| Poster |
Message |
 Mell
|
 Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Servus üle saja aja!
Pole küll ehitusfoorum, aga mure mul siiski garaaziga seoses ja seega tuli mõte siit arvamusi/kogemusi koguda, ennem kui asja pöördumatult p...e keeran 
Või võibolla ka mingit arvutust, kui see kellelgi igapäevatööga seotud ja paari klahvivajutuse vaev...selle eest poleks ka kahju mõned õlled vms. ulatada!
Lugu siis lühidalt järgmine, et teen garaaziboksi vähe paremini kasutatavaks. Selline klassikaline sovjetiaegne 3,5x6,2m, aga nn "kanaliga", mis tegelikult sama suur ruum, kui pealmine pind. Ja kuna seal all lausa püsti mahub seisma, siis plaan seda vähem vajaminevate asjade ladustamiseks kasutada. Ning kuna süles ei ole eriti mõeldav sinna raskeid asju tassida ja ka otse garaazi lakke ei julge mingit tõstemehhanimi kinnitada, siis tekkis mõte esiteks küljeseinast eenduvatele "postidele", risti üle garaazi, panna raudtala, ja siis sinna peale miskine, nt laagritel liigutatav, tõstemehhanism. No ja nüüdseks juba tekkinud ka tala, selline otsast vaadates H kujuline, nii 200x200 mõõdus ja 3450 pikkusega...aga mida enam ma seda vaatan, seda enam mul tekib kiusatus see tala omakorda PIKUTI pooleks lõigata. Ehk tekiks siis 2, ristlõikes T kujulist latti, pikkusega 3450mm. Miks:
esiteks ei hiilga see garaaz kõrgusega ja kui tala koha pealt kaotaks 200mm asemel ainult 100mm kõrgust, oleks see suur asi,
teiseks saaks tala kummasegi garaazi/kanali otsa, ehk et vähe mugavam (tõstemehhanismi teeks kuidagi lihtsalt ühe lati pealt teisele ümbertõstetavaks?)
Ühesõnaga terve tala tugevuses ei kahtle, aga sisetunne ütleb, et seda pikutipoolitades kaob tugevus kordades...
Kas jääb piisav, et taluda keskkohas (egk siis 1,7m otstest) maksimum 200-300kg raskust (nt mõni tavaauto mootoritoorik või kergem enduromotikas vms, pluss tõstemehhanism ise...)? Ja kui asi piiripealne, kas päästaks see, kui teha tõstemehhanismi "kelk" vähe pikem, et välimised toetuspunktid (siis ratasteks olevad laagrid vms) oleks näiteks juba 400 või isegi 500mm keskpuntist eemal?
Tänud ette, kui keegi korra süveneda viitsib
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 04.08.2015 at 11:43 |
1 edit. Last edited 04.08.2015 at 11:45 by Mell
|
Jesper
 |
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Nats vähem kui 2x nõrgemaks läheb, ehk muretsemiseks pole põhjust
Mul praegu pole tabeleid käepärast, aga ma kujutan ette et purunemiskoormus on sellel pooleks lõigatud talal sellises konfiguratsioonis tonnides, ehk see mootor jms küll probleeme ei valmista. Enne annab tõstemehhanism saba kui tala.
Seda kõike muidugi juhul kui tala on ikka standardne, ehk materjali paksus on sinna 10mm tuuri.
Edit: Oh sinder, loll on ikka loll olla. Palun see postitus tähelepanuta jätta.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 04.08.2015 at 12:17 |
3 edits. Last edited 04.08.2015 at 16:46 by Jesper
|
karel87
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Hoidke nüüd hobuseid ja lõiketööriistu veel natu tagasi. Kui see HEA200 nüüd piki vööd pooleks lasta, siis saadud T-ristlõike vastupanumoment on pea 30x väiksem, kui algsel talal.Seda siis sellisel juhul, kui ma ikka õigesti aru sain ja plaan on saadud 100mm kõrgune ristlõikepoolik lapiti suunas kandma panna. Mingit automootorit võib see nibin-nabin kanda, aga tõsteseadmetele kohast varutegurit seal pole. |
| 04.08.2015 at 14:13 |
|
SPITFIRE
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Kui arvutustes vigu ei teinud, siis peaks 300 kilogrammiga pinge 152 MPa olema, ehk teras S355 puhul 2,3 kordne varutegur.
____________________________
Hell Camino |
| 04.08.2015 at 14:20 |
|
Joel
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Kas lakke lati keskele igaks juhuks ühte ankrut ei anna panna? Lihtsalt südamerahu huvides.
