| Poster |
Message |
 urmas
|
 G-Tech
Sai pisut oma autosid piinatud ja G-Tech´ga 1/4 miili mõõdetud. Tulemid olid üsna stabiilsed.
1994 Mustang GT - 14,67s 98,2mph
1997 Jeep Grand Cherokee 5.2 - 16,05s 88,2mph
Stangil on hingav väljalase, muidu suht stock. Jeebu on süütu. |
| 31.08.2001 at 20:44 |
|
Erkki
  |
G-Tech
Kas see G-Tech on Su enda oma ja kas seda mingitel tingimustel ka laenata saab? Ja kas selleks peab ka 1/4 miili maha märkima? |
| 31.08.2001 at 21:12 |
|
urmas
|
G-Tech
Seade on laenatud ja läheb homme õhtul tagasi Soome.
Keegi füüsik-elektroonik võiks ära seletada kuidas raskuskiirendus, kiirus, keha mass ja aeg omavahel sõltuvuses on  Kui täpne selline riist on, ei oska öelda.
Peep ja Ats korra juba lahkasid seda teemat: http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?TopicID=897#7541
|
| 31.08.2001 at 22:42 |
|
peep
Moderator |
G-Tech
Nii minu enda, kui ka usa kogemuse põhjal võib väite, et 1/4 miili aeg on suht täpne aga lõppkiirus on natuke optimistlik. Seda seetõttu, et g-tech fikseerib kiiruse 400 m joone peal aga rajal mõõdetakse mingi vahemiku läbimise keskmine.
Juhul kui on soov oma auto juures tehtavate muudatuste mõjust aimu saada või nisama häälestamise juures, siis on g-tech meie oludes asendamatu. Neid performance meter'eid on teiste firmade toodetena ka pakkuda aga momendil ikkagi g-tech kõige levinuim toode on. |
| 01.09.2001 at 08:33 |
|
peep
Moderator |
G-Tech
Jäi ütlemata, et väga hea tulemus on Mustangil, kui vaadata kasvõi Tartus väljasõidetud aegu. Võib-olla isegi natuke liiga hea, samasugused ajad on näit. vanematel stock LT1 f-body'del. Aga eks see oleneb palju ka tingimustest ja ega g-tech mingi 100 % täpne riistapuu ei ole. Igatahes nii julgustavate tulemuste põhjal võiksid järgmisel aastal kuskil korralike ajavõtuseadmetega üritusel ka tegeliku aja välja selgitada.
Erkki: ei pea distantsi välja mõõtma, ta ise saab aru, kui 1/4 miili läbi on. |
| 01.09.2001 at 08:53 |
|
kaku
|
 G-Tech
Kellel on koolifüüsika meelest läinud, sellele on abiks on vaadata lehekülje http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fyysika1/
Päris hea ülevaate aparaadi tööpõhimõttest annab http://www.race-technology.com/WebPage/Products/Accelerometer/MeterTech.html |
| 01.09.2001 at 16:53 |
|
ats
|
G-Tech
quote:
Mustang GT 94 wrote:
Keegi füüsik-elektroonik võiks ära seletada kuidas raskuskiirendus, kiirus, keha mass ja aeg omavahel sõltuvuses on Kui täpne selline riist on, ei oska öelda.
Ei ole füüsik ega elektroonika, aga:
massi (ega kiirust) see seade veerandmiili aja jaoks ei arvesta, ainult kiirendust.
Mõõdetakse iga ajaühiku (näiteks 1/100) tagant välja kiirendus, sellest arvutatakse hetkekiirus. Hetkekiirusest saab teada tee pikkuse.
Kiirus: V=Vx+(9.81*G/100) m/s
Tee pikkus: S=Sx+V*3.6 km/h
Vx ja Sx on eelnevalt saadud kiirus ja tee pikkus. G on hetke kiirendus. Oletades, et ajavahemik on 0.01 sekundit.
Selleks, et teada saada auto võimsust läheb vaja massi, õhutakistust (front area ja cd) ning veeretakistust.
