quote:F1ERO: mingi lennukimehaanik üles- EESTLANE!!!- ja tegi mulle väga vinge ekskursiooni, sain afterburnerisse ronida...
See jah muljetavaldav vaatepilt, et mehaanik istub pommitaja mootoris sees ja remondib seda...
Kes rääkis remontimisest? Mulle tehti väga põhjalik ekskursioon, kus stremjanka veeretati sinna, kuhu ma tahtsin...
mainin veel, et aasta oli 1980-1983- tegemist oli vene sõjaväelennuväljaga! Ja et ühe hästivalvatava territooriumi veel paremini valvataval ruleerimisteel patseeriva poisikluti püüab kinni mehaanik, kes oli juhuslikult rahvuselt eestlane! (tegemist on ikka väga haruldase kokkulangemisega). Oleks mingi muu tüübi otsa sattunud oleks võibolla ka "puuri" või ma ei tea kuhu pandud (koos vanematega või ilma), ilmselt oleks nii mõnigi valvuritest ka mõne aja kartsas veetnud. Lisaks sain ma ülilaheda elamuse.... sain lennukit katsuda ja otsas ning sees ronida. Ning lõppu moepärast demonstratiivse hurjutuse
____________________________
Pontiac Fiero
Lincoln MKX
Jeep Wrangler Rubicon
quote:F1ERO: mainin veel, et aasta oli 1980-1983- tegemist oli vene sõjaväelennuväljaga! Ja et ühe hästivalvatava territooriumi veel paremini valvataval ruleerimisteel patseeriva poisikluti püüab kinni mehaanik, kes oli juhuslikult rahvuselt eestlane! (tegemist on ikka väga haruldase kokkulangemisega). Oleks mingi muu tüübi otsa sattunud oleks võibolla ka "puuri" või ma ei tea kuhu pandud (koos vanematega või ilma), ilmselt oleks nii mõnigi valvuritest ka mõne aja kartsas veetnud. Lisaks sain ma ülilaheda elamuse.... sain lennukit katsuda ja otsas ning sees ronida. Ning lõppu moepärast demonstratiivse hurjutuse
Nendel Eesti hävitajate lennuväljadel polnud eriti karmi korda ega ka valvet. Kiltsi lennuväljal polnud näiteks ühes küljes (tagumine, maantee vastaskülg) üldse mingit aeda, valvati ainult väravaid ja iga angaaride platsi peale oli ühe angaari katusel üks valvetorn. Kuna lennuvälja aia küljes olid heast veekindlast vineerist (lennukite pakkekastid vist) sildid "Seis! Keelutsoon", siis neid sai sealt ära vinnatud terve hunnik. Mis teha, tollal polnud meisterdamishuvilisele eriti taolisi materjale saada. Mis toimus seal lennuvälja kütusebaasides, oli veel ise teema, mõni päev oli tsiviilautode järjekord värava taga, igal 200ne tühi vaat pagasnikus.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Costa Concordia üles tõstmineTartu lennuväljal olid Dudajevi ajal suisa avatud uste päevad. Said väravast sisse minna ja ronida läbi Tu-22Mi kabiini kõik neli töökohta. Lisaks oli vaatamiseks väljas Il-76 ja postamendil Tu-16. Fotokas võis kaasas olla ja kõigest pilti teha.
Suislepa tagavaralennuväli sai teismeliseeas samuti läbi kolatud ja hiljem köögis pudrukaussi tühjendatud. Lennukeid sel hetkel seal küll ei olnud.
quote:speedbird: Juhtumisi tegin 8 aastat tagasi Estonian Airis Boeingu peal ühe ligi 2 tunnise filmi ja see on nüüd täiesti vabalt saadaval Youtube-s:
Näitab detailselt Tallinn-Oslo-Tallinn lende ja üsna põnev vaatamine huvilistele vast. Kahjuks ei ole HDs, sest tol ajal ei olnud vastavat varustust käepärast
"Gear leveri" või kuidas seda nimetatakse, trivia:
Keskel mingi "lock" asend ja "punane" on "kaitseriiv/lukustus"?
Mis on max kiirus, mil võib välja lasta (mõõdetakse IAS - Indicated Air Speed, ehk Pitot torud?)
Shuttle puhul ei hellitatud, telik kukub alla ja taha, ehk:
* gravitatsioon
* aero
* ja püropadrun igaks juhuks ka siis kui kõik ok on.
