quote:viplala:Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga?
uus Horisont jõudis kohale, jah? Üks temaatiline küsimus: miks merevesi eriti üle 31C ei soojene?
Täitsa lambist pakun, et aurustumisega jahutab end?
quote:madis: Sangpomm võib olla ükskõik kui raske aga udusulg vaakumis jõuab ikkagi enne alla.
Vaidlen vastu - MEGA raske objekt maapinna lähedal omab suuremat kiirendust kui udusulg. Õigemini udusulg ei oma kiirendust 9,80665 m/s2 mida omab MASSIETALON (rauatükk Pariisi keldris) merepinnal vaakumis gegraafilisel laiusel 45,5 kraadi vaid tibake vähem, ning raskemad kehad omavad tibake rohkem.
Kuule, aga see suurem mass omab ka suuremat inertsi, selle liikuma panemiseks kulub ka aega
quote:madis: Sangpomm võib olla ükskõik kui raske aga udusulg vaakumis jõuab ikkagi enne alla.
Vaidlen vastu - MEGA raske objekt maapinna lähedal omab suuremat kiirendust kui udusulg. Õigemini udusulg ei oma kiirendust 9,80665 m/s2 mida omab MASSIETALON (rauatükk Pariisi keldris) merepinnal vaakumis gegraafilisel laiusel 45,5 kraadi vaid tibake vähem, ning raskemad kehad omavad tibake rohkem.
Kiirendus sõltub gravitatsioonist ja gravitatsioonijõud on KAHE keha vaheline jõud. Maakera vs udusulg vaheline tõmbejõud on väiksem kui maareka ja raudpommi vaheline tõmbejõud. Muidugi on erinevus tibatiba tilluke, aga teoorias on see nii. Õhutakistus ilmselt võtaks selle vahe kinni ja vaakumis jõuaks udusulg kiiremini mapinnale kui õhu käes vaevlev sangpomm, kuid kui sangpomm valmistada tohutult tihedast materjalist siis peaks mingi hetk nendevaheline piir olema ületatud teoorias.
Teoorias peaks see olema punktmass, mille väiksus läheneb lõpmatusele, millel puudub atmosfääri takistus ja mass võiks olla võrdne maakera massiga näiteks. Sellisel juhul nad peaksid võrdsustuma(juhul kui katset teostatakse maapeal)
Lugemata horisonti pakun, et soe vesi jäätub kiiremini kuna energiavahetus vee ja külmakeskonna vahel toimub kuni temperatuuride ühtlustumiseni nende vahel kiiremini, kui külmal veel külma keskonnas kus temperatuuride vahe on väiksem.
Füüsika küsimused ja vastusedKlassikalises füüsikas on g (Maa gravitatsioonikonstant) täiesti sõltumatu teisest kehast ja jõud sõltub lineaarselt keha massist.
Seega, kama kaks kui raske see objekt on, udusulg kukub kiiremini. Senikaua kuni räägime klassikalisest füüsikast ja tihedustest mis on maksimaalselt ca 20 tonni kantmeetri kohta.
quote:vr_:Täitsa lambist pakun, et aurustumisega jahutab end?
yup, selle temperatuuri juures kiireneb aurustumine sedavõrd.
Seega kaks 100g anumat, ühes vesi +6 kraadi, teises +50 kraadi. Mingi hetke pärast peaksid tembid samastuma. Sealt edasi peavad ühesuguse tembiga veed ühte moodi külmuma, või kuidas. Või on jahtumisel inerts?
Häda on selles, et kui kuuma veega anum sulgeda, kaob ka aurustumine, kuid kuum vesi jäätub ikka kiiremini.
Tegelikult on sellel küsimusel ainult erinevad teooriad, esialgu kindlad tõestused puuduvad minuteada.
quote:viplala:
Seega kaks 100g anumat, ühes vesi +6 kraadi, teises +50 kraadi. Mingi hetke pärast peaksid tembid samastuma. Sealt edasi peavad ühesuguse tembiga veed ühte moodi külmuma, või kuidas. Või on jahtumisel inerts?
merevesi on oluliselt keerulisem nähtus, kihtide erinev soojenemine ja liikumine, see ei allu anumaseletusele.
quote:vr_:Täitsa lambist pakun, et aurustumisega jahutab end?
yup, selle temperatuuri juures kiireneb aurustumine sedavõrd.