Kiirendusandurid on seda optimistlikumad, mida pehmem on auto vedrustus - kiirendades nina tõuseb ning seade arvab, et kiirendatakse rohkem. Mingil neist sai seda ka kompenseerida - öeldes oma auto margi või oletatava vedrustuse läbivajumise.
Ma ei tea, kas mõned neist käiguvahetuse aega näitavad, kuid arvutisse jooksvast datast on seda hea vaadata. Supraga vahetasin 0.29 ja S2000-ga 0.16 sekundit. Pajero automaatkast oli puzzle, endatehtud soft käiguvahetust üles ei leidnud - graafikuid vaadates selgus, et kogu käiguvahetuse protsess võttis aega ca 1 sekund, kuid samal ajal auto kiirendas natuke kogu aeg (erinevalt manuaalkastist, kus auto kiirendus on null või negatiivne) |
| 03.09.2001 at 11:15 |
|
madis
|
G-Tech
Kiirenduse ühik 1m/s2 st 1 meeter sekundis sekundis. Ehk siis iga sekundiga kasvab kiirus 1m/s võrra. Raskukiirendus on u. 9.8 m/s2 ehk siis 1g. Mass ei ole raskuskiirendusega seotud. 1 kg kiirendamiseks 1m/s2 on vaja jõudu 1N (1 newton Kui 1 meetris rakendatakse 1N on töö 1J. 1J töö tegemiseks 1sekundis on vaja 1watt.
Liikuva keha energia on m*v*v/2, J (dzaulides). Sama massiga kiiremale kehale kiirenduse andmiseks on vaja suuremat võimsust. Sellepärast 305 firekas hüppabki kohalt minema nagu konn aga edasi saab kiirendus otsa.
Votnii. Füüsikaõpik abiks (mina teadsin seda peast, oi tubli ) |
| 03.09.2001 at 13:40 |
|
urmas
|
G-Tech
Füüsikute-elektroonikute jutt on lähedane tõele, AGA:
Keha mass on oluline komponent mõõtetulemuse tekkimisel. Kui mass on null, siis ei teki ka mingeid jõudusid ja ei teki mingit raskuskiirenduse diferentsi. Asja hämab ehk see, et auto mass taandub lõpptulemuse leidmisel mängust välja. Tegelikult arvestatakse massi G-mõõtja anduris endas. Selline andur ei saaks anda välja gradueeritud tulemit, kui mõõtesüsteemis mehh. jõu diferentsi mõõtmisel mõju tekitava keha mass oleks tundmatu suurus.
Teooria on paks, aga kes tahab, saab aru. |
| 03.09.2001 at 13:50 |
|
madis
|
G-Tech
GT94:
Ma olen äkki loll, aga IMHO auto mass ei mängi rolli. Rolli mängib pigem anduri mõõtekeha mass. Andur töötab ju nii et teada raskusega proovikeha rõhub pieso vms. rõhuandureid. Auto massi on jah, vaja teada kui tarvis arvutada võimsust vms. Aga kiirenduse korral ? Ei usu. Kui mul ei ole õigus, siis parandage. |
| 03.09.2001 at 13:53 |
|
urmas
|
G-Tech
Madisel on õigus iga kandi pealt. Massi silmas pidades räägitakse mõõtekeha massist. Paraku tavakodanikule on see kõik hämar udu, kuna tema tahab teada auto kiirus- ja kiirenduslikke omadusi. Tõsi on, et auto võimsuse arvutamise korral peaks teadma auto reaalset massi, tuuletakistust erinevatel kiirustel jne. jne... |
| 03.09.2001 at 14:08 |
|
ats
|
G-Tech
quote:
MUstang GT 94 wrote:
Füüsikute-elektroonikute jutt on lähedane tõele, AGA:
Keha mass on oluline komponent mõõtetulemuse tekkimisel. Kui mass on null, siis ei teki ka mingeid jõudusid ja ei teki mingit raskuskiirenduse diferentsi. Asja hämab ehk see, et auto mass taandub lõpptulemuse leidmisel mängust välja. Tegelikult arvestatakse massi G-mõõtja anduris endas. Selline andur ei saaks anda välja gradueeritud tulemit, kui mõõtesüsteemis mehh. jõu diferentsi mõõtmisel mõju tekitava keha mass oleks tundmatu suurus.
