| Poster |
Message |
 anryo
|
 Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Täna algab eeskujuliku liiklemise nädal.
See nädal on üle-eestiline eeskujuliku liiklemise nädal, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu meie liiklemisharjumustele.
Nädala jooksul, esmaspäevast neljapäevani, keskenduvad erinevad veebifoorumid ja Raadio 2 hommikusaated liiklusteemadele, kus selle ala eksperdid ja liikluses osalejad oma kogemusi ja tähelepanekuid jagavad. Eeskujuliku liiklemise nädal kulmineerub laupäeval, 7, mail peetava kogupereüritusega Tallinna Lauluväljakul, kus võetakse kokku nädala jooksul räägitu ning tunnustatakse kutselisi bussijuhte, kes igapäevaselt reisijate turvalisuse eest seisavad ning neid ohutult sihtpunkti sõidutavad.
„Oleme kõik liikluses igapäevased osalised ning soovime, et Eesti liikluskulutuur muutuks paremaks. Kindlasti on palju abi sellest, kui saame kõik oma liiklemisega olla teistele eeskujuks – oleme hoolivad ja arvestame üksteisega,“ selgitas teemanädala eestvedaja Evelyn Raamat.
Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Sirle Loigo sõnul on eeskujuliku liiklemise nädal tore ning vajalik ettevõtmine, sest iga inimene saab aidata kaasa turvalise liikluse kujundamisele. „Mingil hetkel muutub liiklemine, kas siis auto juhtimine, kõndimine või rattaga sõitmine rutiiniks, mistõttu ei pruugi me alati pöörata tähelepanu pisiasjadele, mis võivad oluliselt mõjutada turvalisust. Olgu selleks siis autoroolis kõrvaliste asjadega tegelemine, liigne kiirustamine või ootamatute manöövrite tegemine. See nädal on hea võimalus neile kitsaskohtadele tähelepanu pöörata ja eeskuju näidata,“ märkis Loigo.
Eeskujuliku liiklemise nädalast võtavad osa Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet ning Eesti Autospordi Liit.
Kogupereüritus Tallinna Lauluväljakul algab kell 11, kus kõigil külastajatel on võimalus uudistada hobiautosid ja mootorrattaid, katsetada pöörlevat autot, mis simuleerib liiklusõnnetust ning elada kaasa hobiautode paraadsõidule. Päeva keskel annab Põhja prefekt politsei nimel üle eeskujuliku liikleja tunnustuse kutselistele bussijuhtidele, kes on silma paistnud hooliva ja eeskujuliku sõidustiili poolest.
Üritust korraldab MTÜ Baltic Hot Rod Association (BHRA).
Lisainfo: Tel. +372 50 250 64, +372 52 60 001.
Ürituse täpsema kava leiab: www.eeskuju.ee
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 02.05.2016 at 07:47 |
|
RocknRattler
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Ja jaa bussijuhid! Nendest tõesti üksikud ei trügi ja sõideta 1.5 rea peal, ei sõideta peeglid maha ja ei surfa liivalaia tänaval üle 3 rea ühe manöövriga, n.ö "ei tee ootamatuid manöövre".
Anname ära viimane vaba rida bussireaks, istume busiide peale ümber ja paneme foorum kinni
...muide, eeskujulik silma ei paista, on vajalikud ka eeskujulikud teeolud, ja vähesed on õigustatud selle üle otsustada, eriti naeruväärne on see PPA osa, kel primaarseks ülesandeks eelarve täitma, s.o natukest teist sorti tegevus.
____________________________
fast´n loud |
| 02.05.2016 at 09:25 |
1 edit. Last edited 02.05.2016 at 13:51 by RocknRattler
|
Jesper
 |
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Võiks veel taksojuhtidele ka medaleid anda, oleks täisvärk
See on ju vana tõde, et liikluses on absoluutselt KÕIK bussid, trammid, taksod, traadi ja tatiga koos seisvad rekkad, traktorid, jalgrattad, jalakäijad jne kas eeskujulikud või vähemalt hindele viis miinus. Ainukesed eksinud lambad ja muidu m***id on erasõidukite juhid, keda tuleb piirata, manitseda, kontrollida ja karistada.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 02.05.2016 at 12:55 |
|
anryo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Sellel nädalal pöörame me kõik ühiselt tähelepanu eeskujulikule ja korralikule liiklemisele, sest 2.-7 maini toimub Eeskujuliku liiklemise nädal.
Nädala jooksul, esmaspäevast neljapäevani, keskenduvad erinevad veebifoorumid ja Raadio 2 hommikusaated liiklusteemadele, kus selle ala eksperdid ja liikluses osalejad oma kogemusi ja tähelepanekuid jagavad.
-----------------
R2 saade „Hommik!“, esmaspäeval 02.05.2016 algusega kell 08:11
Saatejuhid: Indrek Vaheoja ja Kaidor Kahar.
Külalised: Sven Kreek (TTK Transporditeaduskonna liiklusohutuse lektor) ja Siiri-Liisi Kraav (Perekasvatuse Instituudi tegevjuht).
Saate teema: "Laste liikluskasvatus"
Kokkuvõte saates arutletust:
Esimese teemana oli täna arutelu all kõik laste liikluskasvatusega seonduv. Saatejuhid koos külalistega leidsid ühiselt, et väga suur osa laste liiklushoiakute tekkimisel on eelkõige vanematel, vanavanematel ja kogu ühiskonnal tervikuna. Lasteaias ja koolis küll õpetatakse turvalist liiklemist ja liiklusreegleid, kuid kui vanemad lasteaiast koos lapsega jooksevad punase tulega üle tee või peale kooli laps näeb täiskasvanuid bussi tagant üle tee kiirustamas, selle asemel, et lähima foorini jalutada, siis on osa kasvatuse mõjust juba luhta jooksnud. Kasu pole vaid keelamisest „Ära tee, nii ei tohi!“ vaid tuleb ka alati selgitada „Ära nii tee, seepärast et ...!“ ning loomulikult ise alati eeskuju näidata.
