| Poster |
Message |
 Cliff
|
 Vajan abi teoorias
Üldjuhul olen märganud,et vanemad ja madalama surveastmega mootorid on aeglasema pöördelised kui tänapäeva omad.
Kas seoses surveastme suurendamisega paranevad ka teised tegurid nagu silindritäituvus ja põlemisprotsess või on kõik lihtsalt kinni vanaaja materjalides,mis ei lubanduki üle 4000RPMiseid mootoreid ehitada?
Ette tänades Cliff. |
| 12.04.2009 at 01:14 |
|
mustus
|
Vajan abi teoorias
Pöörded kinni ikka kolvi käigus rohkem. Ja kui vana on vana mootor? |
| 12.04.2009 at 09:01 |
|
algaja
|
Vajan abi teoorias
Vanematel asjadel on madalam surveaste siiski kütuse madalama oktaanarvu ja süüteseadmete tõttu.
Surveastme tõstmisega on nii,et kui tõsta näiteks 6 pealt 8 peale siis suureneb võimsus~15%.
Kui aga 8 pealt 10 peale siis~5%.
Kui 10 pealt 12 peale siis suureneb võimsus~2%.
Iseenesest saadi juba kaheümnendatel aastatel kätte üle 100 hj/L.
Selliste mootorite masstootmist takistasid aga kolvirõngaste,liugelaagrite ja eelkõige klappide
ja pesade materjal.
Surveastet võib küll tõsta juba sellepärast,et parandada ökonoomsust.Näiteks Gaz-53 mootoril
on tõstetud kuni kaheksani ja senini pole mingeid kõrvalnähte olnud.Peale küttekulu langemise.
Võimsuse liigutamiseks kõrgematele pööretele on siiski vaja gaasijaotusfaase muuta ja kindlasti peaks enne kanalid üle vaatama ja parandama.
Kui ikka kanal silindrisse ja klapp on väikesed,siis võib nukkvõlli vahetusega ka võimsust kaotada.
Reeglina on vanemast mootorist lisajõu saamine lihtsam kui uutest kõrgema liitrivõimsusega mootoritest.Näiteks eelmainitud Vene veoauto mootor on 115 HJ.Peale väikseid täiendusi
on võimalik saada 200-220 HJ.Maksimum,milleni see mootor veel koos püsib on 300-350HJ. |
| 12.04.2009 at 09:30 |
|
asjaarmastaja
 |
Vajan abi teoorias
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=32
Siin seda kõike ka suht lihtsalt seletatud. |
| 12.04.2009 at 09:35 |
|
Cliff
|
Vajan abi teoorias
Ma lugesin läbi kõik need,aga konkreetset vastust ikkagi ei saanud. Otseselt ühegi mootori kohta ma ei otsi,lihtsalt vaja teooriat täiendada.
Nimelt talupoja mõistusega võttes peaks madala surveastmega(väikene kolvikäik) mootor arendama suuremaid pöördeid kuna rõhud/intertsid on väiksemad.
Räägitakse küll,et täitvus sõltub vabalthingavalt klappidest,õhukanalite kujust jne kuid suurem surveaste peaks ka parandama gaasivahetus silindris?
|
| 12.04.2009 at 13:57 |
|
asjaarmastaja
|
Vajan abi teoorias
Gaasivahetus ikka rohkem klappide ajastuses, klappide suuruses ja klapitõusus kinni. Surveaste annab kasutegurit ehk mida rohkem kokku surud seda rohkem saab paisuda aga seda kõike saab teha nii 1000rpm kui 15000rpm. Kui pöörded sõltuks otseselt surveastmest siis korterelamu suurused laevamootorid max pööretega 100rpm peaks olema negatiivse surveastmega
Ja porshel osa mootoreid ka pika kolvikäiguga aga pole need sugugi madalapöördelised podisejad |
| 12.04.2009 at 14:15 |
1 edit. Last edited 12.04.2009 at 14:16 by asjaarmastaja
|
partel
 |
Vajan abi teoorias
Surveaste ja kolvikäik ei ole omavahel eriti seotud. Surveastme määrab kaane põlemiskamber ja kolvi kuju. Kolb ei ole "silindriaugus sees". Pro Stockil näiteks on surveaste 15+ ja käib 10000+ p/min.
Kolvikäik määrab oluliselt max pöörded, sõltuvalt materjalide vastupidavusest. Ekstreemne näide on 800+ cid mootorid, mille kolvikäik on üle 5 tolli, aga käivad 8000+ p/min ehk kolb liigub oma 1.5 korda kiiremini kui F1 @ 18000.
Kõrgema surveaste korral on põlemine kiirem ja mootor efektiivsem. Näiteks eelsüütenurk on väiksem.
Surveaste sõltub eelkõige kütusest, vanasti madalate pöörete põhjuseks olid kehvad klapivedrud ja süütesüsteem.