Tõde on tegelikult ammu öeldud, aga Sa ei taha aru saada.
Auto mass ei taandu välja, seda ei kasutata hetkeksi kiiruse ja teepikkuse arvutamisel.
Anduri osas on Sul õigus. Andur annab G-techile välja hetkekiirenduse. Anduri sees on ränivedrudel pisikene raskus (nagu väike kaal tegelikult), vastavalt vedru läbi paindumisele saadakse G. Skaala on teada ja vaadatakse ainult vedru paindumist (mass enam ei muutu). Küll, aga G-techi ei huvita absoluutselt mingi anduri mass, sest tema saab andurist kätte G ja arvutab sellest edasi.
|
| 03.09.2001 at 14:15 |
|
rustang
Moderator |
G-Tech
quote:
Mustang GT 94 wrote:
Stangil on hingav väljalase, muidu suht stock.
Kui saladus pole, siis mismoodi väljahingamist parandasid?
|
| 03.09.2001 at 14:15 |
|
urmas
|
G-Tech
quote:
rustang wrote:
Kui saladus pole, siis mismoodi väljahingamist parandasid?
FlowTech headerid, offroad X-pipe ja resonaatorid.
|
| 03.09.2001 at 14:34 |
|
rustang
Moderator |
G-Tech
quote:
Mustang GT 94 wrote:
FlowTech headerid, offroad X-pipe ja resonaatorid.
Flow-tech shorties?
Kas poest tellisid lihtsalt, kirveks ei läinud (transakulu USA-st  )? Kuidas saund on? |
| 03.09.2001 at 14:48 |
|
urmas
|
G-Tech
Sound oleks võinud olla parem. Fordil annab parema hääle H-pipe. Kirvest vibutas Lauri454 ja võiks ise oma tegusid kommenteerida Olid kõige odavamad lühikesed headerid - parem ikka, kui kägistatud originaalid. |
| 03.09.2001 at 15:04 |
|
peep
Moderator |
G-Tech
Juppide ostmisest:
Kogu loogika on väga lihtne: Kas ise ostes ja transat orgunnides säästad rohkem võrreldes kohaliku osamüüja hinnaga, kui tekkiv tarnija/transa risk ja ajakulu väärt on või mitte ? Kui säästad siis tasub otse tellida. Minu kogemus on, et enamikel juhtudel ei tasu kusjuures kaalun seda asja iga suurema ostu puhul. Muidugi on asju mida on seetõttu otstarbekam otse osta, et kohalikud jupipakkujad neid lihtsalt usast kätte ei saa.
Mu BAER'i pidurid on ikka kuskil postis kadunud - siiski lootust on.
PS. kellegil Eesti Postis pole kätt sees ? Ma kahtlustan neid ja tahaks asja lähemalt uurida... |
| 03.09.2001 at 15:28 |
|
rustang
Moderator |
G-Tech
quote:
peep wrote:
Mu BAER'i pidurid on ikka kuskil postis kadunud - siiski lootust on.
Olen 2 korda eraviisiliselt tellinud:
1. korral väidetavalt asi postitati 2 korda, kohale ei tulnud, tänaseks raha tagasi saadud.
2. korral kestis tulemine yle lombi umbes täpselt 2 kuud, 10 kilone pakk ja postikulu kuskil 40 taala.
Jama selles, et by default USPS kaudu saates ei ole asjad kindlustatud |
| 03.09.2001 at 15:34 |
|
peep
Moderator |
G-Tech
Pakk oli kindlustatud aga kogu värk võtab jõhkralt aega - pool komplekti jõudis kohale 19.07 ja teine pool on siiani udus. Otsimine ja clamimine käib juba pikemat aega. Nüüd nad (netipood) vist tellivad BAER'ilt pooliku komplekti.
