Füüsika küsimused ja vastusedMa märgin lihtsalt ära, et "kaasaegne füüsika" on suhtkoht paigas juba viimased 60 aastat, arvan et võime lähtuda eeldusest et see kehtib. Ka Newtoni füüsika on tegelikult täiesti kehtiv, kuna üheski võrrandis ei ole kivisse raiutud massi ja aja sõltumatus.
Füüsika küsimused ja vastusedMa ei mõista sind , blue. Ma teen siia teema füüsika küsimuste vastuste kohta ja sa võrdled seda mingi igiliiikurilähverdamisega ? Mida see nüüd juurde annab ?
Füüsika küsimused ja vastusedBlue eelmise posti kustutasid ise ära või võtsid selle moded maha?
Et mis jura sa nagu ajad. Siin teemas pole keegi vaielnud ega rääkinud midagi igiliikurist või selle valmistamisest valmistamise võimalusest võimatusest. Ja midagi naljakat ma ka selles teemas ei näe, et seda kuhugi nalja teema alla tõsta vms su mõtted olid.
Füüsika küsimused ja vastusedeiei, teemaalgatus on asjalik, aga sellel lingil, millele viitasin ma ei pea igiliikurit ennast silmas vaid sealse teemaalgataja algteadmiste puudulikkust ikka
siinne teema ise on nii krdi seinast seina - ühelt poolt isegi mõnele raskusi valmistav 5 klassi füss ja teiselt poolt relatiivsusteooriad
ime et veel paralleeluniversumite ja stringiteooriateni pole jõudnud a la, et tegelikult on meid 2 või pole meid üldse olemas, kõik koosneb energiast - nii saabki sellest teemast hea naljanumber ju
muidu teema on on hea, kui see jääks mingisse asjalikku realistlikku vahemikku
edit: aga tuleks valgusekiirusest maa peale tagasi ja panen siis ka väikese küsimuse teele - kas tuule jõul liikuv liikur saab tuulest endast kiiremini liikuda?
22.07.2010 at 21:11
5 edits. Last edited 22.07.2010 at 21:29 by BlueStang
edit: aga tuleks valgusekiirusest maa peale tagasi ja panen siis ka väikese küsimuse teele - kas tuule jõul liikuv liikur saab tuulest endast kiiremini liikuda?
mingitel tingimustel kindlasti saab...a'la purjega auto kasutab m2est yles minemiseks tuult ja alla aitab gravitatsioon kiiruse tuule omast suuremaks...aga keskmine j22b seejuures ikka alla, kui lisaenergiat ei saa kuskilt...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
quote:BlueStang: edit: aga tuleks valgusekiirusest maa peale tagasi ja panen siis ka väikese küsimuse teele - kas tuule jõul liikuv liikur saab tuulest endast kiiremini liikuda?
trikiga vastus: purjekas liigub küljetuule puhul tuulest endast kiiremini. või kui tuul puhub nt kella kahest, siis liigub tuul isegi vastupidises suunas ja jääb purjekast veel rohkem maha.
quote:madis: Mis sorti algteadmiste osas ma ennast täiendama peaks ? Õllefüüsika ja talupojatarkus ?
ee, ... ma oma arust küll pole vihjanud, et sinul algteadmistega mingeid probl oleks - ma ei pidanud kuskilt otsast sind silmas - niier ärme võtame isiklikult - kustuta enda viimane komm ära ja ma kustutan selle siin ka
aga et niisama loba poleks siis kysimus kah - kummas kokkup6rkes on suurem t6en2osus ellu j22da - 100% kattuvusega laupkokkup6rge kahe identse ja sama kiirusega liikuva auto vahel v6i sama auto ja kiirus vs betoonsein?...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi...
aga et niisama loba poleks siis kysimus kah - kummas kokkup6rkes on suurem t6en2osus ellu j22da - 100% kattuvusega laupkokkup6rge kahe identse ja sama kiirusega liikuva auto vahel v6i sama auto ja kiirus vs betoonsein?...
Seda on enne palju jahutud. Vastus on et vahet pole.
hm, aga see greenbird ikka pole päris õige vastus - see on rohkem purjeka põhimõttel asjandus, kuigi jah - liigub vist ka tuulest endast kiiremini küll samas aga videost tundub siiski küljetuule ja bernoulli teemat liikumiseks ära kasutama
Kui puri oleks tuulesuunale mittereguleeritav ja lennukitiiva taolise purjega ärakasutatav õhuvoou tõstejõud (antud juhul siis mitte tõste vaid lükke) mõjuks 90 kraadi alt, siis ta ei saaks nagu täispärituules ikka tuulest endast kiiremini sõita, niiet vastus täies mahus ikka ei kvalifitseeru - veel pakkumisi?
22.07.2010 at 23:57
1 edit. Last edited 22.07.2010 at 23:58 by BlueStang
aga et niisama loba poleks siis kysimus kah - kummas kokkup6rkes on suurem t6en2osus ellu j22da - 100% kattuvusega laupkokkup6rge kahe identse ja sama kiirusega liikuva auto vahel v6i sama auto ja kiirus vs betoonsein?...
Seda on enne palju jahutud. Vastus on et vahet pole.
