| Poster |
Message |
 fire83
 |
 Boeing 787
Tasub ettevaatlik olla
____________________________
Arvutiporno
'08 Oranzh HHR LT
'93 Must TransAm
'83 Punane Firebird |
| 16.01.2013 at 21:35 |
1 edit. Last edited 16.01.2013 at 21:35 by fire83
|
partel
 |
Boeing 787
Häh, mingite tehnofoobide paanikatekitamine. Lastehaigusi ikka tuleb ette.
Kui just konkurentide sabotaazhiga pole tegemist. 
Mina lendaks 787'ga kasvõi kohe...
____________________________
_ |
| 16.01.2013 at 22:00 |
|
DevilDeVille
|
Boeing 787
üldiselt on kõige kavalam ennast ise ära tappa, siis ei saa seda va surmasaamist kellegi teise süü või õnnetuse läbi juhtuda. iga lennukitüüp võib alla pudeneda, igal autol võivad pidurid kaduda, igaühele võib jääpurikas pähe kukkuda, hulkuv kuul pole ka mingi haruldus etc. etc
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 16.01.2013 at 23:31 |
|
Raceboy
|
Boeing 787
Kõik on õige, aga paraku ma ujuda nt oskan, lennata mitte.
____________________________
www.vems.ee |
| 16.01.2013 at 23:46 |
|
raix_
|
Boeing 787
Eile läks LOT-i esimene 787 NY poole teele. Veel pole infot kuulda olnud intsidentide kohta |
| 17.01.2013 at 09:08 |
|
Jesper
|
Boeing 787
Päris tühine sõnakõlks see siiski pole, pmst kogu fleet on grounded: http://www.cnbc.com/id/100385850
Ei mäletagi ühegi mainstream lennukitüübiga sellist pulli, Concorde vist oli viimane juhtum?
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 17.01.2013 at 12:14 |
1 edit. Last edited 17.01.2013 at 12:14 by Jesper
|
Taavi
|
Boeing 787
Autoavariidega lennuõnnetuste võrreldlemine ja seal sobiliku statisikaga vehkimine on puhas lennufirmade marketing. Jääpurikad, kuulid, autoavariid jne juhtuvad kõik murdosa sekundi vältel, ise autoroolis olles on veel sul enamikel juhtudel ka kontroll enda saatuse üle. Lennuki alla kukkumine võtab tavaliselt tublisti aega, kus reisijad saavad terve selle aja vältel võimsa kokteili osaliseks - surmahirm, teadmatus, saabuva lõpu aimamine - samas lootus elule, abitus, ameerika mägedes hüplev lennuk, teiste reisijate nutt-karjumine-hala-kisa jpm. Ise lennates kõigele sellele muidugi ei mõtle, aga ma usun, et reaalsus võib umbes selline välja näha.
PS! Võib ainult ette kujutada mida näiteks need reisijad terve selle aja tundsid: http://www.popularmechanics.com/technology/aviation/crashes/what-really-happened-aboard-air-france-447-6611877
|
| 17.01.2013 at 15:37 |
|
Jesper
|
Boeing 787
Mmm, ei. See, et 787 grounded on näitab kui turvaline lennundus on ja kui vähe riske võetakse, mitte seda kui ebaturvaline see on.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 17.01.2013 at 17:12 |
|
fire83
|
Boeing 787
quote:
Raceboy: Kõik on õige, aga paraku ma ujuda nt oskan, lennata mitte.
Tundub, et pead ujuma, kuna ainukesed kaks Euroopas asuvat 787-t on maas.
____________________________
Arvutiporno
'08 Oranzh HHR LT
'93 Must TransAm
'83 Punane Firebird |
| 17.01.2013 at 19:42 |
|
partel
|
Boeing 787
Tuleb ka arvestada, et Boeing on USA suurim sõjaline tarnija, kuna ta on lihtsalt nii palju teisi kokku ostnud.
Ehk lisaks ohutusele/tehnikale on võimalik ka Boeingule ja üldse USA'le "ära panemine".
Mäletate veel seda kino Toyota gaasipedaaliga? Kui USA baaside säilitamise küsimus lahenes, lahenes ka gaasipedaaliküsimus...