Siiri-Liisi Kraavi sõnul peab laste liikluskasvatus algamagi kohe sünnist ja isegi kui laps on väike ja sõidab laste turvahallis, tuleb näidata oma käitumisega, et turvahalli rihmad peavad olema kinni (nagu hiljem ka lapse kasvades turvavööd), sest enne autoga sõitmist ei alustatagi. Sven Kreek omalt poolt lisas näitena koolis käivate laste puhul, et teel kodust kooli istutakse autos pilk telefoniekraanis ning kui vahel on vaja omapäi liigelda, siis avaneb lastele täiesti uus maailm ülekäiguradade ja valgusfooridega - mida enne pole isegi autoaknast nähtud! Nutiseadmete kasutamise osas jõuti ühisele arusaamisele, et kuigi tegemist on väga kasulike vidinatega ka meie igapäevaliikluses (näiteks GPS rakendused), siis ka siin saavad nii vanemad, kui terve ühiskond näidata, milline on ikkagi õige käitumine ja mitte tolereerida, et näiteks Inglismaal on alustatud tänavapostide polsterdamisega, et vaid telefoniekraane vaatavad inimesed vastu poste põrgates viga ei saaks!
Kokkuvõtvalt jõuti kõik koos arusaamisele, et terve ühiskond tervikuna peaks käituma nii, nagu tahame et seda teeksid meie lapsed tulevikus ja seda muudatust tuleks alustada just nüüd ja kohe, sest vaid nii on võimalik tagada, et meie lapsed kes hommikul kooli lähevad ka turvaliselt õhtul taas koju jõuaksid.
Kuula saadet R2 järelkuulamises: http://r2.err.ee/l/jarelkuulamine_uus
(Liiklusteemaline osa oli eetris kohe teise saatetunni alguses, kell 08:11)
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 02.05.2016 at 13:55 |
|
spark
 |
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Sellise jutu jaoks on raadio kellaaeg pisut kehv.
Lapsi viikase kooli tavaliseklt kella kaheksaks, ehk see võiks olla kuulatav kooli sõites - kui inimsed autos istuvad.
ja paha ei teeks sellest rääkimine, ka teistes raadiojaamades.
Kui ühistranspordi juhte kiruda, siis minu etteheited on sellistele juhtidele, kes peatuses välja keerates (näitavad küll suunda) keeravad kohe teise ritta sõduautodele ette.
"Sõida peatusest minema ja siis hakka suunda näitama, et tahad ümber reastuda." - alati lasen vahele, kui autost paistavad bussi tagumised suunatuled.
Või siis ühistransporti kasutades - neid kes kihutavad kurvides võtavad järsku paigast ja pidurdavad peatuses järsku - et püsti jääda pead jalad harkis kõvasti kinni hoidma (no ei ole mugav, kui koormas on "elusloomad")
____________________________
Seitsekümmend Viis |
| 02.05.2016 at 16:04 |
|
RocknRattler
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
...rekka või bussi käitaja muidugi nagu teisedki liiklejad peab arvestama sellega, et tema juhib tunduvalt suurema ohuallika ja seega kandma suurema hoolt manööverdamisel. See et buss või veok raskesti mahub sõiduritta on kõigepealt just selle sõiduki mure ja juht peab juhtimisel ja manööverdamisel ka sellega arvestama, valima kiirust ja pöörderaadiust jms.
Ei saa sellest kontekstist välja jätta liikluskorraldajate rolli. Read ja parkimiskohad kisad ja ei vasta tegelikele oludele, seetõttu bussid ja rekad ei mahu ritta, parklates lüüakse ustega mõlke, kui sa selle vältimiseks ei pargi diagonaalis või joone peal (täiesti mõistlik). Mõned foorid annavad lubatud tule vaid 4 sek. (tammsaare/retke) buss ei saagi seal õiguspäraselt ristmiku ületada, paljudes kohtades roheline ei vilkugi vaid kohe kollane ja punane, kui oled 30-40 meetri kaugusel, siis panedki kollasega/pannakse tagant.
____________________________
fast´n loud |
| 02.05.2016 at 20:36 |
|
kaedoo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Kui bussijuhtideks võtetakse igasugu kontoritehnikat tänapäeval siis mida Sa nendest ootad. Vahest sõites veoautoga häirib moblaga rääkijate/surfajate üleküllus, nad ei suuda sõita(just sõiduautod).Veoka kabiinist väga hea vaade ees sõitjale. Ujutakse kahe rea vahel, ei suudeta liikuda normaalsel linnakiirusel ja reastakse su ette kui auto nina on veokast 1 m eespool. Muidugi on kõigi transpordivahendite roolis saasta,ei kiida kedagi, nõukogude ajal igaüks ikka autorooli ei pääsenud. |
| 02.05.2016 at 20:59 |
|
R.Ott
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
quote:
kaedoo: Muidugi on kõigi transpordivahendite roolis saasta,ei kiida kedagi, nõukogude ajal igaüks ikka autorooli ei pääsenud.
Vaidleks. Sõitsin 1994-2000 ilma lubadeta, sest koolis ei saadud rahasid lubade tegemiseks kokku ja suht soodsa hinnaga kursus jäi ära. Hiljem käis juba enda elu "ameerika mägedel". Sõites olin pidevalt valvel kõigi reeglite suhtes. Samas kuuldus pidevalt lugusid, kuidas nõuka ajal olla load ülikergelt kätte antud. Minu sõidukoolituse tunde sõitsid peale kolme esimest inimesed, kel olid täis load ja kes ei tundnud end liikluses kindlalt - vt. ka kindlustuskoefitsendid. Üritan ka täna olla viisakas liikleja ja eelmise nv. ca. 700 km tripp kodumaal näitas järjekordselt, et spido, gps-i ja piirangute järgi kiirushoidja seadmine on ainult selleks, et iga +x km sõitva möödatrügija pärast pidurit vajutada. Tahaks nagu normaalselt, ilma liigse stressita kulgeda. Tahaks peale pikemat retke olla vähem väsinud. Olen vähemuses ja kepitud kõigi nende poolt, kes mitte ei aja taga minutit, vaid tunnevad alateadvuses võistluslikku momenti, kus nad jäävad alla, kui peavad kellegi sabas kulgema. Sama ka nende kohta, kes mitme suubumisega peateele ristmikul trügivad su paremale käele, et siis kasutada "LE õigust" ja enne sind peateele trügida. Oot, kuidas selliste trügijate kohta öeldakse?
