Füüsika jälle...Keegi füüsikast jagab midagi?
Nimelt põles maal maha üks alajaam, selle tulemusena kärssas läbi praktiliselt kogu kodutehnika. Õnneks sai kõigist asja, kaitsmed, toiteplokid - kogu remont suht tühine 1500 eeki 8 asja, telekad ressiiverid, videoprojektor jne. Kahjutaotluse peale vastas Eesti Energia et see on puhtalt kliendi süü kuna ei ole võtnud tarvitusele seadusest tulenevaid meetmeid alapinge kaitseks.
Millest nad väidavad et oli just ala aga mitte ülepinge ei tea. Majal lükkas välja kahe faasi kaitsmed.
Asi lihtsalt põhimõttes kuna suht ülbe kiri tuli vastu...
Et siis mida alapinge teeb?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
Füüsika jälle...Alapingega võib maha põleda külmikukompressori stardimähis,mis on ka väga väikese tõenäsusega juhus.
Aga alapinge ei löö mitte mingil juhul kaitsmeid välja.Toiteplokid põlevad maha ikka ülepinge tõttu
Füüsika jälle...220 V teema pole just minu ala, aga selle kevade loomkatsed kodus lõppesid alumisel korrusel läpaka, mobla laadija ja muusikakeskuse toiteplokkide surmaga. Põhjuseks oli just 0 juhtme sissekärssamine peakilbis. EE mehed likvideerisid jama mingi paari tunniga, kusjuures ülemisel korrusel ei juhtunud midagi. Samas külmikule, pliidile ja muule sarnasele "valgele" tehnikale allkorrusel see mõju ei avaldanud. Sama olukord on olnud ka mu sõbral, kellel läks posti otsast liini 0.
Füüsika jälle...Nimelt kui 3 faasilises süsteemis kaob ära neutraal, siis saab tarbija läbi teises faasis oleva tarbija kaudu N latile faasi mille tulemusena saab esimene tarbija 230V asemel 380V mille tagajärgi põlebmaha kas tarbija toiteplokk, juhtautomaatika vms.
Segane jutt väsimuse tõttu, ei suuda selgemalt hetkel mõelda...
Edit: Pigem seadmed riknesid ülepinge puhul, kuid vastavalt EVS'ile pole nõutud eramutes liigpingepiirikuid...
____________________________
700cid
04.08.2010 at 21:18
1 edit. Last edited 04.08.2010 at 21:20 by metslane
Füüsika jälle...Kuna omal ka sarnane lugu kunagi juhtunud (küll Fortumiga), uurisin veidi paberipoolt ja võtsin välja oma EE eratarbijalepingu.
Lepingu üldsätete punkt 2 ütleb, et lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Tüüptingimuste p.5 "Võrguteenuste kvaliteedinõuded" alapunkt 5.2 ütleb, et võrguettevõtja (EE antud juhul) tagab liitumispunktis pinge vastavuse aeglaste pingemuutuste osas Eesti Vabariigis heakskiidetud pingestandardile. Tüüptingimuste kehtestamise ajal kehtib standard EVS-EN 50160:2000. Seal oli veel klausleid, kui liini pikkus tarbijani on üle 1200 meetri ja üle 1800 m.
Seega minu arusaamist mööda, kui õnnestub tõestada, et pinge ei vastanud sellele standardile, oleks õigus nõuda kahjutasu. Eeldab ilmselt seadmete ekspertiisi, tunnistajaid, kes nägid kuidas tuld lendas jne.
Selline ilus teooria, elu on hoopis teine. Oman praktilist kogemust kontoriga Eesti Energia nii eraisikuna kui ärikliendina. Suhtumine klienti on nagu koerasse, kelle s!ta sisse nad on astunud. Lepingu osapoolena ei aktsepteeri nad mingeid omapoolseid kohustusi tähtaegade suhtes. Vägikaikavedamine lõpeks sellega, et saad teada nende seisukoha, et keegi ei kohusta sind nende käest elektrit ostma, kui ei meeldi...
quote:cipo: 220 V teema pole just minu ala, aga selle kevade loomkatsed kodus lõppesid alumisel korrusel läpaka, mobla laadija ja muusikakeskuse toiteplokkide surmaga. Põhjuseks oli just 0 juhtme sissekärssamine peakilbis. EE mehed likvideerisid jama mingi paari tunniga, kusjuures ülemisel korrusel ei juhtunud midagi. Samas külmikule, pliidile ja muule sarnasele "valgele" tehnikale allkorrusel see mõju ei avaldanud. Sama olukord on olnud ka mu sõbral, kellel läks posti otsast liini 0.
Kui nulljuhe maha põleb siis peaks selle funktsiooni üle võtma kilbi maandus(ehk milleks maandust vaja ongi)Aga et nulli kadumisel tarbija jääks kahe faasi vahele on võimatu juhul kui kilbis on kõik õieti.Sellisel juhul kui pistikusse tuleb kaks erinimelist faasi ,peab juba alajaamas midagi kapitaalselt segi olema.
