peaaegi asendati GM-i LS1-ga. VT Commodore sai Austraalias väga sooja vastuvõtu osaliseks ja võitis mitmeid auhindu, kuid 1998. a. Sydney autonäitusel välja pandud kupeekerega ideeauto ajas holdenifännid lausa pööraseks - Holdenil ei jäänud üle muud, kui taaselustada nimi Monaro, mida olid kandnud aastatel 1968-1974 tootmises olnud ja ennast Austraalia ringradadel legendiks sõitnud kupeemudelid.
Uued Monarod jõudsid tänavatele 2001. aasta lõpuks ning kupee tarvis tehtud ning juhitavust parandanud muudatused tagavedrustuses võeti kasutusele ka samal ajal esitletud VX II seeria sedaanide juures. Tänu platvormi paindlikkusele kasvas kiiresti eksport - Monarot, Commodore'i ja pikema teljevahega Statesman/Caprice mudeleid müüdi Chevrolet'dena paljudes Lähis-Ida riikides, Lõuna-Ameerika ja Aasia riikides; Hiinas on Holdeni sedaanid müügil Buickidena.
Järgnevate mudeliuuenduste käigus muudeti Commodore'i sisekujundust ning värskendati välimust, peamiselt esi- ja tagaosa, mis said natuke moodsama ja nurgelisema ilme.
Tehnikapoolel uuenesid jõuallikad - vana truu 3,8 asendati 2004. aastal moodsa 3,6-liitrise DOHC V6'ga, mida kasutavad ka mitmed Cadillaci mudelid; LS1 kasvatas ajapikku võimsust, kuid asendati 2006. aasta alguses 6-liitrise L76 mootoriga, mis annab umbes 350 hj; 400 hj LS2 on Austraalias reserveeritud Holdeni performance-divisjonile HSV, kuigi samu mootoreid pani Holden '05-'06 GTO-desse.
VE Commodore
Erinevalt kõikidest varasematest põlvkondadest on VE Commodore täielikult Holdeni väljatöötatud platvorm - Euroopas polegi Opelil enam tagaveolist autot, mida Holden oleks võinud aluseks võtta. Arvestades arendusprogrammi maksumust (üle miljardi Austraalia dollari ehk umbes 10 mld EEK) ja selle olulisust Põhja-Ameerika jaoks oli küllap siiski päris palju kaasarääkimisõigust ka GM-i peakorteril ning USA-st kaasati ka insenere.
Üks võtmeprobleeme VE väljatöötamisel oli auto mass - järjest karmistuvad turvanõuded tähendavad suuremat ja raskemat autot, aga samas on suurte autode turusegment tugeva surve all, et vähendada kütusekulu - seda nii ostjate kui ka valitsuste poolt. Võrreldes eelmise põlvkonnaga on VE siseruum jäänud samaks, kuid välismõõtmed mõnevõrra kasvanud, nagu ka mass - oletatavalt umbes 130-150 kg jagu.
Et seda kompenseerida, võetakse 6L mootori juures tarvitusele muutuv klapiajastus ja DOD (silindrite deaktiveerimine) - USA truckides kasutatavad L76 mootori variandid juba rakendavad neid tehnoloogiaid. Koos uue 6-käigulise automaatkastiga loodetakse nii saavutada kuni 20% väiksem kütusekulu senise mootori ja 4-käigulise automaadiga võrreldes. Teise mootorivariandina jätkab 3,6L DOHC V6.
Kõikidel mudelivariantidel on sõltumatu vedrustus ja ESP (stabiilsuskontroll); kuulujuttude põhjal on vedrustusest olemas kaks erinevat varianti, mille peamine erinevus on kasutavad materjalid - kallim variant kasutab rohkem kergsulameid. Erinevad vedrustused on üheks võimaluseks, kuidas tulevikus võivad erineda näiteks Camaro ja GTO - see aitaks poniautot hinnalt kättesaadavamaks teha. Kasvanud massi tõttu saab VE ka varasemast suuremad pidurid.
Holden üritab oma kätetööd üsna kiivalt vaka all hoida; allpool on mõned pildid tänavatel nähtud maskeeringuga prototüüpidest - viimase pildi tarvis olevat koguni renditud väikelennukiga Holdeni testiraja kohal luuratud 
Ülalolevatel piltidel on sportlikumad versioonid, siin on tabatud ka üks täiendava kroomiga luksuslikum variant:
Holden toob vaid kuu pärast VE Commodore'i välja ka uued pikendatud teljevahega sedaanid, siin on üks selline kaadrisse saadud:
Lähis-Ida turg võimaldab Holdenil ka neid päris suuri sedaane elus hoida - peamine konkurent (Ford Fairlane) on aga turult kadumas, sest seda müüakse vaid Austraalias, kus neid läheb kaubaks vaid 100-200 kuus; lisaks on suure tüki turust hauganud Chrysler oma 300C-ga.
