| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Meestejutt: energiasäästust
Meie majas käidi tädikesi hullutamas seninägematu energiasäästu lahendusega ja lubati 30-50% soojuse kokkuhoidu. Küsimus - kas tõsine asi või mõni järjekordne "segukeerutaja"?
http://www.elysium.ee/
Idees pole iseenesest midagi uut, väljatõmbe soojusega soojendatakse läbi soojusvaheti sissepuhutavat õhku igas normaalses ventilatsioonisüsteemis. Süsteemi turundatakse aktiivselt just nõuka-aja majades, kus on vabavoolne ventilatsioon ja reeglina plastikaknad (puudub võimalus õhu sissepääsuks muud moodi kui läbi (osaliselt) avatud akna? St ventilatsiooni läbiv õhukogus ei ole suur võrreldes tõsise sundventilatsiooniga.
Aga kokkuhoid tundub ulmeline.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 16.04.2010 at 10:44 |
1 edit. Last edited 16.04.2010 at 10:45 by vvt
|
jass
|
Meestejutt: energiasäästust
Põhimõtteliselt on kõik õige aga see tähendab, et tuleb ehitada enamvähem korralik vent süsteem (see on siis väljatõmbe ventikad ja fresh klapid akendesse/seintesse ja tubade vaheliste ustele avad) siis asi toimib, mudugi hoone küttetarbeimine suureneb selle võrra kuna külma õhku tõmmatakse rohkem ruumidesse sisse (oleneb õhuhulgast aga kuskil 500- 800 w suureneb soojakadu) st. vaja paigaltada suuremad radiaatorid või tõsta küttegraafikut. Mingi sääst on võimalik aga mitte nii suurel mahul nagu nad kirjutavad. Pigem tagatakse sellega normaalne sisekliima võimalikult väikese lisa energia kuluga. Suvel töötab see asi paremini kui kütta tarbevett nende soojustagastitega aga talvel kütad see eest rohkem.
|
| 16.04.2010 at 10:54 |
1 edit. Last edited 16.04.2010 at 10:54 by jass
|
vvt
|
Meestejutt: energiasäästust
Mul tekkis selline diletantlik mõte, et väljatõmmatava õhu temp on mingi +20 kraadi max (shahtides jahtub ka). See tähendab, et soojusvahetis on vett võimalik soojendada maksimaalselt selle 20 kraadini. Soojus liigub üldiselt kõrgema tempiga kohast madalama tempiga kohale, kuni toimub ühtlustumine (siis soojavahetus lakkab).
Seda soojavahetis 20 kraadini ( ) soojendatud vett on võimalik kasutada siis energia allikana kahes kohas
1. küttesüsteemi tsirkulaarvee soojendamiseks
2. sooja vee tootmiseks.
Sooja veega on asi lihte - torudest tuleb majja vesi mingi +4 kraadi ringis (2 meetri sügavusel maapinnas on selline temp enamvähem aasta ringi) ja +20 kraadise vee abil saab teda soojendada +20 kraadi kanti. Selleks pole vaja kalli raha eest katlamajas soojendatud vett. Arusaadav.
Aga küttesüsteemi mineva kui ka tagasi tuleva vee temp on harilikult way kõrgemad kui 20 kraadi, vastasel juhul oleks radikad külmad (20 kraadine metall tundub toas külmana). Mis valemiga see soojus sinna antakse? Soojendatakse 20 kraadise veega soojusvahetis 40 kraadist vett?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 16.04.2010 at 11:14 |
|
v6sa
|
Meestejutt: energiasäästust
See süsteem nõuab ju toimimiseks soojuspumpa. Või vähemalt on nii kirjas tootetutvustusel. Siis saab dimensioneerimise ja materjalide valikuga need 40+ kraadi kätte küll.
Iseasi, mis sihuk lahendus koos soojasõlme rekonstrueerimsiega (sest soojuspumpa sellesse süsteemi juba niisama lihtsalt ei lisa) tegelikkuses maksma läheb.
