| Poster |
Message |
 Indrek
|
 H-D teemad
H-D rääkimise teema. |
| 19.06.2001 at 11:47 |
Last edited 21.03.2005 at 09:30 by Indrek
|
udu
 |
H-D teemad
minu arust on see H-D imago värk just selline punnitamise asi.
umbes sama teema, et meil on usa autode kokkutulek ja kui sul on vw, siis mine ära koju, sest sa pole õige mees...
kui oled tõsine tsiklimees, siis on savi tegelt, millega sõidad.
mina muidugi ei ole tõsine tsiklimees, pigem niisama punnitaja.
vaatasin ise ka H-D'sid natuke, aga eestis pole midagi saada  samas stockina on nad ikka üsna inetud, sellex, et saada H-D'st midagi ilusat peab ise aasata aega customeerima ...
samas ega siis H-D mootor millegi poolest parem ei ole kui kawasaki? või on?
mul kawa 1500ccm, räige vääne, hea saund, lihtne lahendus (karpa), peax kestma ju samamoodi.
minuarust ei pea just olema corvette või viper, kui oled sportauto fänn, vaid ka camaro või fire on ok, mis on hinnaklassi võrra madalam.
btw mulle meeldix ka vinget H-D'd omada, aga rahakott ei kannata, samas ei ole nõus sellega, et margi järgi inimesi hinnataxe.
aamen |
| 19.06.2001 at 12:14 |
|
Indrek
|
H-D teemad
Sa ostsid kindlasti hea tsikli, ega keegi seda laida.
Väike täpsustus:
Chevrolet= Corvette, Camaro, Fire
H-D= Softail, Dyna, Sportster
Toyota=Honda=Kawa=Suzuki.
Ega keegi inimesi margi järgi hinda, kõik ju saavad sisse, aga mitte küll siis rattaga koos. Inimesi hinnataksegi ikka mehe järgi, mitte ratta järgi, tavaliselt lihtsalt mehed, kes näevad, et tsikkel on nende jaoks, valivad ikka ise aja möödudes H-D.
Siis nagu ennist kirjutasin, et hind pole probleem, kahvel ju väga lai, aga H-D tuleb osta ja siis sõites ikka ka ehitada, erinevalt japsist, selles vist oli probla, et sulle odav H-D ei meeldinud ja pole viitsimist hakata odavast rattast aja kulgedes kallist ehitama.
|
| 19.06.2001 at 12:34 |
Last edited 21.03.2005 at 09:31 by Indrek
|
udu
|
H-D teemad
natuke segane see asi ilmselt on.
tänud igatahes selgitamisel.
ja mis seal salata selline autopark, nagu Sul on sobix mulle küll ideaalselt 
|
| 19.06.2001 at 13:08 |
|
LaSa
  Moderator |
 H-D teemad
asjalik kommentaar temale, Ali! |
| 19.06.2001 at 13:26 |
|
Hugo
|
H-D teemad
H-D teema on huvitav. Inimesed, kes H-D tegelevad võib jagada kaheks: ühed , kes ise ehitavad endale mootorratta ja tesied, kes ostavad valmis mootorratta.
Probleem ise ehitamisel: turul pakutakse ka varastatud H-D mootorrataste osasid.
Teine variant ostad mootoratta, millel on paagilk logo H-D aga mootorratas on kokku ehitaud koopiana toodetud juppidest. Tehasest varuosi tellides saab kaasa alt ka originaalust tõendava dokumendi. |
| 21.03.2005 at 09:26 |
|
Bikerman
|
H-D teemad
Tehasest varuosi tellida pole võimalik,ainult jällemüüjatelt,kes meelsasti isegi müüvad aftermarketi ("tuuning")tooteid.Harley originaal osade valik on väga piiratud,seega tuleb tehase Harley tihti ümberteha aftermarketi osadele-laiad tagarattad,alumiinium paagid.ilusad esihargid jne.Sellega ei kaasne aga ratta muutumine koopiaks.Koopiad on ülemaailma vägalevinud-Titan,Airon Horse ja paljud teised valmistajad.Kuid ausmeestena ei kanna nende rattad Harley nime-küll saab aga nendega kokkutulekule sisse nagu Harley-Davidsoni omanik.Eestis toimub rataste ümber ehitus,mitte ehitus ja varastatud varuosi selles toimingus on samapalju,kui kraanivees soola(siis häbematult vähe).