Costa Concordia üles tõstmineYks eestlasest itimees, kes ka täna veel elus on, aga kelle nime ma ilma tema loata ei hakka siia kirjutama, oli 80-ndatel ametis n.liidu kaitseministeeriumis. tema tööks oli hooldada salajaste ja ylisalajaste vene sõjaväelennuväljade arvuteid. veeti meest yhelt lennuväljalt teisele suure transpordilennukiga, kus ta tihtilugu yksinda sees istus. siis aga juhtus nii, et eesti sai iseseisvaks. sellil käis aga töö ikka vanamoodi edasi, sest venemaal ei pannud mitu aastat keegi tähele, et nende arvutites kolab ringi teise ja pealegi veel vaenuliku riigi kodanik.
Costa Concordia üles tõstminekrt, eile jäin napilt ilma võimalusest eestiõhu lennuki kokpitis koju lenata - nimelt jäid mingid lennud ära ja oslost suunati tagasi talli na kopengaageni kaudu - seal aga selgus, et lennuk oli nii üle buugatud, et üks reisija sai võimaluse lendurite vahel istuda - pakkusin end küll vollunteeriks, aga kahjuks võeti kabiini väiksemõõduline naisterahvas..., oleks päris ehe kogemus olnud
aga tekkis küsimus, kuskohast see piir customer satisfactioni ja safety vahel päriselt jookseb - oleks tädi mõnda nuppu vajutanud, et mis see teeb või kohvi sihvarplaadile valanud - uups...
* Kabiinirõhk - näiteks Shuttle'l on üsna "maapealsed" tingimused, erinevalt Apollost kus oli vist 35kPa puhas hapnik. CO2 koristatakse ära liitium hüdroksiidi filtritega. Samas EVA (skafandri) korral on vist 4 psi, kuna normaalrõhul oleks see nii täispuhutud pall, et liigutada ei jõua. Enne EVA'd on vist 4 tundi "pre-breathingut", et rõhuvahega kohaneda.
* Pilootide arv - alati pole teist, näiteks "igamehereaktiiv":
Pluss üks veel varuks kui kõik neli koolevad. Neljal on mingi "juudi-algoritm" , mis võrdleb kõiki omavahel ja "valetaja" hääletatakse maha.
"Fail-operational-fail-operational-fail-safe".
Nüüd ongi, et kui tahetakse Kuu peale minna "expendable" asjaga, siis peab "heat shieldi" kaasa tarima, kui muidu saaks Shuttle->ISS->transport kuule ja tagasi ja siis Shuttle'iga tagasi maale.
Aga kuna Shuttel on üle 2 miljoni jupi, siis mõnda enam ei toodetud, rääkimata, et disainerid on juba surnud, ja praegused vennad ei oska asja, kuna pole ise teinud...
Costa Concordia üles tõstmineISS-i orbiit on Kuule lendamiseks ebasobiv, sinna suundumise põletuse käigus vajalik nurgamuutus ~50->~30 kraadi (ja tagasi tulles sama asi vastupidi) kulutab minu amatöörliku oletuse kohaselt rohkem kütust kui maandumiskapsli kaasa tassimine (arvutada hetkel ei viitsi).
Muidugi teoreetiliselt saab minna ka "alt" ja "ülevalt" ehk väljaspoolt Kuu orbitaaltasapinda, aga siis on "launch window" valik väga keeruline et Kuule "pihta" saada.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
03.10.2013 at 14:20
3 edits. Last edited 03.10.2013 at 14:25 by Jesper
quote:Kes Eestist ülelendajatega tegeleb? Mõnikord on taevas üsna "triibuline"...
(Kütus põleb ideaalis CO2 ja veeks, vesi jäätub mõni meeter peale mootorit)
Tallinnas oli nädalake tagasi õhtul näha neid contraile sellisel kujul nagu oleks üks hävituslennuk teisega lahingut pidanud.
Väga järsult keerduvad, vertikaalis üles-alla - reisilennuk taoliseid ei tee ja Cessnad sellisele kõrgusele ei roni.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Costa Concordia üles tõstminePärtel, see ei puutu asjasse kus kosmodroom on. Kui sa tahad ISS-is jalga puhata ja sealt Kuule lennata, siis peab 52-st tegema ~30 et Kuule (mõistliku launch window juures) pihta saada. Jah, Kouroust on ISS-i (ja ka igale poole mujale) ~30% odavam lennata kui Baikonurist, aga samavõrra odavam on sealt otse ilma jala puhkamiseta Kuule minna.
