| Poster |
Message |
 viplala
|
 Õhk-maa soojuspumbad
Tehke nüüd lollile selgeks, mis nipiga on võimalik, näiteks õhksoojuspumbaga, kütta tuba 4 korda väiksema energia kuluga kui soojas (hästi soojustatud) toas asetseva el radikaga, mis mõlemad on näiteks 4kw. Kuidas on võimalik toota -10 külmast õhust, 1kw'ise energia kuluga 4kw energiat? Samas kui toas asetsev el radika effektiivsus on ju 100% ja ta eraldab (kütab) oma energiat juba korra soendatud ruumis. Kuidas saab üldse mingi asja kasutegur olla 400%? kas tegemist on igiliikuriga? Õhksoojuspump peab ju pidevalt (jäädavalt) soojusenergiat tootma -10 kraadist, toas asuval radikal aga peaks soojusenergia tootmiseks vajaminev energia hulk vähenema vastavalt toa temperatuuri tõusuga ning edasine kütte vajadus sõltub juba ainult toa soojustusest (ja mõningatest asjadest veel muidugi vent, vesi jne) |
| 10.11.2009 at 13:45 |
|
madis
|
Õhk-maa soojuspumbad
-10 kraadise õhust saab eraldada energiat, õhu temperatuur langeb lihtsalt -20ni. Sealt tuleb energia ja lisandub lihtsalt pumpamiskulu. |
| 10.11.2009 at 13:50 |
|
foke
 |
Õhk-maa soojuspumbad
Samamoodi nagu külmkapp jahutab välisõhuga kokkupuutumata mingi osa sinu toas (tõsi, isoleeritud osa ehk külmkapi sisu) -28*C-ni. Sama soojusenergia hulk, mida komressor külmkapi seest välja imeb, soojendab jahutusribide abil sinu kööki. Nüüd ehita külmkapp seina sisse, niiet 'õlut' saaksid võtta õuepoolt ja jahutusribid jäävad tuppa... tee külmkapi uks lahti ja ongi sul õhk-õhk soojusvaheti olemas.
Soojusvahetite kasutegur kujuneb mitte energiahulkade võrdluses jahutus vs. soojendus vaid kogu süsteemi energiakulu suhtes süsteemi poolt tuppa kantud soojusenergiasse. Seetõttu ongi kasutegur üle 100%. Tegelik energiamuundamine loomulikult ei saa olla üle 100%. Soojusvaheti kulutab elektrt külmaine ja ventilaatorite ringiajamiseks, välisseadme jäätumise vältimiseks ning mõningatel juhtudel ka jahutava süsteemi poolt toas tekkiva kondensaatvee ärapumpamiseks.
|
| 10.11.2009 at 14:07 |
|
BlueStang
|
Õhk-maa soojuspumbad
Väike füüsikakursus siis abiks -igiliikuriga loomulikult tegu pole.
Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest keskkonnast teise. Soojendatavasse ruumi kantakse energia soojuskandja abil. Näiteks, soojuspumba toas asuval seadmel on soojuse äraandmiseks vastav radiaator. Seda radiaatorit läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi väliskeskonnas paiknevasse kollektorisse, kus soojuskandja madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon kollektorit ümbritsevast väliskeskonnast. Väliskeskkonnast soojust kogunud ja soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris uuesti kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja edasine soojenemine ning see suunatakse sisekeskkonnas paiknevasse radiaatorisse, kus ta jahtudes ja eraldab sisekeskkonda soojusenergiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt.
Seega kantakse energia õuest (välisõhus on ka -10 kraadi juures siiski energiat) elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem. Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete keskmine ülekandeenergia (soojuskandja ringiajamine, aurustamine ja kompresseerimine) kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega siis ülekandeenergiagaga 1 KW-ne soojuspump suudab üle kanda umbes 4 KW kütteenergiat. See teeb ruumide kütmise soojuspump-kütteseadme abil põhjendatuks, hoolimata sellest, et soojuspump-kütteseadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid.
Selline tark jutt siis |
| 10.11.2009 at 15:28 |
|
Madlobster
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
BlueStang: Väike füüsikakursus siis abiks -igiliikuriga loomulikult tegu pole.
Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest keskkonnast teise. Soojendatavasse ruumi kantakse energia soojuskandja abil. Näiteks, soojuspumba toas asuval seadmel on soojuse äraandmiseks vastav radiaator. Seda radiaatorit läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi väliskeskonnas paiknevasse kollektorisse, kus soojuskandja madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon kollektorit ümbritsevast väliskeskonnast. Väliskeskkonnast soojust kogunud ja soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris uuesti kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja edasine soojenemine ning see suunatakse sisekeskkonnas paiknevasse radiaatorisse, kus ta jahtudes ja eraldab sisekeskkonda soojusenergiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt.
Seega kantakse energia õuest (välisõhus on ka -10 kraadi juures siiski energiat) elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem. Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete keskmine ülekandeenergia (soojuskandja ringiajamine, aurustamine ja kompresseerimine) kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega siis ülekandeenergiagaga 1 KW-ne soojuspump suudab üle kanda umbes 4 KW kütteenergiat. See teeb ruumide kütmise soojuspump-kütteseadme abil põhjendatuks, hoolimata sellest, et soojuspump-kütteseadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid.
Selline tark jutt siis
Jutt on õige ja tark
Kuid olen üsna kindel, et süsteemi mitte tundvaid inimesi see tõele lähemale suurt ei aita.
Katsun teha hästi piltlikult.
Kõik teavad, et aurustumisel, rõhu langemisel tekib jahtumine atsetoon käe peal ja tunned et käsi läheb külmaks, sest atsetoon aurustub väga kiiresti. Kompressori paagist kiiresti õhku välja lastes läheb kraan jäässe sest tekib kiire rõhu langus.
Ja kokku surumisel tekib siis sama võrra soojust. Kompressor läheb näiteks kuumaks kuna surub õhku kokku. Kui metalli taguda läheb see kuumaks.
Nüüd freoon gaas, mis süsteemis ringleb surutakse kokku ja juhitakse siseseadmesse. Kokku surumisel tekkis soojus ja see juhitakse siis radikasse. Kui radikast on ventikaga soe tuppa puhutud hakkab gaas vedelikuks muutuma. Ja see vedelik juhitakse õue. Õues on düüs, mille kaudu lastakse rõhk maha ja veeldunud gaas aurustub tänu sellele (kiire rõhulangus ja seega ka jahtumine). Aga aurustumisel jahtub välisosa näiteks -20 kraadini. Nüüd enne kompressorit soendab õues olev -10 õhu temperatuur selle -20neni (rõhulangusest) jahtunud freooni gaasi uuesti üles(max kuni siis õue tmperatuurini näit -10 siis). Komp surub selle -10 neni soenenud gaasi uuesiti kokku (seega piltlikult võttis õuest 10 kraadi sooja) ja suunab selle sooja kokku surumisel saadud kuuma gaasi tuppa. Kui aga nüüd õues on -20 kraadi siis see enam aurustumisel tekkinud -20neni jahtunud gaasile lisa soojust ei anna ja kasutegur puudub.
Kompressor toodab 99,9% oma kw soojusenergiat. Seega enam suurt vahet pole elektri radikaga, mis toas on. Kui nüüd õues oleks -30 siis läheb asja kasutegur miinusesse, kuna võtab ka selle -20 tempiga gaasilt veel soojusenergiat ära ja kompressorisse läheb -30 kraadine gaas.
|
| 10.11.2009 at 15:48 |
4 edits. Last edited 10.11.2009 at 19:18 by Madlobster
|
hunt
|
Õhk-maa soojuspumbad
Kas selle jutuajamise pealkiri õhk-maa on ikka päris kaine peaga pandud ?
Ma tean õhk-õhk ja õhk-vesi tüüpi soojapumpasid !
Need õhk-õhk riistapuud on küll igati oma hinda väärt. Siis suurusjärk suuremale majale 2 kümpu, väiksemale kümbu tuhhi jeeku.
Õhk-vesi tänu oma kordades kõrgemale hinnale nõuab pikemaid arvutusi - mis ilmselt tasuvad ainult suurema ehitatava tootmishoone puhul ära.
