quote:vvt: OK, seal on teatud nüansid nagu odavlendajate paindumatu ja pikka broneerimist eeldav graafik, väike "tasuta pagas" vms, aga üks kokkuhoiu koht võib aga olla vene rulett personali koormusega ja lennukite hooldusega ja et sel teemal pauke vähe olnud on, võib olla lihtsalt selles, et tegijad ja nende lennukid on suht uued, tuliuus auto sõidab ka ilma õlivahetuseta hea õnnega 100 000 km ära.
Personali koormuse kohta ei tea (see on selles valdkonnas ju üsna rangelt reglementeeritud ja vaevalt, et nad seda lõhki lasevad), aga lennukipargi kohta on selle ala inimesed küll kommenteerinud, et see on neil jah uus ja võrreldes keskmisega ikka väga hästi hooldatud. Arvestades selle valdkonna üldist ajukirurgia-tasemel eelarvestuskeerukust siis ma usun, et ju nad on arvutanud, et pigem tasub hooldusesse korralikult panustamine ennast ära ja on odavam kui varulennukite kusagil stardivalmis hoidmine või kliendipahameel ja selle majanduslikud tagajärjed ära jäänud lendudest.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:NL USA raketibaase jälgiv satelliit, mis tuvastab raketi leeki, andis valehäiret, kuna päike peegeldas pilvedest.
Mis tunne võib olla raketiväe valveohvitseril väga pingelises olukorras, kui järsku häirekellad helisevad, et "Trevooga! Pusk!". http://en.wikipedia.org/wiki/1983_Soviet_nuclear_false_alarm_incident
http://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Petrov
See lugu näib olevat tiba ilukirjanduslik.
Esiteks on tiba kahtlane, kes keegi "tundmatu alampolkovnik" omab taolisi volitusi kõhutunde peal (rakette ei tule piisavalt palju) otsustada, selliseid asju ikkagi kontrollitakse reaalsete jälgimisseadmetega ja seal ei pruugi olla mingit kangelaslikku ruletti, vaid lihtne ja kaine arvestus. Satelliitidest järgmine lüli on need üle silmapiiri vaatavad radarid, milletaoline üks ka Lätis (Skrunda) oli. Arvan, et järgmise etapina oodatakse sealt kinnitust, kas midagi maakera tagant välja tulemas on ja kuhu see see lendab. Tegemist võib olla ju nt mingi satelliidi orbiidile saatmisega, selleks oleks nagu vaja trajektoori kinnitust.
Vaata kui palju on kosmoseobjekte üles saadetud külma sõja ajal, mitte kõik neist ei toimu Florida kosmosekeskusest telekaamerate ees. Lisaks näiteks ballistilise rakettide katsetulistamised. Kõik need asjad on üle kontrollitud ja ühel hetkel tuvastatud, et trajektoor viib kuskile Vaikse ookeani lõunaossa või maalähedasele orbiidile.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Costa Concordia üles tõstmineNoh, ega mina ju seal punkris polnud, aga pigem kaldun siiski uskuma.
Intsidente on ju olnud küll ja veel.
USA's oli Zbigniew Brzezinski jutu järgi Carteri ajal nii (Zbig oli NSA - National Security Advisor, ehk häire tuleb temale. Ja muidu poolakana ekstra motiveeritud NL lagundama, mille põhistrateeg ta oligi.. Ehk väga arvestatava tõenäosusega oleme EV ja NATO liige tänu temale...)
1 minut - launch tuvastatakse
2 minut - tabamise sihtmärgid teada
3 minut - teavitab presidenti
3-7 min - president peab otsustama, mida teha
28 min - kõik Washingtonis viibijad on surnud...
Siis öösel kell 0300 "punane telefon" heliseb ja ohvitser teatab, et 200 raketti tulevad! See vast äratab üles...
Siiski satelliidid seda ei kinnitanud ja 1.5 minutiga oli asi selge ja Zbig läks tagasi magama! Oma naist ta muuseas ei äratanud...
Selgus, et mingi jobu oli "exercise tape" ehk siis vastava stsenaariumi masinasse sisse pannud.
