| Poster |
Message |
 Martin460
|
 SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Newton võiks siin paari sõnaga selgitada mida annab autode juures polarisatsioonifiltri kasutamine, et teised ka teaksid kuidas autod "õiget värvi" pildil tulevad.
Lainurktoru ja oma soovi järgi valitav teravussügavus oleksid järgmised selgitust vajavad asjad.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 07.05.2008 at 17:04 |
|
metslane
 |
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
Martin460: Newton võiks siin paari sõnaga selgitada mida annab autode juures polarisatsioonifiltri kasutamine, et teised ka teaksid kuidas autod "õiget värvi" pildil tulevad.
Lainurktoru ja oma soovi järgi valitav teravussügavus oleksid järgmised selgitust vajavad asjad.
kellel isu teada, võivad lugeda särist ja avast järgnevast lehelt -> http://fotokala.ee/fiki/index.php/P%C3%B5hit%C3%B5ed
ning filtritest juttu siit -> http://www.prn.ee/margit/abi/filtrid.html
head lugemist  |
| 07.05.2008 at 19:24 |
|
newton
 Moderator |
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Põhitõed on tõesti võimalik ja väga kasulik netist selgeks teha, kasvõi ülaltoodud linkidelt.
Aga kuna mulle nii kangesti meeldib fotograafiast jahuda, siis ma võtaks Martin460 ettepanekust kinni Kuna mul polafiltrist ja fookuskaugustest pole kohe head võrdlusmaterjali võtta, siis ma alustaks hoopis teravussügavusest.
Teravussügavuse seletuse leiab ka esimeselt metslase antud lingilt, lühidalt näitab teravussügavus seda, kui suur osa pildist on veel terav ees- ja tagapool sellest punktist/tasapinnast, millele kaamera teravustatud on.
Võiks arvata, et suur teravussügavus on alati eesmärgiks ja mida suurem osa pildist terav on, seda parem. Tegelikult pole see alati või isegi enamasti nii - fotograaf tahab ju suunata vaataja pilku ja üks hea vahend selleks on just (väike) teravussügavus. Nii saab olulise jätta pildile teravana ning muuta ebaoluline või lausa segav pehmeks, uduseks, vähem silmatorkavaks.
All on pildiseeria, kus ma olen teravussügavust muutnud - esimesel pildil on teravussügavus suur ja ka taustal olevad autod, inimesed ja sein/aknad/ribikardinad on teravad ja "roheline auto" kipub natuke tausta sisse ära kaduma - nii palju, kui see sellise auto puhul üldse võimalik on
Järgmistel piltidel olen ava suuremaks keerates (jah, just suuremaks, kuigi need avanumbrid pildinurgas lähevad hoopis väiksemaks, vt. toda sissejuhatavat artiklit) üritanud teravussügavust vähendada - esiplaanil olev auto on endiselt enam-vähem sama terav, aga taust hakkab udusemaks sulama; eriti hästi on see näha nende samade ribikardinate pealt.
Sellel seerial pole see efekt veel kõige tuntavam, kuna osa taustast (ülejäänud autod, inimesed) on esiplaani autole päris lähedal, aga kui kujutada ette, et mul oligi ainult roheline auto ja see tagumine akendega sein, siis teravussügavust kontrollides oleks ma muutunud häirivalt triibulise tausta märksa vähem silmatorkavaks ja terav auto esiplaanil oleks pildilt märksa rohkem "näkku hüpanud". Kui nüüd veel õnnestuks fotosessioonidelt valged joped ära keelata (või mul rohkem kannatust oleks), oleksime saanud foto, kus pilk suundub palju paremini foto põhisubjektile
Ehk siis kui ma tahan kasutada väikest teravussügavust, siis ma:
1) kasutan suurt ava (väikest avanumbrit)
2) üritan pildistatava asja ja tausta vahele jätta rohkem ruumi
3) lähen ise pildistatavale asjal lähemale ja kasutan suuremat fookuskaugust (zoomin sisse).
Ava saab kaamerale ise ette anda Av või M rezhiimis; kui tegu on digiseebikaga, millel on ainult automaatrezhiimid, siis saab võib-olla natuke abi miski portreerezhiimi kasutamisest ja ülejäänud soovitustest eelmises lõigus; tehnilistel põhjustel on digiseepidel üldse piiratumad võimalused teravussügavusega mängimiseks - väikest teravussügavust on nendega märksa raskem saavutada kui sobiva objektiiviga peegelkaameral.