Ja soovimata kedagi solvata,tuleb tõdeda,et enamus firmade customrattad üritavad kopeerida vaid üht marki -Harley-Davidsoni.Vastupidist pole veel tänase tunnini täheldatud. |
| 22.03.2005 at 00:24 |
Last edited 22.03.2005 at 00:29 by Bikerman
|
PlyVal64
|
H-D teemad
quote:
Bikerman: Ja soovimata kedagi solvata,tuleb tõdeda,et enamus firmade customrattad üritavad kopeerida vaid üht marki -Harley-Davidsoni.Vastupidist pole veel tänase tunnini täheldatud.
Tegelikult kopeerivad kõik, k.a. H-D, vana head Indiani. Seejuures on Chiefi kloone tehtud pilusilmade poolt tunduvalt rohkem, kui H-D mudelite omi. See on kahjuks fakt iseenesest, mis ei tee Harleyd grammigi kehvemaks. |
| 22.03.2005 at 00:38 |
|
mrtn
|
 H-D teemad
ja arvestage, kui suur osa tsiklistidest ostavad HD ainult selle pärast, et 'saaks sinna üritustele sisse'. minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on tsiklimees 'vaba kui lind' ilma igasuguse ürituseta.
kui ma kuagi vanaks ja rikkaks saan, siis ostan ka oma tsiklikogusse HD. |
| 22.03.2005 at 00:45 |
|
Sören
|
H-D teemad
quote:
Bikerman: Eestis toimub rataste ümber ehitus,mitte ehitus ja varastatud varuosi selles toimingus on samapalju,kui kraanivees soola(siis häbematult vähe).
khm, ma ei taha küll midagi väita, aga üks tuttav harley biker norrast tegi eelmisel suvel siin olles huvitava tähelepaneku - kõikidel harrikatel, mida tema siin nägi, puudus raaminumber.
Võib-olla on siinsete harrikate puhul tegemist mingite erimudelitega, millel raaminumber kuskil muus kohas, aga kummaline sellegipoolest.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 22.03.2005 at 10:00 |
|
ollo
|
H-D teemad
Piisava rahakoguse olemasolul ei oleks mul ka H-D omamise vastu midagi. Aga tegemist on selgelt rohkem elustiili, klubilise tegevuse ja ratta kallal nokitsemise hobiga, kui H-D suurepäraste sõidu- ja vastupidavusomadustega. Sealjuures tuleb tunnistada, et pole ise ühegi H-Dga meetritki sõitnud, seljas roninud mõnel küll.
Ultra Classic Electra Glide näiteks meeldis mulle niikaua, kui ma istuda proovisin... pikale inimesele liiga väike
Hoolimata mu respektist H-D vastu pidin naerust p...li kukkuma, kui Krisi suure sinise Venture paagikirja esimest korda lähemalt nägin Hardly-A-Davidson iseloomustab suht hästi seda, et pealtnäha omajagu sarnasena tunduvad rattad (ntx. needsamad Venture ja UC Electra Glide) on siiski tehtud täiesti erineval otstarbel ja erineval tasemel insenerilahendustega. Igaüks leiab endale oma ja mingit Ühte ja Õiget pole tänapäeva tsiklimaailmas olemas.
Üks asi on fännata marki, tema ajalugu, imidzhit ja selle margiga seotud seltskondlikku tegevust, teine tsiklite tehnilist poolt ja insenerimõtet. Ma ise kuulun pigem viimaste hulka, aga respekteerin mõlemaid ega pea vajalikuks "teisitimõtlejaid" maa sisse tampida. Maailm oleks väga igav koht, kui kõik ühtmoodi mõtleksid ja ühe firma tsiklitega sõidaksid, isegi kui need oleksid kõik H-D'd. |
| 22.03.2005 at 10:41 |
|
Indrek
|
H-D teemad
quote:
ollo: Piisava rahakoguse olemasolul ei oleks mul ka H-D omamise vastu midagi.
H-D on originaalis ikka olnud laias maalimas vaesemate inimeste mootorratas, kellel on puudunud võimalused käia kogu aeg kaasas uute mudelitega vahetamisega, millede eelmine aasta vana mudel maksab pool või alla uue hinnast ja sellele vaatamata trendikas seltskond ostab iga aasta uue mudeli.
See on natuke segane värk, kui selles maailmas kursis pole ja algmulje on natuke eksitav, aga H-D imidz on sündinud suuresti läbi klubilise liikumise, kus mootorrattaid ehitatakse koos ja varuosi saab vabalt osta/müüa/vahetada/laenata, kuna paljud varuosad on omavahel sobivad ja kuna H-D saab praktiliselt alati uuesti sõidukorda seada suhteliselt lihtsate elementaarsete varuosade, töövõtete ja tööriiistadega, siis saab klubi/küla pealt jälle vajadusel osad kokku ja jälle sõitu.