Carter hiljem sõimas Zbig'i, et miks teda ei teavitatud, Zbig viitas rahulikult protokollile.
----
Kuuba kriis - SAC (Strateegiline lennuvägi) oli DEFCON 2
- Vandenbergist (California) tehti rutiinne Titan II (9 megatonni lahingversioonis) teststart!
- Ühes baasis istuvad lendurid lennukites sees valves. Öösel järsku tunnimees näeb, et miski kogu kohmitseb okastraataia küljes. Annab siis häire. Lendurid teavad, et sellisel ajal õppehäiret ei anta, et ongi reaalne minek...
Selgus, et see "kogu" oli karu...
- Muidugi tuuma-torpeedodega vene allveelaevade värk
jne
Asjaosalised ütlevad, et tavainimesed ei teagi kui lähedal tuumasõda tegelikult oli...
Edit: Ja muuseas, arvatakse, et blokaadi eesmärk oli, et tuumakad ei jõuaks Kuubale. NL laevad keerasid otsa ringi jne. Tegelikult Kuubal olidki juba tuumakad, venelased pidid natuke vaeva nägema, et Castro need tagasi annaks. Hrustshov kartiski just seda, et need kuumaverelised "trigger-happy" vennad võivad mingit jama teha...
Costa Concordia üles tõstmineKuuba teemalisi filme vaadates torkab silma, et venelaste saladuse hoidmine töötas tegelikult hästi ja ameeriklased, kes tegid ettevalmistusi meredessandiks, ei omanud halli aimugi, millega neid seal tõrjuma hakatakse.
Tuumarelv oli nii allveelaevadel (millega jänkid lausa konfrontatsiooni norisid) kui ka Kuubal asunud lennuväel ja maaväel ja launch koodid olid juba laiali jagatud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:partel: Viimase aja ühed parimad hetked on nägemine, et "F1ERO" on postitanud!
Ja see pole vast ainult minu arvamus...
Eks jätkame "kiusamise" ja "kuritarvitamisega"!
Esirattatüüri kasutamisest:
* On see mingi ratta kruttimine või mingi T-kujuline käepide?
* T-kujulise korral, kas on "lineaarne" seos nagu autoroolil või lihtsalt keerad ühte äärde ja siis hakkab ratas vaikselt keerama selles suunas?
Tänan positiivse tagasiside eest ja rõõm näha, et kellelegi pakub huvi sellistel teemadel lugemine.
Kahjuks ma ei satu väga tihti arvuti ligi (tänapäeva elu on ju telefonis, aga seal ei viitsi kirjutada)
"Teemasse "
ninaratta juhtimine- enamasti näeb "vidin" (inglise keeles- tiller) välja selline paraja kämbla laiune sektor (auto)roolist, mille raadius on ca15-20cm. Asub kapteni vasaku käe all "side panelil" (osadel tüüpidel [Fokker 50] ka paremal pool dubleeritud). Põhimõtted on erinevad. Boeingul on lineaarne ja keerata saab ratast 78*, tiller on trossidega otseselt ühendatud hüdroaktuaatoritega. ERJ & CRJ on steer-by-wire (tiller annab signaali hüdroaktuaatoritele). CRJ juhtimine on lineaarne, ratast saab keerata kuni 80*, kui "torque link" lahti ühendada (väljas, teliku küljes, siis saab keerata 360*. Mehaaniliselt. a'la puksiir või käsitsi "tow barist" ). ERJ on keskosas lineaarne (kuni 10*), edasi progresseeruv (kuni 76*). Lisaks ERJ on kiirustundlik, üle 40kt hakkab tundlikkus vähenema lineaarselt ja "full turn" 100kt on 7*. Hämmastav on see kui hea "tagasiside" tillerile on. Iga lohk ja konarus (näiteks raja tuled) on väga hästi tunda- nii mõnigi auto roolivõimendite tegija võiks spioneerimas käia.
