Kiirenduse Euroopa meistrivõistluste 2008. a. eelviimane etapp sõideti 15.-17. augustil Hockenheimis. Hockenheimi motospordikompleks on pigem tuntud F1-rajana, kuid publikule hästi jälgitava "staadioniosa" juurde kuulub ka korralik dragstrip koos sedavõrd rikkaliku pidurdusmaaga, et seal (erinevalt eelmisest etapist Mantorpis) ei peetud vajalikuks kiiremate võistlusklasside võistlusmaa lühendamist 1320 jalalt 1000 jalani (traditsioonilise 402 meetri asemel 305) - reegel, mille NHRA kehtestas peale Scott Kalitta traagilist õnnetust juuni lõpus.

Show'd ja põnevust jätkus kõigile kolmele päevale ja ürituse lõppedes olid nii mõneski kiires klassis (nt. Top Fuel ja Pro Mod) tabeliseisud ülimalt pingelised.

Fotode autoriteks on Jan Erik Siebert ja Aino Siebert, tänu nendele saame vaatamiseks pakkuda allolevat galeriid.

Kvalifikatsioonipäeval võis hiiglaslikelt Mercedes-Benzi toetusel ehitatud tribüünidelt leida arvukalt tühje kohti, kuid finaalsõitudeks oli kohal juba täismaja. Raja suurtoetaja lippu hoidis kõrgel nii mõnigi kolmeharulist tähte kandev auto, kuid ka nende kapottide all kippusid olema USA päritolu jõuallikad.

Järelkasvu puudumise üle ei saanud kurta - juunior-dragstereid oli stardinimekirjas üle kahekümne, ligi veerand pilootidest sealjuures tütarlapsed. Nagu piltidelt näha, on tegu perekondliku ettevõtmisega - sellest annavad aimu uhkusega kantud kirjad "Sponsoriks emme ja issi" ning kõrvuti line-up'is seisvad õde ja vend.

Kirevaid võistluskombinesoone, efektset tehnikat ja äärmuslikke sõiduasendeid jagus tervelt viide tsikliklassi.

"Väiksemates" autoklassides (kui alla 10-sekundise indeksiga klasse nagu Super Comp ja Super Gas tohib üldse nii nimetada) oli tehnika valik väga kirju - lisaks ootuspärasele USA-rauale leidus nii Saksa, Inglise kui ka Prantsuse päritolu masinaid. Kõigil oli siiski mootorit 6 liitri jagu või rohkem.

Pro Mod on üliefektne klass, kus vaatamata madalatele 6-sekundi aegadele on autode kerekujud veel äratuntavad...

...erinevalt näiteks Top Methanol Funny Car-idest, kus marki ja mudelit näitavad eelkõige pealemaalitud esi- ja tagatuled. Samas polegi enam välimus nii oluline, kui vähem kui kuue sekundiga tuleb kätte umbes 400 km/h. Finaalivõidu võttis Leif Andreasson kolla-beezhi Dodge Avengeriga. Sarnast kütust ja üle 3000-hobujõulist jõuallikat kasutavad ka Top Methanol Dragsterid, mis on Funny Car'idest veel mõne kümnendiku ja paarkümmend km/h kiiremad.

Kõikide klasside kuningas on mõistagi Top Fuel ja Top Fueli kuningaks krooniti Hockenheimis Mikael Kagered, kes võitis finaalis rattad suitsema lasknud Lex Jooni. Lex võis ennast lohutada ürituse parima ajaga (4.774 esimeses ringis); suurima lõppkiiruse saavutas Andy Carter (506.79 km/h).

Muudki vaatamisväärset jagus nii boksidesse kui ka rajale...

...kus meelelahutuse eest vastutasid Eestiski käinud Plan Bee trikimootorratturid ja terve raja pikkusteks wheelie'deks suutelised spetsiaalautod, mida samuti oleks tore meie radadel näha.

Täpsed ajasõitude ja eliminaatorite tulemused leiab ürituse kodulehelt. Täpsemat infot kiirendusvõistluste ja kiiremate võistlusklasside kohta leiab meie kiirendusvõistluste alajaotusest.