Nagu näha, saab mootori võimsust suurendada kasvatades kas pöörete arvu
või pöördemomenti. Mainitud artiklis jõudsime
ka järeldusele, et võimaluse korral tahame suurendada pigem pöördemomenti
kui pöördeid, kuna see annab jõudu, mida on võimalik omal nahal tunda,
ja mitte ainult täiega veerandmiili läbides (mis muidugi kah vahel ära
kulub.)
Pöördemoment omakorda sõltub otseselt sellest rõhust, millega põlevad
ja paisuvad gaasid kolbi töötakti ajal allapoole suruvad. Selleks, et
rohkem põlevaid gaase saada, tuleb silindrisse saada võimalikult palju
kütust ning õhku, mis sisaldab hapnikku, ilma milleta põlemine võimalik
pole. Väga umbkaudselt võib öelda, et 1 kg bensiini põletamiseks läheb
14 kg õhku.
Selgub, et tehniliselt on kütust suhteliselt lihtne aina juurde kallata,
kuid piirav faktor on just mootori võime läbi õhufiltri ja muu sisselaske
üks korralik silindritäis õhku sisse tõmmata ning tavaliselt ei suudagi
silinder sisselasketakti vältel kogu oma töömahtu õhuga täita. Mida suurem
see töömaht on ja mida suurema osa sellest mootor õhuga täita suudab,
seda suuremat võimsust saab ta arendada. Nii et Metallica oleks ehk pidanud
hoopis laulma Gimme air, ...
Õigus oli Metallical muidugi selles, et selle õhu juurde tuleb vajalikul
hulgal bensiini pihustada ja see kõik õigel hetkel põlema pista (Gimme
fuel, gimme fire...) Seega mootorijupid, mis pole otseselt seotud õhu
ja kütuse sissehingamise, süütamisega ja väljapumpamisega, peavad tagama
vaid selle, et kogu tekitatav võimsus ülejäänud juppe ära ei lõhuks, üles
ei sulataks ja piki rajaäärt laiali ei pilluks. Ometi alustaks mootori
detailide kirjeldamist just sellistest komponentidest. Esimesena võiks
vaadelda mootoriplokki.
Järgmisena võtame vaatluse alla väntmehhanismi
ehk kolvid, kepsud ja väntvõlli, mille juures on samuti määravaks
tugevus.
Kui mootori vastupidavust tagavad jupid üle vaadatud, võib
hakata rääkima nendest komponentidest, millest mootor pöördemoment,
võimsus ja muud omadused otsesemalt sõltuvad. Kuna ennem
sai räägitud mootori hingamise olulisusest, vaatamegi neid komponente
selles järjekorras, milles õhuvool neid läbib. Sellest
räägib artikkel Õhu tee läbi
mootori I, alates õhufiltrist kuni väljalaskekollektorini.
Üks vahepealne etapp, plokikaaned ja klapiajam leiab käsitlemist
järgmises artiklis, Õhu tee... II.
Kui kõik eelnev oli suhteliselt lihtsam info, mis autode siseeluga
rohkem kursis olevale inimesele pakkus huvi vaid ehk USA mootoriterminoloogia
ning muude väiksemate erisuste osas ning on suures osas leitav ka
vanu häid nõukogude autosid käsitlevast kirjandusest,
siis järgmised artiklid üritavad minna veidi enam sügavuti.
Õhu tee läbi mootori III lahkab pikemalt
sisselaskekollektori ja plokikaante omadusi, üritades selgitada,
kuidas need mootori omadustele mõjuvad.
Artiklis Kõik sõltub ajastusest
selgub aga, et käesoleva lehe alguses toodud pilt ning kirjeldus
on mõnevõrra lihtsustatud ning eri sündmuste ajastamine
mootoris on tegelikult hoopis keerulisem ning on mootori karakteristikute
seisukohalt küllaltki määrav.
Seni viimane lugu mootori tööpõhimõtete all on
erinevaid kompressoreid tutvustav artikkel. Kui
mootor on juba kord õhupump, siis kompressoriga saab teda ju kõvasti
aidata. Artiklis tulebki juttu erinevatest viisidest mootorisse rohkem
õhku pressida.
|