____________________________
2xV8 |
| 04.08.2015 at 14:41 |
|
karel87
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Leitud pinge on õige. Aga see on tsentreeritud ja staatilisel koormamisel, elastsele pingejaotusele vastav pinge. Kuskil ketiotsas tsiklit või automootorit kõigutades ei ole olukord kindlasti staatiline ega tsentreeritud. Arvesse tuleks ka võtta seda, et ülespoole vaatav, lõigatud vöö serv on ju külgsuunas kinnitamata ja selle lõigatud vöö kohtne stabiilsuskadu võib antud olukorras olla täiesti reaalne. Eriti kui üritatakse näiteks nurga all autost mootorit välja sikutada. Lõpuks saab muidugi eeldada ja arvutada igasuguseid olukordasid, aga ei maksa unustada lähteülesannet, milleks on garaaži talile tala paigaldamine . Mingi HEA100 oleks sinna juba ulja varuga. Praegune HEA200 lõhestamine on insenerlikus mõttes materjali raiskamine. |
| 04.08.2015 at 15:23 |
|
Mell
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Hai,
et tänud kaasa mõtlemast kõigepealt!
Niipalju veel, et talal on väliskülgedel küll materjali paksust 10mm, aga sel "vahevööl" siiski mingi 6-7mm ainult (on teine talatüüp, kus ka seal 10mm, aga see juba HEB... nimega)
quote:
...Kui see HEA200 nüüd piki vööd pooleks lasta, siis saadud T-ristlõike vastupanumoment on pea 30x väiksem, kui algsel talal.Seda siis sellisel juhul, kui ma ikka õigesti aru sain ja plaan on saadud 100mm kõrgune ristlõikepoolik lapiti kandma panna...
Jah, täitsa õigesti mõistad mu plaani ja see number ongi see, mida kuuda "lootsin" (loe: kartsin ). Sest muidu on tuletajaid olnud veel, kes pakuvad stiilis, et poole väiksem ristlõige on neli korda väiksem kandevõime vms. Ise oleks huupi pakkunud, et maks. vast 10x väiksem, aga et 30x, nojah...optimist
Muidugi samas, kui SPITFIRE arvutus kehtib ( terase tüüpi ma küll seal määrata ei oska...), oleks nii "kahepoolekordne" varu piisav küll ju?
Sest tõesti, maksimummootor, mida plaanis seal liigutada, on Opeli R6, mis täiskomplektsena kaalub 260kg. Aga sedagi pigem juba toorikuna ja ainult ote üles või alla, sest auto aiste vahelt ei plaani sellist kindlasti seal eemaldada, seda on kordi valutum kahesambalisel tõstukil stiilis "sillatalaga koos alt välja" teha. Ning mootorrattad ka pigem 100-120kg, maks 160 vb...
Lakke kinnitamist, isegi fikseerimist, ma siiski pigem pelgan, sest seal ikkagi mingi aastakümneid vana veneaegne paneel, "krtteabmiskvaliteet" ja ennem uue bituumeniga katmist niiskust ka veel näinud/saanud. Lisaks olid veneaegsetel laepaneelidiel vist mingid torujad tühimikud ka piki paneeli...?
Pigem las vetrub keskelt paar mm läbi...praegu pigem uurin maad, et ega lausa sentimeetrides läbipaindumist karta pole. Plaksuga pooleks vast ikka ei läe? 
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 04.08.2015 at 16:58 |
|
madis
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Ilma pikemalt arvutamata julgen öelda et jääb liiga nõrgaks.
Kui kõrgust vähe, siis pane pigem karp, sest koormust võtab vastu suures osas ALUMISE SERVA RISTLÕIGE mida T tala puhul on väga vähe..
Pane nii nagu on ja ära pooleks lõika, siis on OK.
Tõstemehhanismi võid panna sellise, kus tross jookseb piki tala ja kelgu keskelt tuleb alla - nii saad vintsi panna üht tala otsa ja ei kaota kõrgust (kelgu võib teha väga madala). |
| 04.08.2015 at 16:58 |
1 edit. Last edited 04.08.2015 at 16:59 by madis
|
Mell
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
quote:
karel87: ...Mingi HEA100 oleks sinna juba ulja varuga. Praegune HEA200 lõhestamine on insenerlikus mõttes materjali raiskamine.
Nojah, selle valiku ees olen praegu lihtsalt veidi "olude sunnil". Kuna tuttaval jäi majaehitusel just selline 3,5m jupp üle ja sain selle pm. niisama. Või noh, veidi üle keskmise konjakit poolvägisi vastu viies. Mis ilmselt on ikkagi suht niisama...ma nende poehindadega küll kursis pole.
