Costa Concordia üles tõstmineKaaluta olekuks pole ka lennukit vaja - piisab kui aknast alla hüpata!
Mis orbiidi kõrgusse puutub siis jah, raketid läheks otse miski 9+ km/s ehk siis 1+ km/s läheb kõrguse, õhutakistuse jms peale.
Üles minnes muuseas on suurim õhutakistus 10 km kandis (koodnimi "Max Q" ), pärast seda läheb õhk hõredamaks kiiremini kui kiiruse kasv takistust suurendaks.
Kalliks teeb asja eelkõige tohutu töötundide arv kõrge kvalifikatsiooniga töötajate poolt. Ja nii se vast ka jääb. Umbes nagu F1 vs pereauto...
Mis dünaamikat puutub, siis vt. STS-134 starti:
Teistest klippidest eristab see, et on telemeetriat näha: G, kiirus, kõrgus, isegi throttle%
quote:Madlobster: Kui kõvad tuuled seal üleval 10km puhuvad?
Ja sellest lähtuvalt kui suured võivad olla GS erinevused edasi või tagasi lennates?
Lennukid kasutavad 10+km kõrgusel ära Jetstreami'i, aitab oluliselt kütust kokku hoida ja olenevalt asukohast/suunast sujub lend kiiremini: http://en.wikipedia.org/wiki/Jet_stream
Nüüd sõltub sellest, mida kuskil kirjutatakse... Näiteks (ERJ): kõrguse korjamisel on IAS 290kt, kuna kõrguse suurenedes õhurõhk langeb, siis GS suureneb. Ca 27000-30000ft on üleminek Machile ehk hetk mil 290kt saab võrdseks M järgsele tõusukiirusele (tavaliselt on see M0.7- M0.74). GS- sõltub tuulest. 0- tuulega ca 400-430kt. Kuna temperatuur mängib ka olulist rolli, siis cruise kõrguse valimisel arvestatakse ka sellega. Näiteks kui max ceiling on FL410 (41000ft) aga temperatuuri ja tuule tõttu GS/fuel used suhe on parim FL350, siis lennatakse FL350 (sõltuvalt lennusuunast vajadusel +/- 1000ft) Kui cruise kiirus on M0.75, siis IAS on võibolla ainult 230kt (sõltuvalt kõrgusest).
Jetstreamid meie laiuskraadil õnneks väga tugevad ei ole. Enamasti on nad edela-kirde suunalised. Euroopasse lennates vastu, koju tulles tagant. Enamasti jääb kiirus +/- 100kt piiresse, väga palju tugevamaid on siinpool harvem. "jugade" laius on ca 100km (ekvaatorile lähemal isegi oluliselt laiemad) ja "paksus" paari kilomeetri jagu. Piltlikult öeldes on tegemist "tuule jõega". Jetstreami servaaladel (servades/all/üleval) on tavaliselt korralik turbulents. Algab suhteliselt järsku ja täpset alguse aega ette näha on üsna keeruline. Umbkaudset aega prognoosida saab. Kui võimalik, siis loomulikult arvestatakse sellega. Kuni selleni välja, et vastutuulega lennata Amsterdami üle Poola. "Ground miile" on rohkem aga "air miile" vähem. Isiklik karmim tuulekogemus oli lend Dubaist Luxorisse, kus terve tee oli vastutuule komponent 170kt (GS alla 300kt)
____________________________
Pontiac Fiero
Lincoln MKX
Jeep Wrangler Rubicon
quote:Jesper: Madlobster, sa mõtled asjad enda jaoks liiga keeruliseks Loomulikult on ühtlasel kõrgusel lendavad lennukis inimesed kergemad (kaalu mõttes, nende mass loomulikult ei muutu), aga kuna lennukid lendavad nii aeglaselt siis see vahe tuleb üsna väike. Samas selleks, et lennukis kaaluta olekut tekitada, ei pea see üldse väga kiiresti lendama, vaja on õiget roolinõksu.
Mis puudutab orbiite, siis põhiline tehniline takistus madalatele orbiitidele on ikkagi atmosfäär, 1m kõrgune orbiit ei oleks vaakumis nii "ulmeline" midagi. Kui me võtaks näiteks sellise tüüpilise Harju keskmise bloweriga Camaro ja vajutaks gaasi põhja, siis see saavutaks orbitaalkiiruse u 5 minuti jooksul. Kogu kosmonautika teeb keeruliseks ja kalliks see, et enne orbitaalkiiruse koguma hakkamist tuleb kogu selleks vajalik padajänn 100+km kõrgusele tõsta.