Milleks kõrgeid pöördeid vaja? Kui võimsust vähe, tuleb suurendada mitte pöördeid, vaid väänet, s.t. töömahtu.
____________________________
_ |
| 12.04.2009 at 14:20 |
|
asjaarmastaja
|
Vajan abi teoorias
Pärteliga nõus, et kui tegemine käsil siis parem suurendada väänet, seda reaalses liikluses rohkem vaja. ja väänet saab juurde just suurema töömahu või/ja ülelaadimisega. F-1 kõrged pöörded eelkõige seepärast et seal piiratud töömaht ja ülelaadimist ka pole, siis ainus võimalus pöördeid tõsta. |
| 12.04.2009 at 14:31 |
|
Cliff
|
Vajan abi teoorias
Võib olla olen lihtsalt vähe näinud kuid ühtegi üle 6000RPMi ja alla 7:1 surveastmega mootorit ma pole kohanud.Vaadates ajalugu on pöörded koos surveastemga tõusnud.
|
| 12.04.2009 at 14:59 |
|
partel
|
Vajan abi teoorias
Nüüd oled.
Top Fuel, u. 6.5:1 ja 8500+ p/min.
____________________________
_ |
| 12.04.2009 at 15:36 |
|
Cliff
|
Vajan abi teoorias
On see ikka vabalt hingav ning töötab bensiini pealt? |
| 12.04.2009 at 16:00 |
|
asjaarmastaja
|
Vajan abi teoorias
OK, kumb asi sind tegelikult huvitab, kas kompressioon või surveaste? Ülelaadimisega mootoril võib jah surveaste olla 6... aga tänu puhurile-turbole on kompressioon 14-15. Samas Atkinsoni tsüklis mootori surveaste võib olla 17-20 aga kompressioon 12... |
| 12.04.2009 at 16:09 |
1 edit. Last edited 12.04.2009 at 16:12 by asjaarmastaja
|
partel
|
Vajan abi teoorias
quote:
Cliff: Võib olla olen lihtsalt vähe näinud kuid ühtegi üle 6000RPMi ja alla 7:1 surveastmega mootorit ma pole kohanud.Vaadates ajalugu on pöörded koos surveastemga tõusnud.
Samaaegsus ei tähenda vastastikust sõltuvust.
Surveaste tõusis kütuse arenedes, pöörded süüte ja klapiajami arenedes. Mõlemad on lihtsalt üldise tehnilise progressi erinevad küljed, mitte üksteise põhjused-tagajärjed.
Kes tahab, võib teha suure põlemiskambri ja kolvi suure dishiga (või üldse augus olevaga) alla 7:1 mootori ja keerutada seda way üle 6000, aga milleks?
____________________________
_ |
| 12.04.2009 at 16:36 |
|
Cliff
|
Vajan abi teoorias
quote:
partel: quote:
Cliff: Võib olla olen lihtsalt vähe näinud kuid ühtegi üle 6000RPMi ja alla 7:1 surveastmega mootorit ma pole kohanud.Vaadates ajalugu on pöörded koos surveastemga tõusnud.
Samaaegsus ei tähenda vastastikust sõltuvust.
Surveaste tõusis kütuse arenedes, pöörded süüte ja klapiajami arenedes. Mõlemad on lihtsalt üldise tehnilise progressi erinevad küljed, mitte üksteise põhjused-tagajärjed.
Kes tahab, võib teha suure põlemiskambri ja kolvi suure dishiga (või üldse augus olevaga) alla 7:1 mootori ja keerutada seda way üle 6000, aga milleks?
Just selle pärast,et ajalooliselt on kõige rohkem HP/per liiter töömahtu seisnud surveastme taga. Vabalt hingava karburaatormootori võimsus oli 1930-1980 suht lineaarselt bensiiniga seotud. Ainukese alternatiivina näengi pöörete tõstmist. Jätama igasugused ülelaadimise seadmed ja muud kütused peale bensiini ka kõrvale.
|
| 12.04.2009 at 21:26 |
|
partel
|
Vajan abi teoorias
Liitrivõimsuse kasv on tulnud ikkagi pöörete ja täiteastme (VE) tõusust. Surveaste ei ole üldse nii oluline. Pro Stockis kasutatakse erinevaid, madalam võimaldab suuremat seadistamisvahemikku. Ja 15 ei ole üldse (numbriliselt) kõrge, point selles, et VE on 120+. Suurema surveastmega läheks detoneeerima. Tähtis on voolukiirus plokikaanes ja õigel ajal sisselase kinni panna.
Peamine liitrivõimsuse kasvataja on ikkagi klapivedrude areng, mis võimaldab karmimaid nukkvõlle, s.t. kõrgemaid pöördeid. Surveaste on hoopis väiksema tähtsusega.
____________________________
_ |
| 12.04.2009 at 22:18 |
|