Võibolla sai siis mõõt täis, kui üks sedamoodi kiirustav tegelane põhjustas möödasõiduga avarii, kus põles hea sõbra autosse sisse üks inimene. Selle avarii põhjustanud tegelasel oli see vist viimaseks piiriks, sest ta lasi end nädal hiljem metsas maha. Kas tal oli vaja oma elu veelgi keerulisemaks teha selle arvelt, et oli oma äriliste äpardumiste tõttu depressioonis ja siis riskis enam ka seal, kus poleks pidanud? Mitu korda olen mõelnud, kui keegi hakkab olematutes oludes "kolmandat rida tekitama", et ei vajuta pidurit, vastutulev veoautojuht jääb ju ellu. Samas tean nii veoautojuhtide, kui ka rongijuhtide depressioone, mis sellisele sündmusele mõne inimese puhul järgnevad. Ma ei taha. Ei taha ka selle pärast, et äkki on Sul päris mõistlikud lapsed, kes Sinu vaateid ei jaga ja nad ei saa endale ju vanemaid valida. Lähedasi aga armastame ja vajame tihti ka siis, kui nad ei ole kõige ideaalsemad inimesed. Krt! Olge inimesed, sest inimene ei ole loom ja saab mõeldes aru, miks ta mõnda asja väga teha tahtes enam inimene ei ole. Olge inimesed!
____________________________
92' Chrysler LeBaron LX Convertible
94&95' Pontiac TransSport 3800 +doonorid
88' Chevrolet Camaro Iroc-Z convertible- 20th Anniversary Edition |
| 02.05.2016 at 22:29 |
|
Märt
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
quote:
R.Ott: quote:
kaedoo: ... Üritan ka täna olla viisakas liikleja ja eelmise nv. ca. 700 km tripp kodumaal näitas järjekordselt, et spido, gps-i ja piirangute järgi kiirushoidja seadmine on ainult selleks, et iga +x km sõitva möödatrügija pärast pidurit vajutada. ...
GPSi järgi pane maanteel 96 ja ei trügi peaaegu keegi - kaamera ka ei pildista Proovitud!
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
| 03.05.2016 at 07:34 |
|
rnx69
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Selleni, et meie maanteel on püsikiirushoidja mõttetu lisa, olen juba ammu jõudnud, mööda trügijatel on enamasti ka veel teine loll komme - nimelt kaamerat nähes kiirus kohe hoolsalt 80 kanti pidurdada.
Kunagi Tallinna-Tartu vahel loksudes jõudsin järgneva kirjatükini, kui keegi end ära tunneb, siis palun mitte solvuda (mitte, et ma ise 9-nda tüübi hulka kuuluks, vahest lööb üht või teist nendest muudest ka ikka sekka) :
Sõites täna pealelõunal Tallinn-Tartu maanteel Tartu poole tabasin ennast mõttes maanteel liikujaid lahterdamast. Tähelepanekuid elust enesest, ehk siis mõned levinumad tüübid:
Tüüp 1. Maalt ja hobusega. Ilmselt hiljuti suksu automobiili vastu vahetanud aus maahärra või -proua. Sõidab igaks juhuks lubatust umbes viis kilomeetrit tunnis väiksema kiirusega, kuna maainimesel teadupärast on raha vähe ning trahv kiiruse ületamise eest on suur. Ei usalda moodsat tehnikat ning seetõttu pidurdab enne kiiruskaamerat veel hoo igaksjuhuks rohkem maha, kes teab, äkki sunnik teebki veel pildi ära. Autoks on enamasti mõne aasta vanune diiselmootoriga Škoda, KIA või Dacia, kuna naabrimees väitis, et selline uhke auto on ju odav osta ning veel odavam ülal pidada. Ja traktorikütus ei maksa ju praegast pea-aega mitte kui midagi.
Tüüp 2. Kao eest, mul on kiire. Sõidab enamasti suhteliselt uue ning kindlasti Saksa päritolu autoga. Sest see on kiire ja mõeldud juba eos betoonkattega bahni peal kihutamiseks. Ja ega siis saa ka tavateel aeglasemalt sõita, tuleb ju ikka autoga selle võimete kohaselt kimada. Möödasõidud eespooltöllerdajatest on enamasti kiired ning vahel ka pisut mõtlematud, aga ohtlikust olukorrast päästab raske gaasijalg ning head pidurid. Automarkideks enamasti Audi, BMW, Mercedes-Benz.
Tüüp 3. Otsustusvõimetu tüüp. Sõidab eessõitjale praktiliselt tagastangesse kinni ning seejärel jääb sinna kilomeetriteks. Mööda sõita ei riski ning vahest unustab sisselülitatuks ka kaugtuled. Lõpuks kilomeetreid julgust kogununa, alustab möödasõitu ning ka see protsess kestab kilomeetreid. Automargiks enamasti kümmekond aastat või vanem universaalkerega Volkswagen või midagi analoogset.
Tüüp 4. Rullnokk-ralliäss. Kiirusepiirangud on tema jaoks soovituslikud. Selline autojuht on juba oma loomult adrenaliini järgi janunev ning seda on selgelt näha ka tema liikluskäitumisest. Möödasõitu tuleb ikka alustada pimedas kurvis, soovituslik on kindlasti vastassuunast läheneva sõiduki olemasolu. Ainult nii saab ju testida oma autot ning närve. Ja kui vastutulija ka liiga lähedal on, küll keerab kraavi, tema ju kardab oma elu pärast ometigi. Tüüp 2-st eristab teda eelkõige auto vanus ning seisukord - auto on kindlasti kümmekond aastat vanem ning tehniliselt suhteliselt kehvas seisukorras. Automarkide hulgas valitsevad samad, mis tüüp 2 puhul, aga vahest eksivad nimekirja ära ka päris ralliauto sugemetega sõidukid, nagu Subaru Impreza WRX või Mitsubishi Lancer EVO, ka nende tehnoseisundit võib enamasti allapoole keskpärast hinnata. Kui rullnokk-ralliäss suureks saab, siis võib temast saada rekkajuht.
Tüüp 5. Rekkajuht. Tema on maantee kuningas ning teiste arvamus talle korda ei lähe. Kuigi vahest on rekkadel olemas ka püsikiirushoidja, siis seda ta põhimõtte pärast ei kasuta. Ühel õigel mehel on ju parem jalg küljes ning tema suudab ise konstantset kiirust hoida. Või noh, pluss-miinus kümme kilomeetrit tunnis siia-sinna. Tänu sellele tolerantsile varieerub tema sõiduki tunnikiirus seitsmekümne ja üheksakümne kilomeetri vahel. Kui aga tegu on rullnokk-ralliässast välja kasvanud rekkajuhiga, siis meeldib ka talle vahest adrenaliini nautida ning mis saaks olla selleks parem, kui alustada oma paarikümnetonnise koormaga näiteks möödasõitu liinibussist.
