Füüsika küsimused ja vastusedKahjuks kustutasin lasteaiapostide asemel väsinud peaga kogu algse teema, üritasin siis allapoole taastada:
quote:madis:
K: kuhu kaob kellavedru energia, kui see vedru sulatada ?
V: üleskeeratud kellavedru vajab sulamiseks vähem energiat, kuna kristallstruktuur on juba natuke rohkem "lahti venitatud" ja selle "lõhkumine" selle võrra lihtsam.
quote:mrtn:
kui teooriast praktikasse liikuda, siis muundub osa kindlasti ka mehaaniliseks energiaks, kuna kogu vedru ei sula korraga, vaid ühe koha pealt viskab esimesena "vedru välja".
quote:madis:
Seda kindlasti, kuid nii huvitav kui see ka pole läheb ka "vedru välja viskamine" täpselt samasse puntrasse metalli kuumutamisel tekkiva aatomite liikumisega. Üks liikumine kõik, ehkki "väljaviskamine" on oluliselt korrapärasem.
quote:silver:
Soojuseks muutub, nagu juba mainiti
quote:MacMaster
K: Kui lähtuda sellest, et avatud diferentsiaal annab mõlemisse väljundisse sama koguse väänet. Näiteks juhul kui üks ratas on jääl ja teine asfaldil ning auto ei liigu. Auto "mitteliigutamise" ja jää sulatamisele peale kulub suhteliselt väike kogus võrreldes sellega, mida mootor toodab ja see on vaid üks kahest diferentsiaali väljundist. Kuhu läheb kõik ülejääv energia?
quote:Madobster:
Kui üks ratas veel üles tõsta siis ei kao jää sulatamise peale ka energiat.
Kui neutraaliga gaasitada siis ka bena kulub ja auto ei liigu. Kõik läheb soojuseks.
Mina olen mõelnud selle peale, et nafta on miljonite aastate jooksul salvestunud päikseenergia.
Kui nüüd võtta liiter naftat ja põletada ta ära läbi uue tehnoloogia (1000 bar survega pihustid jms) saab ühe kobeda portsu sooja.
Kui nüüd aga põletada väga eba efektiivselt ja vähese hapnikuga pekkis pihustiga saab oluliselt vähem sooja.
Nafta on kadunud (päikeseenergia kadunud) kus on energia mida ebaefektiivse põletamise tõttu kätte ei saanud?
quote:vr_:
Kiirgub ilmaruumi tagasi.
quote:madis:
Halb/hea kasutegur mootoril:
a) halval mootoril põleb kütus ebatäielikult ja osa molekulidest kaob koos heitgaasidega ilma et sealt energia eralduks
b) halval mootoril on tsükkel ebaefektiivsem ning suur osa soojusenergiast jääb mehhaaniliseks muutmata.
Kui me kasutaksime mootoreid ruumi kütteks (pistame mootori kinnisesse tuppa ja heitgaasid juhime välja läbi väga pika ja soojusteraldava toru) siis ei ole küttevõimes vahe nii suur, kui mehhaanilises võimsuses.
Muuseas, mida kõrgem on mootorist väljuvate heitgaaside temperatuur, seda parem on kasutegur. Natuke "talupojaloogikaga" konfliktis, kuid tegelikult on kõrgema temperatuuri korral heitgaasides sisalduv energia väiksem, kuna kogus on palju väiksem.
Füüsika küsimused ja vastusedMis moodi saab jalgpall lennates kiirust juurde? Teatavasti on valusam palliga pihta ~5m kaugusel mitte 1m kaugusel. Kas pallil on siis ~5m kaugusel algkiirusest suurem kiirus? Ja millal see jälle kahanema hakkab?
quote:reimz_: Mis moodi saab jalgpall lennates kiirust juurde? Teatavasti on valusam palliga pihta ~5m kaugusel mitte 1m kaugusel. Kas pallil on siis ~5m kaugusel algkiirusest suurem kiirus? Ja millal see jälle kahanema hakkab?
Kas pole viga selles, et 1m kaugusel on pall üsna lapik veel ja pind mis löögi vastu võtab on palju suurem sul?
Teine variant, et pall saab oma hoo sisse alles selle järel, kui ta oma kuju taastab, tõukab enast palli tagaseinast lahti?
See viimane on lihtsalt oletusilma suurema süvenemiseta.
EDIT: aga mille põhjal me kindlalt teame, et see tõesti ka ni on 1m vs 5m valuaistingud?
Füüsika küsimused ja vastusedValuaistingud jah.
Ebaloogiline olekski kui kiirus suureneks. Aga eile jalgpalli vaadates sai sellel teemal pikalt arutletud ja keegi ei suutnud ära tõestada, miks nii on võiks miks pole.