____________________________
_ |
| 18.01.2013 at 09:37 |
|
Taavi
|
Boeing 787
quote:
Jesper: Mmm, ei. See, et 787 grounded on näitab kui turvaline lennundus on ja kui vähe riske võetakse, mitte seda kui ebaturvaline see on.
Pigem pidasin silmas seda, et autos tunnevad enamus ennast 100% turvaliselt, lennukis enamus ei tunne. Lennufirmad püüavadki emotsionaalset kuvandit luua, et autsõit on tegelikult ohtlikum kui lennukiga reisimine. Kuigi kui õnnetus peaks juhtuma, siis õnnetuse käigus läbielatu ei ole võrreldav. |
| 18.01.2013 at 11:15 |
|
partel
|
Boeing 787
Noh, statistiliselt vast lennukis viibimine on kõige ohutum koht üldse, või vähemalt palju liialdamata. Kodus ja autos viibimisega pole midagi võrrelda.
Drag ja lendamine käivad samuti käsikäes, väga paljudel on lenduripaberid ja isiklik lennupark või isegi rancho äärne rajakene.
Top Fueli Kalitta perekonnal on üldse lennucargo firma "Kalitta Air" ja TF piloot Doug Kalitta võib lennata ka 747'ga. Tavaliselt siiski võistlusele vähe väiksemaga.
Samas ma tean karme racereid, kel on lennuhirm...
Selle vastu on rohi - langevarjuhüpe!
Kes meil siin siidikera on usaldanud? Jutulind vist? Veel keegi?
P @ rohkem lennukis õhku tõusnud kui maandunud
____________________________
_ |
| 18.01.2013 at 11:27 |
|
Raceboy
|
Boeing 787
See on totaalne BS: http://en.wikipedia.org/wiki/Aviation_safety Seda räägivad lennufirmad ise ja imelik kui nad seda ei räägiks. Kõige ohutum on see läbitud kilomeetrite kohta, paraku reiside arvu järgi on ta ohutusest kaugel. Et loeb siiski see, et sa (elusana) kohale jõuaksid, mitte see, kui pikk see reis on.
Millegipärast kindlustusfirmad arvestavad ohutust reiside arvu, mitte läbitud kilomeetrite järgi. Eks neil ole omad põhjused, aga minu point on pigem see, et asjad pole nii üheselt võetavad ja fakt on see, et kuigi autoõnnetuse juhtumise tõenäosus on palju suurem, on seal ka palju suurem võimalus eluga pääseda. Võimalus allakukkuvast lennukist eluga pääseda on nullilähedane.
Ise lendan aastas ~10 reisi, mõned ulatuvad Euroopast väljapoole ja olles läbi ja lõhki tehnikainimene, teades kui rumalaid vigu teevad inimesed ja kui ebakindel võib olla tehnika (FMEA, LEAN jm on mu töö igapäevased asjad, tegelen vigade juurpõhjuste leidmise ja parendavate tegevuste väljatöötamise ning elluviimisega), ei saa öelda, et ma just naudiks lennureise.
Kasvõi eelpooltoodud Air France'i õnnetuse transkript: lugupeetud lennufirma, kaasaegne lennuk, aga roolis täielik lammas, kes ei saanud aru, et oli lennuki stallinud ja ignoreeris lärmavat alarmi. See näitab, kuidas lennufirmad koonerdavad iga asja pealt: alates reisijate mugavused ja lõpetades pilootide koolitus. Ükski hävituslendur poleks selles olukorras lennukit alla suutnud lajatada.
____________________________
www.vems.ee |
| 18.01.2013 at 11:50 |
1 edit. Last edited 18.01.2013 at 11:56 by Raceboy
|
vr_
|
Boeing 787
quote:
Raceboy:
Millegipärast kindlustusfirmad arvestavad ohutust reiside arvu, mitte läbitud kilomeetrite järgi.
Eks sellepärast ikka, et õhku tõus ja maandumine on oluliselt mitme suurusjärgu võrra riskantsemad operatsioonid kui 10kkm peal tund paar või 7 rippumist.
____________________________
Imperialist 71 |
| 18.01.2013 at 12:04 |
|
vvt
|
Boeing 787
quote:
Kasvõi eelpooltoodud Air France'i õnnetuse transkript: lugupeetud lennufirma, kaasaegne lennuk, aga roolis täielik lammas, kes ei saanud aru, et oli lennuki stallinud ja ignoreeris lärmavat alarmi. See näitab, kuidas lennufirmad koonerdavad iga asja pealt: alates reisijate mugavused ja lõpetades pilootide koolitus. Ükski hävituslendur poleks selles olukorras lennukit alla suutnud lajatada.