Tüüp 6. Kadekops. Sõidab pisut alla lubatud kiiruse, kui aga keegi temast möödasõitu alustab, siis lisab kiirust. Et keegi ikka kindlapeale temast ennem sihtkohta ei jõuaks. Autoks enamasti mittemidagiütlev keskklassi pereauto nagu Toyota Corolla või Volkswagen Golf.
Tüüp 7. Meeleheitel koduperenaine. Sõidab ringi roostetava ning igast otsast koliseva pool- või veerandmootoriga pisiautoga. Kindlaks auto lisavarustuseks on vähemalt kaks lapsetooli. Mõnikord igatseb ka tema adrenaliinilaksu ning alustab möödasõitu, mille puhul tuleb kiirendusaega mõõta kalendriga. Kasuks kindlasti ei tule ka puudulik käigukasti ekspluateerimise oskus ning olematu võime oma auto kiirusomadusi ning läheneva auto kaugust hinnata. Autodeks enamasti Toyota Yaris, Volkswagen Polo, Opel Corsa või mõni muu pigem seljakotti meenutav olematu passiivse turvalisusega plekist karp, ühisnimetajaks kindlasti ka eranditult numbriga 1 algav mootori kubatuur.
Tüüp 8. Komplekside käes vaevlev pisike mutrike. Jälle ülemus kotib, naine ei anna ning üldse on kogu elu ikka uskumatult s***. Aga ometigi on üks nauding, mida keegi ei saa keelata, maanteel on ju võimalus ennast välja elada. Eesliikujast mööda sõita ning siis selle ette täpselt sama kiirusega munema jääda, vaimusilmas ise ette kujutades, kuidas sabas sõidab seesama vihatud ülemus. Ah, et ei sõidagi, vahet pole, paras raisale, las saab ka teada kui niru elu ikka ühel mehel olla võib. Mis mõttes sa kurat hakkad must mööda sõitma, oot, ma litsun gaasi juurde, istu taga, seal on su koht. Enamasti kombineerub tüübiga 6. Automarkide eelistust pole.
Tüüp 9. Korralik liikleja. Sõidab täpselt lubatud sõidukiirusega või ületab seda paar kilomeetrit tunnis, kui just teeolud teisiti sõitmist ette ei näe. Hindab olukorda adekvaatselt, näeb ette muudatusi tee profiilis ning korrigeerib juba aegsasti ning väga sujuvalt ka sellele vastavalt oma sõidukiirust. On tähelepanelik ning viisakas ja oskab korrektselt käsitseda kõiki auto küljes olevaid seadiseid nagu suunatulekang, püsikiirushoidja, käigukang ning tuledelüliti. Ei sõida kunagi näiteks koos sisse lülitatud udu- ning lähituledega, ei vilguta kilomeetri kauguselt vastu sõitvale kaugtuledega autole tulesid ning ei pidurda enne kiiruskaamerat asjatult (kuna liigub nagunii kiirusega, mille peale oranži sähvatust kastist ei näe). Kahjuks on tegemist haruldase liigiga ning tuleks Euroopa Komisjoni direktiivi kohaselt võtta looduskaitse alla.
____________________________
'75 Chevrolet Camaro Type LT 350 V8
'92 Blazer S-10 262 V6
Full Throttle Club
_______________________________________________________________
Though I travel through the Valley of Rice, I fear no evil, for Torque is with me.
|
| 03.05.2016 at 08:03 |
|
DevilDeVille
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Kusjuures möödunud reedel sattusin harukordse meessuguorganikujulise bussijuhi otsa. Tulenevalt praegusest liikluskorraldusest, harva, kui hommikul tööleminekuaegu astangukaudu pool karjamaad linna sissesõidab. Tee ka teadupärast on seal suisa magistraalilaiune eksole. Ja selle tee ääres on väike väljapõige, kus bussid rahus seista saavad. Loomulikult see kabi jäi seisma väljapõiget sõiduteest eraldava ohutussaare juurde sõiduteele ja asus rahulikult oma tarka telehvmoni näppima. Ei ajanud üldse sitta keema. Õnneks sain kuidagi tagurdada ja sellesama bussiseisaku kaudu ringiga mööda kabjast, muidu oleks ilmselt viimsepäevalaupäevani saanud seal istuda. Ennetades täpsustavaid küsimusi siis:
1. Ei, ta ei laadinud peale ega maha reisijaid ega olnud neid seal ka ootel.
2. Ei, tal ei olnud plaanis mingit manöövrit, keeras viisakalt süüte välja ja kogu lugu. Lisan asukohast ka pildikese.
Edit, selgituseks veel, et arusaadavalt üritasin ma pääseda linnast välja ja linnatulevate autode suht liikumatu rodu ulatus Harku mäkke.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 03.05.2016 at 08:08 |
1 edit. Last edited 03.05.2016 at 08:15 by DevilDeVille
|
anryo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
R2 saade „Hommik!“, teisipäeval 03.05.2016 algusega kell 08:14
Saatejuhid: Indrek Vaheoja ja Kaidor Kahar.
Külalised: Kea Kruuse (MTÜ Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud) ja Margus Kiiver (Eesti Autospordiliidu peasekretär).
Saate teema: "Noorte ellujäämise võimalused liikluses"
Kokkuvõte saates arutletust:
Tänane teema sai valitud meelega väga intrigeeriv, et kas siis tõesti on olukord meie liikluses nii hull?
Saatekülalise Kea Kruuse sõnul see tõesti nii ongi, sest noored vanuses 16-25a on üks riskirühm, kes on rohkem impulsiivsemad ja kelle esimesed liiklusvahendid ka ei ole tulenevalt rahanappusest väga heas tehnilises seisukorras. Teisalt on neil vähem kogemusi ning ka nende käitumisharjumused ei ole kiita (näiteks minnakse hilja magama ja ollakse seetõttu väsinud). Kõik see väljendubki selles, et antud rühmas on kõige rohkem liikluses hukkunuid ja kantakse ka kõige vähem helkureid. Õnneks võib aga tõdeda, et viimase 10 aasta jooksul on olukord muutunud palju paremaks.
Margus Kiiver’i arvates ei peaks aga alati ainult noori negatiivselt kirjeldama, sest ka väga suur osa vanemaid juhte ei paista liikluses eeskujulikkusega silma. Tihtipeale on nende selline käitumine tingitud asjaolust, et autokool on läbitud 60- ja 70-ndatel, mil olukord liikluses oli hoopis teine ning ollakse senini arvamusel, et midagi ei ole muutunud ega midagi muuta oma käitumises pole vaja.