Mõned näpunäited :
* võimsust võta alati veits varuga (hinnavahe olematu)
* ära seda siseosa päris magamistuppa pane (ikkagi mingisugune suhin temast tekib)
Lisaboonusena veel see, et suvel paned tööle külmategemisemassinana.
hunt@ 5 aastat erinevates elamistes seda kasutanud peamise soojaandjana
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 10.11.2009 at 17:11 |
|
tfr
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
hunt: Need õhk-õhk riistapuud on küll igati oma hinda väärt. Siis suurusjärk suuremale majale 2 kümpu, väiksemale kümbu tuhhi jeeku.
10k kanti on mingid hiinakad? Ma vaatasin oma elamisse just (~45m2 köetavat pinda oleks) Bestairi lehelt Panasonicu asju ja enamvähem selle pinna jaoks mõeldud riistad paistsid olevat 13-14k + 3-4k installatsioonikulu.
quote:
hunt@ 5 aastat erinevates elamistes seda kasutanud peamise soojaandjana
Oskad ehk oma kogemusi jagada siis? Ainus, millega mind siiani hirmutatud on, on see, et umbes -25 kraadi juures pakib õhksoojuspump lihtsalt asjad kokku ja suikub talveunne ja selleks tarbeks peaks mingi alternatiivne kütteallikas varuks olema. Või langeb siis lihtsalt kasutegur tavaradikate klassi ja sooja puhub ikka edasi?
Kuidas tal õhu tsirkulatsiooniga on? Elamine on L-kujuline ja tehnilistel põhjustel õnnestuks ta panna ainult ühte otsa. Kas ta sinna "nurga taha" suudab ka kütta või jääb see seal ikka märgatavalt jahedamaks? |
| 10.11.2009 at 17:17 |
|
Vanaisa
 Moderator |
Õhk-maa soojuspumbad
hiinakad on nad lõppeks kõik. Ära vaata marki vaid kasutegurit (COP)
Mina kasutasin 3 aastat Mitsubishi Heavy (mitte segi ajada tavalise Mitsuga) aparaati, mis mõeldud nii 85 ruudu jaoks 65 ruuduses korteris kusjuures T kujulises sellises.
Kuna see aparaat puhus üles-alla ja vasakule-paremale, polnud kunagi külm (ei saanud teda kunagi isegi ECO reziimist välja).
Jah, -20 peal oli vaja ahju kütta ja aparaat välja lükata kuna ta hakkas välisseadet nii tihti sulatama et polnud mõtet elektrit raisata.
Aga palju meil lõppeks ikka neid alla 20 päevi aastas on...
Ja muidugi lisamugavusena tolmu- ja bakterifilter ning suvel külmutamine mis ka mõnus.
Ostsin, kui olin sõbrapoisi juures 2 aastat sama aparaati kadestanud ja ei kahetse hetkegi ostu.. |
| 10.11.2009 at 19:53 |
|
viplala
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
hunt: Kas selle jutuajamise pealkiri õhk-maa on ikka päris kaine peaga pandud ?
Ma tean õhk-õhk ja õhk-vesi tüüpi soojapumpasid !
Need õhk-õhk riistapuud on küll igati oma hinda väärt. Siis suurusjärk suuremale majale 2 kümpu, väiksemale kümbu tuhhi jeeku.
Õhk-vesi tänu oma kordades kõrgemale hinnale nõuab pikemaid arvutusi - mis ilmselt tasuvad ainult suurema ehitatava tootmishoone puhul ära.
Mõned näpunäited :
* võimsust võta alati veits varuga (hinnavahe olematu)
* ära seda siseosa päris magamistuppa pane (ikkagi mingisugune suhin temast tekib)
Lisaboonusena veel see, et suvel paned tööle külmategemisemassinana.
hunt@ 5 aastat erinevates elamistes seda kasutanud peamise soojaandjana
Õhk-maa selle pärast, et topitakse neid nii õhu kätte kui ka maa alla. Tööpõhimõte mõlemil sama vist. |
| 10.11.2009 at 20:04 |
|
hunt
|
Õhk-maa soojuspumbad
viplala, maa alla ikke neid ei topita !!