Samas kui kellelgi oleks pakkuda selle HEA200 vastu 2x vähemalt sama pikkus HEA100, võin ju vahetust ka teha 
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 04.08.2015 at 17:08 |
|
margus61
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Kui sealt HEA200 talalt keskelt 100 mm riba välja lõigata ja T-osad tagasi kokku keevitada? Ühe lõike asemel kaks ja vist ei pea pidev keevitus olema. Tööd on veidi rohkem, aga materjali saab ära kasutada. Tunde järgi võiks tugevusest piisata.
Oma kogemusest võin öelda, et plaani "ega ma seal suurt tõstma hakkagi" ei jagu kauaks. Märkamatult on Jeebil tagumine ots kärukonksust üles tõstetud, et tagasilda oleks parem õli sisse toppida jne. |
| 04.08.2015 at 20:00 |
|
hrt6nis
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Tere,
Nõustun, et niisama pooleks lõigata ja lakke otstest kinnitada ei ole mõtet. H-profiil on terve ristlõikena üsna stabiilne tänu oma laiadele vöödele. Kui sa nüüd selle ristlõike pooleks lõikad ei ole sul tala surve tsoonis (ülemine osa mida paindel üritatakse kokku suruda) enam sellist laia osa, mis tagaks head stabiilsust.
Pane see tala näiteks rohkem tagumsie seina poole, kus ei jää nii palju ette.
Kuna koormus on dünaamiline, siis lihtsate tugevusarvutuste tegemine sellises olukorras ilmselt tõesti mõtetu.
Ma eriti ei tahaks uskuda, et mootor sul õõnespaneelid alla tõmbab.
Üks võimalus oleks lõigata küll tala piki seina pooleks ja keevitada külge mingite vahemaade tagant (kasvõi 1m) lapid. Nendest ankrud läbi ja lae paneelide külge kinni. See aitaks oluliselt kaasa stabiilsuse kaole ja paneb laepaneelid talaga koos tööle. |
| 04.08.2015 at 20:31 |
|
trs200
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Äkki peaks homme helistama mõnda metalli müüvasse ettevõttesse ja küsima, palju maksab sobiv õiges pikkuses H-profiiliga tala jupp?
Ja pärast müüd praeguse tala mõnele huvilisele maha. Mul endalgi varsti ühe silluse tegemine plaanis, aga mittekandva seina puhul on selline profiil vist kerge overkill. |
| 04.08.2015 at 23:13 |
|
viplala
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Mina jätaksin lati lõikamata ja ehitaksin seinte äärde hoopis nn relsid, odavast metallist, mida mööda tala liigutada saaks. Seinte ääres on võimalik mis iganes pilbastest kandev konstruktsiooni luua nii, et see ruumi ei võta, ning plussiks oleks üle lae liigutatav telfer, mida saab vajadusel garaaži otsaseina äärde eest ära lükata. Seinaäärse konstrui annab edukalt valmistada ka puidust, millele siis omakorda paar toru (vms sobilikku metalli) relssideks peale visata, mille peal omakorda hakkaks jooksma laagritel HEA200. Mingi kraanade ja niisama tilbendavate taladega ei viitsiks küll vaeva näha, seda enam, et kokkuvõttes läheb juurde ostetava materjali hind samasse auku. |
| 05.08.2015 at 03:27 |
|
Mell
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
quote:
margus61: Kui sealt HEA200 talalt keskelt 100 mm riba välja lõigata ja T-osad tagasi kokku keevitada? Ühe lõike asemel kaks ja vist ei pea pidev keevitus olema. Tööd on veidi rohkem, aga materjali saab ära kasutada. Tunde järgi võiks tugevusest piisata
Jah, aga sellega saavutab siis ainult pool võitu, ehk ainult see kõrguse asi, aga lõpptulemuseks on ikkagi ainult üks tala, mitte kaks, nagu ideaalis tahaks, st. garaazi mõlemasse otsa. Ma igaks juhuks selgitan veel üle, miks mind kangesti see kahe tala mõte köitma hakkas: seal garaazis on mõlemas küljeseinas, nii meeter otsaseintest eemal ( ehk kanali kummaski otsas, üles/alla tõstmiseks ideaalse koha peal!) sellised seinast paarkümmend cm eenduvad tellistest moodustised, mida olekski siis ülihea tala otste all ära kasutada, kui ülevalt ühe kivi jagu kõrguses ja tala laiused toetuskohad teha. Ehk et ei plaanigi otstest lakke kinnitada, nagu siit paar posti tagasi käis, vaid ikka otsad jääks nende "tugipostidesse" tehtud süvenditesse kandma. Noh ja lakke kinnitades seda muidugi ei karda, et laepaneeli alla tõmbab mootoriga...aga kas mitte niiskust saanud betoon ei kipu selline rabe olema, et ei pruugi enam isegi fikseerimisplaatide ankruid hästi kinni hoida, kui nüüd pikioolitatud latt ikkagi ennekõike ülesalla suunal "läbi vetruma" hakkab? Igatahes mõrasid on seal laes küll juba niigi näha...ja sealt edasi see hirm, et äkki satub sinna "õõneskoha" peale, kuhu siis kinnitada ei kannata, aga lihtsalt mõtetuid auke lakke muudkui lisandub? Aga võibolla tõesti põen üle ja liiga alahindan seda sovjetiaegset, päevi näinud betooni
Aga siit edasi tekkis mõte, et kas ei võiks siis juba veidi abiks olla see (kui nüüd ikkagi seda pikipooituse teed minna), kui lõikekohale uuesti mingi suvalisem latt peale keevitada? Sest praegu meenub, et kuskil aiaääres küll mingeid 4x40 või 5x50 vms ristlõike mõõduga latte vedelemas näinud. Ei anna küll endist H mõõtu kaugeltki välja, aga kui osagi väge sealt tagasi saada? Ja peaks vist just ennekõike selle olukorra vastu aitama, kui midagi peaks "kiikuma" hakkama seal keti otsas...?