Lõpetuseks veel üks näide, kus teravussügavus on ainult mõni sentimeeter ja hästi on näha, et uduseks lähevad nii lähemal kui kaugemal olevad asjad:
Vabandan foorumi temaatikaga mittehaakuva pildimaterjali pärast ja kui kellelgi on parandusi, täiendusi, küsimusi, siis minu poolest - tuld! |
| 08.05.2008 at 11:19 |
|
askeldaja
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Mille mootor seal viimasel pildil on?
Igavesti vahva pilt, peaaegu võiks juba ette kujutada, et ümberringi on heinaküün ja kaabulotuga vanamees kommenteerib midagi vanadest headest aegadest.
Edit: typo. |
| 08.05.2008 at 11:45 |
1 edit. Last edited 08.05.2008 at 11:45 by askeldaja
|
tohoh
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Lisaks ootaks veel loengut valgusest, võttenurgast jms.
____________________________
Ford Mustang ´96
Põrnikas `69
Dodge Avenger ´08
GAZ 24 ´84 |
| 08.05.2008 at 11:48 |
|
Maik
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Sellejaoks võiks ikka teised foorumid olla ja artiklid, need ju eestis olemas?
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 08.05.2008 at 11:51 |
|
metslane
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
Inferno: Sellejaoks võiks ikka teised foorumid olla ja artiklid, need ju eestis olemas?
Täitsa olemas, üks suuremaid amatöör fotograafia sait nimega foto.kala.ee ja sealt leidub foorum, fiki ning ka algaja KKK... Kõigeparemat infot annab tegelikult ikkagi üks nõuka aegne raamat mille nimeks oli vist fotograafia või midagi sarnast, autorit ei mäleta....
päikest...
____________________________
700cid |
| 08.05.2008 at 12:11 |
|
vr_
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
newton:
Teravussügavuse seletuse leiab ka esimeselt metslase antud lingilt, lühidalt näitab teravussügavus seda, kui suur osa pildist on veel terav ees- ja tagapool sellest punktist/tasapinnast, millele kaamera teravustatud on.
Täiendaks vast niipalju, teravussügavus pole mingi piirkond, et vot 3 meetrit seal on terav ja selelst ette taha on ebaterav, tegelikult jääbki pildile teravalt üks väga väga kitsas piirkond ja sealt maalt ette ja taha hakkab teravus järjest hääbuma.. inimsilma ja tehnika koostoimel on lihtsalt mingi piir kuhumaani me veel tajume pilti teravalt ja eks igalühel ole see tolerants erinev..
Nagu newon ütles zooomib tema sisse.. sest mida laiem on objektiivi fookuskaugus seda suuremaks see teravussügavus läheb sel põhjusel on ka digiseepidel suht võimatu mingit mänguruumi aretada, et nende imetilluke sensor mida kompenseeritakse väga laia nurgaga plastobjektiiviga kipub enamiku pilti teravaks tegema
Üks lihtne reegel veel.. teravustatud objektist ettepoole kukub teravus oluliselt kiiremini kui tahapoole näituseks grupipildi tegemisel kui rahvas seisab üksteise taga üheksas reas siis on mõistlik teravustamise punkt sihtida sinan kolmanda rea kanti ehk esimese kolmandiku peale. siis on lootust et esimene ja tagumine rida saavad suht võrdselt peale. sama kehtib siis ka autode jms puhul kui on tähtis terviku võimalikult terav esitus.
samamoodi on võimalik ka demoda kitsast teravussügavust kui shtida ojekti tagumisse jurka..
newtoni näide autoga ongi paha, sest rahvas jääb auto taha.. ja effekt ei pääse ni itugebvalt esile.. samas küünla puhul võite ise veenduda, et see kõige esimene mis on oluliselt lähmal teravale küünlale on sama udune nagu oluliselt kaugemal asetsevad
Lisaks teravussügavusele on ka mõiste Bokeh
Räägitakse, et mõnel objel on see hea mõnel halb.. see on nüüd selline näitaja et kui ilus on see ebaterav piirkond st milline objektiivi sisemine omadus on seda ebateravust põhjustanud sellest ppikalt juttu näiteks siin
üldiselt võiks veel pikalt jahuda aga seda kuskil õlleklaasi taga vms
Loodetavasti andis mu kirjutis ka lisaväärtust..