Maa alla pannakse äkki maa-vesi tüüpi riistapuid. Mul isa seda 14 aastat kasutanud ja julgen väita, et sel asjal (investeering vs kasutegur) ei ole pointi.
Kellel tarvis - siis mul üks hää sõber nendega juba aastaid tegelenud. Ei hakka siin reklaami tegema, kellel huvi saadan kontakti privas.
Minu praeguses elamises on FUJI märki kandev riistapuu ja viplala, Sinu 45 ruuduse elamise jaoks pannakse see alla kümbu tõesti üles !?
EDIT : see jutt, et suurema külmaga kasutegur ära kaob - on ka paraku õige !
FUJI annab paberi peal kasutegurit kuni -20.
Noh minul vaim valmis siis ülejäänud aja aastast puhta elektriga kütma .
Valikut pole - ahju pole .
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
|
| 10.11.2009 at 20:28 |
1 edit. Last edited 10.11.2009 at 20:32 by hunt
|
viplala
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
hunt: viplala, maa alla ikke neid ei topita !!
Maa alla pannakse äkki maa-vesi tüüpi riistapuid. Mul isa seda 14 aastat kasutanud ja julgen väita, et sel asjal (investeering vs kasutegur) ei ole pointi.
Kellel tarvis - siis mul üks hää sõber nendega juba aastaid tegelenud. Ei hakka siin reklaami tegema, kellel huvi saadan kontakti privas.
Minu praeguses elamises on FUJI märki kandev riistapuu ja viplala, Sinu 45 ruuduse elamise jaoks pannakse see alla kümbu tõesti üles !?
Nimeta kuda tahad, tööpõhimõte jääb samaks ju. Huvitav, kust sa võtad, et mul on 45 m2 elamine? |
| 10.11.2009 at 20:31 |
|
Madlobster
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
viplala: quote:
hunt: Kas selle jutuajamise pealkiri õhk-maa on ikka päris kaine peaga pandud ?
Õhk-maa selle pärast, et topitakse neid nii õhu kätte kui ka maa alla. Tööpõhimõte mõlemil sama vist.
Tööpõhimõte praktiliselt sama. Maasoojuspumbal asub siis see nii nimetatud välisosa maa-all suure kollektorina. Eelis siis selles, et olgu õues või -40 siis maa-all on ikka pluss kraadid ja saab seadet kasutada suure kasuteguriga ka väga krõbedate külmadega.
|
| 10.11.2009 at 20:32 |
|
yanekk
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
tfr:
Oskad ehk oma kogemusi jagada siis? Ainus, millega mind siiani hirmutatud on, on see, et umbes -25 kraadi juures pakib õhksoojuspump lihtsalt asjad kokku ja suikub talveunne ja selleks tarbeks peaks mingi alternatiivne kütteallikas varuks olema. Või langeb siis lihtsalt kasutegur tavaradikate klassi ja sooja puhub ikka edasi?
Kuidas tal õhu tsirkulatsiooniga on? Elamine on L-kujuline ja tehnilistel põhjustel õnnestuks ta panna ainult ühte otsa. Kas ta sinna "nurga taha" suudab ka kütta või jääb see seal ikka märgatavalt jahedamaks?
Enda korterit (90ruutu)kütab varsti neljandat aastat Fujitsu inverter omaaegne tippmudel.Ainuke mure on siis kui vool äkitsi ära käib,aparaat teeb omale resetti ~1 tund(liiga tarkust täis).
Igavesti kasulik investeering,kuna kogu maja on kunagi soojatrassist ära lõigatud.
Kogu korteri elekter(põranda-peegli küte,300L boiler,peotäis kodutehnikat),seni suurim elektri arve kuus on olnud 1600.-
Köök ja üks tuba on puhurist taga,need on suts külmemad.Kodus olen alati lühikese riidega ja suvel on mõnusalt jahe.