EDIT: minimaalsel määral saab ninaratast juhtida ka pedaalidega (ca 5-8*)
Turvademost varuväljapääsude juures- on mingid minimaalsed nõuded ja on lennufirmade omad protseduurid. Kõik avariiväljapääsud on maapeal avatavad aga sulgemiseks peab olema koolitatud, sest..... lisaks me näeme kui uks/luuk on lahti või ei ole õigesti kinni. Õigesti kinnipanemine võib võtta mõned minutid ja enamus meeskonnaliikmeid (piloodid ja cabin crew) ei ole alati koolitatud neid kinni panema. Avamist treenivad küll kõik. Olen lennanud päris palju (lisaks EAle väga erinevate firmadega), läbinud päris põhjalikke sellealaseid koolitusi, õpetan teisi ja kõige "karmima" avariiväljapääsu koolituse olen saanud Adria Airwaysiga reisijana lennates, kus ma pidin stjuardessile peale tema selgitusi rääkima, millest ma aru sain Päris imelik tunne oli aga teisipidi oli jällegi väga positiivne.... Tiivapealsed väljapääsuluugid on päris rasked- täpselt ei mäleta, aga ca 15-20kg, seetõttu sinna võimekama reisija leidmine on õigustet. Kuigi suuremat sorti meesterahvad ei ole alati esimene eelistus... ERJ avanevad uksed avariiolukorras ülikergelt, piisab kergest kangiliigutusest kui uks ise paiskub lahti ja viskab "slaidi" välja. Nii on ka suurtel (B747, Airbusid jne).
Mis puudutab hilisemaid jõudjaid: see on päris pikk protsess, kui trapp on juba küljest ära aetud, siis pealesaamise tõenäosus on väga väike, isegi kui "piloodiga on silmside" ja "piloot ja reisija väga tahaksid". SLOT, teised lennukid, käivitamis-/pukseerimisloa olemasolu jne kuni selleni välja, et meil ei ole tegelikult mingit ühendust peale "võibolla silmside" trapi operaatoriga, lisaks veel kaalumuudatused, dokumentatsioon ja performance jne. Aga enamasti on transiitreisijate info olemas ja neid me võimaluste piires ikka ootame (kui ta ei ole just tulnud varem mõne "odavlennu kompaniiga", mille kohta ei ole mingeid andmeid kuskil). Eriti kui on tegemist päeva viimase lennuga ja kodu poole on taganttuul... VR_ ile vastuseks A) ei või iial teada, on juhtunud ja loodetavasti juhtub veel B) kui SLOTi ei ole ja viivitus rohkem kui 15minutit, siis piisab kõnest meie OPSi, kes saadavad uue lennuplaani või teevad olemasolevale "delay". Kui on SLOT ja ei jõua, siis sõltub Eurocontrolist.
Terminid- kuna eesti keeles enamus tõlkeid on kohmakad, siis ma valdan lennunduskeelt oluliselt paremini inglise keeles aga... SLATS- eestiivad, FLAPS- tagatiivad. (tiiva esi ja tagaserva kuju ja pindala saab muuta vastavate liikuvate pindade abil, eestiivad liiguvad enamasti kahes astmes: "half", "full" vms ja tagatiivad tavaliselt rohkemates astmetes. Ca 5-6. Mõõdetakse "kraadides", "ühikutes", vms)
Alkoholist- kui maapeal kerge joove, siis 10km kõrgusel hapnikuvaegusest tingituna on see oluliselt raskem. Ka jääknähud löövad "mõnusamalt" välja Soovitan kainelt lennata....
Lennuhirm, ma arvan, et see on klaustrofoobiaga seotud või siis tedmisega, et sa ei saa olukorda kontrollida.... Aga selliseid olukordi on ette tulnud. Olen Londonis isegi rajalt tagasi ruleerinud, et üks hirmu tõttu hüsteeriasse läinud inimene välja lasta. Üks huvitav case oli Trabzonis (Türgi) kus tegime vahemaandumise Dubai lennu ajal. Saime laskumisel (öösel) nii meeletut turbulentsi ja jäätumist ja mida kõike mõnusat veel, et autopiloot keeldus lendamast (teatud ülkoormustega lülitub välja), siis pärast kui olime tangitud, keeldusid ca pooled reisijad tagasi tulemast... Tuli umbes tunnine viivitus....