Ja sinu plaani puhul (ehk maandumiskapsel jääb Maa orbiidile maha) peab tagasi tulles kapsliga kohtumiseks uuesti laeva Maa orbiidile parkima, kui kapsel on kaasas siis võib kohe translunar-orbiidilt maanduma minna, ei pea pidurdamiseks kütust kulutama. Kui kodupilet jääb ISS-i, siis peab lisaks esialgsele pidurdamisele veel orbiidi nurka muutma, ISS-i kinni püüdma ja koju saamiseks veelkord pidurdama.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
03.10.2013 at 16:38
3 edits. Last edited 03.10.2013 at 16:52 by Jesper
Costa Concordia üles tõstmineMa ei argumenteerinudki minekul 30 kraadise parkimisorbiidi ja TLI vastu, see on võrreldes direct ascentiga põhimõtteliselt sama kuluga. Tulekul on teine lugu, 5 tonni kaaluva kapsli kaasa tassimise asemel tuleks laias laastus kaasa tassida terve 100 tonni kaaluv S-IVB. OK, Kuule jäetava kola jagu on pidurdatavat massi vähem, aga suurusjärgud jäävad paika.
Kuu on väga kaugel.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Costa Concordia üles tõstmineNo seda ma ju seletangi kolmandat korda et sul on tagasitulles ISSi jõudmiseks vaja põhimõtteliselt täis tangitud Saturn V ülemine aste kaasa võtta (selle nimi ongi S-IVB) - translunar-trajektoorilt Maa orbiidile saamiseks tuleb pidurdada umbes sama palju kui minekul TLI-burn sõidukit kiirendas. Seejärel ISS-i jõudmiseks tuleb ka orbiidi tasapinda muuta ja see Hohmanni manöövriga ka reaalselt kinni püüda. Kui võtad maanduri kaasa, siis pidurdamiseks kasutad atmosfääri ja raketti pole vaja.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:vvt:
Nendel Eesti hävitajate lennuväljadel polnud eriti karmi korda ega ka valvet. Kiltsi lennuväljal polnud näiteks ühes küljes (tagumine, maantee vastaskülg) üldse mingit aeda, valvati ainult väravaid ja iga angaaride platsi peale oli ühe angaari katusel üks valvetorn. Kuna lennuvälja aia küljes olid heast veekindlast vineerist (lennukite pakkekastid vist) sildid "Seis! Keelutsoon", siis neid sai sealt ära vinnatud terve hunnik. Mis teha, tollal polnud meisterdamishuvilisele eriti taolisi materjale saada. Mis toimus seal lennuvälja kütusebaasides, oli veel ise teema, mõni päev oli tsiviilautode järjekord värava taga, igal 200ne tühi vaat pagasnikus.
Noo.. oli küll aed - võrk ja mingi okastraat ja isegi topeltaed. Tõsi nimetatud kohta, mida mõtled, võis tõepoolest maanteelt vaadata ja 2 hävitajat seal ka pea alati seisis 'ahtriga' maantee poole. Sõitsin kõik suved maist-oktoobrini igapäevaselt sealt mööda, suvila oli(on tänaseni) Topul, suviti resideerusime seal.
Kütuseäri käis, on meelest mitmeid kordi, kus Ural või 131 suvilakooperatiivi kitsaid teid pidi meie maja tupikotsani jõudis ja poisid viinapudeli eest kütust pakkusid. Meil polnud sellega midagi teha, aga isa kuidagi nad sealt sõbralikult ära saata oskas. Paraku ei õnnestunud kütust piisaval hulgal kohalikele maha parseldada ja rongide kaupa saabunud kõikvõimalik kütteõli, lennukikütus jms läks otse maasse. Geodeetilised jooned kandsid selle Paralepa sektorisse, kus kõik kaevud reostatud olid. Seal kandis on põhjavesi lähedal ja enamasti on kaevud 10-20 m sügavused, kuid tean ka, et 100+ m puurkaev, mis ca 93-94 puuriti, puhast vett ühestki kihist ei andnud. Pole kursis, mismoodi on seis täna. Oleks olnud aja küsimus, kui terve Haapsalu oleks veeta jäänud. Seda tol ajal ka juba arvestati ning ka alternatiive välja töötama hakati, õnneks asi lõppes enne ära. Tagalahe intensiivne eutrofeerumine pole ka sugugi juhuslik.