Seega kaks 100g anumat, ühes vesi +6 kraadi, teises +50 kraadi. Mingi hetke pärast peaksid tembid samastuma. Sealt edasi peavad ühesuguse tembiga veed ühte moodi külmuma, või kuidas. Või on jahtumisel inerts?
Häda on selles, et kui kuuma veega anum sulgeda, kaob ka aurustumine, kuid kuum vesi jäätub ikka kiiremini.
Tegelikult on sellel küsimusel ainult erinevad teooriad, esialgu kindlad tõestused puuduvad minuteada.
Oot siin on nüüd kaks teemat segi läinud, üks rääkis merevee ülemisest temperaturi piirist, teine kõneles eri tempidega vete külmumiskiirusest
Füüsika küsimused ja vastusedKolm punkti A B ja C
Puntist A hakkab sõitma ülikiire aparaat vahet pole kas helikiirusega või pool valguskiirusest. Ütleme, et pool valguskiirusest. Nüüd kui see aparaat on jõudnud punkti B ja paneb katusel lambi põlema, ja samal ajal süttib ka punktis B paigal seisev lamp, kas siis punktis C on liikuva aparaadi peal olevat lampi enne näha?
Sama asi näiteks rongi pealt otse ette tulistatud kuul ja samal ajal rongi kõrval tulistatud kuul? Kas rongi pealt tulistatud kuul jõuab enne kohale?
quote:silver:Põhjus miks reisilennukid ei lenda kiiremini on õige see eeldaks juba teistsugust tiivakuju ja tehnoloogiat lennuki ehitamisel, aga vastus mida ma tahtsin teada on kinni tiivakujus ja selle töös. Lennukitiival tekib tõstejõud, kahel küljel, siis ülal ja all liikuvate õhumasside kiiruse ja rõhu erinevustest(Bernoulli seadus) ja kuna altpoolt läbiv õhumass läbib palju väiksema teepikkuse kui ülalt liikuv õhumass tekib tõstejõud. Põhjus aga miks lennukid ei liigu kiiremini kui 920km/h(väike varu on ka kindlasti) on see, et sellisel kiirusel lennuki tiivast üleliikuv õhumass oma kiiruselt läheneb helikiirusele, mis hakkab lõhkuma olemasolevat tiiva konstruktsiooni.
Asi ikka teistpidi:
Mitte kiirus pole 920, kuna muidu ei pea tiib vastu, vaid tiib on selline, kuna see on optimeeritud kiirusele 920.
Reisilennukite puhul on tähtis ökonoomsus ja paugu vältimine, mitte kiirus.
BTW, 747 testide ajal sai pikeerides machi lõhki küll. Ja 2.5+ puhul on probleem kuumus, mis alumiiniumile ei meeldi, mitte jõupuudus.
Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga?
Vot ei tea, kas ta tegelikult ka jäätub kiiremini, aga see on umbes samasugune küsimus, kui päevakorraline küsimu sellest, et miks jääkapistr võetud läbikülmunud grill-liha sulab kiiremini külma vette asetatuna, kui sooja õhu käes:P
17.07.2010 at 18:54
2 edits. Last edited 17.07.2010 at 19:02 by BlueStang
Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga?
Vot ei tea, kas ta tegelikult ka jäätub kiiremini, aga see on umbes samasugune küsimus, kui päevakorraline küsimu sellest, et miks jääkapistr võetud läbikülmunud grill-liha sulab kiiremini külma vette asetatuna, kui sooja õhu käes:P
Vesi on oluliselt tihedam element ning seega soojusvahetus toimub oluliselt kiiremini kui õhuga.
quote:Madlobster: Kolm punkti A B ja C
Puntist A hakkab sõitma ülikiire aparaat vahet pole kas helikiirusega või pool valguskiirusest. Ütleme, et pool valguskiirusest. Nüüd kui see aparaat on jõudnud punkti B ja paneb katusel lambi põlema, ja samal ajal süttib ka punktis B paigal seisev lamp, kas siis punktis C on liikuva aparaadi peal olevat lampi enne näha?
Sama asi näiteks rongi pealt otse ette tulistatud kuul ja samal ajal rongi kõrval tulistatud kuul? Kas rongi pealt tulistatud kuul jõuab enne kohale?
Lampe on näha samal ajal, kuna valguse kiirus on konstante. Erirelatiivsusteooria teema.
