| Poster |
Message |
 emty
|
 Füüsika küsimused ja vastused
quote:
ksound: Kui puuhalg kukub pähe madalalt,saad väikese laksu.Viies puuhalu kolmandale korrusele,siis sealt kukkudes pähe,saab ikka paraja muhu kui mitte rohkem.
Minu küsimus: Kas kolmandal korrusel saab puuhalgu põletades ahjus rohkem sooja?
ei...kyll saad aga sina seda halgu yles viies rohkem sooja...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi... |
| 15.07.2010 at 00:45 |
|
viplala
|
Füüsika küsimused ja vastused
Aga kui saada vastu pead puuhaluga, mis on visatud alla 30 või 80 korruselt, kummal juhul on valusam (jättes teemast välja puuhalu nurgad) |
| 15.07.2010 at 01:07 |
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Puuhalust. Kui see viia kolmandale korrusele, siis saab tõesti rohkem sooja. Miks ? Suht absurdne, eks ole ? Ma seletan:
temperatuur sõltub osakeste (põlemisel tekkiva CO2 molekulide) liikumisenergiast. Põlemisel entroopia kasvab, ehk siis (nüüd läheb segaseks !) kasvab infohulk, mis on vajalik lõpptulemuse kirjeldamiseks. Mida madalam on gravitatsiooniväli, seda rohkem vabadusastmeid on osakestel (gravitatsioon kisub neid piki gradienti) ja seega tekib infot ka rohkem ja entroopia juurdekasv on suurem.
Aga erinevus on tühine. Kui halg on ühekilone, siis saab sealt ca 16MJ. 1kg halg mis on 10m kõrgusel omab potensiaalset energiat ca 1*9.8*10 = 98J ehk siis 0.006% põlemisenergiast 
Ja minu arvates võiks möla kõrvale jätta, korjaks siia puhast füüsikaalast diskussiooni. Või on see palju tahetud ? |
| 15.07.2010 at 01:22 |
1 edit. Last edited 15.07.2010 at 01:23 by madis
|
ksound
  |
Füüsika küsimused ja vastused
OK enam ei jahu. Kuigi vastus oli ootamatu. Siiani ikka mu sellele küsimusele vastuseks on hakatud rääkima staatilisest ja kineetilisest energiast. Naljaga pooleks jah küsimus aga füüsikat ju ka ikka palju sees! |
| 15.07.2010 at 01:30 |
1 edit. Last edited 15.07.2010 at 01:32 by ksound
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Püssikuulist.
Güroskoopeffekt ei mõjuta (vintpüssi) kuuli trajektoori, kuna ballistilises mõttes on kõrgustpidi liikumine translatoorne ja güroeffekt ei mõjuta translatoorset liikumist (translatoorne tähendab seda, et keha kõik punktid liiguvad paralleelseid trajektoore mööda, trajektoorid on "nihutatud" mitte kontsentrilised). Vintpüssikuuli pöörlemine hoiab ära aerodünaamilise "vänderdamise", kuna "vänderdamine" on kuuli pöörlev liikumine mingi punkti suhtes . Samuti ei teki aerodünaamilist kumuleerimist (häirituse summeerumist) kuna "lopergune kuul" mis võiks omada tõstejõudu, pöörleb ümber telje ja summaarne "tõstejõud" on enamvähem null.
Aga kas kukuvad samal ajal ? Mitte päris, kuna maakeral on kumerus ja "paralleelne" tähendab puutujaga paralleelset. Lendav kuul maandub hiljem, kuid jällegi, vahe on tühiselt väike. |
| 15.07.2010 at 01:31 |
|
inkvisiitor
|
Füüsika küsimused ja vastused
Väga huvitav teema siin
Mõnda aega tagasi tekkis õlleklaasi taga huvitav diskusioon,mis vältas päris mitu õhtut takka järgi. Küsimus siis selline: Kui erineva kaalu ja ruumalaga kehad asetada samale kõrgusele ja lasta vabalangusesse,erinevuseks ainult see,et üks kehadest langeb normaaltingimustes (vabas õhus) ja teine vaakumis,siis kumb neist jõuab ennem maapinnale? Asi päädis teemaalgatusega hiljem mingises füüsikafoorumis,kus vaatamata lehekülgede pikkusele diskusioonile polnud pädevat vastust tulnud
____________________________
Oldsmobile 98 Regency '81
Ford Ranchero BB ´78
FTC |
| 15.07.2010 at 01:48 |
2 edits. Last edited 15.07.2010 at 02:17 by inkvisiitor
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Esimesena jõuab alla vaakumis liikuv keha, vaielda pole siin midagi. Aga noh, eks füüsikafoorumites on kah "wannabeesid" nii et juttu jätkub. |
| 15.07.2010 at 05:32 |
|
Madlobster
|
Füüsika küsimused ja vastused
Eks ta jah suht mõistmatu tundub, et vaakum silindris udusulg kukub kiiremini kui vabas õhus sangpomm. Muidugi vahe on tühine aga siiski olemas. |
| 15.07.2010 at 09:55 |
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Mõtlemise loogika gravitatsiooni puhul - kui meil on raske keha ja me jagame selle 100 kergeks osaks, siis need kõik korraga kukuvad ju ühe kiirusega. Nii. Seome need kehad omavahel niidiga kokku. Ikka kukuvad sama kiirusega. Kuna niidis pinget ei teki, siis ei ole meil sisuliselt vahet, kas tegu on ühe või mitme kehaga ja seetõttu ei saa gravitatsiooni mõttes ka erinevust olla. |
| 15.07.2010 at 10:20 |
|
Jesper
|
Füüsika küsimused ja vastused
Madis, ka täiesti pikitelje suhtes sümmeetrilisel kuulil on õhuvoolu suhtes "nina püsti", kuna pikitelg jääb kiirusvektori suunast "maha". Ka telliskivi arendab tõstejõudu, kui tal on õhuvoolu suhtes positiivne "angle of attack". http://www.nennstiel-ruprecht.de/bullfly/fig15.htm
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 15.07.2010 at 16:13 |
2 edits. Last edited 15.07.2010 at 18:12 by Jesper
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Peab nõustuma. |
| 15.07.2010 at 18:28 |
|
ReyMan
|
Füüsika küsimused ja vastused
Ei küsi ega vasta.
Lihtsalt huvitav lugemine. |
| 16.07.2010 at 13:01 |
|
viplala
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
madis: Puuhalust. Kui see viia kolmandale korrusele, siis saab tõesti rohkem sooja. Miks ? Suht absurdne, eks ole ? Ma seletan:
temperatuur sõltub osakeste (põlemisel tekkiva CO2 molekulide) liikumisenergiast. Põlemisel entroopia kasvab, ehk siis (nüüd läheb segaseks !) kasvab infohulk, mis on vajalik lõpptulemuse kirjeldamiseks. Mida madalam on gravitatsiooniväli, seda rohkem vabadusastmeid on osakestel (gravitatsioon kisub neid piki gradienti) ja seega tekib infot ka rohkem ja entroopia juurdekasv on suurem.
Aga erinevus on tühine. Kui halg on ühekilone, siis saab sealt ca 16MJ. 1kg halg mis on 10m kõrgusel omab potensiaalset energiat ca 1*9.8*10 = 98J ehk siis 0.006% põlemisenergiast
Tekkis veel üks küsimus selle kohta. Kas mitte kõrgemale minnes õhk ei hõrene, seega saab puuhalust vähem energiat põledes kätte? Muidu saaks ju 5000 meetri kõrguse mäe otsas kilosest puuhalust kätte 49000MJ. |
| 16.07.2010 at 13:05 |
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
See on hoopis teine teema, kõrgel on õhk hõredam ja ahjul keerulisem tomida, kuid puuhalu energiasisaldus ei muutu (kasutegur ei ole oluline !) |
| 16.07.2010 at 13:19 |
|
silver
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
ReyMan: Ei küsi ega vasta.
Lihtsalt huvitav lugemine.
Valguse kiirusega on mind alati piinanud üks küsimus. Alati püütakse seda saavutada, aga mis juhtub siis kui see ületatakse?(sellele on nii poolt kui ka vastuvaidlejaid-Einsteini relatiivsusteooria pooldajad vs uuema aja saksa füüsikud)
Helikiiruse ületamisel käib meeletult kõva pauk, seda teavad ju kõik.
Mind huvitab kui suur on see pauk kui ületatakse valgusekiirus ( ajarännud ja liikumine galaktikate vahel-muu selline ulme)? Kui suur on sellise paugu mõju ümbritsevale galaktika(te)le?
See on lihtsalt mõtlemiseks, Einstein Hawking Hartman ja Casimir kõigil on omad teooriad.
Reaalne küsimus ka: miks tänapäeva reisilennukid sõidavad kõik 850-920km/h ja mitte kiiremini ?( väikelennukid ja propellerlennukid ei kuulu isegi arutellu). |
| 16.07.2010 at 23:49 |
1 edit. Last edited 16.07.2010 at 23:59 by silver
|
M.J
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
Madlobster: Eks ta jah suht mõistmatu tundub, et vaakum silindris udusulg kukub kiiremini kui vabas õhus sangpomm. Muidugi vahe on tühine aga siiski olemas.