____________________________
Imperialist 71 |
| 08.05.2008 at 12:51 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Lisan paar sõna polarisatsioonifiltri kasutamisest.See nimelt filtreerib teatud nurga alt peegelduva valguse välja.Nii saab auto pealt kaotada värvi pinna pealt segavad peegeldused ja tulemiuseks on õiget värvi auto.Sest kui näiteks kapotilt peegeldub ühtlane taevas siis ei tule see kapott mitte auto värvi vaid mingi täielik "pläsu".
Polafilter on põhimõtteliselt nagu ribikardin...ta laseb läbi teatud nurga all liikuvaid valguslaineid.
Sama filtriga saab sinise taeva jätta ka sellise sügava sinise koos valgete pilvedega.Meeles peab pidama seda ainult , et filter toimib kõige paremini siis kui valgusallikas on pildistamissuunal 90 kraadise nurga alla....ehk siis paremal või vasakul.
Lainurkobjektiividele tuleb ette muretseda õhukesed filtrid tähistusega "slim" ja veel on neid ka tähistusega"warm" mis keerab värve veidike sügavamaks-soojemaks.
Täie selguse asjast saab siis kui filter ette panna ja keerata teda ning läbi aparaadi vaadata.
Tüüpiline näide newtoni pildi näol...lainurk + polafilter ja tulemus on lihtsa vaevaga päris ilus on see pilt mis newtonil on Raekoja platsi ürituse albumis avapildiks siin foorumis.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 08.05.2008 at 18:12 |
|
tfr
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Tõsiselt lahedat autofotograafiat |
| 11.05.2008 at 23:38 |
|
Gsinut
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
tegin sellise asja: http://www.motors24.ee/Default.aspx?page=articleview&article_id=1428
|
| 16.05.2008 at 15:09 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Esimene netis ettejuhtuv autode pildistamise stuudio:
http://www.1880studios.com/
Viimasel pildil on näha kui pikad on valgustid(softboxid) auto õige vormi väljatoomiseks.Keskmiselt 4X auto pikkus.
Ühe korra olen ise rentinud ETV suurt stuudiot auto pildistamiseks sest seal oli niipalju ruumi, et sai pikad valgustid kohapeal ehitada lae alla.Samuti sai autoga sinna sisse sõita.
Veel parem variant on autode pildistamiseks valgusmaalingu tehnika.See näeb välja nii, et täiesti pimedas ruumis "maalitakse" valgusmõõgaga auto pinnale soovitud kohtadesse peegeldusi hoides kogu aeg aparaadi katikut lahti.Miinuseks on digikaameratel maksimum säriajaks 30sek. sest valgusmaalingu tegemiseks läheks säriaja pikkust kordades rohkem vaja.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 15:32 |
|
elwood
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
Martin460: Miinuseks on digikaameratel maksimum säriajaks 30sek. sest valgusmaalingu tegemiseks läheks säriaja pikkust kordades rohkem vaja.
Minu Canon Rebel XT saab küll pikema säriaja kui 30 sekundit, seda muidugi koos puldiga - "bulb" on asja nimeks. |
| 16.05.2008 at 15:39 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
elwood: quote:
Martin460: Miinuseks on digikaameratel maksimum säriajaks 30sek. sest valgusmaalingu tegemiseks läheks säriaja pikkust kordades rohkem vaja.
Minu Canon Rebel XT saab küll pikema säriaja kui 30 sekundit, seda muidugi koos puldiga - "bulb" on asja nimeks.
10-20 minutit oleks vaja...aga tavaliselt tehakse lühemate aegadega ja pärast shopis pannakse layeritest pilt kokku.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 15:58 |
|
wader
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Digifotokaga 10-20 minutit tekitab kohutava müra sensori soojenemise tõttu. |
| 16.05.2008 at 16:03 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Vanasti oli seda väga hea filmile teha.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 16:05 |
|
metslane
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
elwood: quote:
Martin460: Miinuseks on digikaameratel maksimum säriajaks 30sek. sest valgusmaalingu tegemiseks läheks säriaja pikkust kordades rohkem vaja.
Minu Canon Rebel XT saab küll pikema säriaja kui 30 sekundit, seda muidugi koos puldiga - "bulb" on asja nimeks.
oleneb puldist, fänsimatel saad panna aja apika, et kui kaua lahti hoiab... aga muidugi, eeldusle et digikaameraks on ikka peegel mitte seep...