Füüsika küsimused ja vastusedpmst kulub osa l88gienergiast palli deformeerimisele...kuna tegu elastse kehaga mis oma kuju taastab vabaneb see energia lyhikese aja kestel peale l88gij6u l6ppemist...lisaks veel fakt, et "lapikul" pallil on suurem 6hutakistus...sellest ka kiiruse suurenemine(mis tegelikult ei ole yhtlane kiirendus kuna pall "lainetab" 6hus veel mitu korda erinevat pidi loperguseks)...
ja mm-turniiril palju k2ra tekitanud palli 6hus vibreerimine v6i v2nderdamine(mitte sirgjooneline liikumine) peaks olema p6hjustatud sellestsamast lainetamisest kui sinna lisada veel palli p88rlemine ymber oma telje e. "vint"...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
Füüsika küsimused ja vastusedsee ei kuulu enam füüsika vaid psühholoogia valdkonda. lähedalt palliga saades oled sa koheselt valmis täie litaka saamiseks, kaugemalt "elad rohkem üle" teadmisega, et nüüd saad pihta.
Ma pakuks et 1m kauguselt on maast suhteliselt raske lüüa palli sellises suunas, et ta tabaks pehmeid piirkondi (st reied, torso jne) ja samas oleks löök max tugevusega. Ehk siis asi on pigem selles, et kuhu tabatakse. Kui see väide tuli Zelinski suust, siis 99% tõenäosusega ta lähtus oma kogemustest, stiilis "enamasti 1m pealt on....", mitte rangelt füüsikast.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Füüsika küsimused ja vastusedKui jalg puutub palli, hakkab toimuma palli kiirendus. Kaua ta kestab, ei oska ma öelda aga millegi pärast ma arvan, et peale esimest meetrit toimub palli kiirendus veel jätkuvalt ja pall ei ole veel saavutanud oma tippkiirust. Mõningad umbkaudsed suurused millest võibolla mõni oskaks midagi välja arvutada. Palli kaal 430g, palli ümbermõõt 70cm, palli algkiirus 110 km/h.
Tuuseldades netis, sattusin selliste jalgpalli-füüsika alastele küsimuste peale, ühes ammu ilmunud ajalehes:
1. 50 000 jalgpallifänni hoiavad käes peegleid 45kraadise nurga all, peegeldades päikesevalgust kohtunikule, kes on sukeldunud 50kilosesse silindrilisse paaki, mis on täidetud veega. Kaua läheb aega, kui vee temperatuur tõuseb 37 kraadilt 100 kraadi ehk keemistemperatuurini?
2. Kujutage ette, et jalgpall kukub 3 meetri kõrguselt ja iga põrke tagajärjel saavutab pall poole eelmisel põrkel saavutatud kõrgusest. Kui kaua läheb aega, et pall seisma jääks?
3. Kuhu tuleb palli lüüa, et see hakkaks kohe veerema, ilma et eelnevalt murul libiseks?
Ja veel üks küsimus.
Olete kindlasti kuulnud väidet: lennuk kukkus õhuauku. Kujutate nüüd ette, et kusagil õhus on koht kus ei ole õhku, kuhu lennuk kukub Mis tegelikult lennukiga juhtub sellel ajal õhus.
Füüsika küsimused ja vastusedPüss asetada alusele absoluutselt rangelt paralleelsest maapinnaga.
Toimub lask ning täpselt samal hetkel lastakse püssi kõrval samalt kõrguselt toruga samasugune kuul lihtsalt "käest" lahti.
Kumb kuulidest puutub enne maapinda?
14.07.2010 at 12:31
1 edit. Last edited 14.07.2010 at 12:34 by Madlobster
quote:viplala: Kui jalg puutub palli, hakkab toimuma palli kiirendus. Kaua ta kestab, ei oska ma öelda aga millegi pärast ma arvan, et peale esimest meetrit toimub palli kiirendus veel jätkuvalt ja pall ei ole veel saavutanud oma tippkiirust.
Pallil on tippkiirus laias laastus vahetult selle hetke eel, kui ta jala "küljest" lahkub. St kui jalg ei puuduta enam palli, siis pall enam ei kiirenda, vaid peamiselt õhutakistuse tõttu aeglustab (mis formaalselt on samuti kiirendus, aga see selleks). See on üks väga põhilisi loodusseadusi, ma ei oska ausalt öeldes isegi adekvaatselt põhjendada miks see nii on.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Madlobster: Püss asetada alusele absoluutselt rangelt paralleelsest maapinnaga.
Toimub lask ning täpselt samal hetkel lastakse püssi kõrval samalt kõrguselt toruga samasugune kuul lihtsalt "käest" lahti.
Kumb kuulidest puutub enne maapinda?