(Muidugi kui see nüüd keevituse kuludes jälle mõtetuks ei muutu. Sest suvaline garaazikeevitus vist veidi lahja sellise ettevõtmise jaoks ning spetsialistil selline 7m tugevat keevist on hea hulk tööd ja elektroode ikka...?)
(Ja relside mõte käis korra endal ka ennem pikipoolituse mõtet peast läbi...aga kuna see HEA200 ikka päris paras kolakas ja siis et liigutades mingid laevalgustused ette ei jääks ja relsidel ikka usutav tugevusvaru oleks jne...siis tundus küll, et tuleb sel juhul seinaäärstel riiulitel umbes poolest meetrist kõrguses loobuda, mis ka väga ei vaimustanud...)
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 05.08.2015 at 11:04 |
|
Maik
 |
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
üle 3m 6.7mm rauda lõigata pole ka just maailma toredaim ettevõtmine samas. Omajagu tööd.
Tavaline normaalne keevitus hoiab ikka päris kõvasti,kui vähegi keevitada oskad,keevita ise need latid peale.
Mina seda lage küll eriti ei pelgaks, kohanud päris kõvasid betoone veneaegseid mis puurimisele hästi vastu peavad...
Poolpiduselt ei maksa teha,aga hulluks ka mõelda pole mõtet. Pealegi saad sa enne testida seda,mingi ohutu raskusega.
Mitteliigutatava tala miinus ongi see,et tegelt on ta ikkagi üsna mõttetu,sest tihti tahad ikkagi mootorit üle auto nina tõsta vms,
muidugi saab ju ka auto alt ära ajada,aga talvel näiteks üsna tüütu
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
|
| 05.08.2015 at 23:53 |
|
karel87
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
Õõnespaneele ei maksa jah karta. Kui altpoolt trossid/vardad veel välja pole korrodeerunud, siis tegelikult pole nendega muret. Need paarsada kilo, mida tõsta kavatsed, et mängi paneeli kandevõimes suurt rolli. Ainuüksi lumekoormust arvutatakse sellisele katusele 150kg ühele ruutmeetrile. Tavaliselt algas nõukaaegsete õõnespaneelide nomenklatuur kandevõimest alates 450kg ruutmeetrile. Kui lihtsalt vaja mingit pidepunkti asjade kanalisse tõstmiseks, siis mina ei viitsiks ilmselt taladega jamada. Puuriks keermelati läbi õõneka, peale mingi paksem tugiplaat ja kontreeritud mutrid ja olekski pidepunkt olemas. |
| 06.08.2015 at 11:54 |
|
compact
|
Raudtala (HEA200) tugevus peale poolitust?
quote:
karel87: siis mina ei viitsiks ilmselt taladega jamada. Puuriks keermelati läbi õõneka, peale mingi paksem tugiplaat ja kontreeritud mutrid ja olekski pidepunkt olemas.
Mul ongi sääraselt lahendatud, polt läbi lae ja suvalisest tööristapoest keermega metallaas otsa. Olen selle poldi otsa näiteks ühe ligi 400kg liikurvahendi üles riputanud. Vajadusel saad neid polte kasvõi terve kanali pikkuse täis laduda. Laeruumi röövib ka kindlalt vähem kui sajane tala. |
| 13.08.2015 at 15:04 |
1 edit. Last edited 13.08.2015 at 15:06 by compact
|
|
