| Poster |
Message |
 madis
|
 Surveballoon vs kompressor
Ei tahtnud Victoria teemat risustada.
Jagan kogemusi. Kasutan oma laboris surulämmastikku:
* käsitööriistad
* needipüstolid
* kaitsekeskkond jooteahjudele
Kulu - ca 20 eurot kuus.
Boonus: lämmastik on KUIV ja teoreetiliselt ka palju mõnusam tihendite seisukohast. Mürast ma ei räägigi - seda ei ole.
Miinus: raha ?
Nii et aerograafia jaoks sobib ideaalselt ja usun et ühe poolballooniga (see kergem variant) teeb päris mitu maali enne kui tühjaks saab. |
| 19.09.2013 at 23:40 |
|
partel
  |
Surveballoon vs kompressor
Lämmastikul ka see omadus, et on inertgaas.
Ehk kütusepaakide/tsisternide kallale minnes rellaka või keevitusega vm "tulega", saab selle lämmastikuga täis lasta ja ei pea mõtlema, et kui pauk käib, siis kui kõrgele maja lendab! 
____________________________
_ |
| 20.09.2013 at 01:43 |
|
viplala
|
Surveballoon vs kompressor
Kuda selle veeldatud lämmastiku temperatuuriga lood on? Kas pritsides värvi omadused, või pritsitava materjali pinna temp/kondents, ei hakka segama?
Või on surulämmastik teine, kui veeldatud?
|
| 20.09.2013 at 02:27 |
1 edit. Last edited 20.09.2013 at 02:28 by viplala
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
See ikka surugaas, mitte vedel.
Vedel on -196* C ehk peab korralikus termoses olema.
http://en.wikipedia.org/wiki/Liquid_nitrogen
____________________________
_ |
| 20.09.2013 at 06:32 |
|
rommel
|
Surveballoon vs kompressor
-196 C on keemistemperatuur ( "normaaloludes" ). Surve all võib vedela lämmastiku temperatuur vabalt ka kõrgem olla.
Teoreetiliselt võiks ruum olla ventileeritud ja igaks juhuks mitte eriti väike (kuupide poolest). Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
____________________________
ex Ram '04
ex Taurus '97
god hates us all |
| 20.09.2013 at 07:00 |
3 edits. Last edited 20.09.2013 at 07:05 by rommel
|
Martin460
|
Surveballoon vs kompressor
Arvesse tuleb võtta ka seda, et kui vähe tegelikult aerograafist õhku läbi voolab.
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 20.09.2013 at 07:11 |
|
tõnisson
|
Surveballoon vs kompressor
Töökaaslane on lihtsalt suruõhku täis lastud paagi tuppa kaasa võtnud joonistamiseks.
____________________________
446+727+Dana60
225 slant six+904+8 3/4
446+727+NP203+9 1/4+dana44 |
| 20.09.2013 at 07:49 |
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
rommel: Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Selles õhus, mida sa praegu hingad, on juba 78% lämmastikku!
Ja muuseas pea 1% argooni ehk keevitusgaasi. Kui teada sain, oli paras üllatus.
Suruõhuballoonidest, et mõni aasta tagasi sattusin ujulas akvalangistitreeningule ja pärast teadagi ajasin instruktorionuga juttu. Suruõhuga saab ca. 20 m sügavusele, siis tuleb lämmastikukaif:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nitrogen_narcosis
Edasi juba heeliumit vaja.
http://en.wikipedia.org/wiki/Technical_diving#Gas_mixes
Üsna ebakindel meenutus, et kas nad täidavad tuletõrjedepoodes 
____________________________
_ |
| 20.09.2013 at 08:21 |
|
anryo
|
Surveballoon vs kompressor
See sukeldumisgaaside asi on ka muide eraldi teemana väga huvitav. Soovitan uurida: http://en.wikipedia.org/wiki/Deep_diving.
Ja Pärtel, pigem ikka 30m sügavusel. Omalgi OWD litsents taskus - oleks jube tore, kui mõne kambajõmmi leiaks, kellega mulistamas käia. Oma sõpradest keegi ei võta vedu.