Kas sellist soojusevahetust mitte rekupereerivaks ei nimetatud? |
| 16.04.2010 at 11:36 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
vvt: Mul tekkis selline diletantlik mõte, et väljatõmmatava õhu temp on mingi +20 kraadi max (shahtides jahtub ka). See tähendab, et soojusvahetis on vett võimalik soojendada maksimaalselt selle 20 kraadini. Soojus liigub üldiselt kõrgema tempiga kohast madalama tempiga kohale, kuni toimub ühtlustumine (siis soojavahetus lakkab).
Seda soojavahetis 20 kraadini () soojendatud vett on võimalik kasutada siis energia allikana kahes kohas
1. küttesüsteemi tsirkulaarvee soojendamiseks
2. sooja vee tootmiseks.
Sooja veega on asi lihte - torudest tuleb majja vesi mingi +4 kraadi ringis (2 meetri sügavusel maapinnas on selline temp enamvähem aasta ringi) ja +20 kraadise vee abil saab teda soojendada +20 kraadi kanti. Selleks pole vaja kalli raha eest katlamajas soojendatud vett. Arusaadav.
Aga küttesüsteemi mineva kui ka tagasi tuleva vee temp on harilikult way kõrgemad kui 20 kraadi, vastasel juhul oleks radikad külmad (20 kraadine metall tundub toas külmana). Mis valemiga see soojus sinna antakse? Soojendatakse 20 kraadise veega soojusvahetis 40 kraadist vett?
Oletame, et sisse tuleb 0 vesi ja väljuv õhk on +20 kraadi siis peaks tasakaal tekkima umbes 10 kraadi juures ja seda ideaal variandi puhul. Tegelikult võib vee soojuseks tulla kusagil +5 kraadi. Sinna juurde tuleb liita energiakadu mis läheb süsteemi käimashoidmiseks. Ma pakuks heal juhul keskmiselt 10% soojuse kokkuhoidu. |
| 16.04.2010 at 13:32 |
|
Martin460
|
Meestejutt: energiasäästust
Minu majas hakatakse seda süsteemi sellel aastal ehitama. Peale maja täielikku soojustamist tekkis olukord kus tänu balansist väljas küttesüsteemile on osades korterites talve kõige külmemal ajal esimesel korrusel+16. Minul oli kolmandal korrusel meetri kõrgusel keset tuba +23,5. Viiendad korrused hallitavad sest korsten on seal ventilatsiooni jaoks kõige lühem ja väljatõmme puudub.
Paar päeva tagasi oli üldkoosolek kus võeti vastu otsus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimisest. Ventilatsiooni kaudu väljaimetav õhk jahutatakse maha ning saadud soojust kasutatakse sooja vee tootmiseks. Hetkel on asi hinnapakkumiste võtmise faasis.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 16.04.2010 at 19:15 |
|
Fog
|
Meestejutt: energiasäästust
No see 30-50% on umbluu.
Ma usuksin, kui öeldaks: "30-50% ventilatsiooni poolt kaotatatavast soojusest"
Ehk siis võetakse kogu soojus tagasi väljatõmbest, jahutades õhu välistemperatuurini. Selle tegevuse jaoks kulub 20-25% elektrit VS saadav soojus. Edasi tuleb see läbi soojusvaheti uuesti ringlusesse saada. Krõbeda külmaga on kahjuks radiaatoritel põhineva küttesüsteemi tagasivool 40+ kraadi ning sinna pole võimalik ühekordse soojuspumpamisega midagi juurde anda.
Küll aga saab eelsoojendada tarbevett. Sellel on aga probleemiks päeva mõistes "hooajaline" tarbimine.
Ehk siis, ma näen kasu kõigil muudel aastaaegadel peale talve.
Kui nüüd siia juurde arvestada seinte ja akende kaudu lahkuv soojus VS ventilatsiooni kaudu, siis ei tule kuskilt otsast neid protsente mis välja on käidud.