Hooldused- julgen väita, et vähemalt meie firmas (Estonian Air) hoolduselt kokku ei hoita ja katkiste lennukitega ei lennata ning kellelgi survet ei avaldata, et peaks lendama. Kui lennukil on mingi defekt, siis selle avastanud piloot kirjutab (kapten kirjutab) selle logiraamatusse sisse ja annab OPSile teada (või helistab otse Maintenance'le). Kui remont võtab kaua aega ja lennukit on võimalik tootjapoolsete ettekirjutuste järgi piiratud aja jooksul kasutada (näiteks 3st üks maandumistuli ei põle- vahetus võtab 40minutit, plaaniline väljalend 20 minuti pärast..., siis tootja lubab lennata). Kui tootja ei luba, siis on lennuk "grounded" ja case closed! Kuidas "väga odavaid" pileteid pakkuvates ettevõtetes käib, ei tea. Aga odavam on remontida ja hooldada kui tõenäosus, et midagi juhtub...
____________________________
Pontiac Fiero
Lincoln MKX
Jeep Wrangler Rubicon
Costa Concordia üles tõstmineEks see ootamine on kinni kliendi "staatuses". Kunagi on õnnestunud Amsterdamis kolmveerand tundi lennukis passida, sest keegi Toomas Hendrik I ei laekunud õigeks ajaks.
quote:Nimelt tuuma-torpeedode kasutamise otsustamise "hääleõigus" oli kolmel ohvitseril. Et välja lasta, pidi kaks kolmest poolt olema...
Eks seal oli ka neid venelasi, kes julgemalt nupule vajutasid, kui Moskvast mingit mõistlikku infot saada ei õnnestunud. http://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Anderson http://www2.gwu.edu/~nsarchiv/nsa/cuba_mis_cri/dobbs/anderson.htm
"Tuumasõjakell" võis sel hetkel olla 30 sekundit puudu 24.00-st - kaugelt lähemal kui need allveelaevade seiklused (seal lahingrelvi ei kasutatud veel).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:F1ERO:
Tänan positiivse tagasiside eest ja rõõm näha, et kellelegi pakub huvi sellistel teemadel lugemine.
Üks asi on huvi aerospace vastu, mis on autohuvilisele väga omane, teine ka praktilisem.
Nimelt võib üsna tõenäoliselt sattuda mõnda lennukisse. Ja kui juhtub midagi mu ülalpool viidatud Cessna-värgi taolist, siis võivad elementaarsed teadmised tervisele üsna kasulikud olla.
Eks vast peaasi, kus on raadionupp, et saaks oma "Mayday" ära öelda, küll siis "crash course" tehakse.
Ja kui ma siis maandumisega hakkama ei saa, on ikka jube mark. Aga kahetseda saab sel juhul teises ilmas...
Asjast:
Rudder/brake
1:40
Kas sain õigesti aru, et pöördetüür on pedaali "lükates", pidur "keerates", s.t. ülemist otsa vajutades ?
Kas peale take-offi ka pidurdatakse, et rattad seisma jääksid, enne kui telik üles tõstetakse?
Lennuhirm - ka autosportlased on mulle seda tunnistanud.
Arvestades võistlusauto kokpiti "suurust", siis vast klaustrofoobiaga tegemist pole, samuti mõistagi argusega. Ehk järgi jääbki mainitud "kontrolli puudumine"...
P.S. Mis "stingeritesse" puutub, siis Baghdad'iski kasutatud ja maanduma pidi vaid gaasihoobasid kasutades.