Käest lahti lastu jõuab varem maha, püssikuulil on tema suuruse kontekstis päris tuntav aerodünaamiline tõstejõud. Noh ja lisaks on Maa ka ümmargune.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Madlobster: Püss asetada alusele absoluutselt rangelt paralleelsest maapinnaga.
Toimub lask ning täpselt samal hetkel lastakse püssi kõrval samalt kõrguselt toruga samasugune kuul lihtsalt "käest" lahti.
Kumb kuulidest puutub enne maapinda?
Käest lahti lastu jõuab varem maha, püssikuulil on tema suuruse kontekstis päris tuntav aerodünaamiline tõstejõud. Noh ja lisaks on Maa ka ümmargune.
Siin pikem arutelu aero aspektist: http://scienceblogs.com/dotphysics/2009/10/mythbusters-bringing-on-the-physics-bullet-drop.php
Kuuli lennukaugus on tegelikult arvestatud selliselt, et maa kumerus kõrgusele mõju ei avaldaks.
Füüsika tunnis tehti üsna kindlalt selgeks, et kuulid puutuvad maad ühel momendil. Millest tuleb sinu väidetud kuuli aerodünaamiline tõstejõud? Väidan et seda mõju kuulile ei ole. Samahästi võiks tal olla ka aerodünaamiline downforce.
Ühesõnaga väide on ideaalsetes tingimustes ja ülitäpsetes seadistustes ning kuulide maapinnani jõudmise aeg peaks olema täpselt sama. Mõjutavaid tegureid on muidugi mustmiljon kasvõi toru pikkus mille läbimise jooksul kuul ei saa alla poole langeda jne (katse peaks siis olema torust väljumise hetkel tehtud)
Lendaval kuulil ei ole mingit tõste ega langetamise aerodünaamilist tegurit, küll aga mõjub mõlemale võrdselt maa külgetõmbejõud.
Füüsika küsimused ja vastusedFüüsika tunnis kasutatakse seda näidet mõttelise katsena, et õpilastele seletada kiiruse erisuunaliste komponentide sõltumatust teineteisest Seal peabki kõik ilus ja võrdne olema.
Mis puudutab tõstejõudu, siis esiteks see on tiba vildakas termin, aga sama vildakas on ta ka inglise keeles - "lift" võib olla ka tagurpidi ja keegi ei hakka seda eristama. Ülespoole suunatud lift tekib selle tõttu, et kuuli (ma mõtlen siis tänapäevast püssikuuli mitte sõna otseses mõttes kera) nina jääb liikumissuuna suhtes kogu aeg natuke "üles" - vintraud paneb kuuli pöörlema, tekib güroskoobi efekt mis stabiliseerib kuuli pikitelje horisontaalseks, aga samas tänu gravitatsioonile hakkab lennutrajektoor allapoole viltuseks kiskuma. Tekib seadenurk.
Ega ma tegelikult su mõtteeksperimendi tulemusele otseselt vastu ei vaidle, ja ma olen ka ballistikas liiga juhm et sada prossa oma sõnade taga seista, lihtsalt üritasin vestlust arendada ja pakkuda laiemat vaatenurka.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:viplala:
1. 50 000 jalgpallifänni hoiavad käes peegleid 45kraadise nurga all, peegeldades päikesevalgust kohtunikule, kes on sukeldunud 50kilosesse silindrilisse paaki, mis on täidetud veega. Kaua läheb aega, kui vee temperatuur tõuseb 37 kraadilt 100 kraadi ehk keemistemperatuurini?
Aga sul andmeid puudu - kui suur on peegli pind, mida fännid hoiavad?
Edit: Ja krt, see peab ikka kuradi pisike kohtunik olema.
14.07.2010 at 16:09
2 edits. Last edited 14.07.2010 at 16:21 by BlueStang
Füüsika küsimused ja vastusedAndmed on jah vähe puudulikud, sest eks kuumutamine oleneb ka silindri värvusest. Küsimused ja vastused leidsin siit: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=201352
Füüsika küsimused ja vastusedSeda peeglite asja mythbustersis on tehtud, tõsi küll, 50 000 neid seal ei olnud aga paras hunnik küll. Ei läinud eriti soojaks ,mingi 50-60? (nemad tõsi küll üritasid lihtsalt ühte puulaeva põlema saada sellega
quote:Maik: Seda peeglite asja mythbustersis on tehtud, tõsi küll, 50 000 neid seal ei olnud aga paras hunnik küll. Ei läinud eriti soojaks ,mingi 50-60? (nemad tõsi küll üritasid lihtsalt ühte puulaeva põlema saada sellega
Füüsika küsimused ja vastusedNüüd hakkan kuumusest lolliks minema, aga mina Madlobsteri (sry. peaaegu kirjutasin MobLabster - ...maffialaborant...) püstitusest ei saa aru...