Lihtsalt minu .02
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 16.04.2010 at 20:32 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
Martin460: Minu majas hakatakse seda süsteemi sellel aastal ehitama. Peale maja täielikku soojustamist tekkis olukord kus tänu balansist väljas küttesüsteemile on osades korterites talve kõige külmemal ajal esimesel korrusel+16. Minul oli kolmandal korrusel meetri kõrgusel keset tuba +23,5. Viiendad korrused hallitavad sest korsten on seal ventilatsiooni jaoks kõige lühem ja väljatõmme puudub.
Paar päeva tagasi oli üldkoosolek kus võeti vastu otsus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimisest. Ventilatsiooni kaudu väljaimetav õhk jahutatakse maha ning saadud soojust kasutatakse sooja vee tootmiseks. Hetkel on asi hinnapakkumiste võtmise faasis.
Norm vent on tähtis, aga ma olen nats skeptiline viienda korruse hallituse kohalt, korstna pikkuse suhtes  . Välja tõmmatakse sealt, kust on midagi tõmmata. Kui nüüd tuleks välja näiteks, et tehtud on valesti katuse soojustus ja tänu sellele läheb 5 korrus hallitama, siis peale sundvendi paigaldamist hoopis tõusevad talvel küttekulud, mitte ei lange.
Korrusmajades, ilma automaat regullita, ei saagi kõikidel korrustel ühtlast tempi. |
| 16.04.2010 at 23:23 |
|
wagoneer
|
Meestejutt: energiasäästust
Ventilatsioon on tõesti vajalik. Mul kogemus eramajaga küll aga jah. Sai soojustatud väljast maja ja vahetatud aknad ning pandud uus katus. Tulemuseks seespoolt higistavad aknad kuna maja enam ise ju ei hinga. Siis sai uuritud igasugu vent süsteeme kuid kõigi suur miinus on see,et vanasse elamisse suht töömahukas paigaldada. Lisaks on elamises ka kamin ja köögis pliit millede tõmme polnud ka enam kiita. Sai kutsutud tegelane korstent puhastama ja tema esimese asjana uuris kuidas on värske õhu juurdevooluga lood? Lahendus lihtne. Seinte sisse sai alumisel korrusel tehtud kaks ava(10cm põrandast) kus ees ühte pidi töötavad klapid. Esikus seinast välja vent mootor millel küljes aegrelee. Iga tunni tagant mingi 5min töötab. Tulemuseks super tõmme pliidil ja kaminal ning ei mingit akende märgumist seestpoolt. Võrreldes vent agregaadi paigaldus ja soetus maksumusega ei suutnud ka kõige paremad arvutajad veenda mind selle kasumlikkuses minu eluea jooksul. See siis vana maja puhul. Uue elamise projekteerimisel vast juba loogiline vent süst sisse nuputada.
PS! kohvikus mul ka selline vent agrekaat mis välja puhutava õhuga soendab sissetulevat õhku. Selle kasuteguriks mainisid paigaldajad mingit 5% reaalselt.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
| 17.04.2010 at 08:06 |
|
jass
|
Meestejutt: energiasäästust
Korralike tänapäevast soojusvahetitega vent agregaatide soojusvhaetite kasutegur on olenevalt soojusvaheti tüübist (rootor, plaat, vahesoojuskandjaga) on keskelt läbi 50-80 %. Automaatika kasutab kõigepealt soojusvahetist saadavad soojuse ära ja siis kõetakse alles veega või elektriga juurde.
Kõik tööd mis vanades paneelmajades tehakse, parendamaks sisekliima tingimusi (peamiselt siis õhuvahetuse parendamine) ei too kaasa energia säästu, kuna kütte kulud suurenevad. Kasutades soojustagasteid vähendatakse lihtsalt sisekllima parendamiseks kuluvat energia tarbimist.