____________________________
Kodusadamaks Haapsalu |
| 10.11.2009 at 20:41 |
|
Amor
|
Õhk-maa soojuspumbad
ise targutaks veel veits...tegelt pole seda COPi ka väga tõsiselt vaja võtta. See number mis sinna pannakse näitab maksimumi ehk umbes seda kui õue temp on 7kraadi juures. alla selle hakkab COP kõigil masinatel vähenema ja -10 kandis on nende vahed juba suht väikesed. näiteks võib olla nii, et sama firma masinatel on sama välisosa ja suurema ning väiksema võimsusega siseosa. Siis on väiksema võimsusega masinal on COP suurem, kuid see kasv tuleb puhtalt lahjema siseosa võimsuse arvelt!
ehk minu arust taandub masina valik põhimõtteliselt korteripinnale, hinnale ja välimusele..
ning ennist oli juttu igiliikurist, siis seda see kindlasti pole, kuna soojusest elektrienergiat tehes läheb juba Narvas kaduma umbes kaks kolmandikku. Sinu kodus on see number kindlasti suurem ja kui arvestada, et maks COP saavutatakse ideaaltingimustel, siis seda suuremaks läheb ta energiakulu |
| 10.11.2009 at 20:43 |
|
viplala
|
Õhk-maa soojuspumbad
Jutt on õige ja tark
Kuid olen üsna kindel, et süsteemi mitte tundvaid inimesi see tõele lähemale suurt ei aita.
Katsun teha hästi piltlikult.
Kõik teavad, et aurustumisel, rõhu langemisel tekib jahtumine atsetoon käe peal ja tunned et käsi läheb külmaks, sest atsetoon aurustub väga kiiresti. Kompressori paagist kiiresti õhku välja lastes läheb kraan jäässe sest tekib kiire rõhu langus.
Ja kokku surumisel tekib siis sama võrra soojust. Kompressor läheb näiteks kuumaks kuna surub õhku kokku. Kui metalli taguda läheb see kuumaks.
Nüüd freoon gaas, mis süsteemis ringleb surutakse kokku ja juhitakse siseseadmesse. Kokku surumisel tekkis soojus ja see juhitakse siis radikasse. Kui radikast on ventikaga soe tuppa puhutud hakkab gaas vedelikuks muutuma. Ja see vedelik juhitakse õue. Õues on düüs, mille kaudu lastakse rõhk maha ja veeldunud gaas aurustub tänu sellele (kiire rõhulangus ja seega ka jahtumine). Aga aurustumisel jahtub välisosa näiteks -20 kraadini. Nüüd enne kompressorit soendab õues olev -10 õhu temperatuur selle -20neni (rõhulangusest) jahtunud freooni gaasi uuesti üles(max kuni siis õue tmperatuurini näit -10 siis). Komp surub selle -10 neni soenenud gaasi uuesiti kokku (seega piltlikult võttis õuest 10 kraadi sooja) ja suunab selle sooja kokku surumisel saadud kuuma gaasi tuppa. Kui aga nüüd õues on -20 kraadi siis see enam aurustumisel tekkinud -20neni jahtunud gaasile lisa soojust ei anna ja kasutegur puudub.
Kompressor toodab 99,9% oma kw soojusenergiat. Seega enam suurt vahet pole elektri radikaga, mis toas on. Kui nüüd õues oleks -30 siis läheb asja kasutegur miinusesse, kuna võtab ka selle -20 tempiga gaasilt veel soojusenergiat ära ja kompressorisse läheb -30 kraadine gaas.
Soe saadakse siis kompressori kuumenemise arvelt mis tekib rõhu üles pumpamiseks. Seega siis, mida võimsam kompressor (suurem rõhk süsteemis), seda suurema miinusega peaks asi toimima?
Edit: Kompressori töö tegemise arvelt |
| 10.11.2009 at 20:53 |
1 edit. Last edited 10.11.2009 at 20:59 by viplala
|
johndoe
|
Õhk-maa soojuspumbad
Kui hakata omale soetama õhk-õhk pumpa siis kasulik otsida netis rootsis toimuvaid teste. Teevad neid minu arust iga aasta (3 erinevas linnas korraga) ja eestis on üldjuhul võimalik vähemalt eelmise aasta võitjat kindlasti osta. Aga kuna rootsi testid annavad ka hinnad SEk-ides siis võib eesti firma hinnapoliitika suure üllatusena tulla
Ise teisele talvele nüüd vastu, alla nulli kütan aga otsest vajadust pole lihtsalt kuna ahi soe siis masin aint vaikselt suriseb öösel ja parem magada
Abik üks ilus sõna : ilmalämpöpumppu ja nt. http://www.ilmalampopumput.fi/index.php?node_id=6557
|
| 10.11.2009 at 20:59 |
1 edit. Last edited 10.11.2009 at 21:29 by johndoe
|
BlueStang
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
viplala:
Soe saadakse siis kompressori kuumenemise arvelt mis tekib rõhu üles pumpamiseks. Seega siis, mida võimsam kompressor (suurem rõhk süsteemis), seda suurema miinusega peaks asi toimima?