See H-D kui kalli mootorratta imidz on tekkinud alles viimase kümne-viieteist aastaga, kus H-D on paljudele inimestele mingi staatuse sümbol ja mootorrattaid ehitatakse/tuunitakse mitte sõiduomadusi silmas pidades, vaid välist ilu, maitset/maitselagedust, rahakoti suurt suurust jne., kuna see võimaldab suhteliselt lihtsalt osa saada sellest nn"päris tsiklimehe" maailmast ja eelmaduda hallist argipäevast.
Tegelikus elus siis figureerib niiöelda kaks seltskonda, üks seltskond, kes peaasjalikult ehitab/tuunib H-D lähtudes sõiduomadustelt ja elab/liigub/sõidab H-D`ga lihtsuse igiliikuri põhimõttel ning teine seltskond, kes paneb rohkem rõhku sellele nn"välisele särale" ja ehitamine/tuunimine lähtub rohkem kroomkaunistustest, lisatuledest ja igasugu muudest nähtavatest aksesuaaridest, mis küll lisab mootorratta välimusele palju, aga sõiduomadused on teisejärgulised, sest nendega üldjuhul ei sõideta, teatud juhtudel isegi kokkutulekule minnes viiakse tsiklid autode haagistes kohale ja näidakse rahvale, kui ilus ja kallis aparaat.
Tänapäeval, tuleb tunnistada, liigitub enamus H-D omanikest sinna vahele, kes rohkem kes vähem ühte või teise suunda. On inimesi, kes on ostnud oma H-D pruugituna 10-15 aastat tagasi ja elab ja sõidab sellega tänaseni aasta aastalt sõiduomadusi arendades/parandades, iga aasta 20-40 000 km ja sellega rahul, ja on inimesi, kellel on üleni kaunistatud rohkete tulede ja viledega H-D, mis äratab igal kokkutulekul tähelepanu, kuid kelle sõit sadulas piirdub aastas tavaliselt 1000-3000 km-ga. Ja siis kõik variandid sealt vahelt
|
| 22.03.2005 at 16:35 |
Last edited 22.03.2005 at 17:16 by Indrek
|
Bikerman
|
H-D teemad
Ja lugupeetud Norra biker juhtus ilmselt Läti tsikleid nägema(seal asjad teist moodi)-mitte Eesti.Või on lihtsalt aeg silmaarsti juurde minna.Meil on üksikud iseehitatud rattad millel raaminumber ARK poolt löödud istme alla raami osale.Hetkel teadupärast kadunud vaid üks tänapäevane HD,kuid küll seegi välja tuleb. |
| 22.03.2005 at 21:35 |
|
gretzky
Moderator |
H-D teemad
quote:
See H-D kui kalli mootorratta imidz on tekkinud alles viimase kümne-viieteist aastaga, ..
Pole just tsikli inimene ,aga:
Võõrustas mind suvel põline california eestlane, kelle liiklusvahendiks ka HD. Ja kui kuulis ,mis kõik meil HD arvatakse, makstakse, irvitas vend pihku ja lubas 2 konteineri täit HD-sid saata, kui nende eest ikka siin sellist raha välja käijakse .. ei pidavat se HD omamine usas nii väga "ooooo" olema rohkem "gängide" seljasilt.
____________________________
Dodge Ram 5.7 hemi '04 - rebuild
Ford Mustang '05
Jeep Grand Cherokee '08 |
| 22.03.2005 at 22:02 |
Last edited 23.03.2005 at 20:47 by gretzky (Moderator)
|
Bikerman
|
H-D teemad
Jah saab sealtpoolt rattaid odavamalt,kuid mitte pärismuidu.Lisa transa,EU maks ja käive,ja remondi ka veel.Hetkel on idaeurooplased turu nii ära rikkunud,et hinnad samad kui eestis peaaegu.Ja suur miinus muidugi on piirang registreerimisel kuni 97.See aga tegelikule ostjaskonnale juba liiga vana-ostetakse rohkem aastaarvu kui ratast.
Müüdid sellest,et H-D seal muidu saadaval,on kahjuks vaid kuulujutud.
Ei ole California mees esimene pihku naerja. |
| 22.03.2005 at 22:21 |
Last edited 22.03.2005 at 22:23 by Bikerman
|
ollo
|
H-D teemad
Eks see Eesti asi ole jah kohati rohkem selline arengumaale tüüpiline kangutamine ja näitamine, mujal maailmas on asjad vahel pisut teistmoodi. Normaalses ühiskonnas ei pea ka tingimata Hummerit või Touaregi omama, et mingit "rispekti" saada... kuigi eks selliseid leidub igal pool, kes on nõus ainult makarone sööma ja "lasnamäel" elama, peaasi et Porge istumise all.