On märksa hullemaidki asju koonerdamiseks - kokkuhoid varuosadelt ja hoolduselt, ka seal, kus lennufirmat hoiatati ette, aga lasti ikka vanaviisi, ehk ei juhtu.
Näiteks meenub mingi juhtum, kus kasutati saba kinnituseks vuffelpolte (eks odavamad), lennukil murdus saba küljest.
Kui palju hädamaandunud lennukite reisijaid on otsa saanud seeläbi, et lennuki salongis kasutatakse tänini põlevaid ja mürgist tossu andvaid materjale - päike läheb enne looja.
Ainus erand on vist Concorde, millel on üksainus allakukkumine ja seegi põhjustatud lennuki ja meeskonna välistest asjaoludest (eks sellist lennukit hooldatakse ka natuke teisel tasemel kui suva 737't).
Põhimõtteliselt võiks ju reisilennukid varustada katapultistmetega, arvan, et 90% ohvritest jäävad ellu. 500 kmh katapulteerumiseks pole vaja sellist varustust ega kiirendust nagu sõjalennukil, kus süsteem peab tagama inimese ellujäämise ka maapinnal seisvast lennukist katapulteerudes. Täna pole reisilennukis isegi normaalseid hapnikumaske, need haledad topsid, mis laest alla lastakse ei kaitse reisijat suitsu eest (pole tihedad) ja nendega pole võimalik suitsu täis masinas liikuda. Võiks olla rohkem uksi, uppuvast või põlevast masinast jõuab rohkem välja. Neid lugusid on ju tohutult, kus üritati hädamaanduda ja lennuk plahvatas või lennuk kukkus lihtsalt alla. Selles Air France ookeaniloos oleks pommitaja meeskond lihtsalt sangasid tõmmanud ja lasknud juhitamatu lennuki kaduviku teed minna, katapulteerumisel on kaasas piisavalt nänni, et seal ookeanis paar päeva päästmist oodata.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 18.01.2013 at 12:22 |
1 edit. Last edited 18.01.2013 at 12:26 by vvt
|
Stang-R
|
Boeing 787
Põhimõtteliselt võiks ju reisilennukid varustada katapultistmetega, arvan, et 90% ohvritest jäävad ellu. 500 kmh katapulteerumiseks pole vaja sellist varustust ega kiirendust nagu sõjalennukil, kus süsteem peab tagama inimese ellujäämise ka maapinnal seisvast lennukist katapulteerudes. Täna pole reisilennukis isegi normaalseid hapnikumaske, need haledad topsid, mis laest alla lastakse ei kaitse reisijat suitsu eest (pole tihedad) ja nendega pole võimalik suitsu täis masinas liikuda. Võiks olla rohkem uksi, uppuvast või põlevast masinast jõuab rohkem välja. Neid lugusid on ju tohutult, kus üritati hädamaanduda ja lennuk plahvatas või lennuk kukkus lihtsalt alla. Selles Air France ookeaniloos oleks pommitaja meeskond lihtsalt sangasid tõmmanud ja lasknud juhitamatu lennuki kaduviku teed minna, katapulteerumisel on kaasas piisavalt nänni, et seal ookeanis paar päeva päästmist oodata.
See oleks lahe vaatepilt küll, kui 787-e 250 reisijat läbi katuseluukide korraga oma taburettidega taevasse põrutavad ja siis läbisegi langevarjud
lahti päästavad, 90% saaks ilmselt kohe surma. 228 tonni asemel kaaluks lennuk ilmselt 328 tonni, kuna laeluugid ( ka kere tugevdused) ja rakett-taburetid ei kaalu just vähe. Üks variant oleks kasutada ka põrandaluuke, siis saab pagasiruumist läbi lennates oma kohvri kaasa haarata.
747 -st ja AB 380-st peavadki alumise korruse reisijad läbi põranda või külgede Peetruse juurde põrutama.
____________________________
Mustang 68 HT |
| 18.01.2013 at 12:45 |
|
vvt
|
Boeing 787
Eks see on kõik intellektuaalselt huvipakkuv tehniline vestlus, aga need probleemid on tegelikkuses ammu eri lahendustega pärjatud - seda tõsi lennukitel, mille tellijal rahapuudust pole.