Edit: Kompressori töö tegemise arvelt
|
| 10.11.2009 at 21:06 |
|
BlueStang
|
Õhk-maa soojuspumbad
üks huviatv number tuleks ka välja uurida - Bivalent - see on välistemp, mille puhul konkreetne masin konkreetse pinna mingil temp-l hoidmiseks hakkab lisaenergiat võrgust tarbima |
| 10.11.2009 at 21:09 |
|
Madlobster
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
viplala:
Jutt on õige ja tark
Kuid olen üsna kindel, et süsteemi mitte tundvaid inimesi see tõele lähemale suurt ei aita.
Katsun teha hästi piltlikult.
Kõik teavad, et aurustumisel, rõhu langemisel tekib jahtumine atsetoon käe peal ja tunned et käsi läheb külmaks, sest atsetoon aurustub väga kiiresti. Kompressori paagist kiiresti õhku välja lastes läheb kraan jäässe sest tekib kiire rõhu langus.
Ja kokku surumisel tekib siis sama võrra soojust. Kompressor läheb näiteks kuumaks kuna surub õhku kokku. Kui metalli taguda läheb see kuumaks.
Nüüd freoon gaas, mis süsteemis ringleb surutakse kokku ja juhitakse siseseadmesse. Kokku surumisel tekkis soojus ja see juhitakse siis radikasse. Kui radikast on ventikaga soe tuppa puhutud hakkab gaas vedelikuks muutuma. Ja see vedelik juhitakse õue. Õues on düüs, mille kaudu lastakse rõhk maha ja veeldunud gaas aurustub tänu sellele (kiire rõhulangus ja seega ka jahtumine). Aga aurustumisel jahtub välisosa näiteks -20 kraadini. Nüüd enne kompressorit soendab õues olev -10 õhu temperatuur selle -20neni (rõhulangusest) jahtunud freooni gaasi uuesti üles(max kuni siis õue tmperatuurini näit -10 siis). Komp surub selle -10 neni soenenud gaasi uuesiti kokku (seega piltlikult võttis õuest 10 kraadi sooja) ja suunab selle sooja kokku surumisel saadud kuuma gaasi tuppa. Kui aga nüüd õues on -20 kraadi siis see enam aurustumisel tekkinud -20neni jahtunud gaasile lisa soojust ei anna ja kasutegur puudub.
Kompressor toodab 99,9% oma kw soojusenergiat. Seega enam suurt vahet pole elektri radikaga, mis toas on. Kui nüüd õues oleks -30 siis läheb asja kasutegur miinusesse, kuna võtab ka selle -20 tempiga gaasilt veel soojusenergiat ära ja kompressorisse läheb -30 kraadine gaas.
Soe saadakse siis kompressori kuumenemise arvelt mis tekib rõhu üles pumpamiseks. Seega siis, mida võimsam kompressor (suurem rõhk süsteemis), seda suurema miinusega peaks asi toimima?
Soojaks läheb see aine mida kokku surutakse tavalise kompressor puhul siis õhk, soojuspumba puhul freoon. Jah mida kõrgemaks surve aetakse seda kuumemaks aine läheb. Iga pumbatud bar aga tõstab oluliselt energia kulu. St 1 barilt 2 barini pumpamine kulutab teatud hulga elektrienergiat sama kompressoriga 10 bari pealt 11 barini pumpamine kulutab elektrienergiat oluliselt rohkem (mida siis tegelikult oleks vaja kokku hoida). Lisaks tulevad veel vastu komponentide survetaluvused jne, mida kõrgemaks tahad rõhku ajada, seda tugevamad peavad olema kõik komponendid ning seda kallimaks muutub kogu seade.
