|
Colonial Beach Rod Run |
|
Kõik teed viivad Rooma. Võib-olla, kuid mind viis tee möödunud suvel
Virginiasse, kus veetsin poolteist kuud muretut tudengielu. Mida lähemale
jõudis ärasõit, seda kindlamaks muutus veendumus: kui pole USA-s autoga
ise sõitnud, ei ole seal olnudki. Olgugi et tudengi rahakott kasin, so
what, need 150 taala on seda väärt, et nädalavahetuseks mingisugusedki
rattad alla saada. Lähima linna - St.Petersbourgi (!!!) - autorentidest
õnnestus valida selline, mis ühikasse juhile ise järgi sõitis ja
auto sai aegsasti broneeritud. Õigeks ajaks laekus postkasti ka ebay oksjonilt
ostetud peegelkaamera, harrastajale hästi sobiv Canon Rebel.
Kaevasin hoolega netis ja valisin minu peatuspaigast paarisaja miili
raadiuses tol nädalavahetusel toimunud paarikümne autoürituse hulgast
laupäevaks välja järgmise:
Colonial Beach Town Commons
21st Annual Rod Run to the Beach
Saturday, August 19: 10:00 a.m. - 3:00 p.m.
Antique and customized car show with parade through town
Kuna asjast oli juttu ka Hemmings
Motor Newsi netiväljaandes, siis see lihsalt pidi olema midagi huvitavat!
Jättes vahele seiklused rendiauto kättesaamisega (midagi telefoni teel
kokku leppida ei ole sealmaal mõnikord võimalik!), jätkaks juttu juba
sealt, kus käes on laupäeva varahommik ja Pontiac Sunfire istumise all,
neelamas highway halle kilomeetreid, sihiks eelpoolnimetatud Colonial
Beach ja sealne Annual Rod Run.
Sõidule kulus umbes 3 tundi ja see oli tõeline nauding hoolimata auto
tagasihoidlikust iseloomust (4 ust, 4 silindrit). Nautisin Ameerika liiklust,
tõeliselt häid raadiojaamu ning küllastudes kaheksarealisest highwayst,
valisin marsruudi teise poole läbi sealses mõistes külavaheteede - kummaski
suunas ühe sõiduraja, ent laitmatu asfaltkattega teede. Tegin peatuse
näiteks sellise Country Store ees. Suurt Lincolni roolis 200-kilone tumedanahaline
"tütarlaps"!
|
|
Kellys Country Store |
|
|
|
|
Colonial Beach võttis mind tunnike hiljem vastu vaiksete tänavate ja
unise atmosfääriga. Oli ju hilissuvine laupäeva hommikupoolik, temperatuuri
veidi üle 90 kraadi (fahrenheiti järgi loomulikult) - mis elu ühest meie
Keila mõõtu provintsilinnakesest USA idarannikul ikka oodata. Siiski ei
valmistanud raskusi rodide kogunemiskoha leidmine ja tõepoolest, esimene
mulje linnakesest oli olnud petlik.
Jõudsin kohale õigel ajal, rahvas ja autod alles kogunesid. Ürituse
jaoks oli varutud kaks umbes jalgpalliväljaku suurust muruplatsi. Juba
oli püsti monteeritud pisike lava ja snackikiosk. Ettevõtlikud inimesed
olid organiseerinud külalistele ka tasulise parkla.