Energiasääst saavutatakse ikkagi peamiselt soojuskadude vähendamisega siis soojuskadusid saab vähendada ainult teatud määral ilma, et kannataks väga sisekliima tingimused. Õige töö käik oleks ikkagi terviklikult lahendada projektiga terve hoone renoveerimine alustades seinte lisasoojustuse paigaldamisega mille käigus tehakse ka ettevalmistused ventilatsiooni süsteemi parendamiseks ning valides ventilatsiooni süsteemi hoonele koostatakse ka lahendus küttesüsteemile. Alati ei pea küttesüsteemi uuesti välja ehitama saab ka kasutada vanu malm radiaatoreid aga peab tegema arvutused kas ja kui suurt soojuskoormust on võimalik olemasolevate radiaatoritega tagada. Ühesõnaga kes huvi lähemalt tunneb võib ühendust võtta minuga. |
| 17.04.2010 at 09:40 |
2 edits. Last edited 17.04.2010 at 09:50 by jass
|
jass
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
viplala: quote:
Martin460: Minu majas hakatakse seda süsteemi sellel aastal ehitama. Peale maja täielikku soojustamist tekkis olukord kus tänu balansist väljas küttesüsteemile on osades korterites talve kõige külmemal ajal esimesel korrusel+16. Minul oli kolmandal korrusel meetri kõrgusel keset tuba +23,5. Viiendad korrused hallitavad sest korsten on seal ventilatsiooni jaoks kõige lühem ja väljatõmme puudub.
Paar päeva tagasi oli üldkoosolek kus võeti vastu otsus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimisest. Ventilatsiooni kaudu väljaimetav õhk jahutatakse maha ning saadud soojust kasutatakse sooja vee tootmiseks. Hetkel on asi hinnapakkumiste võtmise faasis.
Norm vent on tähtis, aga ma olen nats skeptiline viienda korruse hallituse kohalt, korstna pikkuse suhtes . Välja tõmmatakse sealt, kust on midagi tõmmata. Kui nüüd tuleks välja näiteks, et tehtud on valesti katuse soojustus ja tänu sellele läheb 5 korrus hallitama, siis peale sundvendi paigaldamist hoopis tõusevad talvel küttekulud, mitte ei lange.
Korrusmajades, ilma automaat regullita, ei saagi kõikidel korrustel ühtlast tempi.
See 5. korruse korstna jutt võib päris reaalne olla kuna kohati osadel nõuka aegsetel paneelelamutel on mõeldud 5 korruse korstna otsa ka ventikas mida ei ole minuteada kuhugile küll paigaldatud.
|
| 17.04.2010 at 09:52 |
|
Martin460
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
viplala: quote:
Martin460: Minu majas hakatakse seda süsteemi sellel aastal ehitama. Peale maja täielikku soojustamist tekkis olukord kus tänu balansist väljas küttesüsteemile on osades korterites talve kõige külmemal ajal esimesel korrusel+16. Minul oli kolmandal korrusel meetri kõrgusel keset tuba +23,5. Viiendad korrused hallitavad sest korsten on seal ventilatsiooni jaoks kõige lühem ja väljatõmme puudub.
Paar päeva tagasi oli üldkoosolek kus võeti vastu otsus kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimisest. Ventilatsiooni kaudu väljaimetav õhk jahutatakse maha ning saadud soojust kasutatakse sooja vee tootmiseks. Hetkel on asi hinnapakkumiste võtmise faasis.
Norm vent on tähtis, aga ma olen nats skeptiline viienda korruse hallituse kohalt, korstna pikkuse suhtes . Välja tõmmatakse sealt, kust on midagi tõmmata. Kui nüüd tuleks välja näiteks, et tehtud on valesti katuse soojustus ja tänu sellele läheb 5 korrus hallitama, siis peale sundvendi paigaldamist hoopis tõusevad talvel küttekulud, mitte ei lange.
Korrusmajades, ilma automaat regullita, ei saagi kõikidel korrustel ühtlast tempi.
Meil renoveeritakse küttesüsteem kahetoruliseks ja paneme uued radikad koos termostaadiga iga radika juurde.
Sundventilatsioon hakkab õhku siise tõmbama iga radika kohale tehtava freshklapi kaudu.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 17.04.2010 at 11:50 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
Martin460:
Meil renoveeritakse küttesüsteem kahetoruliseks ja paneme uued radikad koos termostaadiga iga radika juurde.