____________________________
700cid |
| 16.05.2008 at 16:11 |
|
vr_
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
Gsinut: tegin sellise asja: http://www.motors24.ee/Default.aspx?page=articleview&article_id=1428
quote:
Selleks on vajalik liikuvat objekti alati säriajaga pildistada.
Ma tõepoolest tahaks teada kuidas ilma säriajata pildistada võimalik on
äkki peaks seal miski kiirust tähistav omadussõna olema?
Üldiselt need ralli crashi pildid on väga hea näide kuidas ei tohi rallit pildistada - igasugune dünaamika, mida tekstis kiidetakse, pildis puudub.
Autod on pilti paigale naelutatud, ei mingit liikumist rattad ei käi ringi vaid seisavad teravalt paigl... jah tõepoolest tehniliselt on väga head võin auto põhja alt sumpsi detailid kõik kokku lugeda samuti autojuhi näoilme aga elu pole selles pildis...
vähemalt midagi võiks viidata liikumisele.. olgu see siis kaasavedamisel tekkiv uduselt kihutav taust või siis liikuv auto - kasvõi keerlevad rattad.
Ma tean küll muidugi mis siin pildil see kurjajuur on see on seesama välk mis paugatab lahti ääga väikese ajavahemiku juures..
Pimedus võimendab seda liikumatust veelgi sest loomulik valgus ei pääse ligi, hoia seda säriaega kui lühike või pikk tahes ikka on pildil ainult see hetk kui välk paugatas.
Kusjuures ei oskagi nagu retsepti hetkel anda et mismoodi siis teha et tuleks hea, odavate vahenditega.. auto tuled muidugi võiksd ju mingit asja sinna pildile joonistada teed augu lahti ootas kuni auto sisse hüppab ja siis viimasel hetkel paugatad välku ka vahele ja kohe sulged augu vms..
eks ta raske ole nagu tekstis kirjutatakse - vähemalt minusuguse algaja jaoks.
____________________________
Imperialist 71 |
| 16.05.2008 at 18:03 |
|
kuripiiritus
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
.....
Ma tean küll muidugi mis siin pildil see kurjajuur on see on seesama välk mis paugatab lahti ääga väikese ajavahemiku juures..
Pimedus võimendab seda liikumatust veelgi sest loomulik valgus ei pääse ligi, hoia seda säriaega kui lühike või pikk tahes ikka on pildil ainult see hetk kui välk paugatas.
Kusjuures ei oskagi nagu retsepti hetkel anda et mismoodi siis teha et tuleks hea, odavate vahenditega.. auto tuled muidugi võiksd ju mingit asja sinna pildile joonistada teed augu lahti ootas kuni auto sisse hüppab ja siis viimasel hetkel paugatad välku ka vahele ja kohe sulged augu vms..
......
välku saad ju nii panna et enne pildi lõppu (niieölda tagumise kardinaga või kuidas iganes selle kohta öeldakse) laseb alles suraka. ma ei saa nüüd päris täpselt aru kuidas sa seda auto pildistamisel kasutada tahad, aga inimesi kannatas pildistada nii küll öösel kui tahtsid pildile saada ka kergelt valgustatud tausta. Säri mingi 2-3 sek ja siis lõpus andis välk törtsu ja joonistas seni valgustamata inimesed ka pildile.
____________________________
'79 Mark V |
| 16.05.2008 at 18:37 |
|
vr_
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
kuripiiritus: quote:
.....
Kusjuures ei oskagi nagu retsepti hetkel anda et mismoodi siis teha et tuleks hea, odavate vahenditega.. auto tuled muidugi võiksd ju mingit asja sinna pildile joonistada teed augu lahti ootas kuni auto sisse hüppab ja siis viimasel hetkel paugatad välku ka vahele ja kohe sulged augu vms..
......
välku saad ju nii panna et enne pildi lõppu (niieölda tagumise kardinaga või kuidas iganes selle kohta öeldakse) laseb alles suraka. ma ei saa nüüd päris täpselt aru kuidas sa seda auto pildistamisel kasutada tahad, aga inimesi kannatas pildistada nii küll öösel kui tahtsid pildile saada ka kergelt valgustatud tausta. Säri mingi 2-3 sek ja siis lõpus andis välk törtsu ja joonistas seni valgustamata inimesed ka pildile.