Kusjuures ei ole nii, kui sangpomm on MEGA raske asi Gravitatisooni jõud on tõmbejõud KAHE keha vahel - oli vist mingi K*M1*M2/r2 või muu selline valem - ehk kui sangpomm on piisavalt raske suudab ta ka läbi õhu kiiremini vastu maad lennata kui vaakumis olen udusulg. |
| 17.07.2010 at 02:06 |
|
emty
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
silver: quote:
ReyMan: Ei küsi ega vasta.
Lihtsalt huvitav lugemine.
Valguse kiirusega on mind alati piinanud üks küsimus. Alati püütakse seda saavutada, aga mis juhtub siis kui see ületatakse?(sellele on nii poolt kui ka vastuvaidlejaid-Einsteini relatiivsusteooria pooldajad vs uuema aja saksa füüsikud)
Helikiiruse ületamisel käib meeletult kõva pauk, seda teavad ju kõik.
Mind huvitab kui suur on see pauk kui ületatakse valgusekiirus ( ajarännud ja liikumine galaktikate vahel-muu selline ulme)? Kui suur on sellise paugu mõju ümbritsevale galaktika(te)le?
See on lihtsalt mõtlemiseks, Einstein Hawking Hartman ja Casimir kõigil on omad teooriad.
Reaalne küsimus ka: miks tänapäeva reisilennukid sõidavad kõik 850-920km/h ja mitte kiiremini ?( väikelennukid ja propellerlennukid ei kuulu isegi arutellu).
noh, tartu ylikooli teadlased panid juba 10+ aastat tagasi dragrace's valguse kiiruse vaakumis kaotajarolli...t2pset teemat ei m2leta, aga valgusimpulsi said nad liikuma kiiremini, kui konstant 'c'...ja ei mingit pauku ega asja, ka maailmal6pp ei tulnud koju k2tte...
____________________________
'88 Van g20, 350 TBI...
'15 Challenger, 345 Hemi... |
| 17.07.2010 at 03:05 |
|
vr_
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
emty: quote:
silver: quote:
ReyMan: Ei küsi ega vasta.
Lihtsalt huvitav lugemine.
Valguse kiirusega on mind alati piinanud üks küsimus. Alati püütakse seda saavutada, aga mis juhtub siis kui see ületatakse?(sellele on nii poolt kui ka vastuvaidlejaid-Einsteini relatiivsusteooria pooldajad vs uuema aja saksa füüsikud)
Helikiiruse ületamisel käib meeletult kõva pauk, seda teavad ju kõik.
Mind huvitab kui suur on see pauk kui ületatakse valgusekiirus ( ajarännud ja liikumine galaktikate vahel-muu selline ulme)? Kui suur on sellise paugu mõju ümbritsevale galaktika(te)le?
See on lihtsalt mõtlemiseks, Einstein Hawking Hartman ja Casimir kõigil on omad teooriad.
Reaalne küsimus ka: miks tänapäeva reisilennukid sõidavad kõik 850-920km/h ja mitte kiiremini ?( väikelennukid ja propellerlennukid ei kuulu isegi arutellu).
noh, tartu ylikooli teadlased panid juba 10+ aastat tagasi dragrace's valguse kiiruse vaakumis kaotajarolli...t2pset teemat ei m2leta, aga valgusimpulsi said nad liikuma kiiremini, kui konstant 'c'...ja ei mingit pauku ega asja, ka maailmal6pp ei tulnud koju k2tte...
Lennukid lendavad tiba alla helikiiruse sellepärast, et selelsama kiiruse ületamisest tulevad füüsikalised mõjud lennukile nõuavad lisainvesteeringuid ja teistsugust lähenemist konstruktsioonidele, ilmselt ka küttekulud jms probleemid.
selle pea 13a tagasi valguse kiiruse ületamise kohta, eks nad uurivad seda asja edasi...
Pikem jutt oli siin: http://www.epl.ee/artikkel/484054
kuna ma ka ühte uuemat tegelast asja juures natukene tunnen, siis palusin endale ära selgitada lihtsas keeles, miks seda va nähtust kasulikult ära kasutada ei saa nii lihtlabasel viisil nagu mina seda sooviksin(informatsiooni edasi kandmine)
vastuseks sain Piksarvelt järgneva:
Peamiselt on selle näppude peal seletamiseks kaks argumenti:
1) Antud valguskuulikest tekitamine eeldab teatud ajalist viivitamist. Kõige hõlpsamal juhul, kasutades "valguskuulikese" tekitamiseks aksikoni ehk koonuse kujulist läätse, on optilisel teljel laine optiline teepikkus suurem kui optiliselt teljelt eemaldudes. Impulsi ülevalguskiirusel levimine tuleb just selle pikema optilise teepikkuse tõttu tekkiva viivituse arvelt.