Sundventilatsioon hakkab õhku siise tõmbama iga radika kohale tehtava freshklapi kaudu.
Kõik õige, kuid sa mailnisid hallitust viimasel korrusel. See viitab katuse valesti paigaldatud soojustusele (juhul kui see tehtud on) Nimelt, on viimase korruse laeservades külmasild, kuhu veeaur kondenseerub ja sellest tekib sinna ka hallitus. Tugevam ventilatsioon aitab hallituse vastu aga see ei lahenda külmasilla probleemi. (Hallitus võib ka teistest teguritest olla tekkinud). Ventilatsiooni puudumine aga toob probleemi kitsaskohad koheselt nähtavale.
Vene ajal olid tõesti algselt ette nähtud pisenmad sund vendid viimaste korruste korteritesse, kuid kuna tol ajal ei olnud karjuvat vajadust nende järele (hallituse probleemid puudusid pea täielikult), siis neid ei paigaldatud. Probleemid hakkasid tekkima seoses katuste soojustuste ja plast-metall uste ja akentega. Korterid muutusid kasvuhooneteks, kus õhk ei liikunud enam. Tavaline, omasoodu toimetav vent töötaks, kui korterisse suubuks kusagilt juurde seda va õhukest. Olen nii mõneski korteris, ust lahti tehes, tundnud tugevat tuuletõmmet ja seda seal, kus pole üheski toas, ühtegi akent avatud. Tava vent on lihtsalt suutnud korteri vaakumisse tõmmata. Aseta nüüd see korter viimasele korrusele, valesti soojustatud katusega ja voilaa... kõik hallitab.
Vaatame nüüd asja näiteks sellise pilguga, et viimasel korrusel asub täiesti tavaliste akente ja ustega korter. Kõik alumised korrused on paigaldanud oma õhutuslõõri otsa sundvendi. Alt poolt surutakse täiega õhku ülevalt välja, kuid viimasel korrusel on sundvendi asemel õhutuslõõr. Mis juhtub? Õhk jääb seisma korterisse, olenemata poolpidustest akendest. Sitemal juhul hakkab ventilatsioon tagurpidi käima. Inimene ise seda ei pruugi sellest arugi saada.
Igatahes, hallitus on probleem, mille põhjus tuleks üles otsida. Vastasel juhul võib näiteks vendi süsteemi parendamisega küll hallitusest lahti saada aga küttearved on oodatust kõrgemad. |
| 17.04.2010 at 13:07 |
|
Martin460
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
viplala: quote:
Martin460:
Meil renoveeritakse küttesüsteem kahetoruliseks ja paneme uued radikad koos termostaadiga iga radika juurde.
Sundventilatsioon hakkab õhku siise tõmbama iga radika kohale tehtava freshklapi kaudu.
Kõik õige, kuid sa mailnisid hallitust viimasel korrusel. See viitab katuse valesti paigaldatud soojustusele (juhul kui see tehtud on) Nimelt, on viimase korruse laeservades külmasild, kuhu veeaur kondenseerub ja sellest tekib sinna ka hallitus. Tugevam ventilatsioon aitab hallituse vastu aga see ei lahenda külmasilla probleemi. (Hallitus võib ka teistest teguritest olla tekkinud). Ventilatsiooni puudumine aga toob probleemi kitsaskohad koheselt nähtavale.
Vene ajal olid tõesti algselt ette nähtud pisenmad sund vendid viimaste korruste korteritesse, kuid kuna tol ajal ei olnud karjuvat vajadust nende järele (hallituse probleemid puudusid pea täielikult), siis neid ei paigaldatud. Probleemid hakkasid tekkima seoses katuste soojustuste ja plast-metall uste ja akentega. Korterid muutusid kasvuhooneteks, kus õhk ei liikunud enam. Tavaline, omasoodu toimetav vent töötaks, kui korterisse suubuks kusagilt juurde seda va õhukest. Olen nii mõneski korteris, ust lahti tehes, tundnud tugevat tuuletõmmet ja seda seal, kus pole üheski toas, ühtegi akent avatud. Tava vent on lihtsalt suutnud korteri vaakumisse tõmmata. Aseta nüüd see korter viimasele korrusele, valesti soojustatud katusega ja voilaa... kõik hallitab.