Ma ei mõtle enda jaoks midagi keeruliseks. Aga seda oleks huvitav teada, et, millise kiiruse saavutab keskmise bloweriga camaro gaas põhjas vaakum torus viie minutiga?
Costa Concordia üles tõstmineTuleb ikkagi aru saada, et auto performance'it ei piira mitte võimsus, vaid rehvid. Tänapäeval võib võimsus olla mis iganes.
Kui kiiresti saab ZR rehvidega sõita? Top Fueli GY Eagle slikid on 350 mph reitinguga.
quote:Madlobster:
Ma ei mõtle enda jaoks midagi keeruliseks. Aga seda oleks huvitav teada, et, millise kiiruse saavutab keskmise bloweriga camaro gaas põhjas vaakum torus viie minutiga?
Ennist panin kahe nulliga mööda , aga: ütleme 1000kW, 1000kg, mingeid kõrvalefekte pole. Orbitaalkiiruseks vajalik energia: (1000kg*(8km/s)^2)/ 2=32GJ, ehk kulub 32000 sekundit, ehk nats alla 9 tunni.
Ok, tegelt peaks veel kütusekulu ka arvestama, aga hetkel ei viitsi. Põhipoint oli see, et orbitaalkiiruste jaoks vajalikud energiahulgad ja võimsused on täiesti "maised", lennunduse kontekstis lausa tibatillukesed. Põhipauk läheb kanderaketi stardil atmosfääri kütmiseks.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Costa Concordia üles tõstmineRaketil vs lennukil erinevus selles, et peab hapnikku kaasa tarima. Enamus paakides oleva massist ongi hapnik/oksüdeerija.
quote:partel: Raketil vs lennukil erinevus selles, et peab hapnikku kaasa tarima. Enamus paakides oleva massist ongi hapnik/oksüdeerija.
Loomulikult on enamus, või õigem oleks öelda, et kõik paakide sees olev materjali mass kuulub hapnikule/oksüdeerijale, kuid raketi jaoks on tähtsam siiski paakide enda materjali mass.
Üks teine aspekt, mis mulle jäi silma viimastelt lehtedelt... kas maa külgetõmbejõud on ikka sama igas punktis. Meile on seda küll koolis seletatud, kuid ma kaldun arvama, et kuna gravitatsiooni tingib mass, siis on tegemist mingi keskmise tulemina maa kogumassist, st. kui vaadata maad lähemalt, on ju maakoor erineva paksusega, lapergune, erinevate ainete osalusega, seega ka erinevate erikaaludega, jne, mis tingib erineva massi erinevates kohtades ja ka vastava gravitatsiooni seal. Kui mõõtmised viia arvutuslikuks maa üldmassiga, on tulem keskmiselt ühene, kuid maa lähiorbiidil peaksid maakoore erinevused näha olema gravitatsiooni hälbes. Minu meelest ei saa olla keskmist või üldist suurust maa külgetõmbejõule. On üldine... ja lähemal vaatlusel peab olema erinev.
Ma kipun arvama, et kui lasta erinevatest maa punktidest üles rakett, siis mõni lendab kiiremini ja kaugemale kui teine.
Ja siit tuleb küsimus: Kas on üldse võimalik (ütleme 100m õhus) tekitada orbitaaljaama mingi kindla kiirusega, kui välistada mägedest, õhust, lindudest ja jahimeestest tulenevad tegurid.
Costa Concordia üles tõstmineMaa külgetõmbejõud maapinnal varieerub eri põhjustel 1% tuuris, aga merepinnast ühtlasel kõrgusel lennates on see palju väiksem.
Päris 100m orbiiti teha ei saaks, sest Maa üldkuju on poolustelt paarisaja meetri võrra lapik. Aga Kuu mõju on üldiselt suurem probleem kui Maa külgetõmbejõu variatsioon.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
06.11.2013 at 04:53
4 edits. Last edited 06.11.2013 at 05:07 by Jesper
quote:partel: Raketil vs lennukil erinevus selles, et peab hapnikku kaasa tarima. Enamus paakides oleva massist ongi hapnik/oksüdeerija.