Mis ei muuda asja, et H-D on minu jaoks hetkel liiga kallis omada, mu tsikkel maksab samapalju, kui mõne mehe H-D kütusepaak  Mitte et ma ei jaksaks ühte H-D'd endale lubada, kui tahaks, aga igasugu mänguasju ja hobisid niigi palju. Ei pea ma vajalikuks levinud kombe kohaselt igal aastal vahetada ei autot, tsiklit ega naist ja mingit rispekti läbi asjade ei otsi kelleltki, kõnnin rohkem omapead. Lihtsalt kulgemise ja tsiklisõidust mõnu tundmise rahuldab ka praegune ratas ära, kui on piisav huvi, õige aeg ja koht, tuleb ka H-D |
| 22.03.2005 at 22:38 |
|
Heiti
|
H-D teemad
Ühinen eelkõnelejaga.Küll ta ükskord tuleb.
Hetkel Kawa omanik. |
| 22.03.2005 at 22:52 |
|
Indrek
|
H-D teemad
quote:
ollo:
Üks asi on fännata marki, tema ajalugu, imidzhit ja selle margiga seotud seltskondlikku tegevust, teine tsiklite tehnilist poolt ja insenerimõtet. Ma ise kuulun pigem viimaste hulka, aga respekteerin mõlemaid ega pea vajalikuks "teisitimõtlejaid" maa sisse tampida.
Täpselt se ongi H-D, aga vahe selles, et H-D puhul tuleb esile omaniku enda tehniline taip ja insenerimõte, mitte siis ei arutata seltskonnas mingite tehaste insenride poolt välja töötatud tehnilist lahendust nagu tavaliselt kombeks jaapani toodangu puhul.
|
| 23.03.2005 at 08:43 |
|
Crwq
|
H-D teemad
Juba vaikselt susiseb Hakab tekima teema mis muusikastiil on parem. Vanaema päranduse eest ostetud harlimees vaatab ikka põlastusega näost õlist jawameest ja vastupidi. Ning kumbki ei pea teist inimeseks. Kummal see tehnikameel rohkem arenenud on jäägu siinkohal lahtiseks. Kõik ülejäänud peaksid kuidagi siia kahe äärmuse vahele mahtuma. Aga mitte seda ei pidanud antud juhul oluliseks teatada vaid tahtsin lihtsalt küsida et mis peale nime selles harlis veel tähelepanuväärset on . Tulukesi ja kroomi võin ma ka oma gaasipliidile külge riputada. Siiani olen pidanud autodeks ikka ameeriklasi ja rattasteks jaapanlasi. |
| 23.03.2005 at 10:40 |
|
Indrek
|
H-D teemad
quote:
Crwq: ...vaid tahtsin lihtsalt küsida et mis peale nime selles harlis veel tähelepanuväärset on. Siiani olen pidanud autodeks ikka ameeriklasi ja rattasteks jaapanlasi.
Tüüpiline supra jne küsimus on, et mis nendes ameerika autodes siis nii tähepaneväärset on? 
|
| 23.03.2005 at 10:46 |
|
sten666
|
H-D teemad
Kirjutasin koolis Harleyst väikese kirjatöö. See oli sellise aine nagu turundus jaoks. Faktivigu võib olla palju. Selline õhtune poolunine töö  , aga annab väikese ülevaate selle firma keerdkäikudest ja sellest kuidas ellu jäädi.
--------------------------
Harley Davidson on bränd, mis ei vaja tutvustamist. Tegu on maailma vanima siiamaani tegutseva mootorrattatootjaga. Firmal on seljataga sajas sünnipäev. Selle firma tooteks ei ole mitte mootorratas vaid elustiil. Harley on midagi enamat kui lihtsalt mootorratas, tegemist on vabaduse sümboliga. Selle firma kohta on öeldud järgmist: Üks asi on panna inimesed oma toodet ostma, teine asi on see kui inimesed su firma logo endale keha peale tätoveerida lasevad. Ometigi pole Harley Davidson olnud kogu aeg nii edukas. Firma on läbinud tõsiseid madalseise.
Hetkeseis on optimistlik ja paistab, et Harley V2 mootori kõrvulukustav mürin niipea tänavatelt ära ei kao.