Edit. Kõige põnevam oli see, et kui sukeldutakse sügavate puurtornide juurde sukeldumiskellaga (jah, ka tänapäeval kasutatake neid), siis selleks et sellest 150m+ sügavusest tulles taastuda, peaks dekompresseeruma ~2 päeva, mis teeks töötamise praktiliselt võimatuks, kui iga 3p tagant saad 2h tööd teha. Lahenduseks on see, et kellaga üles tulles hoitakse seal sama rõhku mis vee all + ka üleval on spetsiaalsed rõhukambrid, kus hoitakse sama rõhku ja seega sukeldujad elavad 2 nädalat jutti sellise rõhu all ja saavad iga päev "tööl käia".
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 20.09.2013 at 13:31 |
2 edits. Last edited 20.09.2013 at 13:38 by anryo
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
Mu akvalangistitreeningu kohta öeldu on vast mitmetimõstetav. Ma ei osalenud, kuid jälgisin üsna hoolikalt. Et kui vesi maski tuleb, siis mida teha jne.
Aga üksi ma küll ei lähe, ikka kellegi teisega, kui õhk otsas, siis saab paarimehe varuvoolikust hingata.
____________________________
_ |
| 20.09.2013 at 15:01 |
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
anryo: Edit. Kõige põnevam oli see, et kui sukeldutakse sügavate puurtornide juurde sukeldumiskellaga (jah, ka tänapäeval kasutatake neid), siis selleks et sellest 150m+ sügavusest tulles taastuda, peaks dekompresseeruma ~2 päeva, mis teeks töötamise praktiliselt võimatuks, kui iga 3p tagant saad 2h tööd teha. Lahenduseks on see, et kellaga üles tulles hoitakse seal sama rõhku mis vee all + ka üleval on spetsiaalsed rõhukambrid, kus hoitakse sama rõhku ja seega sukeldujad elavad 2 nädalat jutti sellise rõhu all ja saavad iga päev "tööl käia".
Lisaks tasuks meenutada allvelaev Kurski asja.
Seal ka töömehed elasid vee all vastava rõhu all. Ja olidki norrakad, vähemalt mõned.
Selline töö maksab vast natuke rohkem kui miinimumpalk... Ja ülemustel vast tasub mölisemisega ettevaatlik olla...
____________________________
_ |
| 20.09.2013 at 17:56 |
|
rommel
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
partel: quote:
rommel: Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Selles õhus, mida sa praegu hingad, on juba 78% lämmastikku!
Ja muuseas pea 1% argooni ehk keevitusgaasi. Kui teada sain, oli paras üllatus.
Suruõhuballoonidest, et mõni aasta tagasi sattusin ujulas akvalangistitreeningule ja pärast teadagi ajasin instruktorionuga juttu. Suruõhuga saab ca. 20 m sügavusele, siis tuleb lämmastikukaif:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nitrogen_narcosis
Edasi juba heeliumit vaja.
http://en.wikipedia.org/wiki/Technical_diving#Gas_mixes
Üsna ebakindel meenutus, et kas nad täidavad tuletõrjedepoodes
CO2-e sisaldab ka mis ei tähenda , et kontsentratsiooni suurenedes (ja seega O2 vähenedes) "kõrvalnähte" ei võiks ilmneda. CO sisaldusega sissehingatavas õhus on muidugi lisaks veel omaette lugu kuna tegemist on oksüdandiga (piltlikult öeldes lüpsab ennast ümbritsevast hapniku välja). Ja sukeldumisgaase on erinevaid: trimix (koosneb hapnikust, lämmastikust ja heeliumist), heliox (hapniku ja heeliumi segu), heliair (õhu ja heeliumi segu), nitrox (nn rikastatud õhk, milles hapniku osarõhku on tõstetud) ja isegi puhas hapnik (mis teadaolevalt rõhu all ohtlikuks muutub) ja nende kombinatsioonid. http://www.waterworld.ee/index.php?mid=110
____________________________
ex Ram '04
ex Taurus '97
god hates us all |
| 20.09.2013 at 20:42 |
3 edits. Last edited 20.09.2013 at 20:57 by rommel
|
ReyMan
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
rommel: Teoreetiliselt võiks ruum olla ventileeritud ja igaks juhuks mitte eriti väike (kuupide poolest). Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Lugesin kunagi mingist raamatust (pealkirja ei mäleta), et on olnud surmajuhtumeid puhta lämmastiku kasutamisel.
