Tallinnast lahkuti 12 paiku, Haapsalu lennuväljal kohal siis peale üht. Rajal olid kummide virnad, mis tulid ära veeretada, kokku pandi korraldajate telk. Poistel oli muuseas 5-seeria BMW, millel 1.6 kirjad, kuigi tegelikult oli 2.8. Sleeper bemm, järelikult. Raja kõrval oli hein suht kõrgeks kasvanud, mistõttu tuli välja kamandada niiduk. Kohale jõudis ka helibuss. Edasi läks raja markeerimiseks. Ajamõõdusüsteem koos Ivari ja Jaaniga viimase 1.8 / 140 hj Golfis jõudsid alles õhtupoolikul. Kokku pandi tribüün ja reklaamid üles.

Õhtuks veeresid kohale Top Partsi buss, treiler koos Lauri Camaroga, Porsche klubi ja palju muid sõidukeid. Peep tõi ka ülejäänud tqhq kohale. Top Partsi naisterahvad pakkusid shashlõkki, mis kulus väga-väga ära. Suured tänud!

Lauri autoks siis must 82. aasta Camaro, millel 454 / 7.4L mootor. Auto näeb väga kuri välja. Mootori poolelt oli sisuliselt tegemist esimese tõsisema sõitmisega. Kõige hea kõrval oli siiski ka kaks pudelikaela, truckilt pärinevad plokikaaned ja käigukast, mis esimest käiku ei tahtnud millegipärast üle 3500 pöörde lasta. Kui kasvõi kastigi korda saaks oleks asi ikka 13 sekundisse mahtunud küll, rääkimata veel korralikest plokikaantest ja kasti hüdrotrafo vahetusest. Samas oli lõppkiiruseks ikkagi üle 160 km/h, mis annab tunnistust üle 300-st hobujõust.

Kui oli juba pimedaks minemas, saabusid külalised Soomest: Peco oma beater Mercury STW-ga, millel peal head häält tegev 351 Windsor. Ja ka Jyka oma kollase '66 Dodge Dart'iga. Dart lasti hiljem ka korra pöördesse, kõrva järgi üle 7000 p/min, shift-light läks põlema igatahes.

Reede õhtupoolik möödus siis proovisõitudega. Peep proovis oma igapäevasõidukit 4WD Passatit, mis sidurit kärsatades sai 16-sse. Lauri parimaks jäi 14.3 @ 163 km/h. Seejärel rulliti juhtmed kokku ja umbes ühe paiku jõuti ka hotelli ja magati paar tundi.

Natuke peale kaheksat objektile jõudes oli sinna tekkinud hulk sõiduriistu, oli märgata ka lõbusalt veedetud öö tagajärgi.

Peep jõudis ka vara kohale. Vahetas taga Cooperi rehvid BFG-de vastu ära ja ka numbrid Z28 plates vastu. Autoks muuseas punane '96 Chevy Camaro Z28, 'hot' LT4 (u 360 hj), 4L60, 3.23 ja hulk modifikatsioone.

Ei ole vist peale D-klassi mõtet rääkida. Publikust niipalju, et mõni publiku liige oli teadagi tasemel, istus raja äärde ja ei tahtnud ära minna. Ja võistelda ei saa. No ei saa aru.

Peep oma punase '96 Camaro Z28-ga oli minu arvates selge favoriit. Tundmatu suurus oli see kollane Olds 442, mis registreerimislehel oli 5.7, aga räägiti “tehtud” 455-st. Kuid Oldsi tagarehvid ei tundunud ohtlikud olevat. Juht rääkis hiljem, et algul oli kavatsus mitte üle 5500 pöörde lasta, aga ühes sõidus püsis Mustang kõrval ja lihtsalt pidi 6200-ni revvima. Oldsi parimaks jäi siiski vaid 14.79. Ülejäänud võistlejad võistlesid omavahel. Jaguar oli siiski tugev, algus sujuv aga distantsi teises poolel tegi võimsus oma töö.

Kuna võistlejaid oli vähe, siis esimene raund oli soolo. Roland ja mina kallasime Laurile vett jõudumööda, paraku ei tulnud kordagi korralikku burnouti.