Commodore'il põhinevad universaal ja kastikas jätkvad praegu veel vanal platvormil ja kahjuks pole midagi välja öeldud ka VE kupeeversiooni kohta - praeguse põlvkonna Monarode tootmine lõpetati juba varem ja viimane GTO veeres tootmisliinidelt mõne nädala eest.
Kupeeversioonist tunneb kindlasti puudust ka Holdeni performance-divisjon HSV; mõnda aega tuleb neil nüüd läbi ajada VE sedaanidega. Arvatakse, et HSV-l läheb lausa raskeks, et leida VE juures midagi, mida oluliselt parandada saaks, aga kuulujuttude põhjal on neilgi omad trikid varuks - räägitakse nii 7-liitrisest LS7 mootorist kui ka MagnaRide aktiivvedrustusest, mida praegu kasutavad mõned Cadillacid ja Ferrari 599 ning mis on saada ka Corvette'ile.
EDIT: auto väljas nüüd |
| 13.07.2006 at 14:03 |
1 edit. Last edited 16.07.2006 at 21:59 by newton (Moderator)
|
newton
Moderator |
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Nii, masin(ad) on avalikustatud:
http://www.gminsidenews.com/forums/showthread.php?p=685536#post685536
http://www.gminsidenews.com/forums/gallery/showgallery.php?cat=526
Üpris palju saksa mõjutusi disainis, eriti luksusmudelitel, aga minu meelest ilusad autod, eriti SS V väljast ja ülejäänud seest |
| 16.07.2006 at 06:08 |
1 edit. Last edited 16.07.2006 at 06:08 by newton (Moderator)
|
askeldaja
 |
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
quote:
newton:
kuulujuttude põhjal on neilgi omad trikid varuks - räägitakse nii 7-liitrisest LS7 mootorist kui ka MagnaRide aktiivvedrustusest, mida praegu kasutavad mõned Cadillacid ja Ferrari 599 ning mis on saada ka Corvette'ile.
Go Holden, Go! |
| 16.07.2006 at 08:56 |
|
Astro SS
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
seda kassid ostaksid 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 16.07.2006 at 19:52 |
|
newton
Moderator |
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Et aidata neid, kes linke ei viitsi klikkida, siis panen mõned pildid otse siia teemasse kah:
Kokku näidati täna hommikul nelja mudelit, mis kõik olid V8-tega. Kõigepealt Calais V, mis on kõige luksuslikuma standardteljevahega mudeli performance-versioon:
Siis kõige sportlikum - SS V:
Punased kellad olevat üleskutse Pontiacile - "import and rebadge me!"
"Odavam" pika teljevahega mudel on Statesman:
Ja kõige-kõigem on Caprice:
|
| 16.07.2006 at 21:55 |
|
hents99
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Need punased kellad on väga hästi disainitud.
Go Holden! Austraalia masinad on üldse kenad ja võimsad kah pealekauba.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 16.07.2006 at 22:09 |
|
JustDreaming
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Kas ainult mulle tundub või ongi kuidagi audilikud?
Mis muidugi ei ole halb |
| 16.07.2006 at 22:18 |
|
hents99
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Küljelt tundub küll kuidagi Audi/VW, kapott nagu Astra.
Ma arvan, et IRL tundub auto terviklikult omapärasem.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 16.07.2006 at 22:23 |
|
twist
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
quote:
JustDreaming: Kas ainult mulle tundub või ongi kuidagi audilikud?
Mis muidugi ei ole halb
Rohkem nagu opelvectralikud aga seda õnneks ainult "otstest"
Edit: jõuti ette juba
____________________________
Miki |
| 16.07.2006 at 22:23 |
1 edit. Last edited 16.07.2006 at 22:35 by twist
|
WhiteLion
|
GM-i võtmesedaan toodi avalikkuse ette Austraalias
Statesmani ja Caprice nina meenutab pigem segu MB-st ja Opelist. Sisud jah kuidagi väga väga Audilikud.
Tühja sest aga vähemalt on tehnika nendel masinatel oluliselt asjalikum. |
| 17.07.2006 at 06:58 |
|
|