Enda huvitavamad mälestused pärinevad kusagil 80'date lõpust, kus klassivenna isa kaudu saime klassiekskursiooni lennuväljale. Isa oli puhas eesti mees, nime ma nimetama ei hakka, aga tuntud oli ta toona ka kui paksude vaipadega kaetud aknaga telekaparandaja.. teadagi. See oli tal ikka põnev ruum. Kineskoopide, toiteplokkide ja telekahunnikute seas jäi toona meelde klotser(sõrmus!!!)kineskooptelekas, igatahes mingit sahinat minu mälu järgi ka näitas.
Ekskursioonil sai muuhulgas lennatud simulaatoriga, mis analoog-tehnoloogiliselt oli lahendatud suurel seinal oleva maketiga, mida mööda siis kaamera sõitis. Ilmselt oli mitu kaamerat, sest mälu järgi oli simulaatori kokpitis mitu akent, iga aken oli telekas ja teatud 3D efekt tekkis küll. Juhthooba sikutasime küll ise, kuid mulle jäi mulje, et tegelikult töötas asi ilma meie juhtimiseta, mingis simulatsioonis. Õhku me saime ja maha tulime ka. Mõnel läks isegi natuke süda pahaks seal masinas.
Klassivenna üks kõvemaid valuutasid oli rakulkakumm. Korralik, pruun ja hästi venis, erinevad laiused. Ta oli meie ainus salatarnija kavliteetsete lahingrelvade osas. Vene poistega madistamiseks läks, oli ikka väga keeruline püksikummide või lohvist lõigatud ribadega vastu hakata, kui kahemehe-kadadega teele saadetud raudteekive taevast alla tuli. Sellest kummist oli punutud lennuraja lõpus olev 'ämblikuvõrk'. Muide olen seal ka 'suurt ämblikku' ühel korral sees näinud. See võrk paistis ilusasti üle kadakate kätte, kui lennuvälja tagant Topu poole keerata.
Costa Concordia üles tõstmineKütuse mahavalamisest:
Meenub karikatuur nõukaaja lõpu bensupuudusest:
Üks pilt tanklast: Silt "Benzina njet" vms
Teine pilt vanamuti veekaevu kõrval olevatest siltidest: "AI-93", "A-76" jms
Enda CA'ga põrutavaim kogemus oli kui lapsepõlves sai koolipingis istutud.
Õismäel 55. kk (Järveotsa), kus LaSa'gi käinud.
Astangul oli laskemoonaladu mingi 1 km kaugusel.
Ühel rahuliku koolitunni ajal käis sihuke litakas, et oleks peaaegu koolipingist pikali lennanud. Õismae kahju oli mingi 400 akent vms. Minu kodu oli täiesti "tulejoonel", aga midagi ei juhtunud. Koolil läks nii mõnigi.
Ametlik teade oli, et oli "plaaniline operatsioon"
Jesper, sa tead, et ma tean, mis S-IVB on!
TLI oli 300+ sek, eelnevalt tuli kolmandat astet natuke põletada ka orbiidile jõudmiseks, total 500 sek kanti.
ISS- ma ei tea, miks selline orbiit valiti, nagu Chris Kraft ütles, siis kui külalistel kütust üle on, siis võiks orbiiti muuta...
quote:Noo.. oli küll aed - võrk ja mingi okastraat ja isegi topeltaed. Tõsi nimetatud kohta, mida mõtled, võis tõepoolest maanteelt vaadata ja 2 hävitajat seal ka pea alati seisis 'ahtriga' maantee poole. Sõitsin kõik suved maist-oktoobrini igapäevaselt sealt mööda, suvila oli(on tänaseni) Topul, suviti resideerusime seal.
See, kus need lennukid seal teelt paistsid, oli Rohuküla tee ääres natuke enne Asuküla risti, kust Topule keeras.
Jutt aga lennuvälja pikast vastasküljest. Topu kruusatee ääres oli kah aed ja need kummist lennukite püüdmise võrgud.
Hävitajad seisid sedasi kahes kohas, stardiraja alguses (sealt kus praegu põhisissekäik on) ja teine koht oligi seal Rohuküla tee ääres.
Need olid need nn valvelennukid, mille meeskond istus lähedal asuvas majakeses, jõi teed ja mängis kaarte. Arvestades vene korra standardsust oli ilmselt taoline süsteem ka Tapal ja Pärnus.
Mingit joomist ja värki seal ilmselt polnud, sest sellistele asjameestele korraldas juhtkond pidevalt igasugu õppehäireid, istuti kuskil komandopunktis, anti signaal ja stopperiga jälgiti, millal lennukid radarile ilmuvad.