Space Shuttle stardiplatvormil kasutati mõnedes ruumides tuleohu vältimiseks puhast lämmastiku ning kaks mehaanikut olla surnud väga kiiresti kui ühte neist ruumidest sisenesid.
Probleem olevat selles, et me hingame lämmastiku sisse kogu aeg siis inimese keha ei anna "häirekella" kohe kui kontsentratsioon kriitiliseks muutub. Inimene pidavat täiesti normaalselt edasi hingama teadmata, et ta tegelikult piisavalt hapniku ei omanda ning mõne aja möödudes lämbununa lihtsalt maha langema.
See muidugi siis kui ruum 100% lämmastikuga täitub.
Ülimale tõele ei pretendeeri kui selline asi on kusagilt kõrvataha jäänud. |
| 23.09.2013 at 23:36 |
|
viplala
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
ReyMan: quote:
rommel: Teoreetiliselt võiks ruum olla ventileeritud ja igaks juhuks mitte eriti väike (kuupide poolest). Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Lugesin kunagi mingist raamatust (pealkirja ei mäleta), et on olnud surmajuhtumeid puhta lämmastiku kasutamisel.
Mingi hetk tagasi, vaatasin Discovery'lt saadet inimese vananemisest. Sealt tuli välja, et hapnik mida me hingame, tapab meid lõpuks. Teema oli miskit rakkude tasandil ja igavese elu võimalikkusest. Kurat, kahjuks ei mäleta täpsemaid seoseid, kuid räägiti seal midagi hapniku jääkidest rakkudes, mis seal küllastuvad ja lõpptulemusena viivad meid parematele jahimaadele. Kui keegi teab, võiks kommida, või siis mitte. |
| 24.09.2013 at 01:24 |
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
ReyMan: quote:
rommel: Teoreetiliselt võiks ruum olla ventileeritud ja igaks juhuks mitte eriti väike (kuupide poolest). Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Lugesin kunagi mingist raamatust (pealkirja ei mäleta), et on olnud surmajuhtumeid puhta lämmastiku kasutamisel.
Space Shuttle stardiplatvormil kasutati mõnedes ruumides tuleohu vältimiseks puhast lämmastiku ning kaks mehaanikut olla surnud väga kiiresti kui ühte neist ruumidest sisenesid.
Seda olen kuulnud jah ühe Shuttle programmi võtmeisiku suust, täpsemat viidet ei oska praegu anda.
CO2 pull veel selles, et F-22 oli/on jama, et vesti ventiil jupsis (vist?) ja seetõttu hakkas pilootidel "pilt tasku minema".
Asi selles, et CO2 vaeguse (hypocapnia?) ja hapnikuvaeguse (hypoxia?) fiiling on sama, ole siis tark ja tea, kumb parajasti on... Lahingolukorras 9 G juures...
____________________________
_ |
| 24.09.2013 at 04:42 |
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
quote:
viplala: quote:
ReyMan: quote:
rommel: Teoreetiliselt võiks ruum olla ventileeritud ja igaks juhuks mitte eriti väike (kuupide poolest). Umbses kamorkas lämmastikuga jännates O2 otsa ei saa? CO2-ga jännates vähemalt selliseid asju jälgima pidi.
Lugesin kunagi mingist raamatust (pealkirja ei mäleta), et on olnud surmajuhtumeid puhta lämmastiku kasutamisel.
Mingi hetk tagasi, vaatasin Discovery'lt saadet inimese vananemisest. Sealt tuli välja, et hapnik mida me hingame, tapab meid lõpuks. Teema oli miskit rakkude tasandil ja igavese elu võimalikkusest. Kurat, kahjuks ei mäleta täpsemaid seoseid, kuid räägiti seal midagi hapniku jääkidest rakkudes, mis seal küllastuvad ja lõpptulemusena viivad meid parematele jahimaadele. Kui keegi teab, võiks kommida, või siis mitte.