Tuntakse ka tervete kabiinide moodulina katapulteerumist, istmete kokkupõrkamise ja langevarjude sassimineku probleem on kahekohalistel lennukitel ammuilma lahendatud.
Ka on katapulteerumine allapoole hulk aastaid tagasi leiutatud. Kogu mudru nõuab mõistagi lennuki kontseptsiooni muutmist nullist alates ja lennuki loomist selle arvestusega, nt pagasiruum peab kolima vist lennuki keskele.
Teaduse ja tehnika tase seda teemat täna kindlasti ei piiraks, piiraks see, kas tellijal (ja kokkuvõttes reisijal) on pappi selle teostamiseks. Muide langevarju laseb välja üldiselt ikka automaatika, inimene ei pruugi selleks üldsegi teadvusel olla.
Reisijale lihtsalt ei anta neid nuppe vajutada, vajaliku protseduuri käivitab meeskond ja selle viib läbi automaatika vajalikus järjekorras.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 18.01.2013 at 12:59 |
|
epsum
|
Boeing 787
Mis 787sse puutub, siis tegemist on teistkordse katsega lennukisse liitiumakusid paigutada, eelmise katse Cessnal ebaõnnestus ja nende uus moodne demolennuk võttis kätte ja põles algatuseks maha. Põhjus ikka liitiumakus. Viimased kaubalennukite õnnetused on olnud seotud liitiumakude veoga ja tundub et ka 787le tehakse ´retrofit´ kas pliiakude või miski vähem süttimissõbraliku akutehnoloogia peale.
Mis puutub lennukite või üldisemalt õhusõidukite hooldusesse, siis... jah, concorde hooldati samade standardite ja protseduuride järgi, nagu suvalist 737t. Tehnika poole pealt ei tehta euroopas (easa), ameerikas (faa), jaapanis v aasias mingeid allahindlusi. On detaile, mida vahetatakse teatud arvu lennutundide, õhkutõusude-maandumisarvude järel. Vähemkriitilisi detaile saab vahetada ka vajaduse järgi, aga need on detailid, mille purunemine ei takista lennukil lennu edukat jätkumist. Kõik hooldustööd dokumenteeritakse, ja kinnitatakse/kontrollitakse peale operatsiooni teostamist kõrgema kvalifikatsiooniga tehniku poolt.
Mis puutub allahüppavaid reisijaid, rohkem avariiväljapääse ja muid toreidaid ideid... 10km kõrgusel(AF juhtum), ilma erivarustuseta (hapnik, surveülikond jmt kama, mis on hävituslenduri vorminänn) -56 kraadise õhu kätte hüpates pead sa saama madalamale, kus õhk su elutegevust soosib (~3km merepinnast) minuti-paariga. muidu on sinuga kööga. 10km kõrgusel on keskmine inimene teadvusel 30-60sek, peale mida on sinuga põhimõtteliselt kõik. Hapnikumaskid mis on lennukis, et ole seal tegelikult tulekahju korral kasutamiseks (hapnik ju soodustab põlemist), vaid nimelt ootamatu dekompressiooni tarbeks, et reisijad jõuaksid elusana sinna maagilise 3km piiri peale.