Need lakku täis ja bensiini ärivad sõdurid polnud ju mingis valmisolekus.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:
"Gear leveri" või kuidas seda nimetatakse, trivia:
Keskel mingi "lock" asend ja "punane" on "kaitseriiv/lukustus"?
Mis on max kiirus, mil võib välja lasta (mõõdetakse IAS - Indicated Air Speed, ehk Pitot torud?)
Shuttle puhul ei hellitatud, telik kukub alla ja taha, ehk:
* gravitatsioon
* aero
* ja püropadrun igaks juhuks ka siis kui kõik ok on.
Ehk telik on alati välja tulnud...
Kuivõrd GPS kasutatakse?
"Gear lever"- peale õhkutõusu kui telik sees ja lukus, siis keskasendis võtab süsteemist hüdrosurve ära. Punane "trigger" on selle jaoks kui hoova elektriline kaitselukk peaks mingil põhjusel rikki minema (Boeingul). Teistel, millega olen kokku puutunud on "up" või "down". V.a vene lennukitel
Kiiruse piirangud on erinevad. Mõõdetakse Indicated ehk IAS. Pitot torude kaudu. ERJ mõõdab pitot kaudu nii dünaamilist kui ka staatilist rõhku (nn. smart probe- kus arvuti analüüsib rõhuerinevusi toru erinevates servades)
Boeingu limiidid: "up"-235kt, "down"-270kt, "extended"-320kt
ERJ: "up/down/extended"-250kt
CRJ: täpselt ei mäleta "down" oli 200kt, see piiras tavaliselt kõige rohkem... muidu saab telikute abil hästi "pidurdada". va CRJ
Telikud käivad sisse/välja hüdrauliliselt. Hoob on elektriline "joystick". Electrically activated, hydraulically operated. Back up- mehaaniliselt saab lukud lahti lasta, siis on gravitatsioon+aero. Osadel (nt saab340) on lisaks püropadrunid ja osadel (nt. B767) on elektriline backup luku avamise süsteem.
GPS- "classic" Boeingutel haruldane lisavarustus. Enamasti kasutasime DME/DME update asukohamääramiseks. (DME- distance measuring equipment) Need on maapeal asuvad majakad, millest kauguseid mõõtes saab arvutada oma asukoha. Teades oma kaugust kolmest majakast on asukoht päris täpselt teada. Süsteem toimis automaatselt või vajadusel käsitsi.
Kõige olulisem vidin asendi ja asukoha määramiseks on IRS- inertial reference system, tegemist on laser güroskoobiga. Enne lendu IRS kalibreerib ennast ära (ca 7-15minuti jooksul mõõdab ära maakera massikeskme asukoha ja kas käsitsi või automaatselt sisestatud algkoordinaatide järgi hakkab 3D kiirenduste järgi asukohta määrama. Süsteem on väga täpne, aja jooksul mingi viga muidugi tuleb, kuid seda saab DME/DME või GPS update abil korrigeerida. Näiteks Boeinguga Moskva lennu ajal (Venemaal ei olnud pikka aega VOR/DME majakaid) kadus "Update" võimalus natuke peale Petserit, siis järgmise "update" saime alles 25nm enne Sheremetjevo lennujaama "MR" VOR/DME (Sehremetjevo majakas), Viga oli tavaliselt ca 0.5nm piires. Deviatsiooni mõjutab ka lennusuund (maakera pöörlemisest tulenev viga: põhi- lõuna, ida-lääs)
ERJ/CRJ kasutavad IRSile toeks peamiselt GPS update. Kui GPS mingil põhjusel ei tööta siis saab kasutada DME või ka VOR update.
Lähenemisel ja maandumisel GPSi eriti ei kasutata kuna ILS on oluliselt täpsem. Kui ILSi pole (väikesed lennuväljad, kus pole majanduslikult otstarbekas NAV vahenditesse raha panna, siis on GPS lähenemised võimalikud). Lennuväljal peab olema muidugi ka vastavad protseduurid kehtestatud. Miinimumid on sama "halvad" kui "mittetäppis lähenemistel" (non-precision approach).
____________________________
Pontiac Fiero
Lincoln MKX
Jeep Wrangler Rubicon
Mis telikusse puutub, siis kord oli teine piloot paras poisike, Tallinnasse maandumisel sai "kätt proovida", algul tuli liiga kõrgelt, siis reageeris üle ja tuli korralik "carrier landing", mis vast testis teliku tugevuspiire...
Väljalaskmine muidugi pidurdab ja tõstab pepu püsti, autothrottle? keerab seepeale gaasi peale ka...
.. 4 5 6 7 8 9 10 .. 