Margus jätkas, et kui ikkagi keskenduda noortele, siis kui varakult motospordiga alustanud noor läheb aastaid hiljem lubasid tegema, on tal juba mitmeaastane kogemus ja väga hea ettevalmistus, mida näitab ka, et rahvusvahelises autospordis on tendents, kus aina nooremad sõitjad onväga edukad. Autospordiga alustamiseks on noortel erinevaid võimalusi ja autosport ei ole vaid nö. „rikaste hobi“, sest näiteks driftis, kiirenduses, rahvasprindis ja offroadis on klassid, kus nõueteks on vaid juhilubade ja liikluskõlbliku, tehnonõuetele vastava auto olemasolu. Nädalavahetustel või õhtuti rajal sõitmine tingib ka selle, et noored saavad oma kiirusepisiku rahuldatud mujal ja rääkides selliste võistlejatega, kinnitatakse kui ühest suust, et peale võistluspäeva koju sõites ei ole kiiret enam kuhugi!
Kea sõnul, soovivad noored eelkõige, et sellist „viltu“ vaatamist ja sildistamist oleks palju vähem, sest mitte kõik ei käitu sarnaselt ja on ka väga palju eeskujulikke noori liiklejaid. Pealegi, statistika näitab et tänapäeval on noorte autojuhtide number kahanevas trendis, sest auto ei ole enam selline staatuse sümbol, nagu 10a tagasi – oluline on haridus, töö ja muud väärtused. Samuti peaks arutlema ka, et kuidas näiteks noorte üleüldine vaesus mõjutab nende käitumist kasvõi liikluses, sest nagu eelpool mainitud, on olemas näiteks paralleel sissetulekute suuruse ja auto tehnilise seisukorra vahel.
Lõpus jäid kõlama veel ka mõtted, et meie käitumine liikluses peegeldab meie eneste emotsioone ja seetõttu ei tohiks rooli istuda ärritatuna vaid pinged tuleb mujal enne maandada. Samuti tuleb liikluses varuda aega – jalakäijal või jalgratturil tuleb ristmikule lähenedes luua silmside autojuhiga, veendumaks et viimane on sind märganud ja tal on piisavalt aega reageerimiseks ja vajadusel pidurdamiseks.
Kuula saadet R2 järelkuulamises: http://r2.err.ee/l/jarelkuulamine_uus
(Liiklusteemaline osa oli eetris kohe teise saatetunni alguses, kell 08:14)
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 03.05.2016 at 12:14 |
1 edit. Last edited 03.05.2016 at 12:16 by anryo
|
PlyVal64
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
quote:
rnx69:Tüüp 9. Korralik liikleja. Sõidab täpselt lubatud sõidukiirusega või ületab seda paar kilomeetrit tunnis, kui just teeolud teisiti sõitmist ette ei näe. Hindab olukorda adekvaatselt, näeb ette muudatusi tee profiilis ning korrigeerib juba aegsasti ning väga sujuvalt ka sellele vastavalt oma sõidukiirust. On tähelepanelik ning viisakas ja oskab korrektselt käsitseda kõiki auto küljes olevaid seadiseid nagu suunatulekang, püsikiirushoidja, käigukang ning tuledelüliti. Ei sõida kunagi näiteks koos sisse lülitatud udu- ning lähituledega, ei vilguta kilomeetri kauguselt vastu sõitvale kaugtuledega autole tulesid ning ei pidurda enne kiiruskaamerat asjatult (kuna liigub nagunii kiirusega, mille peale oranži sähvatust kastist ei näe). Kahjuks on tegemist haruldase liigiga ning tuleks Euroopa Komisjoni direktiivi kohaselt võtta looduskaitse alla.
Kui nüüd päris ausalt öelda, siis selleni olen ma jämedalt 27 aasta roolikeeramise ja tõesti absoluutselt igasuguste trandulettidega kulgedes lõpuks jõudnud  Päris tõsiselt kohe ja kuradi mõnus on just täpselt nii ka sõita! Mistahes võõralgi autol kontrollin esimese asjana gps-iga spidovea ära, tavaline kiirus on +3 km/h lubatust ja põdema ei pea. Tüüp2 omadused on vaikselt aga kindlalt kadunud, kuigi kummalisel kombel on praeguseks just need margid + neljas sakslane Opel kasutusel  Tüüp4 - see oli nii ammu, et pooled tänased juhidki olid alles sipupükstes ning Politseil oli parimal juhul abina saadud 2-lidrane Ascona ... ei hakanud ei turbo-Saabi või 10-aastase 5.seeriaga küll pidureid kulutama...
Samas olen elus kõige kauem sõitnud hoopis tüüp7 autoga ja selle pea 14 kasutusaasta jooksul on mul otseselt jalus olnud teedel kõik automargid, juhitüübid ja tehnika korrasolekud! Sest selle seljakotiga on sõidetud tõesti absoluutselt kõigis Eestis esineda võivates ilmastikuoludes. Ning just selle 44kilo-ja-vatti 1100-kuubikulise aga vaid 800-kilose punniga olin ma enim tüüp2 tegelane
Aga ma pean lisama siia ka
Tüüp 10. Enesekindel, oma "väärtusest" teadlik huvidega autojuht. Ühendab endas Tüüp 1 ja Tüüp 9 omadusi, harva löövad Temas välja ka Tüüp 2 ning Tüüp 4 paremad omadused, ainus vahe on see, et Ta kulgeb teel kas "eriskummalise" või "äratuntava" hobiautoga. Sõltuvalt meeleolust ja autost võib ta aeglaselt sõita, sõgedalt kihutada, olla "nähtamatu" jne aga sellisega teel kohtudes sa TEAD - ta on täiearuline, annab omale aru iseenda hetketegevusest ja ta ei ole sellega kaasliiklejatele ei ohtlik ega tüütu. Ta lihtsalt naudib Elu (ja elamist üldisemalt) ja ei plaani ei enda ega kellegi teise Elu rikkuda.
|
| 03.05.2016 at 15:38 |
|
dodge525
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
quote:
PlyVal64:
Tüüp 10. Enesekindel, oma "väärtusest" teadlik huvidega autojuht.
sekundeerin
|
| 03.05.2016 at 20:44 |
|
DevilDeVille
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Tüüp 11. kah natuke sõitnud juht, kes võimalusel jätab sõitmata
Juhindudes kõigist muudest tüüpidest ja nende kokteilidest.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 03.05.2016 at 21:45 |
|
anryo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
R2 saade „Hommik!“, kolmapäeval 04.05.2016 algusega kell 08:15
Saatejuhid: Indrek Vaheoja ja Kaidor Kahar.