Juba BAER'i tarneaeg on kolm-neli nädalat, lisaks usast tuleb pakk ca. 10 päeva. Hea kui jõuludeks kätte saan...
Aga mul on korduvaid positiivseid kogemusi ka ise tellides, seega kasutan sama varianti kindlasti ka tulevikus.
[Edited by peep on 03.09.2001 at 16:05 GMT] |
| 03.09.2001 at 16:04 |
|
max
|
G-Tech
quote:
peep wrote:
PS. kellegil Eesti Postis pole kätt sees ? Ma kahtlustan neid ja tahaks asja lähemalt uurida...
Mul on üks tuttav, aga ta on Tartus mingi keskmine polt ainult... |
| 03.09.2001 at 16:15 |
|
urmas
|
G-Tech
P.S.
Usas kehtivate saastenormide jms. kohaselt peab auto olema abs. vaikne ja tagant peab tulema värske õhk. Kõikidessse viidetesse "50 state legal" tuleb suhtuda nii, et see on vist ikka lahja. Kui juba modida, siis ikka offroad ja legaalsuse piiri ületades.
Näiteks nagu Lauri 454 "roosad torud" |
| 03.09.2001 at 16:37 |
|
partel
|
G-Tech
Lauri torud pole midagi hullu, mahlakas musklihääl ja muidu rahva lemmik! |
| 03.09.2001 at 17:38 |
|
madis
|
G-Tech
No kurat, püsige subjektis ! |
| 03.09.2001 at 17:46 |
|
urmas
|
G-Tech
Isiklikult mind eriti ei tõmba võistlustel osalema, aga tulemeid tahaks teada küll. Sellistele veidrikele on G-Tech kindlasti sobilik riist. Seetõttu plaanis omale ka selline hankida. Tegin paarkümmend katset. Tahaks väita, et Stangistide jutt eelsüütenurgast ja selle täppisseadistusest ei mõjuta olusiselt lõpptulemusi (Jutt on tehase poolt seadistatud 10 kraadise nurga suurendamisest juhul, kui korrektor on mängust väljas). Tegin katseid 10-15 kraadi vahemikus. Mootori detonatsioon tekib 16 kraadi pealt. Tavaliselt sõidan 13 kraadise nurgaga, kuna see annab madalatel pööretel veits parema momendi. Tartus nägid kevadised miilisõitjad, et kui stardis ketsi ringi lasta, saab parema lõpuaja. Nii see on. Ise veendusin, et lohakas start tekitas kuni 1s nõrgema aja ja kuni 4mph suurema lõppkiiruse. Mida lühem distants, seda rohkem olukord võimendub.
Kindlasti oleks andmeid mälus pidavad seadmed asjalikumad, kuid paber ja pliiats teevad ka sama töö. Mingi nägemuse dünaamikast annab ka G-Tech`i vahetulemus, mis näitab 0-60mph läbimise aega. 0-60mph tulem säilub ainult juhul, kui peale näidu kuvamist autot enam ei kiirendata. Pooltel juhtumitel jäi see kahjuks märkimata, kuna oli muudki teha, kui numbreid vahtida. Tõele lähedal peaks olema 6,1s.
Autol taga hetkel 255/50 Cooper Cobra kumm, millega on paras sõita kurvi märjal asfaldil. Ostes läksin tiba alt. |
| 03.09.2001 at 21:43 |
|
Riho
|
G-Tech
quote:
peep wrote:
PS. kellegil Eesti Postis pole kätt sees ? Ma kahtlustan neid ja tahaks asja lähemalt uurida...
Tundes veidi selliste firmade telgitaguseid, arvan, et otsimine suhteliselt mõtetu töö on. Ilmselt on sinu pakk kusagil jaotuskeskuses tühjade kottide virna all, ning ei tule enne välja kui laomees ükskord kotte hakkab koristama. (näide reaalsest elust). |
| 04.09.2001 at 10:27 |
|
1 2 