Ja kuna meie koolituse hulka käib kord aastas ka suitsusest lennukist inimeste evakueerimise harjutamine (pärislennuk, suitsumasinaga lastakse suitsu täis ja siis tuleb nad 90 sekundiga lennukist välja saada), siis isegi ilma kaitseprillidete on võimalik näha (väga põranda lähedalt) need evakueerimisteid. Kui ma reisijana lendan, siis alati jätan meelde lähima varuväljapääsu ja mõtle kuidas sinna jõuda (istmest välja, neli istet edasi, ja seal on luuk -stiilis).. ehk kui kunagi peaks päriselt vaja minema, siis vähemasti üritaks ise sealt välja jõuda. |
| 18.01.2013 at 13:20 |
|
Taavi
|
Boeing 787
Nojaa, kui Eestist saab USA ringreisile lennukiga 555 EUR sarnaste pakkumistega, niikaua ei tule ka katapult istmeid Tehniline progress on vahva asi, aga Concorde ühe otsa pilet maksis omal ajal ca 100.000 EEK. Lennundus on äri nagu iga teinegi. Kõige ausamalt on avalikult asja kokku võtnud Ryanairi juht: „Lennundusega on see probleem, et 50 aastat on selles olnud inimesed, kes arvavad, et see on imetabane seksuaalne kogemus, et see on nagu James Bond ja suurepärane ja me kõik lendame esimeses klassis, kui see on tegelikult üks kuradi tiibadega buss“. |
| 18.01.2013 at 13:29 |
|
partel
|
Boeing 787
quote:
Raceboy:Kasvõi eelpooltoodud Air France'i õnnetuse transkript: lugupeetud lennufirma, kaasaegne lennuk, aga roolis täielik lammas, kes ei saanud aru, et oli lennuki stallinud ja ignoreeris lärmavat alarmi. See näitab, kuidas lennufirmad koonerdavad iga asja pealt: alates reisijate mugavused ja lõpetades pilootide koolitus. Ükski hävituslendur poleks selles olukorras lennukit alla suutnud lajatada.
Selle kohta küll +1! 
Tahtsin isegi öelda.
Kuradi ametiühingud, kelle tõttu lambad rooli satuvad!
Ja koonerdamise kohapealt samuti nõus.
Aga see on ju management viga, mitte tehniline probleem.
____________________________
_ |
| 18.01.2013 at 14:29 |
|
Jesper
|
Boeing 787
Muidu niisama, kes pole näinud, lahe blogi lenduri elust ja lennunduse köögipoolest. Aja jooksul on seal neid igasugu turvaküsimusi ka käsitletud.
http://www.gadling.com/category/cockpit-chronicles/
Minuarust on palju parem kui ma actually jõuan osta endale pileti näiteks Barcelonasse ilma suurema mõtlemise ja raha kogumiseta ja valdaval enamikul juhtudest jõuan kohale ühes tükis, mõistliku aja ning mugavusega, lennufirmat sealjuures pankrotti ajamata, kui et ehitatakse mingi superhüper katapultlennuk lennukartlike jaoks mille reisi keegi endale lubada ei saa. Niigi on see turvateema juba natuke üle vindi keeratud, ma näiteks lendaks täiesti rahulikult sellise lennukiga kus salongis on vedelikud jms lubatud, kui valida antaks - kes kardab alkaidat, vajab tingimata lennukis sooja sööki jne see võiks saada valida mingi lux-safe-hüper liini kus on kõik need läbivalgustamised, katapuldid ja jutud. Minu jaoks on Ryanairi vakstuiste täiesti okei koht kus reisida, tugitoolid ja soe söök on mul kodus ka olemas. Ebamugavuse vastu aitab lennujaama poest ostetud rumm päris hästi, testitud.
Häda ongi selles, et ei anta valida ja paari ära pööranud paranoiku pärast kannatavad kõik normaalsed inimesed. Mitte et turvalisus täiesti tähtsusetu oleks, aga igal asjal on oma mõistlik piir.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 18.01.2013 at 14:32 |
1 edit. Last edited 18.01.2013 at 14:33 by Jesper
|
olevtoom
|
Boeing 787
quote:
Jesper: ...Minuarust on palju parem kui ma actually jõuan osta endale pileti ...
...Häda ongi selles, et ei anta valida ja paari ära pööranud paranoiku pärast kannatavad kõik normaalsed inimesed. Mitte et turvalisus täiesti tähtsusetu oleks, aga igal asjal on oma mõistlik piir.
Kahe käega kirjutan alla.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera |
| 18.01.2013 at 14:59 |
|
PlyVal64
|
Boeing 787
quote:
Raceboy: Kõik on õige, aga paraku ma ujuda nt oskan, lennata mitte.
Absoluutselt õige tähelepanek  Ma suutsin 41 aastat ilma lendamata ära elada aga nüüd täitsa lendan ja vabatahtlikult Aga vaid ja ainult selleks, et maailma kõige ohutuma transpordivahendiga liigelda: purjekaga Näiteks aastal 2012 sõitsin ma purjekaga sama palju kilomeetreid kui lennukiga (Lissabon-Tln, Tl-Bilbao-Tln) aga mõlemaga rohkem, kui ise autoroolis.