Rongi pealt tulistatud kuul jõuab enne, kuna selle kiirus on suurem. Tavaline klassikaline füüsika.
quote:Madlobster: Kolm punkti A B ja C
Puntist A hakkab sõitma ülikiire aparaat vahet pole kas helikiirusega või pool valguskiirusest. Ütleme, et pool valguskiirusest. Nüüd kui see aparaat on jõudnud punkti B ja paneb katusel lambi põlema, ja samal ajal süttib ka punktis B paigal seisev lamp, kas siis punktis C on liikuva aparaadi peal olevat lampi enne näha?
Sama asi näiteks rongi pealt otse ette tulistatud kuul ja samal ajal rongi kõrval tulistatud kuul? Kas rongi pealt tulistatud kuul jõuab enne kohale?
Lampe on näha samal ajal, kuna valguse kiirus on konstante. Erirelatiivsusteooria teema.
Rongi pealt tulistatud kuul jõuab enne, kuna selle kiirus on suurem. Tavaline klassikaline füüsika.
Kui lennata valguskiirusega siis ei ole võimalik pahade ufode ja metoriitide sees omale laseriga teed rajada
Sealt valgusekiiruse piirimailt hakkab mul see füüsika natuke pead viltu otsa keerama. Õnneks seda igapäevaselt vaja ei lähe
Kui kapsel lendab valguskiirusega kas seal sees olev footon seisab paigal kui natukene hakata ületama valguskiirust kas siis pooles kapslis hakkab pimedaks kiskuma? Kas valguskiirusega liikuvas kapslis on võimalik näha valgust aeglaselt liikumas? Lisaks on see liikumine ka nii suhteline. Galaktikad ise liiguvad millegi suhtes, päiksesüsteemid liiguvad üksteise suhtes ja galaktika suhtes, maakera liigub kõikide suhtes ning siin maapeal liiguvad veel kõik asjad. Kui nüüd kõiki neid suhteid vaadata, et siis oleks ju loogiline, et mõned asjad üksteise suhtes liiguvad valguse kiirusega. Aga massiga keha ei saa ju valgusekiirust ületada. Mille suhtes liikudes ta seda ületada ei saa. Kaks üksteise poole või üksteisest eemalduvat poole valguskiirusega või natuke peale sõitvat keha liiguvad ju üksteise suhtes valguskiirusega ja natuke peale. Klassikaline füüsika millega igapäev kokku puutud on loogiline ja väiksegi pingutamise järel mõistetav (oleneb muidugi kui suur vundament all on ja kui sügavale tahad minna) aga sealt valguskiiruse juurest keerab mul juhtmed sõlme. Küsimusi ja arusaamatuid momente tekib nii palju. Footon on ilma massita element kui footon pooleks teha mis siis saab? Neid osakesi on ka nii palju igasugu neutriinod jms. Kas on võimalik, et neutriino/footon/aatom vms on omaette galaktika, mille sees on väga palju päiksesüsteeme. Siis on seal ka oma maakera koos mingite tegelastega, kellel on samuti ained, mis koosnevad molekulidest jms. Sealt edasi heietades tekib tunne, et lihtne on olla kui oled vaimust vaene :P
18.07.2010 at 12:07
3 edits. Last edited 18.07.2010 at 12:22 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedValguse kiirusele lähenemisel hakkab aeg aeglasemalt kulgema, kiirus püsib tänu sellele sama.
Joonista paberile graafik - aeg versus ruum ja tõmba sinna üks horisontaalne kriips ja teine, sama pikk, vertikaalne. Ja siis näed, et ühel juhul "aeg seisab" ja teisel juhul "ruum seisab". Võid diagonaalis ka tõmmata. See võib pilti selgitada. Iga objekti kiirus aegruumis on sama, nii et paigalseistes me tegelikult "kihutame valguskiirusel läbi aja".
Kuna aga ekvivalent on nii "proportsioonist väljas", 300 miljonit meetrit sekundi kohta, siis igapäevaelus me relatiivsust ei pea arvestama. Kuid nt. GPS satelliidid peavad sellega juba arvestama, muidu tuleks viga 100m.