Firma ajalugu
Harley-Davidsoni kaubamärk sündis 1903 aastal kui toona 21 aastane William Harley ja 20 aastane Arthur Davidson valmistasid Milwaukees, oma 3x4 meetrit suures kuuris, 3 esimest mootorrattast. Harley Davidson oli oma aja üks kiiremaid mootorrattaid saavutades kiiruse ca 100km/h. 1909 töötati välja V2 mootorikontseptsioon, mis on säilinud tänaseni. Läbides rea tehnilisi täiustusi, on saanud see mootorivalem üheks Harley Davidsoni kaubamärgiks (läbi aegade on mootorit tõsisemalt modifitseeritud 9 korda). Firma viis päris kiiresti läbi mitmeid konstruktsioonilisi uuendusi ja võttis kasutusele uusi tehnilisi lahedusi (nagu näitekst pidur esirattal ja piisakujuline bensiinipaak). Harley Davidson omandas 1920ndateks mootorrataehituse innovaatori maine. See tagas nõudluse ka teispool ookeani Euroopas.
Suur majanduskrahh 1920ndatel oli ka Harley Davidsoni jaoks raske aeg. Õnneks oli tollal USA –s ainult 2 mootorrattaid valmistavat firmat (teine oli Indian). Harley Davidsoni päästis eksport ja valitsusepoolsed tellimused politsei ja sõjaväe tarbeks.
Tõsist kasu lõikas firma II maailmasõjast. USA sõjavägi tellis üle 90 000 mootorratta. Harley Davidsoni kasumid tõusid taevasse ja firmale anti sõjaväe poolt autasu hea tootmise eest sõjaolukorras.
Peale sõda spetsialiseeruti ümber tsiviilmudelitele. Majanduslik olukord lubas välja anda mitu uut mudelit: 1952 – mudel K, 1957 – Sportster, 1958 – Duo Glide.
1948 asutas peamiselt erusõjaväelastest koosnev mootorratturite seltskond mootorrataklubi Hell’s Angels. Klubi tõi Harley Davidsoni toodangule palju kuulsust (kohati küll negatiivset). Maailma vanim, suurim ning mõjuvõimsam klubi hakkas oma algusaastatel sõitma Harley Davidsoni mootorratastel ja teeb seda tänapäevani. Harley Davidsoni sõjaväemudeleid oli peale sõda igalt pool odavalt saada ning patriotism keelas Põrguinglitel välismaist toodangut osta. Hell’s Agels ’ ist sai üks tõsisemaid Harley kultuse kandjaid. (1970ndatel hakkasid ka Jaapani tootjad tegema custom stiilis mootorrattaid. Tollel ajal üks juhtivaid põrguingleid Sonny Barger kirjutas oma mälestusetes, et Jaapani rattad olid kvaliteedilt Harley Davidsonist-st tunduvalt üle. Klubisiselt arutati Jaapani toodangule üleminekut, kuid kuna Põrguinglid olid ka ühtlasi kodumaa patrioodid jäädi Ameerikas tooodetule truuks. Tõenäoliselt sai selle klubi toetus Harleyle jaapani konkurentidega võideldes tõsiseks relvaks)
1953 aastaks oli Harley Davidson ainus USA mootorrattatootja. Paar aastat kahjumis töötanud Indian läks lõpuks pankrotti.
1969 läks Harley Davidson AMF (American Machine and Foundry) omadnusse. 1970ndate lõpul pani AMF firma müüki kuna müüginumbrid oli äärmiselt väikesed. Kehv müük oli tingitud mootorrataste halvast kvaliteedist võrreldes jaapani konkurentidega. (teada on fakt et, uutel tsiklitel olid müügisaalides papitükid all, kaitsmaks põrandat mootorist ja käigukastist lekkiva õli eest).
1981 aastal ostsid toonase juhatuse 13 liiget firma AMF-i käest ära. Järgnev aasta ei toonud head – kahanesid nii üleüldine nõudlus mootorrataste järele kui ka Harley Davidsoni turuosa. Kuna müük ei edenenud tekkisid suured laojäägid ja tootminst samas mahus jätkata polnud enam võimalik. Tootmist kärbiti suures ulatuses ning 1800 töölist 4000ndest vallandati.
1983 andis USA madalseisus mootorrattatootjale abikäe toonane president Roland Reagan. Ta tõstis jaapani mootorrataste importmakse 4,4 % -lt 49,4 %-ni. Sellest sammust oli kasu ainult järgmised viis aastat (neid makse hakati sammhaaval vähendama).
1985 oli firma pankroti äärel. Toonane juhatuse esimees Richard Teerlink töötas välja firma restruktueerimise kava: juhatus formeeriti jaapani firmade mudeli järgi, juurutati uued turundusstrateegiad, ja tootmistehnikad ning parandati oluliselt kvaliteeti (1984 esitletud uus EVO mootor oli eelkäiatest oluliselt töökindlam ja hooldevabam).