Külalised: Kadi-Riin Leisalu (Bike-ID turundusjuht) ja Tõnis Savi (MTÜ Eesti Linnaratturite Liit).
Saate teema: "Jalgrattasõbralik liiklus"
Kokkuvõte saates arutletust:
Tänapäeval räägitakse palju rattaga linnas sõitmisest, et see on keskonnasäästlik ja tervislik alternatiiv aga kas ka Eesti linnad on selleks valmis?
Tõnis Savi sõnul on viimaste aastate suund teede projekteerimises, et autoteede ümber jäetakse üha rohkem ruumi ka ratta- ja kõnniteede jaoks ning kui rääkida väikelinnadest või linna lähirajoonidest, siis seal on tänu väiksemale liiklusele olukord veelgi parem. Kadi-Riin Leisalu lisas, et tuginedes viimase 15 aasta statistikale on investeeringud selles osas kasvanud suisa 6.5 korda ja progress on silmaga nähtav.
Ühiselt leiti, et kitsas-kohaks on täna kindlasti veel Tallinna kesklinn, kus asuvad rattateed on pahatihti aladimensiooneeritud ning halvasti tähistatud ja näiteks lastega koos sõites on mõeldamatu, et liigeldakse sõidutee ääres oleval rattaribal mööda tuhisevate busside külje all. Seega on lastega sõitjad liikunud kõnniteedele ja vaid kogenud ja kiiresti sõitvad ratturid on julgenud jääda teeäärtesse, kus väiksema kiiruse vahe tõttu autodega on see lihtsam, kui kõnniteede servadest üles-alla sõitmine. Paranenud on aga ka autojuhtide ja teiste liiklejate suhtumine jalgratturitesse, keda võetakse täna kui võrdväärseid partnereid ja kellega osatakse arvestada ja antakse teed, kui olukord seda vajab. Kui aastaid tagasi jäid silma ja meelde eelkõige negatiivsed juhtumid, siis hetkel võib juba väita, et kaasliiklejatega mittearvestavaid autojuhte kohtab järjest vähemja üldmulje on pigem positiivne. Kindlasti on kaasa aidanud ka, et ka talviti on enam rattaga sõitjaid ja seetõttu ei ole kevaditi teedele ilmuvad rattad enam nii suureks üllatuseks.
Teiseks suureks murelapseks Eestis on rataste parkimine ja hoiustamine, sest vaatamata üldisele rattavarguste langustrendile on rattavarguste number ikkagi suur - 1200 registreeritud juhtumit aastas. Samas, mitteametlikud ohvriuuringud ja Bike-ID küsitlused pakuvad rattavarguste numbriks kordades suuremat – suisa 10 000 vargust aastas, mis arvestades keskmist ratta hinda 400.- eur, annab kogu nö „musta turu“ käibeks 4 miljonit eurot, mis on väikese Eesti kohta üüratult suur number!
Seega soovitas Kadi-Riin kindlasti kõigil jalgrattad Bike-ID tasuta rattaregistrisse kanda, et ühelt poolt muuta raskemaks varastatud ratastega kauplemise nig teisalt, et Politseil oleks võimalus ka leitud rattad õigele omanikule tagastada, sest näiteks tänasel päeval on erinevates Politsei hoiukohtades tuhandeid rattaid, mida ei teata kellele tagastada.
Kui nüüd vaadata tulevikku, et milline võiks olla 2018 aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks kandideeriva Tallinna rattaliiklus, siis Kadi-Riin’i sõnul oleks tema ettepanek linna rohelise sõidukaardi soodustuste asemel hoopis investeerida korralikesse rattaparklatesse, et inimestel oleks turvaline ja mugav rattaga linnas liigelda ning tõdes, et esimene samm on selles suunas juba tehtud, sest lähiaastatel hakatakse rajama Tallinnas rattatagastusega rattaparklate süsteemi, nagu on ka paljudes teistes Euroopa riikides.
Üldisemalt Euroopa eeskujust rääkides soovitas Tõnis Savi eelkõige võtta eeskuju meie lähimatest linnadest Riiast, Helsingist ja Stockholmist, kes omakorda siis joonduvad Kopenhaageni või Malmö järgi. Kohe Kopenhaagenit eeskujuks võttes on näha, et vahe meie ja nende rattakultuuride vahel on üüratu ja võib tekkida lootusetuse tunne. Pigem liikuda sammhaaval edasi.
Juttu tuli ka veel sellest, mida ratturid ise saaksid teha, et liiklemine turvalisem oleks ja soovitused selles vallas olid tegelikult väga lihtsad: sõites hoia meeled teravad ja ära kuula klappidest muusikat, lähenedes hoovidest väljasõitudele või varjatud tänavanurkadele, ei maksa sõita nö „mööda seina ääri“, sest ei autojuht ega jalakäija ei märka sel viisil lähenevat ratturit ja ka ratturile endale ei jää aega enam reageerimiseks. Samuti kõlas soovitus päevasel ajal ka vähemalt punast tagatuld kasutada, sest varjust päikese kätte ja vastupidi liikudes on hetkeliselt rattur pea nähtamatu.
Eesti Linnaratturite Liit alustas mai alguses kampaaniaga „Casual Friday“, kutsumaks üles kõiki vähemalt kord nädalas – reedeti, hülgama oma tavapärased transpordivahendid, ning väntama tööle või kooli jalgrattaga, sest kõigele muule lisaks on see ka hea võimalus oma tervise eest hoolitseda!
Kokkuvõtteks – kiiver pähe, klapid peast, tuled külge ja ratas registrisse!
Kuula saadet R2 järelkuulamises: http://r2.err.ee/l/jarelkuulamine_uus
(Liiklusteemaline osa oli eetris kohe teise saatetunni alguses, kell 08:15)
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 04.05.2016 at 12:39 |
1 edit. Last edited 04.05.2016 at 12:43 by anryo
|
antoonio
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Millest see küll tuleneb, et paar kolm nädalat jänkistanis rooli keerata siis harjud sealse kombestikuga ning kui kilulinna lennujaama parklast stardid siis maardu ristini jõudes on kohatud idiootide viisaastaku plaan tugeva plussiga ületatud. Ei pole sellele fenomenile veel jälile saanud. Tea kas asi geneetikas või väikese riigi, väikese inimese ülimegagiga suures egos??