Füüsika küsimused ja vastusedSelle valguskiiruse ja ajaga on miskit paigast ära Oletame, et paneme valguskiirusel lendavasse lennukisse inimese ja saadame ta täpselt poole valgusaasta kaugusele ning tagasi. Inimestel maapeal on möödunud aasta. Kellal piloodi käepeal peaks samuti aasta olema möödunud. Samuti ka piloodil endal. Aga arvutused näitavad, et tegelikult oli piloot ära palju vähem? Piloot ei saa ju tulla lennukist välja teadmisega, et oli ära näiteks kuu aega, kui teistel on möödunud aasta. Tehes seda ettekujutust veelgi raskemaks, siis vaatavad inimesed maapealt terve aasta lennuki sõitu sinna ja tagasi. Või oletame, et ühe valgusaasta kaugusel on teine planeet. Piloot oma lennukiga stardib maalt sinna teisele planeedile ning jõuab aasta pärast kohale. Ta oli kahe planeedi vahel ju aasta. Kui ta arvutuste kohaselt vähem oleks pidanud olema, siis pidanuks ta ju vahepeal ära kaduma? Kuda kurat see võimalik saab olla?
Teine asi on kiiruse ja massiga. Oletame, et lennuki kiirus suureneb ja sellega seoses ka lennuki mass. Kas lennuki mass tegelikult ka suureneb, või suureneb lennukile mõjuv gravitatsioon? Kas mingi hetk, kiiruse kasvades, peaks lennuk alla kukkuma kuna tema mass läheb suuremaks kui tiibade all tekkinud õhu hõrenduse nn kandevõime?
Füüsika küsimused ja vastusedMa tõesti olen üritanud sellest relatiivsusteooriast natukenegi aru saada aga tundub, et minu aju ei suuda nii kaugeid piiripeal olevaid asju mõista vaatamta pingutustele.
Suurkujud nagu davinci newton ja einstein on minu silmis väga väga tegijad. On käinud mõttes kui need kolm meest näiteks oleks pääsenud tänapäeva laboritesse koos täna teada oleva info hulgaga siis kus me praegu oleksime. Nemad jõudsid oma asjadega mida me praegu aluseks võtame sinna maani ilma interneti, raamatute ja laboriteta. Minul, kus mul on info ammutamiseks pea piiramatud võimalused ei suuda iseseisvalt aru saada ka gravitatsiooni olemusest.
Kui näiteks luuavars panna kiirendama siis seal valgusekiiruse piirimail hakkab luuvarre mass kohutavalt kasvama ja samas luuvarre pikkus lühenema. Kui ta nüüd on saavutanud valgusekiiruse siis pikkus peaks hakkama võrduma nulliga ja mass lõpmatusega. Kuidas saab mass kasvada kui aineosakeste arv varres jääb samaks. No proovi mõelda nii avatult kui tahes krt ei saa pihta mitte kuidagi. Ning aja ja ruumiga manipuleerimine (mis on minu arust väga konstantse suurusega asjad (aja kulg ja ruumi suurus)) on minu pisikese hallolluse jaoks liig mis liig. Ja siis tunned ennast nii nii tühise ja lollina et häbi hakkab kohe.
Viplala minuteada hõrendus on tiiva peal mitte tiiva all.
18.07.2010 at 16:05
1 edit. Last edited 18.07.2010 at 16:08 by Madlobster
Füüsika küsimused ja vastusedEga ma eriti süüvinud tiiva ehitusse. Ma teadsin, et tiiva pealt jookseb läbi kiirem õhuvool, mis annab ühe tõstejõu osa. Sealt ma seda järeldasin, tegelikult pole mul aimugi kas tekib kuhugi hõrendus või mitte.
Füüsika küsimused ja vastusedPeaaegu valgusekiirusega liikuvast kosmosesüstikust (näiteks 250 000 km/s) saab küll taskulampi tööle panna ja sealt liigub valgusus 300 000 km/SEKUNDIS eemale - jah täpselt konstantse kiirusega võrreldes kosmoselaevaga edasi. Kui küljepealt seda raketti vaadata, siis liigub valgus ainult tsipake kiiremini kui kosmoselaev ja maapealsetele tundub ikka, et valgus paneb 300 000 km/s ning laev 250 000 km/s. Tekib küsimus kuidas maapealsetele tundub, et nendevaheline (taskulambi "juga" vs kosmoselaev) kiirus on ainult 50 000 km/s kuid kosmoselaevas paneb valgus ikka 300 000 km/s eest ära. KÕIK ON ÕIGE, sest kosmoselaevas sellisel kiirusel hakkab aeg aeglustama. Piltlikult öeldes mehed liigutavad ennast aegluubis ja eemale venib valgus (ainult 50 000 km/s) tunudb nedele "lenduritele" - kes aegluubis ennast sügavad, "ohooooooo vaaaaata kuuuuuuiiiidas aaaassi ikkkkkaaaa liiiiigub". Siin ongi kogu point. Aeg liigub kosmoselaevas aeglasemini kui maal, antud juhul juba kordades. Ja "aeglaselt" eemalduv valgusviht tundub nendele töllmokkadele (kuidas sa selliseid aeglaseid oivikuid ikka kirjeldad) mega kiire asjana.