PS.Teema rohkem elektrotehnika valdkond kui füüsika.
Füüsika jälle...Kui alajaamast kaob 0 siis labi kilbi maanduse saabki tarbija peale läbi teiste (nt. elektrimootor) tarbijate 240+Volti. olenevalt tarbijate Koormusest(takistusest).
quote:uuslane: Kui alajaamast kaob 0 siis labi kilbi maanduse saabki tarbija peale läbi teiste (nt. elektrimootor) tarbijate 240+Volti. olenevalt tarbijate Koormusest(takistusest).
Kas siis sinu arvates tuleb(tekib) kuskilt volte juurde?Misasi see tekitab pinge tõusu?Teine tarbija?
Füüsika jälle...Kui null ära kaob ja majas korraliku maandust pole läheb ikka asi pekki küll.
Ühe faasi otsas elektripirn, teise faasi otsas 3kw boiler. Mõlemast jookseb null juhe ühisele latile kilbis ning sealt edasi siis nulli. Kui nüüd null ära kaob siis pirni pealt mõõtes ei ole seal teps mitte 220V enam. Asi võrdub siis sellega, et jadamisi on ühendatud kahe faasi vahele el pirn ja boiler. Kuna 3kw boileri takistus on väike siis pirn saab ülepinge osaliseks. Maha peaksid põlema siis sellisesse ahelasse jäänud väiksema võimsusega tarbijad.
Füüsika jälle...Alapinge suht kahtlane, kuna enamuse uue elektroonika toiteplokid töötavad vahemikus 100 kuni 240V st usas ja euroopas.
Võid ju kasti pealt vaadata, mis sinna kirjutatud on.
Omal oli ka kunagi kogemus, kui laelambid hakkasid vilkuma ja teleka pilt läks kohati kitsaks nagu nüüdisajal moes ja samas jälle suureks nagu keegi oleks zuuminud(oli mingi ala 1990a vene telekas), lülitasin teleka välja ja panin ruttu testri seinakontakti ja pingeid õnnestus näha alates sajast kuni 300 voldini. Järgmise päeva õhtul kuulsin, et trepikoja null oli katkenud.
Kui sul omal aga kordusmaandus korras, siis sellist asja ei tohiks juhtuda(arvatavasti sellele ka need energia inimesed vihjasid või rääkisid nad liigpinge piirikutest).
Alapingega kipuvad elektrimootorid läbi minema, kuna nad ei saavuta optimaalset tööreziimi, voolud lähevad suureks, kuumenevad üle ja põlevad maha.
Füüsika jälle...Kui üks keskpinge faas ära kaob, siis võib vabalt tekkida alapinge ca 200V. Lambid põlevad väga tuhmilt, telekad jms peaks normaalselt töötama. Alapinge ei tohiks tegelikult seadmeid tappa, ohtlik võib olla pinge kiire muutus, a la 190->250, siis võib toiteka sisenddioodsild laksu saada.
Füüsika jälle...Vahe muidugi selles kas see maandus on ikka kordusmaandus. Ehk on PE mitte PEN.
PEN kaitseks taolisel juhul. Kui ainult PE tehtud siis pole N kadumisel sellest mõhkugi kasu ju.
Et siis kas maandus jookseb N latiga kokku mingis puntis või on sellel oma latt.
Neutraali kadumisel ning kahe järjestikuse tarbija jäämisel faaside vahele kasvab pinge 1,73 korda ja sellega kasvavad ka voolud kuni nõrgim lüli annab järele.
Küsimus veel, et kui hea on hea maandus ehk siis mis oli mõõte tulemus?
quote:Madlobster: Kas keegi sai pahaseks? Ausalt sai jah! Asi hakkab debiilseid pöördeid võtma. Lisaks lollidele foorumi lugejatele hakkavad juba einsteinid ja newtonid lollid olema siis jah kuskilt jookseb piir.
tuuleauto kohta siis: Kui sul on selle 10k järgi selline nälg siis ehita valmis ja tõesta ära nii mulle kui ka teistele, et töötab ja laon sulle selle 10k peopeale.
Kui meie (kogunenud tegelased) selle valmis ehitavad ja see ei tööta siis kas sa ise ka usud, et sa jääd vait ja tunnistad oma eksimust.
Ma söön oma mütsi ka veel takkapihta ära kui selline asi peaks juhtuma. Kui juba füüsikareeglite alustalade seadjad on BS siis meite lihtsa talupojatarkusega kuurinurgas vedelevast kolast kokku pandud käru sinu usku küll pöörata ei suuda.
See ei tähenda seda, et me seda siiski teha ei võiks.
, kui keegi mudelit soovib, siis siit saab toimiva asja soodsalt kätte: