Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisTere taas
Viimatisel külastusel möödunud aasta lõpus püüdsime teha linnukesi ka neisse kastidesse, mis varasematel kordadel polnud
veel õnnestunud: Mopona lowrider show, Daikoku parkla, dekotorad, Shibuya kruiis ja kiirelt piilusime ka Akihabara UDX'i
parkimismajas Itashasid. Moponast on juba eraldi peatükk tehtud, kuid muud loetelus olevad saavad nüüd siin esitletud.
Oleks muidugi hea meelega jäänud rohkemakski, sest tegu on ikkagi Jaapaniga - erinevaid üritusi on kogu aeg ja nädal pärast
Yokohama Hot Rod Custom Show'd toimus näiteks Tokyos Odaiba parklas StanceNation Japan ja muud.
Fotode autorid ikka Berit-Helena Lamp ja Jarmo Nuutre.
Niisiis - novembri viimase laupäeva hommikul maandusime, askeldasime päeval niisama ja õhtul kupatasime algatuseks ühed
ramenid kerre ning siis kohalik sõber Hiroaki sõidutas meid mööda legendaarset Wangani kiirteelõiku otsejoones veel
legendaarsemasse Daikoku PA-sse (parking area), mis asub Yokohama ja Tokyo vahel Daikoku Futo tehissaarel.
Miks legendaarsed? Wangan (Bayshore Route) on läbi aegade olnud põhiline kihutamismarsruut, mida mööda andis kuuma
ka Mid Night Club'i seltskond. Sellesse klubisse saamiseks pidi auto suutma sõita vähemalt üle 250km/h, sest üle 300km/h
kiirused olid sõitudel tavalised. "As full-fledged members' cars were capable of performing over 320 km/h (200 mph), the cars
were usually boasting over 400–600 bhp, in order to maintain a 350km/h speed through the Wangan straight stretch for well
over 15 minutes at a time."
Mid Night Club toimis 1987 kuni 1999, täpsemalt saab lgeda näiteks kasvõi Wikipediast: https://en.wikipedia.org/wiki/Mid_Night_Club
Daikoku PA aga oli üks tavalistest kohtumispaikadest. Hiroaki rääkis, et oli seal veel hiljutigi ühel suvalisel argipäeva õhtul näinud
kahte Mid Night Club'i autot. Nö klubilist tegevust enam ei toimu, aga eks liikmete autoveri on ikka kuum.
Üldiselt on Daikoku selline koht, kus pea igal õhtul võib mingitsorti kogunemist kohata. Nädalavahetustel muidugi rohkem.
Parkla kõrvaltänaval käib tihtipeale ka driftimine, mida politsei püüab laiali ajada. Näeb näiteks siit klipist (kui ei alga õigest
Youtubest leiab muidugi veel, otsi näiteks "daikoku drifting" vms.
Autosid on seal tavaliselt seinast-seina - palju JDMi, stancei, shakotani, zokushasid ja kaido racereid, itashasid, busse, lowridereid ja mida iganes muudki.
Sõber soovitas, et võiks vähemalt ca kaheksaks kohale jõuda, sest politsei kipub sealset melu viimasel ajal varemalt laiali ajama.
Tegu on ju siiski tavalise kiirteeparklaga, kus veoautojuhid püüavad puhata ja muud nö tavakodanikud poes ja kohvikus käia.
Helihuvilised pidada oma autod alati tualettide vastu parkima, sest sealt kõlab saund paremini üle parkla. Autode taga oli kogemus
igatahes füüsiline ja üleüldine platsi melu väga mõnus. Põhimõtteliselt veidi nagu Tallinnas Ülemiste neljapäevak, aga lihtsalt autovalik
on kordades põnevam (siinkohal lisan isikliku arvamusena, et mu meelest on neljapäevak Eesti autokultuuris tähtis üritus ja kui sinna tuleks
rohkem ägedaid autosid kohale, siis oleks iganädalane arvestatav kogunemine ka meil olemas ning kihvtide pillide rohkuse puhul jääks
seal vast ka hallmetallikdiisleid vähemaks. Praegu vist paljud pelgavad seda üritust, kuid mul vähemalt tõstab vererõhku küll ja annab
kerge autodoosi kätte).
Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisKella üheksa paiku oli igatahes politsei juba kohal ja sulgesid parklasse sissepääsu ning hakkasid autorahvast tasapisi ära ajama.
Sõidetakse lihtsalt parkimiskohtade vahel ringi ja läbi valjuhääldite teaduatstakse, et parkla on nüüd suletud ja pakkige end kokku.
Rahvas tasapisi lahkubki. See protsess võtab ka veel omajagu aega muidugi ning saab seega roll-out'i jälgida.
Õhtu oli siiski veel noor ning Hiroakil tuli meelde, et oli Instagramis näinud enne mingit infot Tokyo lähistel olevas Ebina parklas
toimuvast dekotorade kogunemisest. Teekond pidi võtma küll ca 50 minutit aega, kuid lootsime siiski õnnele ja asusime teele
ning ei pidanud pettuma, sest omajagu masinaid oli veel kohal.