1987 (aasta ennem jaapani mootorratastele kehtestatud importmaksude tühistamist) Kuulutas Harley Davidsoni juhtkond avalikult, et neil ei ole enam vaja maksusoodustusi võitlemaks Jaapani tootjatega. Firma turuosa ja müüginumbrid hakkasid vaikselt suurenema.
Kui 1985 aastal teenis firma kasumit 3 000 000 dollarit siis 1995 aastaks oli see number kasvanud 112 000 000 dollarini.
Tänapäeval on Harley Davidsonil 4700 töötajat ning peamiselt liisinguküsmustega tegelev tütarfirma Eaglemark Financial Services. Ainuüksi ühendriikides on firmal üle 600 müügiesinduse. Peale mootorrataste toodetakse veel ka riideid, sõiduvarustust ning tegeletakse mootorite kapitaalremondiga. Kodumaal on Harley Davidsoni turuosa suurte (üle 751 ccm töömahuga) mootorrataste hulgas ca 56%.
Turundus Harley Davidsonis
Harley Davidson oli omanud mootorrattaturul monopoolset seisundit aastakümned. Kuid 1970ndatel tõid jaapani tootjad turule suures koguses odavaid ja töökindlaid tsikleid. 1973-1983 langes Harley Davidsoni turuosa USA-s77.5%-lt 23.3%-le. Turuliidriks sai Honda turuosa oli 1983 aastaks 44%. Harley Davidson ei oleks kunagi saanud võistelda jaapani tootjatega hinnas. Niisiis tuli toodet hakata müüma teistele väärtustele tuginedes ning parandada kvaliteeti.
Samaaegselt muutus ka USA tarbijate mõttemaailm. Hakati nõudma rohkem tarbijale suunatud ning tarbijate soovide kohaselt valmistatud tooteid. Kui varem Harley Davidson oli dikteerinud klientidele milliseid tooteid on võimalik osta siis nüüd pidid nad üha enam klientide soovide ja nägemustega.
Uus turundusfilosoofia loodigi tuginedes klientide soovidele ja nägemustele. Selleks viidi läbi suureulatuslikud turundusuuringud, mis koosnesid küsitlustest, intervjuudest ja fookusgrupi uuringutest.
Imidz
Harley Davidsoni brändi põhiline jõud peitub selles, et toodet müüakse inimesetele kes seda armastavad. Harley Davidsoni president Richard Teerlink ütleb, et see mootorratas esindab Ameerikat. Tegu on Ameerika ikooniga. Tsikliga käib kaasas seiklushimuline vaim. Harley Davidsoni omamine on kui hobuse omamine metsikus läänes. See „terasratsu“annab omanikule vabaduse ning võimaluse minna kuhu iganes. Selle mootorrataga käib kaasas vabadus ja iseseisvus. Tegemist on legendaarse tootega.
Lojaalsus Harley Davidsoni brändile on emotsionaalne. Inimesed ei mõtle seda ratast ostes tehnilistele nüanssidele ega hinnale.
Firma sümbollika sisaldab endas USA lippu ning kotkast, mis peegeldavad kirge ja vabadust, mida ameeriklased naudivad.
Harley Davidsoni ostjat on raske klassifitseerida. Harley Davidsoni omanike skaala varieerub lihttöölistest kuni tipptaseme juhtideni välja. Põhiline põhjus Harley Davisoni ostmiseks on soov põgeneda igapäevarutiinist ja saada kellekski teiseks.
Kui konkurendid rajavad oma reklaamikampaania tuginedes toote tehnilistele omadustele ja võimalustele siis Harley Davidson müüb oma tootega kaasas käivat müstilist aurat. Vabalt sõitmise tunne, uhkus legendi omamise üle, hallist massist erinemine ning teiste mootorratturite seltskond on omadused, mis käivad kaasa selle tootega.
Kliendisuhted
Harley Davidsoni mootorrata ostuga käib kaasas 1 aasta tasuta HOG (Harley owners group) liikmeks olemist. HOG asutati aastal 1983 osana programmist, mis pidi õhutama Harley Davidsoni omanikke aktiivselt oma mootorrataga tegelema. Samaaegselt hoiab see kliendi firmale lähemal ja võimaldab kliendiga paremini suhelda ning saada tagasisidet. HOG on maailma suurim mootorratatootja poolt sponsoreeritud tsikliklubi. HOG-il on üle maailma 295 000 liiget ning 900 osakonda. HOG korraldab igal aastal üleriigilisi kogunemisi, väljasõite ning osariigisiseseid kogunemisi. Need üritused julgustavad inimesi mootorrataga sõitma ning jagama oma kogemusi teiste mootorraturitega. Üritustel saab näha proffessionaalsete mootorratturite demonstratsioonesinemisi, küsida spetsialistide käest küsimusi, liituda HOG-iga ning osta Harley Davidsoniga seotud meeneid.