Peep sõitis pidevalt 13.6 aegu. Tema veevabad burnoutid olid ka rahva kiiduavalduste põhjuseks. Kahjuks läks ta teises sõidus kohe Lauriga kokku. Lauril hakkas stardijoonel mootor välja surema ja jäi minekuga hiljaks. Aga ka ideaalne reaktsioon poleks päästnud vist. Kahju, et Peebu järel kiireim langes nii vara välja. Kuna Lauri väljas ja Olds mitte eriti kiire, siis ülejäänu oli Peebule juba vormistamine.

Finaal oli klassika: Camaro vs Mustang. Kuna Mustang oli üle sekundi aeglasem talitas Peep õieti ja läks kindla peale välja ning võitiski D-klassi. Congrats!!!

Demoautoks oli kollane '66 Dart, tuttav juba Hyvinkäält. 464/7.6 L, 670 hj. Taga ET Street rehvid, mis paremalt poolt käisid eestpoolt vastu tagatiiba. Rohi lihtne: võeti seasõrg ja kangutati tiib väljapoole.

Burnouti jaoks vett vaja, tünne paraku ei olnud. Hankisin siis tuletõrjeautost ämbriga. Paraku oli rada kaldus ja vesi valgus paremale poole, tema aga oli pisut vasakul, nii et burnoutist eriti midagi välja ei tulnud. Mis oligi hea tulemusele. Kohalt läks asi tire-shake tähe all, esimesel käigul hüples kõvasti, siis läks kõik hästi. 10,31 ajaks. Rahva võttis ohkima kohe. See aeg annab ka tunnistust raja headusest, näiteks Hyvinkääl alla 10,7 ei saanudki.

Iga kord kui Dartil kapott pealt võeti, oli rahvas turvalindi alt läbi kuhjas ümberringi. Mõni valdas meeldivalt hästi terminoloogiat, 440, 8 3/4 jne. Peal oli ka kaval lahendus. Nimelt ajas väike elektrimootor ventilaatorit ja veepumpa ringi ka seisu ajal. Ei pidanud mootorit jahutamiseks käiama. Autol oli ka 30 liitrine turvaline kütusepaak, mis seest on nagu käsn. Kütusekulu muuseas 40 liitrit sajale. Auto on Soomes tänavasõiduks täiesti legaalne.

Teine katse. Porsche 911 vastu. Seekord valasin mina vasakult poolt ja Peco paremalt poolt vett tagarataste alt esiratasteni. Burnout oli tore, aga rajakalde tõttu hakkas tagaots paremale vajuma ja tuli siis pidur lahti lasta ja edasi sõita. Suitsu kui palju. Rahvale asi meeldis. Start. Paraku jättis esimene käik õrnad jutid maha ja ajaks vaid 11,3.

Siis sai Top Partsi bussist tungraud toodud ja tagarattaid vahetama hakatud. Peco STW-s olid kaasas paar 275 mõõdus vanu tänavakumme. Keegi pealtvaatajatest palus neid endale, aga olin kategooriline, et need lähevad suitsuks. Pöördepiiraja sai vahetatud 7400-lt 6800-le. Mulle ütles, et paneb sisse viimase (s.t. kolmanda) käigu (manual valve body automaat) ja vajutab põhja ning vaatab mis saab. Sai küll. Juhtisin ta vasakule rajale ja tiba peale stardijoont vaatasin tema poole, tema andis thumbs up ja minu käeviipe peale läks siis suitsupidu lahti. Algul kohapeal ja siis u sada meetrit edasi. Siis läks külg väga ette ja gaas tuli maha lasta. Ümberpöörd ja tagasi. Vasakut rajaserva ei näinud, kõik oli paksu kummisuitsu täis. Publik oli teadagi elevil. Siis sai ka pisut Hyvinkää üritust kuulutatud.

Õhtul sai läbi astutud Athenast, kus toimus autasustamine. Peale Alfa klubi ja lätlaste kedagi eriti kohal polnudki, nii et suur osa asju tuli tagasi bussi panna. Koju jõudsin umbes kahe paiku pühapäeva varahommikul.