Just tehti uus maailmarekord, kus snaiper lasi paari kilomeetri pealt maha mõned rätipead. Seal lendas kuul tabamuseni vist ca. 2,5 sekundit? Kindlasti oli mingi osa ülesse sihitud (1,5m?) - aga ikkagi ca. 2,5 sekundit. Selle ajaga kukub isegi õhupall maa vastu.
Kas ma nüüd sain mingitest ideaaltingimustest valesti aru või seletab keegi lahti.
quote:cipo: Nüüd hakkan kuumusest lolliks minema, aga mina Madlobsteri (sry. peaaegu kirjutasin MobLabster - ...maffialaborant...) püstitusest ei saa aru...
Just tehti uus maailmarekord, kus snaiper lasi paari kilomeetri pealt maha mõned rätipead. Seal lendas kuul tabamuseni vist ca. 2,5 sekundit? Kindlasti oli mingi osa ülesse sihitud (1,5m?) - aga ikkagi ca. 2,5 sekundit. Selle ajaga kukub isegi õhupall maa vastu.
Kas ma nüüd sain mingitest ideaaltingimustest valesti aru või seletab keegi lahti.
MobLabsteri väite alus oli see, et püss on rangelt paralleelne maaga. Kui raud kasvõi natukene üles tõsta on lennu kaugus ja kõrgus ja maaga kokku puutumise aeg hoopis midagi teist.
Füüsika küsimused ja vastusedLoodan, et nimekäänamine ei solvanud: me
Vaadates neid füüsika arvutusi, peaks nagu nõustuma sinuga aga ..... palavus kisub irratsionaalseks - 2 km peale oli ülestõste ca. 1,5 m sihtmärgilt, aga see ei omagi tähtsust.
Kui nüüd oleks ikkagi samast kohast paralleelselt maapinnaga (ca. 50 cm) tulistanud rätipäid õhupüssist, tulejõuga relvast ja lihtsalt kukutatud kuul vabast käest - siis kas poleks snaipri kuul ikkagi lennanud ajaliselt vähemalt 2 sec?
Füüsika küsimused ja vastusedno pmst arvestamata kuuli horisontaalsuunalist negatiivset kiirendust liigub kuul pool teed yles, j22b korraks seisma ja hakkab siis paigalseisust allapoole kukkuma...seega snaiprikuuli kukkumisteekond on +-~0,75m pikem, lisaks veel selle k6rguseni j6udmiseks kuluv aeg...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:Madlobster: Püss asetada alusele absoluutselt rangelt paralleelsest maapinnaga.
Toimub lask ning täpselt samal hetkel lastakse püssi kõrval samalt kõrguselt toruga samasugune kuul lihtsalt "käest" lahti.
Kumb kuulidest puutub enne maapinda?
Lihtne katse! Võta 2 kerget sarnast eset (mina võtsin 2 pliiatsit), millest üks viska enamvähem maapinnaga paralleelselt ja teine kukuta maha. Mina sain tulemuseks, et kukutatud pliiats kukkus alati ennem. Visatud pliiatsit viskasin u 5-6m ja kõva põranda peal olid kukkukumise klõpsud ajaliselt selgelt eristatavad.
Ei ole küll mat. ja füüsikas väga tugev, kuid kas erinevus ei teki sellest, et visatud pliiatsile antud maaga paralleelne kiirendus ei võimalda sellel liikumisel suunda muuta (nagu güroskoop toimib).
Samuti kui oletada, et nii maaga paralleelselt suunatud jõud ja gravitatsiooni jõud on ühe suurused e. siis näiteks 1, siis summavektor on sqrt(2). Kuid seda ma ei oska tõlgendada.
quote:MacMaster:Samuti kui oletada, et nii maaga paralleelselt suunatud jõud ja gravitatsiooni jõud on ühe suurused e. siis näiteks 1, siis summavektor on sqrt(2). Kuid seda ma ei oska tõlgendada.
v2ike viga su teoorias - p2rast k2est/torust/millestiganes vabanemist kaob horisontaalsuunaline positiivne e. kiirendav j6ud kehale...muidu summaarse j6u valem on 6ige kuid selle toimimiseks peab ka m6lemas suunas j6udu rakendama...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
Füüsika küsimused ja vastusedKui puuhalg kukub pähe madalalt,saad väikese laksu.Viies puuhalu kolmandale korrusele,siis sealt kukkudes pähe,saab ikka paraja muhu kui mitte rohkem.
Minu küsimus: Kas kolmandal korrusel saab puuhalgu põletades ahjus rohkem sooja?
1 2 3 4 5 6 7 .. 
?
me