____________________________
Caddilac Coupe DeVille'79 (D'Merchant) |
| 04.05.2016 at 21:39 |
|
Jarmo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
quote:
antoonio: Millest see küll tuleneb, et paar kolm nädalat jänkistanis rooli keerata siis harjud sealse kombestikuga ning kui kilulinna lennujaama parklast stardid siis maardu ristini jõudes on kohatud idiootide viisaastaku plaan tugeva plussiga ületatud.
Endal on olnud ka vastupidine kogemus, kus ca kuu aega Venemaal ja Ukrainas bändiga tuuritades oli Euroopasse tagasi jõudes keeruline harjuda siinse tsiviliseerituma liiklusega. Idas jõudsin sealses liikluses ellujäämiseks ja edasijõudmiseks kohaliku kombestikuga piisavalt kohaneda ning pärast seda oli Eestis sõites veel mitu päeva veider olla, sest oleks nagu igal pool tahtnud kogu aeg tuima panna. Siis pidi endale jälle meelde tuletama, et õigus küll, olen tagasi tsivilisatsioonis.
Selle jutuga ei tahtnud otseselt meie liiklust kiita, aga lihtsalt - võiks olla veel hullemgi. Võiks olla muidugi ka palju parem, aga hea, et niigi on.
Kindlasti on inimestel erinevaid kogemusi, aga enda kogemuste põhjal Venemaal ja Ukrainas nende nädalate ning ka mõne varasema kontsertreisi jooksul kokku maha sõidetud ca 21 000km on olnud küllaltki "huvitavad" ja pinget pakkuvad. Et noh, kõik see, mis YouTube videotest näha võib ongi tõsi ja sealsete nähtuste peale sai enda kulme kergitada mitme meetri kõrgusele nii mõnelgi korral.
____________________________
Dodge Aspen 1980 "Air Morse One"
http://www.diskustommagazine.com - Diskustom Magazine
http://www.kustom.ee - One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint |
| 04.05.2016 at 22:04 |
1 edit. Last edited 05.05.2016 at 09:44 by Jarmo
|
mrtn
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Meie liiklus on super. Ainukesed degeneraadid on 9-5 kontoriinimesed, kes ei ole kunagi õppinud ega ka õpi kunagi sõitma (kui just ristmike kinnisõitmist sõiduoskuse all silmas ei pea). |
| 04.05.2016 at 22:38 |
|
Kummipuru
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Muu maailmaga üldisemalt võrreldes pole meie liiklusel tõesti häda midagi... Täitsa OK on.
____________________________
puidust väikeehitised ja saunad
võitlussport, enesekaitse, eratreeningud |
| 05.05.2016 at 08:01 |
|
Jesper
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Jep, mul Venemaa jms riikidega kogemust pole, aga võrreldes isegi Lääne-Euroopa suurlinnadega on kogu liiklustempo väga rahulik, isegi omaarust "raske jalaga" trügijad ja ülbitsejad teevad seda aaaaaeeeeglaaaaselt Ja tegelikult oskavad kõik üsna mõistlikult sõita kah, lihtsalt siin on täpselt nii palju ruumi et kõik mahuvad lahedalt sõitma, aga täpselt nii vähe ruumi et kõigi egod ei mahu ära, mis tekitab seda kurtmist - näe kus raibe, trügis vahele. Kuskil frankofoonses Euroopas oleks näiteks selle eelpool kirjeldatud bussi-juhtumi puhul lihtsalt tursalt mingi kolmas rida tekitatud, vajadusel üle kõnniteede ja eraldusribade ja tont teab mille, vastutulijal on siis jällegi valida kas koomale võtta või plekke mõlkida Eestlane küll puksub ja podiseb roolis suurest nördimusest, aga kuna hõbedane volkar on kallis ja armas, siis puhtalt ehku peale kuhugi auku ei trügita. Mis on tegelikult mõistlik ja ohutu käitumine, sest meil sisuliselt ummikud puuduvad, juba kella kuueks on plats puhas.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 05.05.2016 at 08:41 |
|
anryo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
R2 saade „Hommik!“, neljapäeval 05.05.2016 algusega kell 08:14
Saatejuhid: Indrek Vaheoja ja Margus Kamlat.
Külalised: Kalvi Almosen (Politsei- ja Piirivalveamet) ja Tanel Talve (Kultuurne Motobande).
Saate teema: "Mootorrattad ja liikluskultuur"
Kokkuvõte saates arutletust:
Praegusel kevadisel ajal on mootorrattaga sõitmiseks mõnes mõttes nii kõige parem kui ka kõige halvem aeg. Aga miks? Kõige parem aeg seepärast, et ilm on ilus ja veel mitte väga palav kuid kõige halvem aeg selles osas, et kuna talve jooksul on 3-4 kuud sõitmises pausi olnud, siis on kogemused kippunud ununema. Sestap ongi kevaditi palju rohkem ebakindlaid ja „vibavaid“ mootorrattureid. Autojuhtide poolt vaadatuna tuleks aga see nö „karjalaske aeg“ rahulikult üle elada ja olla natuke mõistvamad esimesi kevadisi sõite tegevate ratturite vastu.
Tanel Talve sõnul on aga õnneks kultuurne mõtteviis hakanud järjest rohkem ka meie liikluses maad võtma ja erinevaid kamikaze-trikke trikke esi- või tagarattal tegevaid tegelasi kohtab järjest vähem. Samas lisas ta, et olles mitmeid sadu tuhandeid kilomeetrid ratta seljas ka väljaspool Eestit läbinud, kuidagi imekombel toimib liiklus ka väga palju kaootilisemate liikluskultuuriga riikides. Põhjuseks on tema sõnul, et seal on seevastu teineteisega arvestamist rohkem ja isegi kui üks pool eksib, siis teised ei aja ilmtingimata oma õigust kasvõi avarii hinnaga taga, vaid võimaldavad eksinul oma manöövri lõpetada. Ja sellist üksteiste mõistmist peaks ka Eestis rohkem olema, leiti ühiselt.
Kõige õigemaks vastuseks küsimusele, et millest saab alguse ohutu liiklemine, on Kalvi Almoseni sõnul „Kiivri seest!“ See tähendab, et selle inimese peast, kes istub mootorratta seljas, peavad alguse saama käitumismaneerid, et ta suudaks jälgida kõike teda ümbritsevat, et kas näiteks kõrval, ees või taga sõitev autojuht ikkagi on ikkagi märganud teda, kui mootorratturit ja oskab arvestada, et kaherattaline on alati kergem ja väikesem ja saab ka avariiolukorras alati rohkem kannatada.