Costa Concordia üles tõstminePidurid- just nagu videos, ülemist osa vajutades on pidur, terve pedaal- saab pöörata (saba juhtida). Lennu ajal praktiliselt ei kasutata, välja arvatud ühe mootoriga lennates. Normaaloludes kasutame minimaalselt korrigeerimiseks (ebamugav tunne on. Nende abil on võimalik kõik lennu ajal "vastu seina suruda" )
Peale takeoffi on "auto braking", põhitelik tuleb sisse seisvate ratastega, ninaratas pöörleb. Hoo pidurdamiseks on "snubber", piduriklots lennuki küljes mille vastu rehv tuleb. Mitu head sekundit koliseb kokpiti põranda all enne kui seisma jääb
Hirmudest veel- tulles tagasi päris aegade algusesse- inimene pole loodud lendama..... Kõik muu on sellest tulenev.
____________________________
Pontiac Fiero
Lincoln MKX
Jeep Wrangler Rubicon
Costa Concordia üles tõstminePärtel, Soomes käies käi ära Vantaa lennundusmuuseumis, seal on üks jupp SAAB Draken hävitajast, kus istudes külastajad saavad lennuki juhtimist proovida.
Sildi järgi oligi selline pilootide simulaatoriks tollal, kui nendega veel lennati Soomes.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:F1ERO:Hirmudest veel- tulles tagasi päris aegade algusesse- inimene pole loodud lendama..... Kõik muu on sellest tulenev.
Aga samas on väljend:
"Per aspera ad astra" ehk läbi raskuste tähtede poole...
Ehk inimeseloom ikka pürgib lendama/kosmosesse...
Apollo on seda muljetavaldavam, mida rohkem uurid. Kuu peal käidi arvutuslükatite jõul...
Aga muidu on muljetavaldav Speedbirdi viidatud videos Maido ja teise piloodi "sisemise protsessori taktsageduse" kiirus. Käte koordinatsioon jne.
Ma pean ikka korralikult trenni tegema, et selle lähedalegi jõuda...
Kas lennul on adrenaliini nii palju, et aeg on aeg-luubis? Top-Fuelis öeldakse, et "mind goes to warp speed" ja "räägin iseendaga pikkade lausetega selle 4-sek jookul jne"
"Olen 100 korda püüdnud aru saada, kas ma hingan selle 4 sek jooksul, aga pole õnnestunud aru saada!"
Costa Concordia üles tõstmineTop fuel kvalifitseerub lennunduses teravamate masinate klassis üksnes esialgse stardikiirenduse osas, ülejäänus mitte.
Kui tavaline reaktiivreisilennuk kulutab marsruudikõrgusele (ca 10 000 m) aega pool kuni kolmveerand tundi, siis teravamad reaktiivmasinad kulutavad selleks poolteist minutit.
Võib vaid ette kujutada, mida teeks tavainimene, kui talle taolist tõusu pakutakse. Eriliselt respekti väärivad aga vennad, kes suudavad lahingut pidada minuteid teadvuse piiril olles, selle kõrval on see topfueli paari sekundine ülekoormus süütu nali.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Costa Concordia üles tõstmineMa ei mõelnud niivõrd G'sid kui "sisemise kella kiirust".
Ma isegi kui olen võistlustel auto ümber askeldamas vms ajal kaamerasse jäänud, siis pärast seda klippi vaadates on tunne, et on 2x kiirendatud playback...
Costa Concordia üles tõstmineeestiõhuga on miskit liimist lahti - vähemalt tavareisija poolt vaadatuna
oli jälle vaja sõita ja millega siis ikka kui eestiõhuga, aga...
hommikusel väljalennul mingid lenduri sõbrad läksid tavareisija kohalt kokpitti - üks kohe peale õhkutõsu ja teine lennu teises pooles maandumise ajaks ja sõideti nagu su24-ga, mitte sujuvalt nagu reisiliini "lainerile" kohane
tagasitulles õhtuse lennu start jälle hilines ja kõige kummalisem oli see, et lennukikapten ise tuli välja tõmbas kollase vesti selga ja jooksis ümber lennuki, toksis kinganinaga rehvi ja vaatas turbiinist sisse - et kas tehnilist hooldust teeb eestiõhus nüüd ka lennukimeeskond ise või?