HOG-i juhataja Michael Keefe on öelnud, et sellised üritused aitavad väga hästi klienti firmaga siduda. „Kui inimesed tegelevad pidevalt oma mootorrataga siis nende huvi tsiklite üle ei rauge.“
Aprillist oktoobrini käivad Harley Davidsoni töötajad võimalikult paljudel mootorratturite kogunemistel ning mootorratapoodides. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju tagasisidelt klientidelt. Klientide ideedest ja soovidest on koostatud andmebaas.
Turundusosakonna oskus oma kliente kuulata on nõudluse Harley Davidsoni järgi viinud nii kaugele, et praeguste tootmismahtude juures ei suudeta seda rahuldada.
Reklaam
HOG ei paku Harley Davidsonile mitte ainult tagasisidet klientidelt vaid on ka põhiline väljund oma kauba reklaamimiseks. Kõiki uusi mudeleid ja tooteid esitletakse HOGi kogunemistel. Harley Davidson jätab tarbijatele sügava mulje.
1983 käivitas firma kaubamärgi litsenseerimise programmi, millest tõusis tulu nii tehasele kui edasimüüjatele. See programm tegi lõpu võltsitud Harley Davidsoni riiete ja meenete müügile ja tegi firmale kõvasti reklaami. Üks Harley Davidsoni reklaaminippidest on kalendrid ja plakatid, millel modellid poseerivad nende mootorrataste kõrval/peal, kandes samal ajal firma sümboolikaga riideid. Firma teeb üha enam reklaami tavalisetes levinud ajakirjades (mitte ainult spetsiifilistes mootorrataajakirjades). Kaks korda aastas antakse välja riiete ja meenete kataloogi. Harley Davidsoni riideid müüakse isegi sellistes kaubamajades nagu Bloomingsdale ja J.C. Penny. Kõige selle eesmärk on panna mootorratast ostma sellised inimesed kellel pole kunagi sellist mõtetki olnud.
Ainulaadne reklaamistrateegia on Harley Davidsoni kohvikud. Need asuvad müügiesinduste vahetus läheduses ning nende eesmärk on meelitada inimesi müügiesindusse.
Kuulsaim säärane kohvik asub New York-is ja see võitis 1994 aastal restoranide sisekujunduse auhinna tänu oma ameerikalikule olemusele.
1995 võitsid Harley Davidsoni reklaamitehnikad Kelly reklaamiauhinna. Mootorrataste müügil tuleb abiks ka täielikult Harley Davidsonile kuuluv liisingufirma Eaglemark Financial Services. Harley Davidsoni ost on tehtud kliendile lihtsaks – ühest müügiesindusest saab osta nii mootorrata kui ka varustuse ning vormistada liisingulepingu kui seda peaks vaja olema.
Toode
Harley Davidsoni tugevaks küljeks on suurekubatuurilised mootorrattad. Tänapäeval nad ainult selles klassis tegutsevadki. Nad on loonud ka mininišše nagu customized touring, sport touring, ja sport street.
Algusaastatel tootis firma ainult kolme liiki mootorrataid ja need olid saadaval ainult halli värviga värvituna. Tõsise mootorraturi soov on aga teisest mootorraturist erineda ja nii algas massiline rataste ümberehitamine ja disainimine. Sündis custom stiil. Firma taipas, et hoopis nemad ise võiksid selles vallas tegutseda ja raha teenida, pakkudes klientidele rohkem isikupärasemaid lahendusi. Mudeliskaalat laiendati ning lisavõimalusi tekitati juurde. Tänapäeval on mudeliseeriaid rohkem: Sportseter, Dyna Glide , Softtail, Touring, V-Rod. Kõik seeriad sisaladavad mitu mudelit ja neid rattaid saab pisisasjadeni lasta enda meele järgi kohandada ning ka värvigamma on lõputu.
Hinnapoliitika
Harley Davidson ei ole kunagi kavatsenudki hinna osas järeleandmisi teha. Samas kui konkurendid, nagu näiteks Honda, lasevad kogu aeg hindu alla ja teevad palju reklaami, jääb Harley Davidson oma põhimõtetele kindlaks. Harley Davidsoni väärtust kaitstakse kiivalt devalveerumise eest. Kui jaapanlased kasutavad oma tsiklites palju plastikosi siis Harley on tehtud endiselt terasest. Metallosad on kvaliteetsemad ning omanikul on võimalik hiljem lasta oma soovide järgi ümber ehitada. (nt. porilauad lõigatakse lühemaks, raami kuju muudetakse jne). Harley Davidson on alati hoidunud nõudluse sajaprotsendilisest rahuldamisest. Alati toodekse natuke vähem kui turg nõuab. Tsikli saamiseks peab klient olema 6 -18 kuud järjekorras. See loob situatsiooni kus aasta vana mootorratas maksab ca 30% rohkem kui uus. Selline poliitika teeb Harley Davidsoni veelgi ihaldusväärsemaks ja eksklusiivsemaks tooteks.