Kui sa mu teksti nüüd loed siis ma just seletangi tagumise kardina synci tööpõhiõtet
aga kas tuleb seda välku väga vähe lajatada vms... tundub endale et kole raske on saada säri piisavalt pikaks et eest läbi lendav auto lennu teise poolega ja tuledega pilti ära ei riku...
____________________________
Imperialist 71 |
| 16.05.2008 at 18:39 |
1 edit. Last edited 16.05.2008 at 18:40 by vr_
|
kuripiiritus
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
ehk välk nõrgemaks, et see liialt tausta ära ei varjutaks ja siis iso suuremaks et saaks lühema säriga rohkem tausta peale. liiga palju pikema säriga on ilmselt väga täppisteadus õigel hetel pilti kätte saada, mitte et seda lühemagagi eriti lihtsam oleks teha .
____________________________
'79 Mark V |
| 16.05.2008 at 18:53 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
Liikuvate autode puhul välguga pildistades pimedas saab välgu sähvatuse ajastamisega valida kas auto tuledest tekitatud triibud jäävad tuledest ettepoole või tahapoole.See tähendab, et saab valida kas välk sähvatab säriaja alguses või lõpus.See kehtib siis kui aparaat on suht paigas.Kui aparaadiga autole kaasa vedada siis tavaliselt jäävad tulede triibud autost tahapoole.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 19:17 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
kuripiiritus: ehk välk nõrgemaks, et see liialt tausta ära ei varjutaks ja siis iso suuremaks et saaks lühema säriga rohkem tausta peale. liiga palju pikema säriga on ilmselt väga täppisteadus õigel hetel pilti kätte saada, mitte et seda lühemagagi eriti lihtsam oleks teha .
Mitte ära ei varjutaks tausta vaid õige sõna on valgustaks Varjutamine on ikka varjamine st. pimedamaks midagi tegema.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 19:19 |
|
vr_
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
Martin460: quote:
kuripiiritus: ehk välk nõrgemaks, et see liialt tausta ära ei varjutaks ja siis iso suuremaks et saaks lühema säriga rohkem tausta peale. liiga palju pikema säriga on ilmselt väga täppisteadus õigel hetel pilti kätte saada, mitte et seda lühemagagi eriti lihtsam oleks teha .
Mitte ära ei varjutaks tausta vaid õige sõna on valgustaks Varjutamine on ikka varjamine st. pimedamaks midagi tegema.
Kusjuures tugev välgulitakas just varjutabki.. lööb esiplaani nii heledaks, et katik tuleb kiirelt kinni tõmmata nii, et tausta loomulik valgus ei jõuagi peale.. välgu valguse levimisel on teadupärast valguse tugevuse ärakukkumine valgusallika kauguse suhtes ruutsõltuvuses seega 10m peal valgustab veel autot aga näed 20m peal on juba kottpimedus
____________________________
Imperialist 71 |
| 16.05.2008 at 19:24 |
|
Martin460
|
SPLIT: üldisemalt (auto)fotograafiast
quote:
vr_: quote:
Martin460: quote:
kuripiiritus: ehk välk nõrgemaks, et see liialt tausta ära ei varjutaks ja siis iso suuremaks et saaks lühema säriga rohkem tausta peale. liiga palju pikema säriga on ilmselt väga täppisteadus õigel hetel pilti kätte saada, mitte et seda lühemagagi eriti lihtsam oleks teha .
Mitte ära ei varjutaks tausta vaid õige sõna on valgustaks Varjutamine on ikka varjamine st. pimedamaks midagi tegema.
Kusjuures tugev välgulitakas just varjutabki.. lööb esiplaani nii heledaks, et katik tuleb kiirelt kinni tõmmata nii, et tausta loomulik valgus ei jõuagi peale.. välgu valguse levimisel on teadupärast valguse tugevuse ärakukkumine valgusallika kauguse suhtes ruutsõltuvuses seega 10m peal valgustab veel autot aga näed 20m peal on juba kottpimedus
Jah aga kuripiiritus ei kirjutanud , et tugev vägulitakas varjutab....vaid: välk nõrgemaks, et ta tausta liialt ära ei valgustaks ja iso siis kõrgemaks, et taustast rohkem peale jääks.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.05.2008 at 19:35 |
|
1 2 