2) Kui teha "valguskuulikese" peale mingi "märge", mis kannaks informatsiooni, siis hajuks see häiritus ruumis radiaalsuundades laiali (valguse kiirusel).
Olgu märgitud, et optilisel teljel siiski energia liigub piki optilist telge ja midagi külgsuundades ei levi, sellepärast saab rääkida impulsi ülevalguskiirusel levikust.
Kes saab aru, kes ei saa
____________________________
Imperialist 71 |
| 17.07.2010 at 05:16 |
|
partel
|
Füüsika küsimused ja vastused
Tsiviillennukite puhul on no-no sonic boom. Concorde'il näiteks keelatigi maismaa kohal ülehelikiirus.
Ja pauke on kaks, lihtsalt väiksematel lennukitel on nad nii koos, et sulavad üheks.
Mootorimüra samuti, kuna reaktiivjoa kiirus peab olema suurem max kiirusest. Lennujaama ümbrusse kolinud jobud vinguvad juba praegu.
Midagi üritatakse business jettide vallas:
http://en.wikipedia.org/wiki/Supersonic_business_jet
Teadagi on maailma lennufirmad enam-vähem pankrotis, ehk niipalju siis huvist millegi uue vastu.
Kiiruse suurendamine käib vahemaandumiste/ümberistumiste vältimisega ehk lennukauguse suurendamisega, et saaks otse sihtkohta.
787 - 15 000 km
Concorde - 7000 km
Lisaks:
http://en.wikipedia.org/wiki/Transsonic
http://en.wikipedia.org/wiki/Scramjet
http://en.wikipedia.org/wiki/Boeing_X-51
http://en.wikipedia.org/wiki/Reaction_Engines_A2
____________________________
_ |
| 17.07.2010 at 10:19 |
|
madis
|
Füüsika küsimused ja vastused
Sangpomm võib olla ükskõik kui raske aga udusulg vaakumis jõuab ikkagi enne alla.
Valgusekiiruse ületamisest. Ületamise alla saaks lugeda ainult sellist juhtu, kui keha ajahetkel 1 ja 2 on omavahel kausaalses sõltuvuses. Igatsorti "faasinähtused" jms seda ei ole ja ei riku ka tegelikult 4d aegruumi põhiolemust. Lisaks sellele võib valguskiiruse ületamiseks pidada ka _antud keskkonna_ valguse kiiruse ületamist, kuna valguse kiirus keskkonnas on alati madalam kui valguse kiirus vaakumis ja teatud juhul võivad elementaarosakesed õhus liikuda kiiremini kui footonid (tekib Cherenkovi kiirgus).
4d aegruumis on _kõikide objektide_ kiirusvektori moodul sama. seda on raske mõista, kuid põhimõte on lihtne: kui kiirus ruumis kasvab, siis kiirus ajas väheneb. Tavaolukorras on see "ajas liikumise kiirus" niivõrd palju suurem ruumis liikumise kiirusest, et ajaviide on tühine. Kui kiirus = valguse kiirus siis aeg selle osakese jaoks peatub, seega kulub footonil galaktika läbimiseks 0 sekundit. Massiga osakese kiirus ei saa kasvada valguse kiiruseni, kuna osakese energiast tingitud mass kasvatab pidevalt energiat mis on vajalik lisakiiruse saamiseks ja selleks et jõuda c-ni, on vaja lõpmatu kogus energiat ja ka osake peaks kaaluma lõpmatu arv kilogramme - enne tekib miniatuurne must auk ja osake kui selline kaob. |
| 17.07.2010 at 10:54 |
|
silver
|
Füüsika küsimused ja vastused
vr- see katse(kas see tehti vaakumi keskonnas-ei selgu jutust) mida ta seletas sulle kehtib välke (footonite) liikumise ja nende liikumiste erineva kirjelduse kohta. Saksa füüsikud lasid valguse läbi kahe prisma mille vahekaugust muutes siis tekkis kahesuunaline info teise prismasse nö valguse kiirusel ja valgusest kiirema kiiruse hetkeline kohalolek teises prismas(http://www.zdnet.com/news/scientists-claim-to-break-light-speed-barrier/160112).
Selle küsimuse juures mind huvitas suure hulga mateeria liigutamine ruumis ja sellega kaasnevad nähtused valguse kiiruse ületamisel nt lennuk, kosmoselaev.