Ma võin eksida, aga kas müüdimurdjad neid valemeid ei testinud ja tuvastanud, et laubakas mõlemad 50kmh üksteisele näkku sõitvad autod(põrke kiirus siis 100kmh) on üleelatavam kui 50ga näuhh betooni
EDIT: Brrr, mitte üleelatavam, vaid suht võrdne litakas, tegu oli kül l50 ja 100mph, aga testi video on siin
Vasta seina said nad 58G, kaks autot ninnut pidi kokku ühel 52 ja teisel 58, auto kokkkusurumine oli võrdne...
100mph seina on ikka valusalt kole ca 185G ja auto 2x rohkem kokku surutud..
selgituseks vast siis niipalju, et vastusõitev auto surutakse ka kokkku ja ta on teisele autole nagu seisev betoonsein tänu sellele mitte 50mph liikuv betoonsein
Füüsika küsimused ja vastusedaga vastuseks minu küsimusele - mingid kavalad nossovid on siis sellise asja aretanud:
---
Trust us, the feasibility of this car has been discussed almost to death (see this, this or this). Still, the idea of going directly downwind, faster than the wind (DDWFTTW) will generate a bit more explanation and discussion here, we're sure. Here's the deal.
A DDWFTTW vehicle moves using wind power, but not in the way a sailboat does (i.e., directly for propulsion). Instead, the wheels are what spin the propeller, and the thrust from the propeller moves the vehicle. The inventor, Rick Cavallaro, promises that there's no perpetual motion being claimed here, just that it's possible to go around three times the speed of the wind in a vehicle with no stored energy while traveling directly downwind.
As Richard Jenkins, the man behind the Greenbird, told Wind Car designer Dale Vince:
The video speaks for itself. These guys are not idiots, but sincere, genuine, technical people who took a myth and made it real. It works. It starts from rest, trundles to true wind speed, then powers to a multiple of about 3 times the true wind speed.
Füüsika küsimused ja vastusedTegemist on ratastel tuulikuga, mis muudab propelleri pöörlemise rataste pöörlemiseks. olenevalt ülekande julmusest võib tekkida hetkeline olukord, kus masin liigub kiiremini kui tuul, aga kui tuul hakkab masinale vastu puhuma, siis mis juhtub? pööratakse labad ümber telje nagu lennukil? fakt on see, et kui tuul "vastu puhuma" hakkab, et saa masin enam kiirendada, elik tuulest kiiremini liikuda.
Füüsika küsimused ja vastusedTiivikute kõrguse vahe on üsna suur (mõõte tiivikuga siis). Kui asi töötaks siis peaks ta ju hakkama iseenesest vastutuult sõitma. Tuul puhub propellerisse ja propeller hakkab rattaid ringi vedama. Tuule kiirus vastu kasvab ja propeller hakkab kiiremini pöörlema ja niiviisi peaks ju valguskiiruseni välja saama
Aga tegelikult ikka ei tööta küll selline lahendus. Stabiilse tuule kiirusega siis. Kui tuulekiirus samal ajal väheneb siis mingi moment jah ta võib kiiremini sõita inertsist.
quote:Madlobster: Tiivikute kõrguse vahe on üsna suur (mõõte tiivikuga siis). Kui asi töötaks siis peaks ta ju hakkama iseenesest vastutuult sõitma. Tuul puhub propellerisse ja propeller hakkab rattaid ringi vedama. Tuule kiirus vastu kasvab ja propeller hakkab kiiremini pöörlema ja niiviisi peaks ju valguskiiruseni välja saama
Aga tegelikult ikka ei tööta küll selline lahendus. Stabiilse tuule kiirusega siis. Kui tuulekiirus samal ajal väheneb siis mingi moment jah ta võib kiiremini sõita inertsist.
Oletades, et tuule kiirus on 30km/h, siis kui ta liigub tuule poole 90 km/h, keerad ümber, peaks vastu tuult hakkama liikuma 60 km/h. Veits imelik jah.
23.07.2010 at 14:36
1 edit. Last edited 23.07.2010 at 14:36 by viplala
Füüsika küsimused ja vastusedMa ei tea, ma võin nüüd rämedalt puusse panna, aga minuarust see tiivikauto ja tuule kiirus ei ole üldse nii üksüheses seoses. Ma ei ole praktikaga kursis et mis nende tiivikute efektiivsus on, aga purilennukite puhul näiteks pole (terve lennuki) õhutakistuse ja tõstejõu suhe 1:50 mingi haruldus, ehk siis iga allapoole vajutud meetriga liigub lennuk edasi 50 meetrit. Kui tiivik oleks sarnase efektiivsusega siis peaks ratasteni jõudev jõud olema 50 korda suurem kui tiivikut "tagasi" lükkav jõud. Põhimõtteliselt kui sõiduki kere enda õhutakistus on tühine, siis võib sellega ükskõik mis suunas sõita, kui tiivik tuulde keerata.
Muidugi lõpmatuseni kiirus kasvada ei saa, sest mingi kiiruse juures see efektiivsus kukub kolinal, kui mitte enne siis helikiirusele lähenedes ikka. Üldiselt igasugu aerovidinad on optimeeritud mingile kindlale kiirusele ja paindlikkust saab juurde ainult efektiivsuse kahanemise hinnaga.
Purjekad ju sõidavad ka vastutuult, ka tugeva tormiga.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
23.07.2010 at 14:50
3 edits. Last edited 23.07.2010 at 15:02 by Jesper
.. 2 3 4 5 6 7 8 .. 