Miks kehatemp on 36,6* ? 
Me kõik "põleme aeglasel tulel"!
____________________________
_ |
| 24.09.2013 at 04:44 |
|
partel
|
Surveballoon vs kompressor
Meenus üks juhtum kas "Rescue 911" sarjast vms?
Algaja sukelduja oskas üles tõustes vesti nii õhku täis lasta, et lendas pinnale nagu rakett.
Pinnale jõudes teadagi ninast purskas verd jne...
"Helikoperdati" siis kuhugi haiglasse või teadusasutusse, kus oli barokamber.
Keerati siis sobiv ülerõhk peale ning turgutati vaesekesele eluvaim sisse...
____________________________
_ |
| 17.10.2013 at 17:08 |
|
vr_
|
Surveballoon vs kompressor
Häirekella, mis ajab inimese refleksid tööle, et hingamisliigutusi on tihedamalt vaja teha, annab co2 kontsentratsioon kopsudes. Nüüd kui sa selel CO või lämmastikuga asendad seal, st kops on CO2est tühjaks ventileeritud, siis ei tekigi seda nö lämbumise tunnet mis hingama ajab. Minu teada...
____________________________
Imperialist 71 |
| 18.10.2013 at 10:23 |
|
Madlobster
|
Surveballoon vs kompressor
Tava õhuga käidud 40 peal ja ei mingit narkoosi veel
Tegelikult kuskilt sealt 40m see piir algab ka, kus oht hakkab tekkima. Taluvus on suht individuaalne käiakse tavaõhuga ka 80 peale (see juba väga riski bisinis) Samuti on suur roll ajal kaua all oled. Narkoosi all hakkad lollusi tegema ei hinda olukorda adekvaatselt pakud kaladele oma hingamisaparaati jms. Rõhu vähenede (üles tulles) organism ei anna piisavalt kiiresti lämmastiku välja. Rõhu all olles (vee all teatavasti tuleb iga 10 m üks bar juurde) hingad oluliselt suurema koguse endale lämmastiku sisse. Kui nüüd rõhu alt vabaneda tekkib veres sama efekt kui sosasola pudel lahti keerata (hakkab mullitama) Lisandiks võivad puruneda kõrva trummikiled ja karmidel juhtudel ka veresooned.
Lämmastiku mullid kipuvad jääma kinni liigestesse ja teevad seal valu ja nende kätte saamine ongi sinu rõhu alla panek, et need uuesti lahustuks ja sa selle välja hingaksid. Peale sügavamat ja pikemat sukeldumist tuleb pea alati teha 10 ja või 15 m peal nn dekopeatus, et organismist jääk lämmastiku välja hingaksid enne täielikult rõhualt vabanemist.
Sukeldumine on tore ja lahe hobi. 3D liikumisvõimalus +võõras maailm +erinevad vaatamisväärsused (vrakid või lõunamaal imeline veealune loodus) Sügavamal ja kauem all olemiseks kasutatakse erinevaid gaasi segusi, kus lämmastiku % viiakse madalamaks või vahetatakse teiste inertgaasidega (heelium). Samuti on olemas hapniku taluvuse piir ja hapniku mürgitus.
Kuni 40m mõistliku ajaga on suht hobisukelduja piir sealt edasi minnes peaks asja endale rohkem selgeks tegema muutuvad gaaside ja ohutuse nõuded päris palju. |
| 18.10.2013 at 16:25 |
|
viplala
|
Surveballoon vs kompressor
Kui sukeldujad soovivad vees probleemidest üle olla ka peale 40m sügavust, siis nad vahetavad hapniku N2O vastu. |
| 18.10.2013 at 22:46 |
|
Madlobster
|
Surveballoon vs kompressor
Tegelikult N2O sügavamtel sukeldumistel minu teada väga ei kasutata. Kasutatakse ka seal 40-50 m selleks et põhja aega juurde saada ja deko peatused lühemad oleksid. |
| 19.10.2013 at 10:04 |
|