Vaatame nüüd asja näiteks sellise pilguga, et viimasel korrusel asub täiesti tavaliste akente ja ustega korter. Kõik alumised korrused on paigaldanud oma õhutuslõõri otsa sundvendi. Alt poolt surutakse täiega õhku ülevalt välja, kuid viimasel korrusel on sundvendi asemel õhutuslõõr. Mis juhtub? Õhk jääb seisma korterisse, olenemata poolpidustest akendest. Sitemal juhul hakkab ventilatsioon tagurpidi käima. Inimene ise seda ei pruugi sellest arugi saada.
Igatahes, hallitus on probleem, mille põhjus tuleks üles otsida. Vastasel juhul võib näiteks vendi süsteemi parendamisega küll hallitusest lahti saada aga küttearved on oodatust kõrgemad.
Meil tehakse nii, et vent süsteem koondatakse pööningule...igast korterist tuleb eraldi toru. Sealt hakkab ventikas korteritest sooja õhku välja imema mis jahutatakse maha ja saadud soojus suunatakse tarbevee soojendamiseks. Me pole esimesed kes seda teevad. Täpsema tehnilise info jään võlgu.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 17.04.2010 at 15:17 |
|
Telc
|
Meestejutt: energiasäästust
Kui saladus pole (te ei ole esimesed), kes sellise lahenduse on välja pakkunud, läbi arvutanud ja teostab ? |
| 17.04.2010 at 17:15 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
Väljuva kasutatud tarbevee annaks samuti kokku koguda ja sellega soojendada sisseimetavat õhku .
|
| 17.04.2010 at 18:58 |
|
Martin460
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
Telc: Kui saladus pole (te ei ole esimesed), kes sellise lahenduse on välja pakkunud, läbi arvutanud ja teostab ?
Ma ei viitsinud kõiki aadresse meelde jätta. Olen nõus sellega, et igas majas on kõik veidi teistsugune ja mingit igasse kohta sobivat asja ei ole. Küttesüsteemi peame nagunii renoveerima ja parem on teha kõik komplektis ventilatsiooniga.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 17.04.2010 at 19:02 |
|
ammi
|
Meestejutt: energiasäästust
Tundub tuttav jutt....
Lahtist 30 km kaugusel on selline maja püsti ja toimib.
Uudistes igatahes räägiti et toimib,inimesed elavad sees ja radikaid seintes pole.
Kõik on digi digi
Ja nende andmete järgi hoiavad nad ja kuskil 50-70 % kokku.
http://www.tekniikkatalous.fi/rakennus/article283430.ece?articlepage=1 |
| 17.04.2010 at 20:06 |
|
johndoe
|
Meestejutt: energiasäästust
soojusvahetiga ventilatsiooni agregaat on küll odav aga ikkagi ju "eilne päev". ja soojuspumbaga vee soojendamine on ju ikka veel madala kasuteguriga. Eriti kui ma hangiks selleks sooja ventilatsioonist. Õhk-õhk soojuspumbaga vent seadmed ju täitsa olemas ja hinna klassilt sama mis õhk-vesi. See muidugi eramaja jaoks. |
| 17.04.2010 at 21:14 |
|
Fog
|
Meestejutt: energiasäästust
Eramaja on natuke midagi muud kui kortermaja.
Keskmine kortermaja ruum on 20 ruutu, 1 välissein, 1 aken.
Sellest tulenevalt on soojuskadu:
25m3 õhuvahetust (kogu ruumala 2 tunni jooksul).
10m2 välisseina, millest 1.5m2 on aken.
Plastakna soojusjuhtivus on ~0.65w*K*m2 = ~1w/h läheb akna kaudu minema 1K erinevuse korral.