Samas ei saa aga kindlasti väita, et autojuht peab ise nö „kogu töö ära tegema“ – liikluse näol on tegemist alati ikkagi kahepoolse suhtlusega ja mõlemad pooled peavad oma panuse andma, et liiklemine toimuks sujuvalt ja avariivabalt. Seega lihtsam ja mõistlikum on vahel mõni mootorrattur vajadusel läbi või vahele lasta, kui tugevama õigusega ta pikali sõita. Pealegi, emotsioon heast käitumisest on kordades parem, kui vihasena näpuga vehkida!
Pahupoolest rääkides ei ole aga Kalvi sõnul tsikliga sõites küsimus mitte selles, et kas sa kukud, vaid millal sa kukud ning seepärast seega peab mingis mõttes alati valmis olema ka tekkivateks ohuolukordadeks. Õnneks on aga hakatud korraldama väga häid mootorrattasõidu täiendkoolitusi, kus näidatakse praktiliste kogemuste baasil, kuidas ja kui kiiresti toimub rattaga pidurdamine või mida teha, kui oled kukkunud. Taneli sõnul on soovitatav sellistest koolitustest osa võtta mitte vaid noortel ja värskelt load saanud sõitjatel, vaid ka kogenud ratturitel, sest iga kord saab seal ikkagi mingi uue nüansi või näpunäite, millele enne ei osanud tähelepanu pöörata. Kõige ohtlikum pidavatki olema just liigne enesekindlus!
Juttu oli ka sellest, et mida eredamad on ratturi riided ja ratas ise, seda nähtavam sa oled ja vahel tuleb kasvõi päeval kaug-tuledega sõita, kui see vajalik tundub.
Ühiselt kinnitati, et millegi pärast on kõige popim rattariietus meil endiselt musta asfaldi värvi, mis teeb mootorratturi märkamise ikka väga keeruliseks. Samas, viimasel ajal on hakatud tootma ka väga lahedaid värvilisi riideid, mille seast peaks küll igaüks peaks omale sobiva leidma. Ja kui ongi soov olla mustade riietega „cool“ biker – siis võib liikluses kasutada helkurvesti või spetsiaalset helkurriba, mille saab pärast sõitu ära võtta ja stiilses mustas nahkjopes sõpradega parklas edasi lobiseda, sest ega tsikliga sõitmine ei ole vaid üks häda ja viletsus vaid selle juurde kuulub ka sõpradega koos olemisest ning vabas looduses viibitud ajast rõõmu tundmine!
Kuula saadet R2 järelkuulamises: http://r2.err.ee/l/jarelkuulamine_uus
(Liiklusteemaline osa oli eetris kohe teise saatetunni alguses, kell 08:14)
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 05.05.2016 at 12:44 |
1 edit. Last edited 05.05.2016 at 19:41 by anryo
|
anryo
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
R2 saade „Agenda“, neljapäeval 05.05.2016 algusega kell 08:14
Saatejuht: Eeva Esse
Külalised: Sirle Loigo (Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten) ja Katrin Kärner-Rebane (Maanteemaeti ennetustöö osakond)
Saate teema: „Kes liikluses vastutab?“
Kokkuvõte saates arutletust:
Sirle Loigo sõnul tuleb liiklust vaadelda kui tervikut iga liikleja vaatevinklist, arvestades kõikide liiklejaga. Ning omakorda sõltub seal väga palju juba igast liiklejast endast, kas ta jõuab õhtul tervena koju tagasi või mitte. Ja vähe sellest, iga liikleja kohustus on käituda vastavalt, et ka teised liiklejad jõuaksid ohutult õhtuks koju.
Kuna eksimine on inimlik (ja see kehtib ka liikluses), siis tuleb käituda nii, et kui liikluses teine pool eksib, siis meie ise oleksime selleks valmis. Sirle sõnul tuleb piltlikult olla ka linnaliikluses valmis selleks, et "põder jookseb teele!"
Katrin Kärner-Rebane lisas, et lisaks valmisolekule võiks ka jalakäija jääda ülekäiguraja ees ikka seisma ja vaadata, et kas autojuht on teda märganud. Kui nüüd selline silmside on saavutatud, saab ohutult üle tee minna ning miks ka mitte autojuhti viipega tänada. Selliselt käitudes on palju suurem võimalus, et kõik läheb hästi ja nii jalakäial kui ka autojuhil on tuju samuti palju parem.
Saatejuhi küsimusele, et millised on peamised õnnetuste põhjused vastas Sirle, et eelkõige ikkagi liigne kiirus ja seejärel kõrvalised tegevused roolis (mobiiltelefonid, söömine, suitsetamine), alkoholi mõjud, väsimus jne.
Räägiti ka, et istudes kõrvalistujana juhi kõrval, kes ületab kiirust või tegeleb sõidu ajal kõrvaliste tegevustega, tuleb kindlasti võtta need ohtlikud tegevused jutuks ning paluda sõita ohutult, kuna see on kõikide autos istujate huvides. Vaatamata sellele, et juht võib kinnitada, et midagi ei juhtu ja teda võib usaldada, näitab siiski statistika, et õnnetusi ei tehta meelega, vaid kõik hindavad oma võimeid lihtsalt üle ja ei taju ohte.
Heast autojuhist teebki väga hea juhi oskus ohuolukordasid ennetada ja ette näha.
Räägiti ka, et vastupidiselt üldlevinud arusaamadele on kevadel-suvel õnnetuste arv suurem, kui talvel libedaga ja pimedal ajal. Põhjuseks jälle seesama kiiruse kasv ja oma võimete ülehindamine.
Kõikidele liiklejatele sooviti südamele panna, et me ei saa vastutada teiste tegude eest, kuid me saame igaüks vastutada omaenda tegude eest. Kui me kõik teeksime kõik õigesti ja käituksime eeskujulikult, siis õnnetusi tekkida ei saakski!
Kuula saadet R2 järelkuulamises: http://r2.err.ee/v/agenda/archive/c45738f6-b218-46ac-8c2e-886a10c73761/kes-liikluses-vastutab
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
| 11.05.2016 at 14:55 |
1 edit. Last edited 11.05.2016 at 14:55 by anryo
|
mrtn
|
Eeskujuliku liiklemise nädal. 02.-07. mai 2016
Eeva Esse <3 |
| 11.05.2016 at 16:38 |
|
|