Costa Concordia üles tõstmineEe, see viimane on ju walk-around ja seda teeb absoluutselt iga firmaga üks lenduritest. Lihtsalt enamasti pole väravast lennuki kõhualust näha
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:BlueStang: ja kõige kummalisem oli see, et lennukikapten ise tuli välja tõmbas kollase vesti selga ja jooksis ümber lennuki, toksis kinganinaga rehvi ja vaatas turbiinist sisse - et kas tehnilist hooldust teeb eestiõhus nüüd ka lennukimeeskond ise või?
Blue - sa ju peaks olema näinud, kuidas fighter pilot'id lennukit "katsuvad"
Costa Concordia üles tõstmineLennureisist (Estonian Air B737) laiemas mõistes - Londonisse Gatwick'i.
Sealt rongiga linna ja siis jalutasin natuke ringi, mingi 20 min peale rongist väljumist ületasin Big-Ben/Parlamendi/Westminster vms see on, silda.
Ja kes vastu tuleb?
Mu kallis kursaõde!
Mind on üsna raske hämmastada, aga seekord jäi suu ammuli nii et vähe pole!
Peale asjakohaseid kallistusi-musitusi sai pisut lobisetud.
"It's a small world" ütlusel on vast pisut tõepõhja all ka...
Esimene öö siis klubis "Tunnel", teine "Good Looking Records" üritus (atmosfääriline drum&bass), kuhu sain "guest listi" ehk ei pidanud järjekorras seisma.
Kuna ma olin täiesti kaine, siis peeti mind "drug dealer'iks" - "Do yo have a pill? Maksan sulle 5 naela tab
leti eest!"
Tagasi lennates rüüpasin punast veini ja siis tuli Une-Mati korralikku (ja põhjendatud) võlga nõudma.
Kui Tallinna lähistel lõpuks ärkasin, siis kõrvalistujast naisterahvas rääkis, et sööki pakkuv stjuuardess oli mind ikka korralikult raputanud ja tagunud, aga tulutult...
Mõlemad otsad siis Estonian Air B737 ja crew kohta ainult kiidusõnad!
quote:Jesper: Ee, see viimane on ju walk-around ja seda teeb absoluutselt iga firmaga üks lenduritest. Lihtsalt enamasti pole väravast lennuki kõhualust näha
Nali justnimelt selles, lennuk just maandus, lasi rahva välja bussi peale, uus rahvas lasti juba ootavast bussist lennukisse ja siis muud tehnot ei toimunudki peale kummitoksimse ja turbiinivaatamise kuidagi selline kiirustamise ja ülejala laskmise effekt tekkis - no umbes nagu mingi riigisisese liini Alitaliaga lendaks, sellise peale eriti ei kutsu, kui oled korra lennanud
Costa Concordia üles tõstmineNojah, ega see pole SR-71 millel pidi pärast igat lendu kapremondi tegema . Peale selle perroonil ei tehtagi ju mingit hooldust ja remonti, kütus, pakid ja kunded peale ning tuld. Ma isiklikult läheks ärevusse pigem siis kui kapten tööriistakomplektiga mootorisse roniks või kummi pumpama kukuks
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Kui Tallinna lähistel lõpuks ärkasin, siis kõrvalistujast naisterahvas rääkis, et sööki pakkuv stjuuardess oli mind ikka korralikult raputanud ja tagunud, aga tulutult...
Õnnelikud inimesed.
Mina normaaloludes ei saa korralikult magada ei lennukis ega laevas. Vist ohutaju hoiab aju kergel tühikäigul. Vanasti kui Rootsi vahet käisid veel need vanad laevad, kus odavamad kajutid autoteki all olid , siis oligi nii planeeritud, et lugesid öö läbi raamatut. Eks muidugi taolises sügavas (viina)unes magajaid ole ka põhja läinud kui asi kiireks läheb ja maha jokutatud minut lõpus puudu jääb.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
.. 6 7 8 9 10 11 12 .. 
Oma naist ta muuseas ei äratanud...
. Peale selle perroonil ei tehtagi ju mingit hooldust ja remonti, kütus, pakid ja kunded peale ning tuld. Ma isiklikult läheks ärevusse pigem siis kui kapten tööriistakomplektiga mootorisse roniks või kummi pumpama kukuks