Seina soojusjuhtivus on olenevalt soojustusest või selle puudumisest ~0.25 - 0.5 w*K*m2 = 2.125 - 4.25w läheb kaduma seinast 1K erinevuse korral.
Õhku tuleb vahetada 25m3 tunnis, mis teeb umbes 9w*K.
Seega näiteks 22 kraadise sisetemperatuuriga ja +2 kraadise välistemperatuuriga on sellise toa soojusvajadus 20 + (42.5 kuni 85) + 180 = 242.5 kuni 285 watti tunnis. See teeb umbes 200KWh kuus. millest vähemalt 2/3 on ventilatsioon, kui see on dimensioneeritud tänapäevaselt(või hoitakse aknaid lahti).
Võrdluseks eramajas on toal tavaliselt 4 külge toal ilmastiku käes(näiteks mansardkorrusega eramu, 4 ruumi all ja 4 ülal). Sellisel juhul on ventilatsioonikaol palju väiksem roll, kuna välise perimeetri pinda VS kuupmeetrit on suurusjärgus 3x rohkem.
Nii vaadates, võib see 30% isegi mingilmääral adekvaatne olla reklaamis, kuna venti kaudu, kui see uhama panna, saab tõesti kätte pea 60% maja soojuskulust, ning pärast pumpamist 40% tagasi anda soojussüsteemi. Seda eeldusel, et juba praegu tuulutatakse akendega niipalju. Kui hetkel õhuvahetus on väiksem, siis ka küttearve on väiksem, kuid toad hallitavad.
F @ paar aastat tagasi seda kõike arvutanud, kui oma maja küttesüsteemi sai dimensioneeritud.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 17.04.2010 at 21:31 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
Siin tuleks vaadata eraldi nõuka aekseid korrusmaju. Seal ei ole kohe kindlasti tegemist, mingitki pidi, sooja pidavate seinte ega ka näiteks keldri laega. Heal juhul on soojustatud katus ja otsaseinad. Radikad on tänaseks koridoridest enamus eemaldatud aga koridori seinad koosnevad aint akendest ja on soojustamata. Sellisel juhul läheb suurem osa soojast välja läbi konstruktsioonide. Kui need uurimised on tehtud, silmas pidades tänapäevaseid, põhjamaadele omaseid ehitusstandardeid, siis jah, mõningate mööndustega, saab selle 30% ehk kätte. Kuid lasnamäe korrusmajas... ma sügavalt kahtlen kas 10'gi kätte tuleb.
Edit: Keskmine korter peaks olema 30 ringis ja kahe aknaga (köögi oma kah+muud tegurid nagu välisuks ja külmkapp  ). 300w'ga sureb lasnamäe ühetoalises talvel külma kätte ära. |
| 17.04.2010 at 22:05 |
1 edit. Last edited 17.04.2010 at 22:14 by viplala
|
Fog
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
viplala: Siin tuleks vaadata eraldi nõuka aekseid korrusmaju. Seal ei ole kohe kindlasti tegemist, mingitki pidi, sooja pidavate seinte ega ka näiteks keldri laega. Heal juhul on soojustatud katus ja otsaseinad. Radikad on tänaseks koridoridest enamus eemaldatud aga koridori seinad koosnevad aint akendest ja on soojustamata. Sellisel juhul läheb suurem osa soojast välja läbi konstruktsioonide. Kui need uurimised on tehtud, silmas pidades tänapäevaseid, põhjamaadele omaseid ehitusstandardeid, siis jah, mõningate mööndustega, saab selle 30% ehk kätte. Kuid lasnamäe korrusmajas... ma sügavalt kahtlen kas 10'gi kätte tuleb.
Edit: Keskmine korter peaks olema 30 ringis ja kahe aknaga (köögi oma kah+muud tegurid nagu välisuks ja külmkapp ). 300w'ga sureb lasnamäe ühetoalises talvel külma kätte ära.
Täpselt. Tegelikkuses see 30m2 omab veel köögiseina mis on korioris ehk ka külm, välisust, ning +20% lihtsalt sellepärast et osad korterid on esimesel, viimasel, otsaseinas jne.