Müük
Harley Davidsonil on üle maailma 1065 edasimüüat. Ametlik esindaja Eestis on A/S I.T. Moto. Firma turuosa on USA-s 56%, Jaapanis16%, Euroopas 10% ja Austraalias 38%. Müüginumbrid välisturgudel võiksid olla suuremad, aga Harley Davidsonil on USA edasimüüjatega leping, et nad ei müü välismaale rohkem kui 30% oma toodangust. 1983 viis firma läbi programmi milles tutvustati edasimüüjatele kaasaegseid müügitehnikaid. Eesmärk oli müüa toodangut efektiivsemalt ja suuremas koguses. Firma sponsoreeris müügipersonali koolitusi ning terve see ettevõtmine ristiti Harley Davidsoni Ülikooliks. Harley Davidsoni juhatus peab edasimüüjaid oma äripartneriteks ning aitab neid igati. Finantseerib arendustegevust, ja annab kõikvõimalikku konsultatsiooni. Ka edasimüüjad investeerivad oma raha nendesse programmidesse. See loob ühtlustunde. Edasimüüjad tunnevad ennast osana Harley Davidsonist.
Kokkuvõte
Harley Davidson on näide sellest kuidas ühe firma juhtimisest ja turundusosakonna tööst sõltub see kas ollakse turuliider või pankrotiohus teisejärguline tegija. Õiged otsused on teinud selle firma legendaarseks. Harley Davidson ei ole mitte ainult legendaarne mootorratas vaid ka legendaarne turunduseeskuju. Selle firma strateegiad ja uudne lähenemine kliendisuhetes on viinud nende nime turundusõpikusse heade näidete lehekülgedele. Firma jätkab tänapäeva üha karmimaks muutuvas konkurentsis endiselt edukalt ja on nüüdseks jätnud sügava kustutamatu jälje nii tehnika kui turunuduse ajalukku.
|
| 23.03.2005 at 10:54 |
Last edited 23.03.2005 at 10:56 by sten666
|
Quattro
|
H-D teemad
lööge mind nüüd maha, aga minu arvamus on, et H-D ja muud custom tüüpi rattad, on rattad millel on vaid välimust. Sõidumugavus ja praktilisus on olematu. Linnaummikutes on raske nendega ukerdada, maanteedele pole asja ning mets unusta üldse ära. Kui sis jahh vaiksel tunnil kusagil kruisata....
____________________________
Passat,R1100GS |
| 23.03.2005 at 10:58 |
|
Crwq
|
H-D teemad
quote:
Indrek:
Tüüpiline supra jne küsimus on, et mis nendes ameerika autodes siis nii tähepaneväärset on?
No seda minagi et ema - tütre temaatika. Küsimuse sõnastus sai vist veidi mööda. Mõtlesin umbes midagi sihukest et kui ilma esteetilis-vaimsete emotsioonideta asja võtta siis miks ma peaksin bikele eelistama HD-d või lihtsalt mingile teisele kaubamärgile just seda konkreetset. Et midagi argumenteeritut peale selle et HD see kõige, kõige on. Nagu 7 asja hambapasta reklaamis
Edit: Eelnevast kirjandist leidsin ühe põhjuse. Ajupesust tingitud müstiline aura. |
| 23.03.2005 at 11:14 |
Last edited 23.03.2005 at 11:51 by Crwq
|
Quattro
|
H-D teemad
Kas H-D varuosad on Eestis laokaup? Eestis on mootorrataste esinduste tase üldse allapoole nulli. Kui Bikeworldis laiutati minu US variant Transalpi piduriklotside suhtes ainult käsi, siis Motodepoos teati tel. teel, millised klotsid lähevad ja on laos olemas ka.
____________________________
Passat,R1100GS |
| 23.03.2005 at 12:53 |
Last edited 23.03.2005 at 12:55 by Quattro
|
Indrek
|
H-D teemad
quote:
Quattro: Kas H-D varuosad on Eestis laokaup?
Ei ole loomulikult, samuti pole ka olemas ametlikku kauplust varuosade ostmiseks.. |
| 23.03.2005 at 14:11 |
Last edited 28.03.2005 at 07:46 by Indrek
|
|
1 2 3 