Loomulikult on enamus, või õigem oleks öelda, et kõik paakide sees olev materjali mass kuulub hapnikule/oksüdeerijale, kuid raketi jaoks on tähtsam siiski paakide enda materjali mass.
Üks teine aspekt, mis mulle jäi silma viimastelt lehtedelt... kas maa külgetõmbejõud on ikka sama igas punktis. Meile on seda küll koolis seletatud, kuid ma kaldun arvama, et kuna gravitatsiooni tingib mass, siis on tegemist mingi keskmise tulemina maa kogumassist, st. kui vaadata maad lähemalt, on ju maakoor erineva paksusega, lapergune, erinevate ainete osalusega, seega ka erinevate erikaaludega, jne, mis tingib erineva massi erinevates kohtades ja ka vastava gravitatsiooni seal. Kui mõõtmised viia arvutuslikuks maa üldmassiga, on tulem keskmiselt ühene, kuid maa lähiorbiidil peaksid maakoore erinevused näha olema gravitatsiooni hälbes. Minu meelest ei saa olla keskmist või üldist suurust maa külgetõmbejõule. On üldine... ja lähemal vaatlusel peab olema erinev.
Ma kipun arvama, et kui lasta erinevatest maa punktidest üles rakett, siis mõni lendab kiiremini ja kaugemale kui teine.
Ja siit tuleb küsimus: Kas on üldse võimalik (ütleme 100m õhus) tekitada orbitaaljaama mingi kindla kiirusega, kui välistada mägedest, õhust, lindudest ja jahimeestest tulenevad tegurid.
või ajan ma väga lolli juttu õlle kõrvale õhtuti
Ma arvan, et ei ole.
Aga rasva lõikamine peenemaks kui neitsinahk on nagunii suht pita
Costa Concordia üles tõstmineG on erinev juba seepärast, et teatavasti maakera pöörleb...
Ekvaatori "kiirus" on 465 m/s, mistõttu seal on G väiksem.
Seetõttu üritataksegi kosmodroomid võimalikult ekvaatori lähedale teha, et ligi pool km/s "boonust" saada...
Ja mis teil selle "maapinnal lendamisega" raskusi on? 200 km kõrgune orbiit võib jah "kõrge" tunduda näit lennukitega võrreldes.
Aga joonistage kaks ringi raadiusega suhtetes 6400 ja 6600 - need ju vaevu erinevad ehk pole ju suurt vahet kas on maapinnal või 200 km kõrgusel, v.a. loetletud mõjud.
orbiidile viiaksegi selleks, et õhutakistust jne vältida, mitte iseenesest kõrguse pärast.
Ja pole midagi vaja "arvata" või "uskuda" - elementaarsete arvutuste ja uurimisega saab ju selgeks
Eripäraseks teeb intsidendi see, et hukkunuks oli US senaatori poeg, senaator Inhofe on üks mõjukamaid republikaane, relvajõudude komitee aseesimees jne.
Costa Concordia üles tõstmineNoh, autotopikud on lihtsalt eraldi, samas on nii mõnelgi 32,767 vaatamist lõhki.
Teisalt on näiteks igas autofoorumis, mida ma olen tihedamalt külastanud, räägitakse näiteks poliitikast sama palju kui autodest, eriti talve paiku, kui võistlusi pole.
Ja lennundus vaevalt off-topic on juba korduvalt mainitud põhjustel, see huvi tuleb iseenesest. Mida kinnitab ka käesoleva topicu vaatamiste arv.
Nagu DevilDeVille ütles, siis "autodest on kõik juba räägitud"
Mul on ammune unistus seda asja oma silmaga näha. Võistlused peaks nüüd järgmine aasta jälle pihta hakkama, kahjuks pooled etapid on Aasias, aga üks on ka Poolas. http://www.redbullairrace.com/en_INT
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Kujuta ette seda koormust, 9+ G-d ja ole sealjuures adekvaatne veel lendama ja võistlema täpsust ja oskusi nõudval alal. Neid mehi pole vist eriti palju, kes sellega hakkama saavad.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize
Costa Concordia üles tõstmineLennuki vastupidavuspiir ja arendatav G-jõud on ikka täitsa erinevad asjad, millel on kaudne seos.
Shuttle 3G kiirendus on hullem kui 9G 1-2 sekundiks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
.. 12 13 14 15 16 17 18 .. 