Kaldun arvama, et 500kwh on sellise 30m2 korteri tegelik kulu, millest seinte kaudu lahkub vast pool, siis näpuotsaga uksed-aknad, ning venti jääb vast maksimaalselt 50%.
Seda soojaks pumbata, kulutab pump veel 10% ja alles jääbki 30% ja seda penoga soojustatud majas. Tavalises paneelis vähem.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 17.04.2010 at 22:20 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
Nüüd jooksis juhe kokku. Oletades, et 50% läheb venti, 20 kraadist õhku, siis sealt oleks ju ainult 10 kraadi tagasi saada, mitte 20. Seega juba nüüd on 25%. Ülejäänud osa tuleb uuesti üles soojendada+muud kulud. Seega veel vähem.
Edit: Eeldusel, et sissetulev õhk on 0 kraadi, ehk siis, soojusvahetusel peaks tekkima tasagaal 50-50 |
| 17.04.2010 at 23:02 |
1 edit. Last edited 17.04.2010 at 23:11 by viplala
|
Fog
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
viplala: Nüüd jooksis juhe kokku. Oletades, et 50% läheb venti, 20 kraadist õhku, siis sealt oleks ju ainult 10 kraadi tagasi saada, mitte 20. Seega juba nüüd on 25%. Ülejäänud osa tuleb uuesti üles soojendada+muud kulud. Seega veel vähem.
Edit: Eeldusel, et sissetulev õhk on 0 kraadi, ehk siis, soojusvahetusel peaks tekkima tasagaal 50-50
Ei ole ainult 10 kraadi tagasi saada, kui tagasi saamiseks kasutatakse soojuspumpa.
10 kraadi saadakse tagasi plaatsoojusvahetiga.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 18.04.2010 at 01:00 |
|
viplala
|
Meestejutt: energiasäästust
quote:
Fog: quote:
viplala: Nüüd jooksis juhe kokku. Oletades, et 50% läheb venti, 20 kraadist õhku, siis sealt oleks ju ainult 10 kraadi tagasi saada, mitte 20. Seega juba nüüd on 25%. Ülejäänud osa tuleb uuesti üles soojendada+muud kulud. Seega veel vähem.
Edit: Eeldusel, et sissetulev õhk on 0 kraadi, ehk siis, soojusvahetusel peaks tekkima tasagaal 50-50
Ei ole ainult 10 kraadi tagasi saada, kui tagasi saamiseks kasutatakse soojuspumpa.
10 kraadi saadakse tagasi plaatsoojusvahetiga.
Seda ma mõtlengi, plaatsoojusvahetiga saab (on võimalik) väljuvast õhust eemaldada ainult teatud soojushulk, ülejäänud tuleb juurde toota.
Kuna sellel soojuspumbal peaks olema samuti teatud piirid (kraadid), kus ta kõige efektiimsemalt töötab ( nagu siin ühes teises teemas juttu oli -7 kuni -18 kraadi vist), siis ei ole ju mõtet soojendada näiteks alla -14 kraadist sissetulevat õhku väljuva sooja õhu arvelt, et peale seda hakata ebaefektiivset temperatuuriala üles soojendama soojuspumbaga? Või olen ma nüüd millestki valesti aru saanud?
Juhul kui nüüd väljas on -20, siis peale plaatsoojusvahetist läbi käimist peaks õhu soojuskraadid jääma sinna soojuspumba efektiivsuse alasse.
Nii ehk naa (ma vahepeal mõtlesin veits ), olenemata tegelikult seinte soojustusest, ei tohiks vendi süsteem midagi kokku hoida, sest korteri temp peaks sõltuma radikatest tulevast soojusest (külmema seina puhul, kuumemad radikad). Kui nüüd tõmmata toast ära +20 kraadi õhk ja anda sinna tagasi +20, siis radikate küttekulu peaks jääma samaks, kuna toa jaoks ei muutu midagi.
|
| 18.04.2010 at 11:17 |
|
|
1 2 