Kui võib-olla tänu lennukite ülimale kiirusele tuleb neil nn"läbitud teepikkus" äkki suurem, siis purjekaga läbitud miilid aastas kogu maailma peale ei jää kindlasti oluliselt sellele alla. Kuid absoluutselt vääramatult jääb mistahes teisele transpordi liigile alla surmajuhtumite arv purjede all liigeldes. Ma julgen väita, et kogu 20.sajandi jooksul ei uppunud purjekaga ja purjelaevaga liikudes kokku ka niipalju inimesi, kui Estoniaga ühe korraga. 21.sajandi jooksul on see tegevus veel kordistunud ning kindlasti on olemas mingi statistika surmajuhtumite kohta purjede all liikudes aga jälgides seda maailma väga tähelepanelikult, siis see võib 12 aastaga olla suurusjärk paarkümmend inimest üle kogu maailma. Eestis ei ole katstroofi tõttu keegi uppunud, kõik Kaptenid on läinud lahtise püksilukuga ehk 100% omast lollusest. Nii meie omad sõbrad kui lätlane.
Nii et tulge parem purjetama! Meil on pauguvestid ja parved, toit sees ja vett saab ka  Kui isegi läheb jamaks, siis pääsemise võimalus täiesti terve nahaga on 99%... umbes.
Edit: et saada ka ise aimdust purjekatega aastas läbitavatest distantsidest, siis iga-aastane ARC ehk ~2800 miili Kanaaridelt Kariibidele kruiserite võidusõit. Ainult selle ühe sõiduga, stratis 232 jahti, kõik ei jõua küll kohale, sõidetakse läbi jämedalt 650tuhat meremiili ehk ~1,2 miljonit kilomeetrit!!! See on "üks punt" kahe nädalaga... Paneme juurde samas aasta lõpus Sydney-Hobart 628 miili regatt, lõpetas 71 jahti, saame veel viie päevaga juurde ~82000 kilomeetrit. Ja siis lisame hetkel käiva soolopurjetamise pallitiiru 24 000 miili X hetkel veel 12 jahti sõidus, saame ~530tuhat kilomeetrit juurde. Jne. Ehk kõigi maailma purje all liikujate peale aastas tuleb läbitud kilomeetreid ikka mitmekohalistes miljonites.
2012 aasta "kõige kuulasm" purjelaeva hukk oli "HMS" Bounty uppumine tormis, kus 14 inimesest uppus/suri 2.
Paar sellist juhust siiski kahjuks iga aasta on ja tihtipeale just kas vanade puualuste või katamaraanidega. Aga mina ei mäleta küll juhust, kus kümmekond oleks korraga hukkunud... Isegi maismaa autopaukude "tavaline" 3-4 (ka Eestis kahjuks toimub neid) laipa on purjede all üli-üli haruldane. |
| 18.01.2013 at 15:24 |
2 edits. Last edited 18.01.2013 at 16:24 by PlyVal64
|
Raceboy
|
Boeing 787
quote:
partel:
Aga see on ju management viga, mitte tehniline probleem.
Mis vahet seal on kui lennuk lõpptulemusena alla kukub? Enamikul juhtudest ongi tegu inimliku eksimusega, olgu siis kas piloodi tasandil või süsteemse veaga. See kehtib igal pool tööstuses. Root cause on alati inimfaktorist põhjustatud ja kas otseseks ilminguks olid väsinud poldid, väsinud metall või kehv kütus, ikkagi on selle põhjustanud inimene.
____________________________
www.vems.ee |
| 18.01.2013 at 16:07 |
1 edit. Last edited 18.01.2013 at 16:09 by Raceboy
|
Taavi
|
Boeing 787
quote:
Ma julgen väita, et kogu 20.sajandi jooksul ei uppunud purjekaga ja purjelaevaga liikudes kokku ka niipalju inimesi, kui Estoniaga ühe korraga.
Whoa! Hoidke oma hobuseid!
Ainuüksi USA-s saab viimastel aastatel tänapäevaste navigatsiooni - ja sidevahenditega ca 10 inimest aastas purjetades hukka. Kui nüüd võtta saja aastane periood ja muud maailma riigid ka juurde, siis...
http://www.uscgboating.org/assets/1/workflow_staging/Publications/557.PDF |
| 18.01.2013 at 18:22 |
|
|
1 2 3 4 