Meenub anektoot kuidas valvurile tundusid põgenevad kilpkonnad ka "viuh ja viuh"
Kuid pean tunnistama, et see, et galaktikad eemalduvad üksteisest üle valgusekiirusega paneb mind samuti kukalt kratsima.
Füüsika küsimused ja vastusedlugesin lapsepõlves raamatut "kodanik koni" selles tehti lõpmata suure mahtutavusega plekkpurk, nimelt lõigati purgi üks serv katki, põõrati ta siis pahupidi ja tinutatti kinni, nii saigi purgi sisemine külg välimiseks ja valimine sisemiseks, ehk purki mahtus kogu universum.
valguskiiruse kogemiseks pole vaja seda saavutatada, vaid piisab poolest, ehk kui panna üksteisest eemalduma poole valguskiirusega asja siis nad ju kaugenevad üksteisest valguskiirusel, siis on hea vaadata teist, samas mis juhtub siis kui nad omavahel laksu panevad.
Kui valguskiirusel aeg aeglustub, kas siis mitmekordsel valguskiirusel võib juhtuda, et aeg hakkab tagasi minema, mis juhtub siis valgusekiirusel reisijatel kaasa võetud õllega - kas käärimis protsess põõrdub ka tagasi, mis laket nad siis lõpuks lürpima peavad
quote:M.J: Peaaegu valgusekiirusega liikuvast kosmosesüstikust (näiteks 250 000 km/s) saab küll taskulampi tööle panna ja sealt liigub valgusus 300 000 km/SEKUNDIS eemale - jah täpselt konstantse kiirusega võrreldes kosmoselaevaga edasi. Kui küljepealt seda raketti vaadata, siis liigub valgus ainult tsipake kiiremini kui kosmoselaev ja maapealsetele tundub ikka, et valgus paneb 300 000 km/s ning laev 250 000 km/s. Tekib küsimus kuidas maapealsetele tundub, et nendevaheline (taskulambi "juga" vs kosmoselaev) kiirus on ainult 50 000 km/s kuid kosmoselaevas paneb valgus ikka 300 000 km/s eest ära. KÕIK ON ÕIGE, sest kosmoselaevas sellisel kiirusel hakkab aeg aeglustama. Piltlikult öeldes mehed liigutavad ennast aegluubis ja eemale venib valgus (ainult 50 000 km/s) tunudb nedele "lenduritele" - kes aegluubis ennast sügavad, "ohooooooo vaaaaata kuuuuuuiiiidas aaaassi ikkkkkaaaa liiiiigub". Siin ongi kogu point. Aeg liigub kosmoselaevas aeglasemini kui maal, antud juhul juba kordades. Ja "aeglaselt" eemalduv valgusviht tundub nendele töllmokkadele (kuidas sa selliseid aeglaseid oivikuid ikka kirjeldad) mega kiire asjana.
Meenub anektoot kuidas valvurile tundusid põgenevad kilpkonnad ka "viuh ja viuh"
Kuid pean tunnistama, et see, et galaktikad eemalduvad üksteisest üle valgusekiirusega paneb mind samuti kukalt kratsima.
Kui sa annad neile kaasa tavalise üleskeeratava kella, siis mis aega see kell näitama hakkab aja aeglustumisel? Kas kella vedru saab ikka aru, et aeg käib aeglasemalt ja meeste jutt on veniv või tiksub ta oma süsteemi järgi edasi?
Teine asi millest ma hästi aru ei saa on seotud valguse kustumisega. Kui tuli ära kustutada, siis valgus edasi ei levi enam ju? Samas näeme me tähti, mida pole ammu enam olemas. Kuidas me neid näha saame, kui nn. lampigi ei eksisteeri enam?
1 2 3 4 5 6 7 .. 