Tegu oli nö vanakooli stiilis dekotoradega, kus valgustuse osas led'id pole nii kõva võimust võtnud.
Suurem osa dekotorasid on igapäevased tööautod ja see stiil on paljuski üks vanematest Jaapani automodimiskultuuridest.
Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisMooneyes Area-1 Yokohamas on alati põnev koht. Siit juhitaksegi Mooneyes'i üle maailma
ja tavaliselt umbes nädal enne Hot Rod Custom Show'd saab sellest justkui üks palverännaku
sihtpunkt, sest näituse eelmüügipiletid saab kätte just sealt ja eks niisamagi on alati mõnus
pood ja parkla jälle üle vaadata ning uute ja vanade sõpradega kohtuda.
Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisÜhel päeval hiilisime ka Akihabara UDX-parkimismajas, sest seal kogunevad tavaliselt itashad - animega kaetud ja muus osas enamjaolt jdm-temaatlised masinad. Itasha tähendab otsetõlkes "painful car" ja seda mõeldakse nii, et silmale on valus vaadata ja omaniku rahakotile valus ehitada.
Sel päeval leidsime kahjuks küll ainult kaks itashat, sest kellaaeg oli veel liiga varajane, aga see-eest oli seal parklas muudki põnevat vaatamist.
Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisShibuya kruiis ehk Shibuya Jack (tuleb sõnast "hijacking", sest Shibuya tõepoolest hõivatakse kruiisivate autode poolt) toimub iga kuu esimesel laupäeval ja epitsenter on Shibuya suurest ristmikust 100 meetrit eemal. Algab tavaliselt umbes kümne ajal õhtul ning haripunkt on kesköö paiku. Politsei on üldjuhul alati kohal ja alguses ei tee midagi, kuid tihtilugu saab neil ühel hetkel mõõt täis ja siis aetakse kruiisiseltskond sealt ära ja edasi liigutakse tavaliselt Yoyogi pargi kõrvale tänavale möllama.
Laupäeva õhtul igatahes läksime Hot Rod Custom Show eelpeolt Yokohamas koos pundi soomlaste ja kahe šveitslasega Tokyosse, et see spektaakel üle vaadata. Võin julgelt öelda, et see üritus oli mulle isiklikult kogu reisi kõrgpunkt, sest sellist asja ikka päris igal pool ei kohta - lowriderid reaalselt hüppavad ja three-wheelivad keset liiklust ja muu selline hullus. Autohuvilisele kindlasti vajalik üritus külastamiseks.
Kel huvi sotsiaalmeediast ja Youtubest rohkem otsida, siis lisaks nimele on otsingul abiks ka hashtag #d1sby. Nagoyas samalaadse kruiisi otsinguks/nimeks on #d1ske. Erinevaid videoid ja pilte on netis palju ning sealtki saab päris hea fiilingu kätte.
Kustomturism: Daikoku PA, Dekotorad ja Shibuya kruiisLõpetuseks siiski veel selline info, et alates 2018 aprillist saab lõpuks ka Eesti autojuhilubadega Jaapanis sõita.
Varem oli meie riik nö "vale" konventsiooniga liitunud ja eestlasele ainuke viis seal legaalselt autot juhtida oli omale kohalike juhilubade tegemine, kuid vahepeal miskit lõpuks muutus ja nüüd on nii, et tuleb lihtsalt minna kohaliku autoföderatsiooni kontorisse ja lasta seal oma kehtivatest lubadest tõlge teha ning võidki tänavale sõitma minna.
Tõlke tegemine maksis 3000 jeeni elik umbes 25€ ringis ja meil võttis see aega kolm tundi. Lihtsalt läksime hommikul kontorisse, võeti meie andmed ja tehti koopiad ning paluti kolme tunni pärast tagasi tulla. Omale sobivas linnas paikneva kontori leiab nende kodulehelt: http://www.jaf.or.jp/e/
Ülalkirjeldatu tulemusena saime lõpuks ometi võtta ette ka seikluse, millest ammu unistanud - multikategelase kostüümi riietatuna kardiga mööda Tokyot sõita. Kardid on registreeritud sõiduvahendid ja giid on juhtkardiga ees. Väga lõbus, aga muidugi ka veidike ärev keset tihedat liiklust selliste pillidega kütta :d
Seda teenust pakutakse mitmes linnas ja on erineva pikkuse ja linnaosaga pakette, me sõitsime Shibuyas, Harajukus ja Omotesandos: https://maricar.com/en/shibuya.html
Googeldades "super mario kart tokyo" või "maricar" leiab infot ka muude kohta.
Et Cookie Monster'i kostüümi polnud seekord pakkuda, siis sõitsime vöötoravatena
Seks korraks ongi jälle kõik, tänan vaatamast ja järgmiste kordadeni!
