| Poster |
Message |
 Ri-Q.
 |
 SPLIT: Pontiaci 60-ndate full-size muskelautod
quote:
MacMaster:
Kanada mudelid olid Chevy raamid ja mootorid, mille peal Pontiaci kered.
Parisienne 2+2 ei olnud mitte musklist vaba, vaid sinna oli võimalik tellida ka väiksemaid mootoreid kui BB.
Seda küll, kuid algupärane 2+2 oli kontseptsioonilt ruumikas sportauto. See väike mootor, kujutan ette, rikkus kiirusihalejate jaoks 2+2 maine ära (või kui vanast ei tahetud enam ideeliseltki kinni pidada, miks nad Kanadas 2+2-te edasi üldse kasutasid?). Saan niimoodi aru, et esialgu, 1964. a, oli 2+2 Catalina jõudlus-lisapakett (midagi SS-i laadset) nendele, kellel oli vaja 5 kohta. Ehk siis GTO suurem vend. Pakuti vaid parimaid mootoreid ja kõrgeimat varustust, tulemuseks väga eksklusiivne masin (ca 8000 autot). Järgmisel aastal jätkati paketiga. 1966-67. a juures näivad arvamused lahku minevat. Pontiac vist üritas 2+2-te tava-Catalinast eristada, liigutades selle eraldi mudeliks. Põhimõtteliselt sama stsenaarium nagu Le Mansi´ist GTO kasvamine. Huvi autode vastu oli väike ja nii lõpetati tootmine ära. Edasi tuleb arusaamatu Parisienne ja ainult 1986. a NASCARi-Grand Prix 2+2.
Newton ja teised - veel arvamusi?
____________________________
REC
BB |
| 18.02.2009 at 21:13 |
|
MacMaster
|
SPLIT: Pontiaci 60-ndate full-size muskelautod
Mul tekkis küsimus seoses Catalina 2+2 võrdlusest Catalinaga kui LeMans ja GTO. Mis selle kõige kõrval oli Grand Prix, mille kohta väidetakse sama, et see oli Pontiaci B-body versioon GTO-st. |
| 18.02.2009 at 21:37 |
|
Ri-Q.
|
SPLIT: Pontiaci 60-ndate full-size muskelautod
Grand Prix-l ei olnud I gen-i ajal erilist sportpaketti. Mulle tundub, et 2+2 võis olla Catalina puhul samasuguse poliitika jätk suuremate autode tasandil nagu GTO loomine Le Mansist. Igatahes 2+2 Catalinasid peetakse muskelautodeks, I gen-i GP-dest mitte ühtegi. Tegelikult on GP vast kõige huvitavamaid Pontiace sel ajal üldse. I gen-i ajal ta muutub olemuselt ja kasvab pidevalt. ´63. a võis sellise auto saada 421 HO tri-power mootoriga ja oli kuuldavasti olid võimalikud ka võidusõidu-421 SD valikud.
Samas GTO ei tähistanud vaid muskel-tehnikat, olulised olid ka vaadeldavad paketividinad, mis atraktiivsust lisasid. Põhimõtteliselt vist suurt vahet ei oleks olnud, kui suurte autode jõudluspakett oleks loodud GP baasil. Mõlemad jagasid põhja. Pigem võis asi selles olla, et Catalina oli pikema ajalooga ja oma sportlikku loomust juba tõestanud ´60 a Catalina Tempesti jt-ga. Selles autos juba peitusid esimesed tõelise muskli jooned. Võib-olla oli nii kergem teadlike ostjate tähelepanu tõmmata uuele ja enam mitte sportliku välimusega, aga see eest ruumikale, Catalinale. GP jäi siis GTO ja 2+2 vahele, olles küll korraliku suutlikkusega, kuid vaba sportlikust atraktiivusest.
Minu arust tuleb GP hiilgeaeg 70-ndate aastate algul Hursti SSJ 455 väga kurjade ja sportliku kerega masinatega.
____________________________
REC
BB |
| 18.02.2009 at 22:35 |
1 edit. Last edited 18.02.2009 at 22:36 by Ri-Q.
|
newton
Moderator |
SPLIT: Pontiaci 60-ndate full-size muskelautod
No netist leiab ju ka nendest masinatest infot:
Catalina / 2+2:
http://musclecarclub.com/musclecars/pontiac-catalina/pontiac-catalina-history.shtml
http://en.wikipedia.org/wiki/Pontiac_2%2B2
Grand Prix:
http://musclecarclub.com/musclecars/pontiac-grandprix/pontiac-grandprix-history.shtml
http://en.wikipedia.org/wiki/Pontiac_Grand_Prix
Ja siin veel erinevat ajaloolist infot:
http://www.pontiacserver.com/
Lühidalt oli Grand Prix algselt mõeldud personal luxury car'ina, suunatud Thunderbirdi ja "ennetavalt" Riviera vastu. GP tuli mudelirvistusse '62 aastal, kuid '63 mudel oli tähelepanuväärsemgi, kuna see oli üks neid autosid, mis tõid disaini 50-ndatest 60-ndatesse oma ülimalt lihtsa ja kroomi- ning tiluliluvaba kujundusega (vähemalt profiilis:) Luksusautole omaselt ei olnud performance primaarne ja standardmootor oli 2bbl 389, kuid lisaraha eest sai igasugu värki kuni üksikute Super Duty isenditeni välja.
Hardcore racing performance oli odavamate/väiksemate/kergemate/nudituma varustusega autode pärusmaa - see tähendas Catalinat kui Pontiaci kõige odavamat full-size seeriat, ja vahel ka ainsat väiksemat masinat - Tempesti. Nende kapottide alla jõudis enamus Super Duty mootoreid ja Catalinast tehti tuntud "Swiss Cheese Frame" variante ehk oluliselt "kergemaks puuritud" raamiga masinaid.
'64 2+2 oli Jim Wangersi sõnul "paper tiger", mis oli mõeldud Catalina seeriasse põnevust tooma, kuid mingeid performance-lisasid sellega automaatselt ei kaasnenud, pigem "bucket seats and floor shifter" teema. '65 mudeliaastaks aga üritatigi korrata GTO edu valemit - kui GTO-le sobis 389, siis suurema 2+2 standardmootoriks sai päris kobe 421 (e. märksa võimsam mootor kui GP standardmootor), masinat isegi reklaamiti GTO suurema vennana. Wangersi sõnul aga ei võtnud asi piisavalt hästi vedu, sest performance'i fännide vajadustele vastas ühelt poolt GTO ja teiselt poolt oli 2+2 hind liiga lähedal luksuslikumatele Grand Prix ja Bonneville hardtop'idele - ja nii 2+2 mõne aasta pärast kaduski.
Et siis selline referaat... Kanada mudeleid ei oska kommenteerida, 2+2 wikipedia artiklis on nendest natuke juttu. |
| 18.02.2009 at 23:52 |
|
MacMaster
|
SPLIT: Pontiaci 60-ndate full-size muskelautod
Tänud selgitamise eest!
Segadus GP ümber minu peas, tekkis sellestsamast wikipedia artiklist millelle newton viitas. Täna lugesin sama artiklit vähe korralikumalt ja sain oma veast aru.
Kanada mudelitega tundub üldse olema suurem segadus. Näiteks Chevy II / Nova kandis Kanadas hoopis nime Acadian. |
| 19.02.2009 at 14:07 |
|
|