|
|
| Just parklas oli tõeline pärl, pildilolev 'pisut' putitatud mootoriga '69 Camaro Z28. |
| Virginia kombe kohaselt olid autol küljeaknad lahti, kiiver hooletult istmel ja loomulikult süütevõtmed ees! |
| Ka minu üks lemmikautosid, Shelby Mustang, seisis väljaspool ametlikku ekspositsiooni. |
|
|
Näituseaedikus olid peaasjalikult esindatud kõikvõimalikud USA rauad,
nendest ka minimaalne pildivalik:
|
|
| Esines nii chopatud customeid... |
| ...kui ka stiilseid lowridereid. |
| Lisaks jäi silm puhkama kõikvõimalikul USA eksootikal 50ndatest 90ndateni, näiteks sellel Fordil, mis kangesti meile kõigile tuttavat GAZ-21 meenutab. |
| Selle sinise '69 Mustangi omanik oli 40-ndates eluaastates reibas teksades ja stetsonis country-naine! |
|
|
Kõige karmim pill oli kindlasti see '32 Fordi klaasplastimitatsioon:
|
|
| Juba eemalt vaadates on mootori ja kabiini omavaheline proportsioon tugevalt mootori kasuks - no siin on tõesti mootori külge auto riputatud. |
| Küll võib üks asi madal olla. Tähelepanelik vaataja märkab värvkatte kvaliteeti ja kroomitud esisilda. Tuuleklaasil on tänavakõlblikkust tõestav maksumärk. |
| Mootori juures torkab juba veerandmiili kauguselt silma hiiglaslik blower, tähelepanelik vaataja märkab topelt kütusetorusid sissepritsesüsteemis - nitro! Jälgida tasub ka mootori kinnitust raamile, see on jäik ilma igasugu patjadeta. |
| Ahhetama paneb mitte ainult sisemuse viimistlustase ja valged AutoMeteri kellad klaasi all, vaid ka pedaalide asetus. Teatavasti on tolle aja Fordidel piduri peasilinder põranda all paremal pool roolisammast. Kui aga mootor on asendatud ülaloleva blown V8 monstrumiga, on käigukast röövinud gaasipedaalile kuuluva koha pidurist paremal. Lahenduseks on viia lusikat meenutav gaasipedaal roolisambast vasakule, nagu ka juuresoleval pildil näha. |
| Ilmselt õnnestuks tänavaliikluses kõnealust relva näha vaid lühiajaliselt ja sellest vaatenurgast (imestusest näoli maha kukkununa ;). |
|
|
Rod Run kulmineerus laupäeva pärastlõunal väikese cruise'iga mööda mereäärset
puiesteed, mil enamikku autodest ka kuulata sai. Sajakonna V8 üheaegne
kõla oli midagi senikogematut.
Ürituse üldõhkkonda iseloomustas äärmine sõbralikkus ja take it easy
- mentaliteet. Autoomanikke oli igas vanuses, 20stest pensiokateni välja.
Huvitaval kombel domineeris vanem generatsioon, eks autentse paksust plekist
rodi ehitamine ongi vist vanemale inimesele paras ajaviide.
Alkoholi ei olnud yldse näha ja ülemeelikuks ei muutunud keegi. No ja
mis seal imestada, Virginia on Ameerika konservatiivsuse ja puritaanluse
kants. On ju osariik üks vanemaid praeguses USA-s ja pealinn Richmond
ka endine Lõunaosariikide pealinn.
Samasugust konservatiivsust võis täheldada autode juures - mõne vaimuka
erandiga. Olgu siinkohal toodud ühe rodi kapotikaunistus, kus kroomkujukese
teatud kehaosa väikese hõõglambiga rõhutatud!
|
|
Huvitav, mille suunas see koer niimooodi kargamas on? |
|
|
|
|
Kui juba ebasündsatest asjadest juttu tuli ;), siis oli platsile
lubatud ka üks Jaapani ime, vabalthingav esiveoline Civic kiirendusauto,
veerandmiili aeg veidi üle 10 sek.
|
|
Midagi oleks nagu valesti... nojah, slickid ju esiratastel |
|
|
|
|
Torkas silma ka see, et showl ei kohanud ühtki valgest erineva nahavärviga
inimest ja bändi solist tundus olevat tõeline skinhead. Eks kohanimi Colonial
Beach kõnele ka enda eest :)
Niimoodi veeresin muljetest väsinuna õhtupoolikul St.Petersbourgi poole
tagasi. Tanklas parandasid kaks selli valget 3-gen Vettet (umbes samasuguste
tööriistade ja meetoditega nagu meil kolhoosikeskuse juures Mosset remonditaks),
külavahel oli teede äärde pargitud autosid, aknal kiri FOR SALE.
Jah, nii mõndagi neist oleks tahtnud osta. Kuna seda ostusoovi sealmaal
kuidagi rahuldada ei saanud, siis jäi miskit kripeldama. Niikaua kripeldas,
kuni kodus Kuldset Börsi sirvides hakkas silma kuulutus - Müüa Ford Mustang,
5.0 V8. Aga see on juba hoopis uus lugu.
P.S. Tagantjärgi leidsin Rod Runist paar pilti ka kohaliku
linnakese kobrulehe netiväljaandest.
|
|
|
|