Suur hadronite põrguti, seal üritatakse saada footonite voog lähedale valguse kiirusele mille põrgatamisel loodetakse leida Higgsi bosonit ja maailma tekkeloo järjestusele jälile saada. Seal kardeti selliste kiiruste juures tekkida võivaid miniatuurseid musti auke ja põrkumisel vabanevat mõõdetamatut energiahulka.
Helikiiruse ületamisel tekkiv pauk on lennuki põrkumine atmosfääriga ja sellest tekkinud lõõklaine, mille tagajärjel, lennuki taha edasi jääb tühi koridor mis õhku täis voolab uuesti(Kui välk lööb, siis müristamine on seesama õhumasside liikumine tühjakspõlenud välgukoridori. Kauguse saame teada välgu löömise hetkest, lugedes sekundeid müristamiseni ja jagame 3.33-ga)
Põhjus miks reisilennukid ei lenda kiiremini on õige see eeldaks juba teistsugust tiivakuju ja tehnoloogiat lennuki ehitamisel, aga vastus mida ma tahtsin teada on kinni tiivakujus ja selle töös. Lennukitiival tekib tõstejõud, kahel küljel, siis ülal ja all liikuvate õhumasside kiiruse ja rõhu erinevustest(Bernoulli seadus) ja kuna altpoolt läbiv õhumass läbib palju väiksema teepikkuse kui ülalt liikuv õhumass tekib tõstejõud. Põhjus aga miks lennukid ei liigu kiiremini kui 920km/h(väike varu on ka kindlasti) on see, et sellisel kiirusel lennuki tiivast üleliikuv õhumass oma kiiruselt läheneb helikiirusele, mis hakkab lõhkuma olemasolevat tiiva konstruktsiooni. |
| 17.07.2010 at 11:36 |
|
viplala
|
Füüsika küsimused ja vastused
Helikiirus 331 m/sek kehtib 0 kraadise temperatuuri juures. Kui on soojem, liigub ka heli kiiremini ja külmaga aeglasemalt. Sellepärast ei saa tegelikult täpselt, sekundeid lugedes, teada välgu kaugust.
Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga? |
| 17.07.2010 at 12:25 |
|
M.J
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
madis: Sangpomm võib olla ükskõik kui raske aga udusulg vaakumis jõuab ikkagi enne alla.
Vaidlen vastu - MEGA raske objekt maapinna lähedal omab suuremat kiirendust kui udusulg. Õigemini udusulg ei oma kiirendust 9,80665 m/s2 mida omab MASSIETALON (rauatükk Pariisi keldris) merepinnal vaakumis gegraafilisel laiusel 45,5 kraadi vaid tibake vähem, ning raskemad kehad omavad tibake rohkem.
Kiirendus sõltub gravitatsioonist ja gravitatsioonijõud on KAHE keha vaheline jõud. Maakera vs udusulg vaheline tõmbejõud on väiksem kui maareka ja raudpommi vaheline tõmbejõud. Muidugi on erinevus tibatiba tilluke, aga teoorias on see nii. Õhutakistus ilmselt võtaks selle vahe kinni ja vaakumis jõuaks udusulg kiiremini mapinnale kui õhu käes vaevlev sangpomm, kuid kui sangpomm valmistada tohutult tihedast materjalist siis peaks mingi hetk nendevaheline piir olema ületatud teoorias.
http://en.wikipedia.org/wiki/Gravitational_constant
http://en.wikipedia.org/wiki/Standard_gravity |
| 17.07.2010 at 12:40 |
1 edit. Last edited 17.07.2010 at 12:41 by M.J
|
mrtn
|
 Füüsika küsimused ja vastused
quote:
viplala:Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga?
uus Horisont jõudis kohale, jah? Üks temaatiline küsimus: miks merevesi eriti üle 31C ei soojene? |
| 17.07.2010 at 12:41 |
|
viplala
|
Füüsika küsimused ja vastused
quote:
mrtn: quote:
viplala:Küsimus: Miks jäätub soe vesi kiiremini kui külm, olenemata sellest, kas soojavee anum on kinnine või lahtine (aurustamise vältimiseks) võrreldes külmavee anumaga?
uus Horisont jõudis kohale, jah? Üks temaatiline küsimus: miks merevesi eriti üle 31C ei soojene?
Ei ole kahjuks Horisonti lugenud. Aga näiteks Indoneesia rannikutel ja Dubais on tavalised 40 kraadised merevee temperatuurid. |
| 17.07.2010 at 13:28 |
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