Lisaks rõhk ei olene kompressori võimsusest. 200kw kompressori maks rõhk võib olla näiteks 2 bari Samuti võib 5 kw kompressor anda 300 bari.
|
| 10.11.2009 at 21:12 |
1 edit. Last edited 10.11.2009 at 21:13 by Madlobster
|
viplala
|
Õhk-maa soojuspumbad
Ok, tööpõhimõte on selge. Nüüd edasi . Reklaamides on kirjas nii, et kasutades 1 kWh elektrit toodab õhksoojuspump kuni 5 kWh soojust. Palju siis el radikas sooja toodab 1kw juures? |
| 10.11.2009 at 21:18 |
|
Madlobster
|
Õhk-maa soojuspumbad
quote:
viplala: Ok, tööpõhimõte on selge. Nüüd edasi . Reklaamides on kirjas nii, et kasutades 1 kWh elektrit toodab õhksoojuspump kuni 5 kWh soojust. Palju siis el radikas sooja toodab 1kw juures?
umbes täpselt enamvähem 1 kw |
| 10.11.2009 at 21:21 |
|
Fog
|
Õhk-maa soojuspumbad
Lisakc COP kukkumisele tuleb arvestada ka seda, et pumba "võimsus" on piiratud kompressori võimsusega.
Minul kütab maja "9kw" pump, kuid kompressor on sees umbes 2,5kw.
Kui nüüd temperatuur on -10 ning COP on kukkunud 2 - 2.5 peale, siis pump enam 9kw toota ei suuda. Tegelik tootlikus on kukkunud 5-6kw juurde.
"nullpunkt" minu puhul on ~-13.5 kraadi Sealt allapoole hakkab toatemperatuur kukkuma, kuna maja soojusvajadus kasvab kuid pumba võimsus kahaneb.
Selleks, et nullpunkt muutuks ~-18 peale peaksin ostma 50% suurema võimsusega pumba, millel pole aga majanduslikku pointi, kuna sellisel temperatuuril on COP 1.5 - 2.0 ainult, ning pumba hind oleks 10k suurem. Samas on selliseid päevi ~10 aastas heal juhul.
Lisasoojus mis vaja toota aastas on umbes 2*24*10 = 480kw. Elektriga = 480eek, pumbaga ~220 eek. Seega aastane kaotus kui ostan elektriradika selleks puhuks on vaid 260eek ehk suurema pumba tasuvusaeg ~40 aastat.
Praegune pump on 2 aastat rüganud, ning ennast ka ära tasunud juba.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 10.11.2009 at 21:39 |
|
johndoe
|
Õhk-maa soojuspumbad
Üldiselt on nii et väiksem küttevõimsus - parem cop. Et kui suurem maja siis kasulikum osta kaks väiksemat kui üks suurem.
|
| 10.11.2009 at 22:22 |
|
Vanaisa
Moderator |
Õhk-maa soojuspumbad
meie edasimüüjad jah kipuvad seda cop´i +7 juures andma, tegelikult on neil ka madalamate tempide numbrid olemas.
ja seal igasugused LG, Pana jm videomakkide tootjad (olematu hiina nimega asjadest rääkimata) põruvad. Lihtne müügitaktika, nagu ikka.
Oma kogemusest - kuni -20 kraadini toitis juba ülalmainitud pump kenasti korteri ära.
Ja see kah õige, et kasulikum on 2x väike kui 1x suur, kahe siseseadmega.
Vanasti teadis iga üliõpilane, et sööklas 2 poolikut suppi võttes said rohkem kui ühe terve |
| 10.11.2009 at 23:28 |
|
rrrr
|
Õhk-maa soojuspumbad
Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on –5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Jaanuarikuu keskmiseks õhutemperatuuriks on Kesk- ja Ida-Eestis –6...–7 °C aga Lääne-Eesti saarestikus –2...–4 °C. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C.
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima
____________________________
1994 Lumina Minivan
2001 Camaro Convertible
1968 Opio 600
ja doonorid |
| 11.11.2009 at 02:53 |
|
|
1 2 3 
